
Teema avamiseks sain impulsi eilses vestluses pojaga. Küsimuseks tõusis, kuidas puurisid meie esiisad maakive, et neid seejärel lõhkuda või lõhata.
Polnud elektrilisi löökdrelle, polnud kõvasulamist puure aga auke tehti ja palju. Kas on kellelgi see tarkus veel tallel ???
Teretulnud on siia teemasse küsimused kõigist valdkondadest. 
Aga Habe see oli ohtlik, kui palju vigastatud inimesi oli.
Milleks puurida kive sellisel viisil, kui saan minna ohutusse kaugusse ja vajutan seal nuppu.
Mis teistesse oskustesse puutub, siis kõik on kinni vajaduses, kui ikka ilma saab või lihtsamalt, siis inimese loomuses ongi nii talitada. Kui saab
minna ümber suure kivi siis lähen, ei hakka ju üle ronima?
Üteluski selline, miks otse, kui ringi saab,
eriti kui ringi minnes võidad aega.
Ma nüüd eriti ei usu et need vigastatud oma traumad puurimise käigus said. Käed ja sõrmed lendasid ikka püssirohu mõjul, kui laengud kas enneaegu
plahvatasid või neid tõrke korral heauskselt sorkima mindi...
Küsimus siis jätkuvalt puurimistehnoloogiast mitte pürotehnika vallast.
See ümberkivi jutt .... Meie põhjanaabrid ei oska juba ammu ka ise moosi keeta aga meie näe - mäletame veel... ja isegi ei nuta selle üle 
No minu teada ei puuritudki vanasti neid kive, vaid need löödi lihtsalt katki.Ehk ka mõne vingema kivi katki saamiseks kasutati ka tuld ja külma vett, et mõrad sisse saada.
Mulle meenub ka Mudjamixi pakutu. Kindlasti saaksid õppematerjali nt Filmist "Kuku¹ka", kus Veikko ka niimoodi kivi seest ahelad välja
kuumutas
Siiski soovitaks koonerdamise asemel kaasaegse tehnoloogia ostmist--koonerdamine pole kokkuhoid ja kõike alkoholi Sa niikuinii ära juua ei
suuda!

Ei ole head vastused. Olen näinud neid auke - ca 20 millimeetrise diameetriga. Üks tehnoloogia oli paisutamine - ridamisi aukudesse löödi kuivast
puust punnid mida hakati niisutama kuni paisuv puu kivi lõhestas. Hilisem tehnunn oli aukudese püssirohulaengu panemine. Tule ja kuvaldaga sai jagu
ainult vähematest kividest. Kive puuriti ja palju aga - millega???
Sa Gutta ära nende tänapäevaste tehnoloogiatega vehi midagi, käid sinagi naise juures vaeva nägemas nagu si esiisad kiviajal - selle asemel et talle
tehnoloogia ime kinkida ja ise rahus ähkimise asemel õltsi libistada... Va silmakirjatseja sihuke 
Eks neid ikka puuriti puuriga. Ilmselgelt võttis see töö aega nii mõnedki päevad.
Kui auk sees valati sinna vett, talvel külmaga vesi jäätus ja ajas kivi lõhki.
Vanasti olid inimesed osavamad , tugevamad ja visamad kui praegu.
Nutikamad enam talve ei oodanud, puuritud auku peksti puutükk ja valati vett peale, kuni paisuv puu kivi pooleks surus 
Jh. ja veel nutikamad ajasid riista nii kõvaks, et iga süda, ka kivisem sulas

Tehke ruttu,põnev on vastus teada saada.
Mis te jokutate,ise ei tea.
Tsitaat:
Algne postitaja: kade
Tehke ruttu,põnev on vastus teada saada.![]()
Mis te jokutate,ise ei tea.
Olen ma sulle juba öelnud, et sa idioot oled?
vahet pole
munni võid ikka imeda, ühes rositaga
Sel aastal lubati päikesetormi, mis pidavat meid kiviaega tagasi heitma. Sellest ilmselt ka teemaalgataja huvi.
Mina näiteks sooviks leida tuletegemise vibu valmistamise kirjeldust.
Tule tegemist vibuga olen ise proovinud-õnnestus.Paar nüanssi on mida silmas pidada kuid need rohkem töö teostamise kiirendamiseks kui resultadi saamiseks.Oluline on et puuritav puu oleks kõvasti pehmem kui puur ise.
Vanaisa jutu järgi käis kivide lõhkumine juba 19. sajandil püssirohuga, aga auk puuriti nn. löökmeisliga, mille otsa oli vasega joodetud kõvasulamplaadid, löödi peale vasaraga ja iga löögi eel pöörati meislit mõni kraad päripäeva... mul kodus üks selline vana meisel veel olemas. Tähtis oli veel auk kivi mustrit arvestades õigesse kohta puurida.
Mäletan minagi lapsepõlviselt kolhoosikarjamaalt (endised talumaad) neid aukudega kive. Neid oli palju. Ei olnud aeg ega külm neid lõhkunud. Laps
oskas mõelda ainult seda, et küll pidid tugevad onud olema, kes niisuguseid auke oskasid puurida. Sest oherdiga puidu puurimine oli mulle
teoreetiliselt arusaadav.
Aitäh teematajale toreda infokillu eest!
Moosikeetmisest - ise tehes saad nämma! kui mõnusa hapukurgi, ja ei ühtegi eed !
Miks te offiga ei konsulteeri? Peaga tuleb lüüa!!! 
Tänud Salesile! Teemat uurima hakates ilmnes et selle tehnoloogia uurijaid on juba enne mind palju olnud. Lisaks löökmeislile kõvasulami perioodist
on kasutatud ka õõnes(toru)puuri, mida raskusega koormatuna käsitsi ringi keerutati (pöörlemiskiirus ei ole eesmärk...) ja mille sisse
abrasiivmaterjaliks liiv valati.

Kust-millest tuleneb Suurbritannia nimevorm"Inglismaa"?
Suur-Britannia on tegelikult Inglismaa, Iirimaa, Wales ja ©otimaa kokku. Nimi pärineb keltidelt. Konkreetselt nime 'Inglismaa' päritolu hetkel ei tea..
Tsitaat:
Algne postitaja: habe
Tänud Salesile! Teemat uurima hakates ilmnes et selle tehnoloogia uurijaid on juba enne mind palju olnud. Lisaks löökmeislile kõvasulami perioodist on kasutatud ka õõnes(toru)puuri, mida raskusega koormatuna käsitsi ringi keerutati (pöörlemiskiirus ei ole eesmärk...) ja mille sisse abrasiivmaterjaliks liiv valati.
![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: habe
Kust-millest tuleneb Suur-Britannia nimevorm"Inglismaa"?
Perfekt! 
Tsitaat:
Algne postitaja: eerik2
Suur-Britannia on tegelikult Inglismaa, Iirimaa, Wales ja ©otimaa kokku. Nimi pärineb keltidelt. Konkreetselt nime 'Inglismaa' päritolu hetkel ei tea..