ullike
naiivitar       Postitusi: 2973
Registreeritud: 10.10.2002 Viimane külastus: 10.09.2010 Asukoht: päikese all Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.11.2002 kell 22:12 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: mada
Või äkki on olemas ka selliseid lootusetuid armastusejuhtumeid, kus ka aeg asja ei paranda vaid ainult surm?
Vähe tõenäoline küll, aga võibolla ongi niisugused juhtumid olemas. Eriti niisugusel juhul, kus üksijäänu endale uut partnerit ei leia või ei taha
leida. Siis ei ole mõtetel muud teha, kui meenutada seda ilusat, mis kord oli, ja olgugi et see ei lõppenud õnnelikult, on see siiski sügav
läbielamine, mida hinges hoida, hellitada ja meenutada. Sest see on ainus ilus lugu ja nii tundubki see eluaegse armastusena, mille võib lõpetada
ainult surm. Kuigi vanemaks saades tajud vist nüristuvad veidike ja siis ei ole toimunu enam nii oluline....
Läksin oma mõtetega vist päris rappa 
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11189
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 29.04.2010 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.11.2002 kell 20:02 |
|
|
Arvan küll, et siin aitab ainult aeg. Minu lootusetute juhtumite puhul küll on see parim rohi. Kuigi vahel teeb mõni okas ka hiljem veel veidi valu
... Eks see sõltu ka sellest, kes kui sügavale teisi endasse laseb. Kui sügav on purunev suhe või armumine või armastus.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
pirka
Bännitud Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002 Viimane külastus: 1.08.2004 Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.01.2003 kell 22:08 |
|
|
Tavaliselt on mul kombeks öelda, et lootusetid olukordi ei ole. On vaid hetkeline suutmatus näha lahendusi.
Kuid armastuse vallas tuleb ka mul nõustuda sellega, et om lootusetuid olukordi
Selliseid, mis tõesti kuhugi ei vii.
Kuidas sellega hakkama saada...
Nu see nõuab tugevat tahtejõudu ja enesekontrolli, et suuta omale selgeks teha selle tunde mõttetus.
Kui seda võimu enese üle ei ole, siis jah vaid aeg aitab.
Kui seegi... mõni tunne jääb kuskile hinge salasoppi igavesti... Mitte küll piinavalt valusana, kuid aegajalt ikkagi endast märkuandva torkena....
Aga selline see inimese hing on juba kordas.
Kuid ilma selle hingeta oleks ka ju külm ja kurb elada
... Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad...
|
|
|
marintz
internetivaim       Postitusi: 1309
Registreeritud: 14.01.2003 Viimane külastus: 25.08.2010 Asukoht: Viljandi Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.01.2003 kell 22:38 |
|
|
On muidugi valus selline asi aga mina olen kindel,et sellest saab üle uue suhtega ,uuesti armudes!
'Armastus on siis, kui näed kedagi,aga tunned seda kõhus.....'
|
|
|
MonaLisa
mõtlik kasutaja       Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003 Viimane külastus: 20.05.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.01.2003 kell 23:38 |
|
|
Lootust on alati, kuni veel elad..*mõtlikult*
ja olen Pirkaga nõus- ei ole lootusetuid olukordi, on ainult oskamatust ennast neist välja mõelda.. aga mõnikord see on tõesti peaaegu võimatu
|
|
|
Virgin
Naine      Postitusi: 2473
Registreeritud: 01.09.2002 Viimane külastus: 27.08.2010 Asukoht: Lõuna :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.01.2003 kell 13:19 |
|
|
Armusin hiljuti kergelt ühte meesterahvasse, aga kuna teadsin juba alguses, et suure tõenäosusega me isegi ei kohtu rohkem, siis sundisin end
realistlikux ning ei teinud sellest armumisest suurt numbrit... kõlab kuidagi veidralt, aga on olukordi kui pead ainult peaga mõtlema ning südame
unustama... ja see mõjub...
See kes olin eile, ei ole ma täna ja see kes olen täna, ei ole ma homme
|
|
|
arvutihiir
Kasutaja    Postitusi: 298
Registreeritud: 15.12.2002 Viimane külastus: 29.07.2003 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.01.2003 kell 21:50 |
|
|
Kõige lootusetum pole mitte platooniline jumaldamine, vaid ikka selline armastus, kus ühel lõppevad tunded enne ära ja teine ikka veel ripub oma
tunnete küljes.
Seal tead, millest oled ilma jäänud. Tead, et miski oli olemas, süüdistad ennast, et ei osanud teise tundeid püsivamaks teha ja teadmine, et sellised
asjad ei pöördu kunagi tagasi....
|
|
|
saskia
Kasutaja     Postitusi: 446
Registreeritud: 25.09.2002 Viimane külastus: 5.02.2009 Asukoht: ikka maal metsas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.01.2003 kell 00:50 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: arvutihiir
Kõige lootusetum pole mitte platooniline jumaldamine, vaid ikka selline armastus, kus ühel lõppevad tunded enne ära ja teine ikka veel ripub oma
tunnete küljes.
Seal tead, millest oled ilma jäänud. Tead, et miski oli olemas, süüdistad ennast, et ei osanud teise tundeid püsivamaks teha ja teadmine, et sellised
asjad ei pöördu kunagi tagasi....
Tunnetega on ikka nii, et kui ühel need otsa saavad, siis ei ole enam midagi teha... Hullem variant on veel see, kui teise vastu tunded tekivad ja
võitle siis tuuleveskitega...
Aeg parandab kõik haavad, aga vahest läheb seda aega väga palju vaja...
me elame ju vaid korra...
|
|
|
unistaja
*.: kergelt õhkav :.*      Postitusi: 1582
Registreeritud: 03.09.2003 Viimane külastus: 12.07.2010 Asukoht: põhiliselt siin juba pikemat aega Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.02.2010 kell 00:04 |
|
|
Aeg aitab tõesti. Arvasin minagi, et ei suuda, kui esimese armastusega suhe katki läks, aga näed, elan siiani edasi ja olen isegi rahul, et nii läks.
Armastan ma teda endiselt, aga enam mitte niimoodi, vaid pigem sõprusepoolest. Oli ta ju väga palju aastaid mulle kõige olulisem inimene. Ja ma tean,
et ei tohi süüvida tegelikesse tundeisse tema vastu, niiet olen jätnud kõik pealiskaudseks, sest temast konkreetselt ülesaamiseks läks oma 6 aastat,
mil tõesti tundsin, et tema jaoks ei ole mu elus kohta ja et ma tahan edasi minna, lapsi saada, kedagi enda kõrvale leida.
Nüüd ei mõtle ma talle iga päev ega soovi, et me uuesti kokku saaks. Oma sünnipäeval keeldusin ma tema pakkumisest, et ta võiks uuesti saada kõige
kallimaks mulle, sest elu on läinud edasi ja hetkel pole seal tema jaoks enam kohta.
Loomulikult eksin! Ainult see ei eksi, kes ei ela!
|
|
|
sales
Lilleke Rohus       Postitusi: 5876
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 10.09.2010 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.02.2010 kell 01:10 |
|
|
Jah, ei ole lootusetut armastust... on lootusetud armastajad
Minu au on minu truudus!
|
|
|
omaette
Algaja    Postitusi: 15
Registreeritud: 01.05.2008 Viimane külastus: 10.03.2010 Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.03.2010 kell 12:39 |
|
|
Oleneb, mida oma armastusega tahta. Kui ühepoolne tingimusteta armastus rahuldab, siis ei ole ju ükski armastus lootusetu
aga jah, kõige valusam on, kui pärast pikka suhet ühel poolel armastus otsa saab. Sellest august välja ronida aitab ainult sõber Aeg.
aus olla aususest midagi teadmata
laulda südamest, ridagi seadmata
|
|
|
sales
Lilleke Rohus       Postitusi: 5876
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 10.09.2010 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.03.2010 kell 12:57 |
|
|
Armastus ei saa tekkida tühjale kohale, ikka on keegi, kes selle armastuse on ära teeninud...
Ei saa ühepoolne armastus rahuldada, kuid sellega saab leppida kui paratamatusega...
See omaette viimane variant nüüd küll lootusetu armastuse alla ei käi, armusuhe sai lihtsalt otsa... ja pole see ka haiguse, kus ravimiks Aeg...
selliselt meenutab olukorda, kus radikuliiti analgiiniga ravitakse ja ennast piinatakse
Minu au on minu truudus!
|
|
|
iir
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 653
Registreeritud: 28.10.2009 Viimane külastus: 10.09.2010 Asukoht: Tartu lähistel Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.03.2010 kell 13:53 |
|
|
Selle armastuse teema all jäin ma mõtlema, et kas inimese armastusvõime resurss on piiratud?
Kas on nii, et kui kolm korda tõsiselt armastad ära, siis jõud saab otsa ja rohkem ei olegi jaksu armastada?
Või siis iga uus armastus peab olema eelmisest suurem, aga lõpmatuseni ei saa armastused kasvada, kusagil tuleb lagi vastu ja siis oledki...nagu
tahaks, aga ei saa, kuna ei leia endas seda tunnet üles, mis eelmise tunde üle trumpaks...
Mu heietus on kantud sellest, et jalutasin tänaval, vaatasin inimestele otsa ja tõdesin, et vaatamata õhus aimatavast kevadest on inimeste pilgud
tuhmid ja säratud.
Miski pole nii, kuis paistab...
|
|
|
tiivitaavi
Friik      Postitusi: 8261
Registreeritud: 21.12.2006 Viimane külastus: 3.09.2010 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.03.2010 kell 14:03 |
|
|
Mul olid isegi päikeseprillid ees täna tänaval kõndides.
Kas märkasite eile tööle sõites seitsme -kaheksa paiku,kuidas päike paistis ja linna kõrghoonetelt vastu helkis,kelmikalt.
http://www.youtube.com/watch?v=yM_Cilw68_I&feature=related
|
|
|
paranoidgirl
Algaja    Postitusi: 13
Registreeritud: 04.10.2009 Viimane külastus: 20.08.2010 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.03.2010 kell 21:57 |
|
|
kõik, mis ei tapa, teeb tegelikult tundetu(ma)ks
|
|
|
kommionu
Kasutaja     Postitusi: 312
Registreeritud: 15.07.2009 Viimane külastus: 10.09.2010 Asukoht: Naabermaja Narkar Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.03.2010 kell 22:10 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: iir
Selle armastuse teema all jäin ma mõtlema, et kas inimese armastusvõime resurss on piiratud?
Kas on nii, et kui kolm korda tõsiselt armastad ära, siis jõud saab otsa ja rohkem ei olegi jaksu armastada?
Pigem on se "vana raja " läbikäimine, ehk siis midagi uut ja üllatavat on harva näha, olles juba kogemusi omandanud ja üht-teist
näinud.
Alguses on ju muidugi roosad prillid ja lilleline maailm, ühel hetkel aga saabub reaalsus.
Siin sõltub paljuski inimesest endast, kuidas ta selle "reaalsusega" hakkama saab või edasi kujundab.
Kaupmees tõe-turult.
http://static2.nagi.ee/i/p/346/76/08669165308310_o.jpg
|
|
|
skingirl
Saatuslik Naine       Postitusi: 10715
Registreeritud: 13.09.2003 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: Maa lähedal! Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.03.2010 kell 22:16 |
|
|
Ei on vaid lootusetu armastaja
Lõbus äraolemine ei tähenda seda ,et siin olles olen lõbumajas!
|
|
|
freelancer
Küünikust vahikoer       Postitusi: 13426
Registreeritud: 12.02.2004 Viimane külastus: 10.09.2010 Asukoht: N 59deg25'2'' E 24deg38'9'' Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja on foorumis
|
| postitatud 10.03.2010 kell 23:05 |
|
|
Põhimõtteliselt nõus kommionuga.Imomese elu edu pant koosneki põhiliselt kahest faktorist.Inspiratsioonivõimest ja oskusest kohaneda ja olukorda oma
kasuks pöörata.
Käesoleva elu ülesanne on:
Aita endast haigemaid ja väetimaid, siis kasvavad ka su jõud.
|
|
|