
palun kujutatagu ette olukorda, kus te olete aastaid elanud mingi linna elamukvartalis, mis ühtäkki tunnistatakse kellegi poolt kaitseväärtuslikuks.
Selgub, et (ehkki kaitseväärtuslikkus on ilmselt säilinud või kujunenud tänu teie senistele otstarbekatele argiotsustele) teil ei lubata ilma vastava
ameti nõusolekuta enam ise suurt midagi ette võtta. iga asja peale pead palkama litsentseeritud spetialisti, kes loomulikult ei tee oma tööd
odavalt.
teine näide. olete endale tosin aastat tagasi soetanud võssakasvanud tüki merelähedast maad. niidate võsa, toote kariloomad peale, ehitate kiviaiad
taas üles jne. ühtäkki avastavad teie hoole ja vaeva nt valgeselg-kirjurähn, vaenukägu, niidu-kuremõõk ja kindlasti terve trammitäis erinevaid
käpalisi. seavad ennast mugavalt sisse. siis tuleb tubli looduskaitsja ja paneb teile peale kohustuse jätkata oma elu senisel moel, ainult selle
erandiga, et nüüd tuleb kõik temaga kooskõlastada. ja vähe sellest, mõnel alal on sul nt keelatud pesitsushooajal liikuda (ehkki see pole seni kedagi
häirinud) jne.
kolmas näide. ühe linnaosa liikluskord suisa karjub uue läbimurde ehitamise järele. selgub, et seda pole võimalik teha, sest tark botaanik avastab
läbimurdeks ainusobival alal kaks kaitsealust mülgaspopulatsiooni isendit. üks kasvab tegelikult hoopis lamminiidul jalgupidi vees (mitte liivasel
põndakul) ja teine on kaitse all, kuna ta on oma levikuala põhjapiiril kasvades haruldane. ehk siis - kui kliima peaks soojenema, siis muutub ta
eestis tavaliseks, kui aga jahenema, siis ei ole tema kaitseks võimalik mitte kui midagi ette võtta. mis on tulemus? läbimurre jääb ehitamata ning
selle asemel on moodustamisel keskkonnakaitseliste piirangutega maa-ala. ehkki juba mõne aasta pärast võib selle koha peale püstitada kivi umbes
sellise kirjaga: "siin kasvas kunagi paljude juhuste kokkusattumise tõttu kaks kaitsealust liiki, mis kasvutingimuste halvenemise tagajärjel
hukkusid".
ja nii edasi. ma ei ole keskkonnahoiu vastu. kaugel sellest. aga mind teeb murelikuks juba massidesse jõudnud kaitsevaimustus a la "meie
porilombi kõige pikem vihmauss ja kõige kirkama värviga kivi tuleb kaitse alla võtta". samas ei anna endale keegi aru võimalikest tagajärgedest.
ilma et nendel siinkohal pikemalt peatuksin (ehk hiljem, allpool), soovin teilt, armsad kaaskodutud, arvamust - kuivõrd avalik ja legitiimne peaks
kaitseala moodustamine või olemasoleva kaitseala piiride/ kaitsekorra muutmine olema. püütagu ennast sealjuures asetada kohaliku inimese rolli. mitte
pühapäevitaja rolli, kes olles läbisõidul õhkab "ah kui ilus ja puutumatu kõik on!" ja läinud ta ongi.
ette tänades,
m
tuttav teema.Olen ise sellega kokku puutunud ja mind hämmastab just see,et seni kuni kõik räämas ja mahajäätud ei huvita see kedagi.Piisab aga olla
korras kui riputatakse kett kaela ja mingid asjapulgad esitavad nõudmised.
Liiklusest ja selle korraldusest ei hakka isegi rääkima.Meie riigis on see arutute friikide kui mitte öelda idiootide otsustada.
Sel juhul võiks mingi vale välja mõelda või siis rõveda kuulujutu
Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk
kuivõrd avalik ja legitiimne peaks kaitseala moodustamine või olemasoleva kaitseala piiride/ kaitsekorra muutmine olema. püütagu ennast sealjuures asetada kohaliku inimese rolli. mitte pühapäevitaja rolli, kes olles läbisõidul õhkab "ah kui ilus ja puutumatu kõik on!" ja läinud ta ongi.
ette tänades,
m
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Meie riigis on see arutute friikide kui mitte öelda idiootide otsustada.
Tegelikult on tore, et kodanikkond pead tõstab ja kaitseb, kuigi ma ei arva, et kaitsevaimustus on massidesse jõudnud.
Eraomanikul on ka kaitse olemas - seadused. Ainult et seadused annavad võimaluse tõlgendamiseks. Eraisiku ellu ei tohi sekkuda põhjendamatult.
Põhjendamatult - siin võib ju vaidlema jäädagi. Kes see ikka kohtuga jamada tahab.
Kõik peab olema avalik ja legitiimne, aga üks pagana susserdamine käib. Nii et ikkagi, kohus, avita! Tühja ta aitab.
Anne
Mulle meeldis su väljend:
Eraomanikul on ka kaitse olemas - seadused.
Vabanda et mõttest ainult ühe osa välja rebisin.
Seaksin siia mõtte mida lühidal6t võiks nimetada:
Sundvõõrandamine
Riigil pole eriti raske leida põhjuseid just nimelt selle klausli alla minevatest põhjustest.Ta pakub suuremeelselt sulle kahte varianti.Kas
müüd temale sobiva hinnaga või....
Kohtusse minna Riik versus erainimene-sorry
Näidet tuua pole raske.UUe tartu maante läbimurre.
Sundvõõrandamine.
Muuseas, kui ma ei eksi, on see täiesti võimalik lausa kolmanda isiku kasuks. Ehk, kui kohalik läheb "valede inimestega" KOVis tülli,
võidakse viia läbi sundvõõrandamine mingi kohaliku kahtlase firma kasuks.
Olgem ausad, eraisik on riigi- ja kohaliku võimu ees kui vihmauss vs hakklihamasin.
Paljud loobuvad ja lasevad sündmustel lihtsalt voolata...
Lisaks niipalju veel juurde et eraisikule kuuluval maal on kõik maavarad automaatselt riigi omad.Isegi teemandid mida ta sealt leiab.Nqaftast ja muust
rääkimata.Liiva võib enda tarbeks kasutada,naabrile ei või anda.
Mul on ükskõik.See ei puutu minu elusse,seni kunai tunda ei anna.
Mind on ajab see kaitsemise värk kohati ikka päris marru. Talukoht (mõnedki siinsed asukad teavad, kus see on) asub endise Matsalu Looduskaitseala ja
nüüdse Matsalu rahvuspargi territooriumil. Ma ei viitsi siinkohal kõigist piirangutest jahuma hakata aga kohati tekib tunne, et need kõige kõvemad
kaitsjad tuleks üksteisele tagumikust sisse peksta - oleks üks hauaraha maksmine!!!!!!!!
Mul ei ole midagi kaitsmise ja säilitamise vastu, aga ainult tetud piirini, kus see normaalset elu ja eraomandi kasutamist ei pärsi!