
Tervist kõigile!
Sooviksin nõu küsimuse kohta, kas praeguses olukorras siin Eestis on (teie arvates) arukam minna õppima või püüda leida tööd?
Täpsustan - on olemas juba BA kraad, mille sain jaanuaris, kuid erialal, mis on vägagi teoreetiline. Ma ei kahetse õpinguid. Eriti selles mõttes, et
need 3 aastat sellel erialal kasvatasid mind inimesena väga palju, iseseisvaks, isemõtlejaks jne. Kuid eriala on niisugune, et selle raames on väga
raske leida tööd, eriti praegusel ajal, mil tööd nagunii väga palju ei jagata.
Nüüd ongi tulnud pähe mõte, et läheks õpiks veel rakenduslikus kõrgkoolis ka ameti, et siis oleks midagi kindlat nö tagataskust võtta. Kas see on
mõistlik plaan?
Olen õpingute vahel jne käinud tööl, kuid ei ole väga pikaajalist kogemust. Selles suhtes võibolla järjepanu õppimine ei oleks hea idee. Teisalt - kui
tööd nagunii ei leia, siis võibolla oleks mõttekas omada kutse, mis annaks suht igal ajal leiba lauale jne.
Mida arvate?
Võiksin minna edasi ka MA'd tegema, kuid peaksin siis ilmselt jätkama sel samal teoreetilisel liinil...Kui läheksin midagi praktilisemat öppima,
saaksin 2 x BA. Kumb on teie meelest parem variant?
Olen 24 & mõte on selline, et kui ei leia enne sügist tööd, lähen uuesti kooli. Kui leian, lähen tööle ja ehk mõne aasta pärast edasi õppima.
Ootan arvamusi & tänan juba ette neid, kes vaevuvad küsimusega tegelema!

Põgene vaba laps,õppida võid ka mujal edasi ja töötada samuti,kuigi eks igalpool on omad mured.
Aga kui tahad koju jääda siis hoian sulle pöialt,et meie pügalad paneksid omad pead õigesse kohta tagasi ja aktsepteeriksid tarku Eestisse jäävaid
noori ja kõike mis sellega kaasneb....
Ei julge väga nõu anda sellistes küsimustes aga mõtlen vähemalt nii, et kui õppida siis ikka midagi sellist mida reaalselt kasutada ka saab.Mul nii mõnigi tuttav kõrgharidusega inimene kes töötavad kohtadel, kus iga keskhariduse saanud inimene saaks hakkama.Ehk siis tohutu raisatud aeg ja raha ja ei midagi kasulikku ühiskonnale.Samas muidugi peab mainima, et nad kõik on väga intelligentsed inimesed ja suht noored ka mõned.Ehk siiski kunagi saavad ka omal eialal tööd, kuid siis on palju ununenud ja muutunud jne.
Tsitaat:No-jah, ega kodus istumisel küll mõtet ei ole. Kui rahaline seis võimaldab, siis mina läheksin õppima. Millist elukutset, mis annab leiba iga riigikorra ajal ja 30 aasta pärast, sa mõelnud oled?
Algne postitaja: Marla kui tööd nagunii ei leia, siis võibolla oleks mõttekas omada kutse, mis annaks suht igal ajal leiba lauale
Nojah, see esimene valik, mida läksin õppima (kultuuriteadus) oli ka mulle endale pigem. Teoreetilist eriala vist peaks öppima magistris,
doktorantuuris lisaks (st - süvitsi), et töötada näiteks õppejõuna v teha teadustööd jms.
Olen momendil valmis minema tööle, kus saaks hakkama vaid keskharidusega. Selles suhtes ei ole valiv. Arvan, et ülikoolis ei pea käima eelkõige
selleks, et saada võimalikult väljapaistev CV tööturu jaoks...Kuigi praktilistel kaalutlustel ju võiks.
Anne - mõelnud olen õenduse peale. Kuigi ma ei tea, milline nõue ödede järgi tööturul hetkel on. Seda mõtet eriti ei tahaks möelda, et välisriiki
minna. 
Milleks õppida? Inimene ju õpib kogu elu kuid sureb ikka lollina ju
Tsitaat:
Algne postitaja: Marla
Olen momendil valmis minema tööle, kus saaks hakkama vaid keskharidusega. Selles suhtes ei ole valiv. Arvan, et ülikoolis ei pea käima eelkõige selleks, et saada võimalikult väljapaistev CV tööturu jaoks...Kuigi praktilistel kaalutlustel ju võiks.
Tsitaat:
Algne postitaja: pingviiner
Milleks õppida? Inimene ju õpib kogu elu kuid sureb ikka lollina ju![]()
See on keeruline ja väga oluline otsus.
Räägin endast. Lõpetasin ühe rakendusliku, eriala väga meeldis ja kui paber oli käes, tuli karm reaalsus, et mis edasi, olin ka 24 a vana.
Otsustasin omandada eriala, mis esitas mulle väljakutse ja tagaks kindla leiva. Läksin, õppisin tasulises kaugõppes 5 aastat. Kuna olen enamiku
õppimise aja kõrvalt tööl käinud, siis ei olnud probleemi sissetuleku osas. Eks lapseisa oli ka kõrval ja toetas mu otsust igati.
Sain kaalukama paberi ja teadmised, mis mu omadustega sobisid ning kui läksin uut töökohta otsima, lõin jalaga ukse lahti.
See oli hea tunne.
Mis on selle kõige juures kõige suurem miinus mu jaoks. Mu titendus lükkus väga hilisele ajale ja sellest on kahju. Ilmselt, kui vanematest oleks
avitajaid ja kui sissetulek oleks nii suur olnud, et lisaks üüridele ja õppemaksudele lubaks hoidjaid palgata, oleks asja käigus ka titendus kuidagi
kõne alla tulnud, aga ma ei oska teha hästi kõiki asju korraga.
Mis mul on... on mitu paberit, enam vähem normaalne erialane töö ja 1 laps, 5 aastane. Aga lapsi oleksin ma tahtnud rohkem, millest on mul
kahju....praeguses vanuses, ma ei tea, kas võtan ette...ei usu.
Tsitaat:
Algne postitaja: Marla
Mida arvate?
Võiksin minna edasi ka MA'd tegema, kuid peaksin siis ilmselt jätkama sel samal teoreetilisel liinil...Kui läheksin midagi praktilisemat öppima, saaksin 2 x BA. Kumb on teie meelest parem variant?
![]()
Meie euro-atlantilises kultuuriruumis, mida ka kristlikuks euroopa tsivilisatsiooniks nimetatakse, on see eelis, et sa võid tegeleda millega tahad,
mis meeldib või milleks on annet, kartmata seejuures jääda alasti, surra nälga ja olla peavarjuta... kuid selle jumaliku eelise nurga taga passib
saatan, heaoluühiskond oma võludega, mille kättesaamiseks globaliseerunud liberaalne turumajandus küsib raha
Ja nii on inimene dilemma ees, kas teha mis meeldib ja milleks on annet või müüa end heaoluorjusesst
Enamasti võidab saatanlik heaolu...
Aga tõeliselt suur on teha, mis meeldib ja arendada oma andeid... kuigi see tee on enamasti vaevarikas, siis ometi tuleb lõpuks ka heaolu,
kaasinimeste isiksusele nii vajalik tähelepanu... ja miks ka mitte - kuulsus...
Kuigi te, teemaalgataja ja teised kommijad, keerutate siin üles üldlavinud käibetõdesid, mis ongi just selleks liikvele lastud, et heaoluorjust
ilustada, siis tegelikult tuleb sul lahendada just see dilemma
no enamus magistris õppijaid käib paralleelselt ka tööl.
Aitäh kõikidele vastajatele so far. Mõtlemisainet on küll & küll.
Praegu oleks ideaaliks see, kui saaks mitte minna edasi magistrisse, vaid pigem omada rakenduslikku kõrgharidust tegelikult. Nojah, kuid siit algabki
see kysimus, et töölkäimine oleks sellisel juhul ilmselt vägagi raskendatud (arvestades, mis eriala huvitab). Ja siis kysimus, kas on mõttekas
niimoodi järjest õppida või pigem vahepeal töötada kah. Ja võibolla hiljem minna uuesti BA'sse. 
Tähtis on panna oma teadmistele kindel teoreetiline alus... ehk nagu mu tädimees mind kunagi samases situatsioonis lohutas: kui kirvetöö on ära
tehtud, siis annab sinna juurde viiliga mistahes nikerdada
...kui on võimalus õppida,siis pole küsimust,ikka õppima (selle lause ütlesin oma 20 a tütrele).
Endal 2 tehnika alast bakalaureusekraadi+kõrges vanaduses hangitud magister....ega see otstarbeks küll ei ole ja tingitud sellest,et õpiaeg jäänud
nsvl aega