
Teen ettepaneku kirjutada jutustus või följeton või novell või ... Romaaniga me vaevalt hakkama saame. Mina kirjutan kaks esimest lauset ja iga
järgnev postitaja lisab oma kaks lauset. Peaks püüdma püsida teema raames. See võib probleemiks osutuda, nii et peaks vist pealkirjaga alustama, mis
aitaks raamides püsida. Palju võimalusi pakkuv pealkiri oleks "Armastus".
Teema teen lootuses, et ehk õnnestub ja ehk saab nalja. Kui ei ..., siis ei ...
Armastus
Ly oli ta nimi ja ta oli kõige kombekam naine, keda ma tundnud olen. Voodist tõustes kandis ta alati pehmet, õhukest mantlit, mille tõmbas otse
paljale ihule.
Toas oli hämar ning tumeda öökapi nurgal asuvast tuhatoosist tuli sigaretituha kirbet hõngu. Ta ohkas.
Ohe oli tingitud sellest, et see karvane mehemürakas, kelle jalg voodis tekiserva alt välja paistis, polnud õhtul jälle tasemel olnud.Nüüd ei jäänud
jälle midagi muud üle kui vannituppa minna ja ise asjaga lõpule jõuda!
TJ
Siirdudes vannituppa ja natuke oma peeglikapis otsides, leidis ta selle mida vajas.
Isuäratav tükk maasikatorti , mille ta oli õhtul oma õgarditest meespere eest ära peitnud oli ilusasti alles.
TJ
"Vaatame, mis hommik toob.....," mõtles Ly ja astus vahukoore ja maasikaga kaetud torditükikesega voodi jalutsisse....
Kõlas ihust ja luust läbilõikava plärinaga uksekell. Ly astus uksele lähemale ja aimas juba tuttavat odekolonnihõngu.
Ta avas ärevalt ukse. Seal seisis Alberto, käes võrk ja luud.
Võrgus oli arbuus ja kaks tühja piimapudelit.
"Kuule toon sulle ka turult midagi või?-küsis Alberto:
TJ
Kui mees suu avast, tuli sealt pahvakas odekolonni lõhna. Jälle joomane- mõtles Ly.
Mees oli silmatorkavalt räpane, ilmselt oli hommikuni kuskil baaris istunud ja linnukesi lantinud. Alberto oli segaverd eesti-latiino, kellega Ly oli viimasel ajal püüdnud oma kõige erilisemaid erootilisi salasoove ellu viia.
Ly võttis võrgust ühe pudeli. Lõi ukse pauguga kinni ning suundus tagasi vannitoa poole.
"Kuule, turult pole praegu midagi vaja, aga anna see luud mulle!", palus naine, mesimagusalt naeratades!
Talle oli tekkinud idee, tulu ja mõnutoov idee!
TJ
Ly suundus magamistuppa. Suur oli tema üllatus, kui ta nägi voodis trampimas lapsi, kes ei taltunud ka Eeri urina peale.
"Kurat mulle aitab, lasen siit kohe jalga!"
Korjates ülesse oma aluspesu, millega lapsed just kulli mängisid siirdus ta tagasi vannituppa! Vaatas peeglisse ja mõtles:
"Kurat, torditükk jäigi söömata...."
Juhuslikule kõrvaltvaatajale võis see muidugi kummaline tunduda kuidas ta seal vanniserval poolalasti istudes maasikatorti õgis aga see polnud praegu
oluline.Oluline oli see et suu sai seks!
TJ
Taldrikult viimaseid torditükke limpsides läksid ta mõtted mõni päev tagasi toimunud seiklustele naabri-Pillega. Need mõttetd tekitasid ikka veel kahtlaseid tundeid temas ning ta mõtles...
Kaubamajas oli äge küll aga homme võiks koos Pillega minna Rimisse seal on täpselt üks selline kreem, mida ma ammu tahtnud olen huvitav, kas see ka
mahuks ära ja ka seal on ka valvsad turvad?!
TJ
"Ly, tule voodisse.....," kuulis ta äkitsi unesegust mörinat magamistoast....
"shut up, paksperse," pobises Ly omaette
Päev oli alanud ebameeldivalt. Ly riietus kähku, et lapsed kooli viia ja Pille üles otsida.
Omal on kusekõva ja arvab nüüd, et erekas! Ja nüüd on tal äkki naist vaja!? Looda sa karvajalg!
TJ
Äkki meenus Lyle naabri -Pille. Pille oli vapustavalt ilus naine.
Lyd valdas tegutsemistuhin. Lapsed said söödetud ja riietatud, auto käivitatud - päevale tuli uus algus teha.
Pille oli varasemas elus mees. Pets nimeks.
Eriti kui arvestada kokku vist 12 vangla aastat, rasket lapsepõlve ja ilmselt juba krooniliseks kujunenud alkoholismi.Jaa Pille oli sellest kõigest
hoolimata kena!!!
TJ
Äkki see, et ta mees oli olnud muutiski Pille Ly jaoks nii sümopaatseks. Kuigi Ly ei teadnud Pille meheaastatest mitte midagi.
See naiseks saamine oli Pillelel tulnud läbi valu ja vaeva kui ta munad ükskord kakluse ajal maha lõigati oli arst soovitanud soovahetusele mõelda ja
Pille oligi nõus olnud.
TJ
Pille lasi suurendada oma rindasid ja eemaldada juba metsistund karvkatte. Karvakasvu aeglustamiseks on ta aga proovinud igasuguseid ravimeid!
Mõeldes Pillest, kelle poole teda tõmbas ilmselt sellepärast, et nad nii erinevad olid, oleks Ly peaaegu avarii teinud, kui ta kooli juurest kodu poole sõitis. Ta keskendus liiklusele ja õige pea koputas Pille uksele.
Pille avas ukse ja Lyd nähes punastas.
Tavaliselt Ly muidugi naabertrepikotta Pille juurde autoga ei sõitnud aga täna tahtis ta kõike teha kuidagi teistmoodi, eriliselt!
TJ
Suur oli aga Ly üllatus, kui ta tundis Pille juures tuttavat odekolonnilõhna.
Ly tundis ennast erutuvat, nähes Pille hommikumantli hõlmade vahelt paistvat karvast rinda (ainuke mehetunnus, mis talle peale soovahetusoperatsiooni oli jäänud) ja küsis ebaledes: "Kas ma ei saaks pool tundi sinu juures veeta, mees mul hakkab just ärkama ja mulle ei meeldiks just praegu kodus olla".
Tuttav odekolonnilõhn erutas teda. Kuid samas meenus talle kohe Alberto, vana parm, kes arvatavasti oli Pille odekolonni eilse peo ajal ära virutanud ning öö jooksul endale sisse kallanud.
Ja siis saatis Pille Ly pikalt ja läksa rohelisele aasale kudma!
Ly, solvatud, lonkis Rimi poole ja pida endakesksi aru, et kas poleks võimalik enesetappu lavastada ja uut elu alustada. Kasvõi Tallinna Loomaaeda siililapsi kantseldama, nagu telekas näidati.
"Sina, Ken -Marti ! hüüatas Pille, ise näost täiesti kaame.
"No tere!", hüüatas endine pinginaaber. Ja lisas häbelikult :"Ma ei ole enam Vaher. Peale meheleminekut olen nüüd Mikser". Või sõprade jaoks Miki.
"Mul pole juba ammu nii kehva päeva olnud", ohkas Ly. "Äkki võtaks koos midagi ette - päästaks nö. selle su õnnetu päeva?" küsis Ken-Marti püüdlikult erutust varjates.
"Mida näiteks?" küsis Ly. "Loomaaeda elevante vaatama ma seekord ei viitsi minna."
Paar tundi ja viis õlut hiljem Püssirohus istudes ohkas Ken Marti raskelt ja karjatas vaikselt "Ei seisa! Ainult ripub!" Ly jäi mõtisklema teemal, et kas midagi ripub Ken Marti küljes või Ken ripub millegi küljes. Viimane ajas teda koledal kombel naerma.
"Oober, veel kaheksa kannu," hüüatas Ly baarmanile.
Siis jõudis öeldu olemus talle kohale ning ta kargas punatades püsti ning jooksis tooli ümber ajades majast välja. Õues oli esimene asi, mida ta
märkas mees kellel oli alati kõva-pronksist Pirogov!
TJ
Äkki kostis Ly kõrvus hääl, mis anus:" Palun aidake mind, paluna aidke mind!"
Samal hetkel märkas läbi läbi kaevuluugi sirutuvat verist kätt
Käe järel tulid kaevust välja pilapoe müügimehe silmad ja suu, mis hakkas kiirelt patrama verise käe omajate eelistest nende ees, kes seda ei oma. Ly kustutas silmad jalahoobiga ära ja seadis sammud Gogoli tänava invamassaazisalongi poole, millist pidas tema lapsepõlvesõber Anatoli Vaher-Podselujev. Anatoli pidas kodus haaremit, mis koosnes kahest usbekitarist ja kanaarilinnust.

Oi taivane arm! Asi on nii sürriks pööratud, et mina jätkata ei oska. Kui keegi oskab - laske käia!
Ly jaox tundus kogu see sürr kuidagi eriti reaalne ja ta ohkas..."isegi täis ei jää ma enam, kas see ongi armastus?"
Vähemalt ta ise kujutas seda endale ette.Ainus viga oli selles et ta oli lesbi(kurat li-li jõudis ette)
katsus näpuga siit-sealt...krt, lesbi jah aga kõik on selle va "armastuse" süü.
ega ilmaasjata öelda et armastus on seisund kus miski sügeleb,kuid kratsida ei anna.
Öö oli olnud karm. Ly istus trepimademel ja luges perearsti halastamatut diagnoosi- avitaminoos pluss mandavoskad. Progresseeruv vorm. "Kuradi kanaarilind" kirus Ly tigedalt. Kaks usbekitari naeratasid säravalt, saamata sõnagi aru.
masendav
ohkas Ly, "krt l****maja on ka lolle täis!"
Masenduses nihuläinud päeva tõttu, vaatas ta korraks üles ja nägi lõpuks midagi, mis teda veidikenegi rõõmustas...
Alberto oli teda suure kase otsast jälgides unustanud püksiluku kinni tõmmata ning ehmus nüüd Ly väsinud, kuid vallatu pilgu peale nii, et võrgus
rippunud trainoi-laadung otse Ly poole kolksatas ja samuti ka 5kg-ne maasika-vahukoore-tort (mismoodi Alberto selle kõigega puu otsa jõudis, ärge
küsige. Küllap rentis kopteri. Teada oli ainult see, et Albertol - tunnetades Ly erilisust ja kalduvusi - oli kuri plaan niiviisi puu otsas kõlkudes
Ly kui oma südamedaami kätt paluda).
Eirates kõiki taevaseid ja maiseid gravitatsiooniseaduseid...
nii ta kisandas, sealtsamast kust ta oli:
"Bebie jää seisma!"
Ly otsustas, et talle aitab. Tuleb elus uus lehekülg pöörata. Ära siit imede linnast. Müüa maha oma korter ja kolida näiteks Kapa-Kohilasse. Seal saab selle raha eest osta kohaliku kultuurimaja ja asula ainukese kaevu.
Mõte hakata tegelema kultuuriga meeldis talle üha enam. Ja kaev... Kaevule käib ju kogu asula meespere... Lyle kangastus pilt musklis maamehest, päevitunud ja higisest, kes joob suurte sõõmudega...
kuumal suvepäeval, pärast väsitavat tööpäeva, värsket allikavett. Aga tuleb arvestada veel ühe asjaga, mõtles Ly-
Mida teha lastega? Mingisuguseid kohustusi isegi kassi näol pole uude ellu vaja. Lasta nad kellelgi adopteerida või teha kassisöögiks, no on ikka jama küll.
Siis tuli mõistmine: mees on hea ja hoolitseb laste eest.Samal ajal olen mina Kapa-Kohila ainuke lesbi kes peab meeste haaremit
Mõtisklused lõpetanud seadis see masenduses tšikk sammud bussijaama poole...
bussijaamas kohtas ta ühte vana sõbrannat,kellega joodi jaama baaris esimesed õlled ja sõit maale algas.
Juba bussis valis Ly esimese pingi,et tekiks juhiga silmside.Samal ajal mõtles ta Pillele,kuidas ta küll leida?
Kui bussijuht pilgu taas tee peale suunas,oli otse ees suur puu...
Ta sõtkus kahe jalaga pidurit, kuid rooli keerata enam ei jõudnud. Buss paiskus otse vastu vana kaske. Korraga leidsid sõitjad ennast oigavast ja rabelevast sasipuntrast. Ly...
...lõi pea tugevalt vastu esiklaasi ära ja vaatab nüüd maailma pisut teistmoodi.
Selles maailmas ei olnud enam kohta ei Pillel ega kellegi teisel tema endisest elust- kogu tema maailmavaade oli totaalselt muutunud ning ta vaatas katkiläinud bussi kui tundmatut lendavat purunenud objekti... Bussi juures siblivad päästeameti töötajad ei tundunud üldse inimestena...
"Kuidas te nimi on?"küsis kanderaami kõrval seisev politseivormis mees. Naise mõtted selginesid ja maailm tuli koju
tagasi."Ly,"vastas ta.
Tema kõrval ,teisel raamil oli toosama bussijuht,naine.
Ly kujutleb,kuidas nad kahekesi lebavad kuldsel rannaliival ja suudlevad.Naine sasib ta juukseid, käsi libiseb üle rindade alla poole....,siis kaotab
Ly teadvuse.
Läbi udu, näeb Ly, enda keha opertsioonislaual, kus arstid paanikas ringi sebivad ja tema keha proovivad elustada kuid lootusetult, Ly jätab oma keha ja liugleb seinast läbi, kõrvalpalatisse ............
See oli intensiivravipalat ja üllatusega märkas Ly ühes voodis... Albertot! "Kas tõesti jõi ennast odekolonnist koomasse või sai hoopis puupiiritust?" mõtles Ly. Äkki hakkas Alberto pealtnäha elutu keha krampides visklema...
Ly karjub:" Appi!Appi!Alberto sureb!" ja vajutab mitu korda voodi kõrval olevat paanikanuppu.Alles siis tajub,et keegi teda ju ei kuule.Imelik on see inimeste maailm,mõtleb naine.
Järsku tajub ta, kuidas hiigelkiirusel tagasi tõmmatakse ja enne, kui Ly millestki aru on saanud, leiab ta ennast jällegi omaenda kehast. Tal on hunnikute viisi voolikuid küljes, neid leidub suus ja ninaski. "Peaaegu oleksime teist ilma jäänud," tervitab teispoolsusest tagasi jõudnud naist pikk mees rohelise operatsioonikitliga.
Ta ei suuda end liigutada, üle ta keha voogab tohutu valu.Sõnalausumata tehakse valuvaigistav süst.Äkitselt meenuvad Lyle ta lapsed.Kus nad praegu on?
Meenub ka kohvritäis raha mille oli peitnud lasteaia puukuuri.
Kõik puha viiekroonised, et oleks kohvrit tassides rikkam tunne. Viieste pakkidele olid kahele poole pandud sajakroonised, et ka teistel oleks rikkam tunne. Teist kohvritäit ta veel korjas. Ta oli unistanud, et läheb silikoonrindu haiglasse paigaldama. Kuidas ta registratuuri astub, kaks kohvirt kahes käes. Kummagi rinna eest üks. Ja kuidas vastik lontis põuega registratuurimutt suurest kadedusest kärvab, kui Ly sõnadega "D - korvid, maksan sulas!" kohvri kaane avab.
Äkki tuli talle silme ette pilt krampides visklevast Albertost ning tal hakkas häbi oma egoistlike mõtete pärast. Kuidas küll arstidele teada anda, et Albertoga on halvasti?
See Alberto jah,jama temaga.Mida küll teha?Naine rahunes,mõeldes sellele,et nagunii ei saa teda aidata.Jätkas hoopis magusamate mõtetega.
Nimelt ta veel ei teadnud täpselt ,kas rahakohvrid peab avama registratuuris või kirurgi kabinetis.Samatäpselt polnud ta veel otsustanud kas teha
D-korvid,aga äkki F-G?
"G, H, I, J, K, L, M, N, O, P..", improviseeris Ly tähestiku peal. Üpsiloni juures kiskusid suunurgad kõrvuni. Lahtise ukse tagant veeretas sanitar mööda kanderaami, kus valge lina alt tolknesid välja kollased, konksus varvastega jalad. Vasema jala suure varba küljes rippus silt, millele oli vildikaga kritseldatud- Alberto P.
Nähes Alberto elutut keha oli naisel veel rohkem häbi oma egoistlikke mõtete ja kujutlusvõimes suureks mõeldud rindade pärast.Alberto on surnud.
Aga kes oli see põetaja,kes lükkas surnuraami?Pille?
Iga liigutus on valus,isegi suud ei ole võimalik avada,et küsida minuga tegelevalt personalilt juua.Kohe hakatakse paigaldama kateetrit.Vuih vastik ja
kibe protseduur.
Aga kas see oli ainult kujutuslik viirastus,Alberto keha katnud lina oli ebaloomulikult ülespoole venitatud sealt,kus oletatavasti tema jalad ühinevad
kehaga.....
?
Teoreetiliselt võiski see ju nii olla.Ei, see pole võimalik,mõtles Ly- tema kujutlusvõimel pole piire.Olles aheldatud voodi külge peab ta mõtlema ,mis tast edasi saab?
...ja siis tundis Ly seda sooja ja samas märga tunnet....kas tõesti piisab ainult kujutlusvõimest? Kui ennem oli ta mõelnud,mis tast edasi saab,siis nüüd ta tedis,mida temast kindlasti enam ei saa-temast ei saa kunagi "ei" ütlejat!
Kahjuks tabas teda kohe karm reaalsus.Soe ja märg hakkas sellepärast.et kateeder oli välja tulnud.
."Jumal on ikkagi olemas" pobises Ly ladina-hispaania keeles segamini-aga see, mis oli välja tulnud tema ihust ,ei olnud, Jumal tänatud, kateeder.....see oli hoopis.....see pole võimalik....kas need onngi siis sellised.....jäle suured ja ebaloomuliku kujuga?
Vahepeal oli Ly suikunud unne.
Ta ei saanud oma probleemile abi.Kuna meditsiinis valitseb viimasel ajal krooniline pädeva meditsiinipersonali puudus.
Unes rändas ta läbi kauged galaktikad,kohtus UFOdega ja hauataguse maailmaga.
Kas see oli ikka uni?Äkki viibib ka nüüdki mingil teisel planeedil?
Midagi pole võimatut.
Appi-nad on jälle kaardid segi ajanud.....D -nr küll aga vales kohas....
...ja ta tundis,kuidas vererõhk hakkas langema..
...ärganud Ly mõistis, et see polnudki vererõhk, vaid riista eemaldamisel säilinud närvid, mis vahel valutasid, vahel kerkisid, siis jälle
langesid....
Krt. oli mul vaja seda sugu muuta, ohkas Ly, ning suundus vannituppa,nööri otsima...
Samal ajal helises telefon.
Ly rebis julmalt pistiku seinast, ning sõnadega: "ah käib see kah", asus end telefoni juhtmega piitsutama...
Korraga lendas välisuks eest, ning sisse tormasid mõrvarühma poisid.....
"oh,mis kenad poisid!",mõtles Ly...
"Sina moor ei mõtle siin enam midagi, selge!!!" käratas talle üks koljat, ning lükkas Ly voodile istukile.
"Nii, Alberto jõudis enne surma vaid kolm korda sinu nime röökida. Olen kindel, et leiame siit Alberto näpujälgi..."
Pudel, mõtles meeleheitel Ly...
Nüüd helises uksekell.
Ly jõudis vaid mõelda, et kesse jobu seal veel törtsutab, kui ustki enam põle, kui korraga kaikus toas Alberto meeldiv bariton:"Lyyyyyyyyy-sa
madu,
tule mulle naiseks!!!"
Naisele meenusid rahatähed puukuuris.Huvitav, kas Alberto on nad juba leidnud?Peaksin nad ikka maa sisse õunapuu alla kaevama.
Enne vahetama normaalseks valuutakas.
Aga kuidas seda teha?
Noh ,aga kuhu need rohelised mehikesed kadusid?
.."lihtne" sosistas mõrvarühma koljat Lyle kõrva,"peame mõrva lihtsalt Alberto kaela ajama, ning raha pooleks tegema", pilgutas
võmm silma.
Ly tundis, et hakkab hulluks minema, ning silikoonsuurendus libiseb kuhugile ehitusmaailma, aga...
Valikut ka polnud...
Enne hulluks minemist jõudis mõelda:"Huvitav,kuidas nad mu mõtteid lugeda oskavad?"
"Lihtne", sosistas mõrvarühmakoljat , mõrtsukaliku irvega silma pilgutades, ning Ly olematuid tisse,näoga, niikui teeks kunstlikku
hingamist, mudides...
"Me oleme sinus juba Su sündimisehetkest! Mis Sa arvad, miks emme juba lasteaiapäevil Su pamperseid iga kolme minuti tagant vahetas?"
...Ly ohkas,,, jaaa, need Tallinna trammid...

"Torbikud,"jõudis Ly järeldusele.
Ly mõistis, et peab helistama...
"Ega teil skaipi pole?" küsis ta koljatilt õrna häälega...
Meil on trumm...
Kas Sa tuleksid meie bändi strippima---missiis, et Sul tissa pole,,, me esinemegi naistele.
Ly ei suutnud otsustada.
...et kas nüüd tõmmata paralleele kunksmoori ja trummiga, või oli see kompliment...
Äkki meenus Lyle, et ta polegi veel vastanud Alberto abieluettepanekule...
...ja kuhu on jäänud Pille?
---Ly vaatas süüdistava näoga Alberto suuri kämblaid, ning vastus oligi käes:
Ly hakkas aimama kohutavat tõsiasja, et mõtted Pillest olid tema ajukoore alla toppinud nood rohelised koljatid, et tegelik vastus peitus Alberto
kallites pihkudes...
Alberto hakks naist kägistama nagu ta oli ka Pille tapnud.
Mehe elajalikes verdtäis valgunud silmades polnud raasugi inimlikkust.
Ly keha lõtvus...
..hea, et olid mõrvarühmakoljatid, kes Lyle mööda pead virutasid, ning Alberto päästsid.
Tore, et te olemas olete, ohkas väsinud Alberto, ning pilgutas koljatitele, kes tegelikult hoopis maskeeritud Sloveenia litsid olid, silma
ESIMESE OSA LÕPP.
2-osa
10-aastat hiljem...
Hommik...
Äratuskell...
Hosseignassijo, kes siiani ei tea oma vanemate raskest elusaatusest, on sunnitud kooli minema...