
Kas kardate äikest?
Ja mida te teete kui on tulemas äikese pilv?
Mina ei karda äikest.. ja kui tuleb istun rahumeeli kodus ja tömban juhtmed seinast välja.. ja mõten rahus omi mõtteid.. vms
oi, kardan, ja kuidas veel. kui väljas äike on siis peidan ennst teki ja padjavirna alla ja lõdisen. pole vist asja siinilmas mida rohkem kardaksin
kui äikest...teisel kohal on pimedus. 


ei teagi miks kardan aga olen lapsest saati näinud õudusunenägusid just seoses uppumise ja äikesega. 
Enam ei karda, kuid lapsena küll - paar korda ärkasin öösel hirmsa äikese paukumise peale üles ja siis oli küll hirm vaadata akna taga sähvivaid nooli ja kuulata seda müra.... Kuid jah, see oli lapsena. Nüüd võtan seda kui iga teist lodusnähtust...natuke müristab ja siis läheb ära
Äikest ei karda. Pean tunnistama küll, et juhtmed vean seinast välja ikkagi.
Aga meie peres kardetakse seda küll. Üks mu meestest ... Azza kui armas on kellegile see suur ja tugev tugi olla
Loodusnähtusena ta mulle meeldib isegi.
Tsitaat:
Algne postitaja: epp
Kas kardate äikest?Ja mida te teete kui on tulemas äikese pilv?
![]()
Mina ei karda äikest.. ja kui tuleb istun rahumeeli kodus ja tömban juhtmed seinast välja.. ja mõten rahus omi mõtteid.. vms![]()
Kodus reeglina äikest ei karda, muidugi võpatan, kui ta väga lähedale sisse lööb ja raksatus tahab kõrvu lukustada.. Õuest ka
nõrka äikese pärast tuppa ei hakka minema.. 
/me armastab äikest! ja eriti lahe kui tugev kärts, mürts (müristamine) ja tugevad tuulehood ka juures on
siis tuleb kõik asjad vait panna
ja kuulata looduse helisi
Kui pilvi näen siis loodan et need niisama mööda ei lähe.
Kui kodus olen siis üldiselt ei karda,päris mõnus on istuda ja kuulata seda möllu mis väljas on.Kuskil maal kindlasti kardaks rohkem,ikka ju kuulda et
äike just maamajdesse kipib sisse lööma,sellepärast nagu ongi siis kõhe
mulvarem ei olnud hirmu ka äikese ees.. ja ei tajunud selle ohtu.. vms.. aga kui ma käisin ykskord lendamas väikese purilennukiga ja sattusin kogemata äikesepilve serva kus oli õrnalt hallikas seal sain ma ikka tohutut moodi hypppamist ja siis mõtlesin et mis seal pilve sees võib veel olla.. Ja nyyd ma olen äikeseajal koduseks jäänud vms.. see on minu meelest palju turvalisem kui lennata purilennukiga!
Äike on mõnus.Minu jaoks on tõeline kaif olla keset äikese möllu.Ei oskagi seletada mis selles nii mõnusat on , aga mingi seletamatu eufooria täidab mind äiksetormide ajal.
OOOooo.
ma armastan äikest.
ja seda wihma ka.
siis ma alati jooksen.
õues.
ringi.
ilus.
Mulle väga meeldib vaadata, kuidas loodus oma jõudu näitab.
Eelmisel aastal erimest korda ka veits hirmu tundsin, kui Pärnus mootorrattaga äikesetormi kätte jäin ja minu ees puud ja elektriliinid lendasid. Siis
oleks tahtnud küll kuskil mujal olla
armastan äikest...hetkel igatsen äikest....tahaks äikest..vajan äikest...äike ruulib 
Tsitaat:
Algne postitaja: Oleskleja
Äike on mõnus.Minu jaoks on tõeline kaif olla keset äikese möllu.Ei oskagi seletada mis selles nii mõnusat on , aga mingi seletamatu eufooria täidab mind äiksetormide ajal.
sama siin........eelmine suvi ma rõdul seda möllu nautides, unustasin aint magamistoa akna lahti,mille tagajärjel sain vesivoodi
Mulle meeldib äike.
Öösel on veel eriti ilus
Oi
Pole küll ammu juba näinud ja võibolla on vaated muutunud aga armastan
Nooremana läksin välja jalutama, kui äike oli .. Oli ikka fantastiliselt hea tunne, kui õhk on elektrit täis ja padukat sajab
Ja kui nii aasale nt pikali heita ja lasta ennast üle uhtuda 
Kaifin äikest täiega
!!!
Kui suvel taevas sähvib siis tihti olen lihtsalt õues vihma käes aiatoolis istunud
!
Midagi paremat pole olemas, sellega nagu loodus näitab kui väiksed ja väetid me oleme ning miskis osas nagu tekitab austuse tunnet looduse vastu!
Kas te ka seda teate, et tegelikult lööb äike alt ülesse a mitte taevast alla
! Ülesse minevat osa me lihtsalt ei näe
!
Peale selle mis sellest äikesest ikka karta, see ju aint elekter ja sisse lööb ta sinna kus maandus parim
ehk sinna kus maandustakistus kõige
väiksem!
Mina olen äikest alati paaniliselt kartnud...ja ega see hirm kuhugi ei kao.Tavaliselt püüan äikese ajal mitte üksi olla ja kui õhtul äike läheneb siis
magama jään vaid unerohuga...muidu paanitsen üleval.Kui on päev ja ma pole üksi siis suudan taluda kuigi ka siis on närvid pingul...Mis teha et
selline argpüks olen.
Väiksena ei kartnud äikest...hoopis nautisin. Aga olen paari õnnetust pealt näinud, kus äike on näidanud oma tugevust ja jõudu...selle tulemusel olen
ka pelgama hakanud. Kodus nii hirmus polegi...juhtmed välja ja siis võib ju seda möllu vaadata...ilus on see küll
Aga üldiselt on ikka kartus ja
pelgus jäänud ja väljas sel ajal olla ei tahaks. Varem, kui polnud näinud mida äike teha võib, siis olin õues ja meeldis ka ujuda äikesega...nüüd enam
selliseid asju ei tee
Pisut ikka.Päris õue jooksma ei lähe äikesega.Toas istun,juhtmed seinast välja tõmmatud ja kuskil kaugel akendest.
Eee...ega eriti meeldiv nähtus see minu jaox pole.. saab ka juhtmed jne välja tõmmatud..kuid üxi olla ei tahax....väixena kartsin veel rohkem, kui
praegu..kuid kui keegi läheduses, kes mõtted mujale viib on kõik OK
Aga muidu JUMALDAN paduvihma käes olemist/jooxmist

Praegu enam ei karda, vaid pigem naudin äikest. Aga lapsena kükitasin alati koos koeraga voodi all kui äike oli.
Ja eriti hull oli olukord siis, kui
vennaga kahekesi kodus juhtusin olema. Tema kohe oskas asja veel hullemaks teha.
Varemalt kartsin ja eriti öösel, kui järsku kõik valgeks lõi, siis uuesti pimedaks läks ja kärgatas. Nüüd kaifin äikest kui valgusefekti (võimas). Eriti ilusad kujundid tekkisid üle-möödunud suve suurte trombide järel. Veel meeldib olla õues kui äike just hoogu kogumas. Keset möllu siiski õues ei ole. Naudin vaadet aknast. Õnnetusi näinud pealt ei ole.
Mulle ka isiklikult äike meeldib.
Kardan, pelgan ja värisen tasamisi.....ga kuradmina mönus asi...mmmmm....mida tugevam myrin, seda mönusam
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Väiksena ei kartnud äikest...hoopis nautisin. Aga olen paari õnnetust pealt näinud, kus äike on näidanud oma tugevust ja jõudu...selle tulemusel olen ka pelgama hakanud. Kodus nii hirmus polegi...juhtmed välja ja siis võib ju seda möllu vaadata...ilus on see küllAga üldiselt on ikka kartus ja pelgus jäänud ja väljas sel ajal olla ei tahaks. Varem, kui polnud näinud mida äike teha võib, siis olin õues ja meeldis ka ujuda äikesega...nüüd enam selliseid asju ei tee
![]()
öigus sul on, ei vaidle sönagi vasta....aga mida köike me kardaksime kui mida köike me tegelt ei näe, ega tea
Mul üx tuttav, kes sel puhul sätib end alati akna peale istuma ning imetleb südamest neid loodusjõude... ise sama ei tee, aga olen äikse & paduvihmaga
ka õues selle loodusjõu mõnusid nautinud 
Äikest ei karda kui kodus olen, kõhedaks võtab siis kui õues olen.
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
Tsitaat:
Algne postitaja: Oleskleja
Äike on mõnus.Minu jaoks on tõeline kaif olla keset äikese möllu.Ei oskagi seletada mis selles nii mõnusat on , aga mingi seletamatu eufooria täidab mind äiksetormide ajal.
sama siin........eelmine suvi ma rõdul seda möllu nautides, unustasin aint magamistoa akna lahti,mille tagajärjel sain vesivoodi![]()
Lausa naudin äikeselisi ilmi : ) Eriti veel äikesetorme, mis voolu endaga kaasa vötavad.. ja siis küünlavalgel voodis lesida : P
küünlavalgusest suht savi, aga pikselööke on küll lahe jälgida. Vöimas ilmanähtus... aga mulle meeldib 
Hirmsasti kardan äikest.........kodus olles poen voodi,panen pea padja alla ja püüan mõtted mujale viia-õnnex on äikesel see hea omadus,et need kõige
hullemad paugud käivad suht lyhidalt ja siis hakkab mürin taanduma....huhh,õue kyll ei tahax jääda kui müristab ja välku lööb........ju jäi see kartus
lapsepõlvest külge,kui jäin õues mängides suurema tormi kätte......siiamaani on pilt silme ees kuidas kükitasin kuuriukse ees ,värisesin üle
keha,läbimärg ja ulgusin nutta
Kuulsin küll kuidas vanaema ringi jooksis ja mind otsis,aga eip julenud püsti kah tõusta.....huhhh
100%-liselt nauditav... äike, müristamine ja paduvihm - sel sügisel neist nähtustest päris ilma jäädud, muidu istuks kohe rõdule vaatemängu nautima kui vähegi võimalust oleks ja antaks
astraa on ka äikesehull-fanatt,
kõige parem mulje oli see kui tuli isu kaugemale baari minna,see oli augustis öösel ühe paiku,olex pidand nagu pime olema aga äikest oli nii palju ja
tihti et lülitasime autol tuled välja,sest neid ei olnud ülce vaja,täielik fiiling oli
Lageda platsi peal suu ammuli taevasse ei vahiks aga lapsena sai maakodu verandal alati isa ja õega vaatamas käia. Eriti öösel on lahe, polegi ammu
enam teadlikult vaadanud ja sekundeid lugenud, et kui kaugel nüüd lööb.
Viimasel ajal kuri pikse peale. Tuleb nii tasa, et võrgukaart lõppeb enne, kui äikest kuulma hakkan.
Maakodu on äikse meelispaik. Seal on mitu korda samasse kohta vagu ajanud ja korra olevat isegi keravälk majas käinud. Seega uksed ja aknad panen ka
oma kodus igaks juhuks kinni.
Autos on lahe sõita äiksega ja paduvihmaga. Pisikese kapsliga kesk raevutsevat loodust
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Väiksena ei kartnud äikest...hoopis nautisin. Aga olen paari õnnetust pealt näinud, kus äike on näidanud oma tugevust ja jõudu...
ma jumaldan äikest.
ja äikesepilve nähes istun oma ette kuskil nurgas ja samamoodi mõtlen omi mõtteid.
eriti mõnus on maal istuda kui äikest lööb ja vihma sajab taevast alla.
Kui ikka väga tugev äike, siis natukene kõhe on olla küll. Teadsin kunagi inimest, kelle lõi välk maha tema oma kodus. Olen istunud akna all siis, kui välk on põrutanud lausa sama akna taha maasse. See ei olnud mitte meeldiv elamus. Paaniliselt siiski äikest ei karda, sest sellest poleks ka mingit abi, kuid ükskõikne tema vastu samuti pole. Pigem katsun ohutusreeglitest kinni pidada, siis vähemalt enesetunne justkui kabedam.
Äike on muidugi äge vaatepilt kuid samas teeb ka ettevaatlikuks. Ja muidugi juhtmed, antennid välja! Viimane kurb kogemus oli paar aastat tagasi, kui
äike telefonijuhtmest modemi läbi lõi
Äike on äge! Ilus, võimas ja mid akõike veel. Nii lahe on pimedas seda looduse etendust jälgida.
Seda eriti siis, kui elektrisedmed on kõik ilust seinast väljas või elekter üldse välja lülitatud.
ma armastan äikest!!
Äike on lahe seega ei karda,kui väike olin kartsin vahest kui väljas käis suur jumakas või miskit,mõtlesin et äkki oli tuumapomm
.Külma sõja laps.
mina suhtun suurtesse ja vägevatesse loodusjõududesse aupaklikult. Kui äike on tulemas, siis lülitan arvuti välja ja eemaldan ta vooluvõrgust (kõik
kodused arvutid ja võrguseadmed samuti). Ja ei ole elektrikontaktide otseses läheduses.
Looduses püüan ära aimata äikse liikumissuuna ja ka selle, kas äiksega kaasneb vesipükside teke või mitte (püüan seda tavaliselt videosse saada).
Keravälguga kokkupuuteid pole.
äike on vähemalt minu arvates üks parimaid filme maailmas ... Eriefektid pikse-noolte näol on tasemel ja ka heli on viimase peal
Olen käinud ka
kaameraga välgunooli jahtimas ... Need on lihtsalt nii ilusad ... Power mis äikese ajal metsas olles ninaga õhust tunda on tasub vaeva ja riski ,et
metsa just äikse ajal külastada ... Pikse kummalisemaks ja hirmuäratavamaks küljeks on aga keravälgud ... Olen ühe sellise tegutsemist toas pealt
näinud ja ütleksin ,et tegu oli vägagi ettearvamatu olendiga ... 
pelgan, kuid voodi alla enam ei roni ammu, nagu lapsena
seinast tõmban mõned juhtmed välja, väljas sel ajal ei liigu
kole ta on, kui müristab, tekitab kõhedust, aga küll ta mööda jälle läheb
Ei karda äikest, mulle ta tegelikult meeldib väga. Eriti koos välkudega on see niivõrd võimas ja kütkestav looduslik 'ilutulestik'. 
Äike on võimas looduse vaatemäng. Imetlen seda kui vähegi võimalik. Hirmu küll ei tunne ses suhtes. Vihma kätte ei lähe, sest märg ei meeldi
aga
aknast imetlen heameelega.
ma armastan äikest!!!
Ma lähen otsekui segaseks, kui hakkab müristama, ja välku lööma.
See lummab mind nii väga
Ma tunnen end siis täiesti ühes tükis olevat
Äike on minu meka

Ma jumaldan äikest! Kui on juba oodata, siis lülitan kõik telekad-raadiod välja ja kipun ikka sinna õuepoole kiikama.. Olen ka aknal-rõdul või siis
kohe täiesti õues vihma käes .. Ilus on vaadata kuidas taevas pimedamaks tõmbub ja kõik hämaraks muutub .. Siis tugev tuul ja värske õhk, mis nagu
puhastaks hinge ja mõistust .. Ja kui vihmaladina sees ka veel välusähvatused hakkavad käima, siis on lihtsalt fantast tunne .. Tahan alati siis
üksinda olla ja lihtsalt seda loodusimet nautida ja lasta sellel endast "üle käia" ..
Ei karda kohe üldse, äikese ajal väljas rõdul seksimine öösel on täiega vinge asi. Pime pime ja siis järsku välk ja siis pauk ja ...
tegelt ka on mõnus.
niikaua kui välk mulle pihta pole saanud, ei karda ma teda kah...
Seniks naudin teda... 
Meeldib äike, kunagi sai selle ajal ujumas käidud suvel...sihuke mõnus pime ja soe, vihma sadas ja äike sähvatas pea kohal....natuke jube oli.
Tegelt oli ükskord isegi päris hirmus. Äike oli täiesti maja kõrval ja pani ikka nii kõvasti, et tõmbusime kõik esimesele korrusele.
Aga muidu on küll väga lahe, kahju et sellel suvel seda eriti näha ei olnud...või olin ma siis lihtsalt vales kohas pidevalt:S
Mina küll äikest selles mõttes ei karda, et ta mulle pihta võiks põrutada. Suure äikese ajal lükkan igaks petteks majas siiski elektri välja. Suvel telgiga mere ääres olles sain küll tõelise elamuse, kui metsik äike üle käis. Pärast oli tõeliselt lahe ujuma minna.
Metsa keskel majas on äike reaalne oht - meie kandis armastab ta kuidagi eriti efektiivselt paugutada. Hirmu ei tunne aga voolu lülitan välja ja
jälgin siis mängu ja olen moraalseks toeks koertele (superaukartlikud on nad kõik äikese suhtes).
Veel teine kogemus äikesest: pea igal suvel on palavate ilmadega kogu horisont õhtul ja öösel sageli kaetud täiesti helivaba intensiivse sähvimisega.
(Põuavälgud?!)Vaatepilt on võimas ja just see täielik vaikus teeb asja iselaadselt müstiliseks.
Naudin äikest, aga seinast ma midagi välja kiskuma ei hakka, tegelikult maal ma teen seda.
Kardan ja imetlen öösiti tekiall värisedes on siiski väljas väga ilus. Kuid ma ikka kardan kohutavalt äikest
Viimasel ajal pole äikest olnud. Ei mäletagi seda, kas kardan või mitte.
Mulle meeldib. Hirmus on ka natuke. Istusin kord avatud akna ees aknalaual, nii mõnus oli, värskust tulvas sisse. Aga siis tuli ema, hakkas sõimama ja ajas mu minema.
Äike hullult meeldib, vihmaga alati väljas-- nautimas, vägev show elust
Ujuda selle ajal meeldis veel rohkem.
Kuskile teki alla pugema ei hakka,aga natuke kõhedaks võtab seest ikka küll.
Naudin äikest kui kordumatult ilusat looduse vaatemängu.
Kuid samas tekitab äike minus alati ka veidi aukartust.
äikest ei karda, aga arvestan sellega et ta võib ka ohtlik olla.. st et kui poisike olin siis lõi välk meil kohaliku telefonijaama segamini ja mööda traati tuli ka ülepinge meieni nii et juhe toas kokku sulas ja põlema süttis. Seepärast jälgin alati mängu, et kui lähedal see trall käib.. kui matsud ikka pea-kohal siis sikutan kõik juhtmed välja ja elektrikilbi panen kah mõneks ajaks magama.
Mul suht suva kui seda tuleb..........................aga vihma ma armastan kyl.Muidugi siis mitte kui seda vaja ei ole.
Suvel sooja vihma k2es ringi paljajalu joosta.nuusutada puhast 6hku.M6nus.
http://www.postimees.ee/210506/ilmauudised/202497.php
njuuuh, selle aasta kärtsu-mürtsu teile, et peale seda suvist mätast nautida julgexite 
Ooooojaaaaaa mida hullem äike öösel seda magusam uni mul ja nii ma ei näegi öösel taevas sähvivaid nooli
Väikesena kartsin keravälku, olin selle kohta päris jubedaid lugusid kuulnud ja kujutlusvõimel oli vist ka oma osa. Suurema äikese ajal sai ikka
kodumasinad kontaktist välja võetud ja akende all ei julgenud istuda.
Eilse müristamise magasin küll maha 
Oleneb äiksest, tegelt mulle ikka meeldib, kardan ma keravälku, kuna see on selline imelik ümmargune!
seal üleval olles kardan küll,aga see äike annab ennast varakult kõrvaklappides teada...nii et lähen temast ümbert mööda.Maa peal ei tee välja,eriti,kui hea seltskond (väikeset....) on
mulle meeldib äike, kui see pole väga suur. mõnus on, kui kõik läheb pimedaks ja äike müristab veel kaugemal... midagi ei näe, siis läheb elekter ära,
vihma hakkab sadama. ja kogu aeg on õhus elektrit tunda.
aga äike on mul mitmesse puusse löönud. ja kui ikka kõva kärtsaka otse maja pihta paneb, on hirmus küll.
Meeldib, kuid olen sattunud olukorda, kus tõesti võtab kõhedaks, kuna äike on olnud liiga vihane. Üks kord autoga sõites ja üks kord öösel metsast tulles.
Laupäeval istusime terrassil ja imatlesime vaatemängu. Lühiajaline küll oli, aga väga ilusad välgud.
Nüüd saab jah mätast kasutada ... istumiseks.
just praegu lõigi Viljandis paar pauku ära. mõnus oli, esimene äike sellel aastal (viljandimaal)
no ikka kardan, kuid samas lummav vaatepilt kui välk tumedas taevas mängleb.
Ühesõnaga tekitab kartust kuid samas on kaunis vaatepilt.
Õues liikuda siis eriti ei tahaks, samas olete te kogenud õhu kuumenemist kui vihma pole veel sadama hakanud kuid välk kihutab pilvis?
äikest - ei vist karda
aga kilkama võtab küll, kui pauku teeb
ja õue imetlema ka ei läheks.
Alles üleeile lahmatas siin Tartus täiega...vihma kallas kui ämbriga taevast (nii, et olin paari sekundiga läbimärg sõna otseses mõttes) ja
välgunooled sähvisid ümberringi (momendiga tõmbus pimedaks ja siis tuli...nagu oavarrest) - mega oli
, ma kohe kaifisin seda täiega... Kahju
ainult et külm oli, muidu oleks silganud mööda tänavat paduvihmas...paljajalu...
Kui ma väike plika olin, siis kartsin äikest hullupööra. Nüüd kaifin äikesetorme täiega...mõnikord vaatan äikest terassil lamamistoolis teki sisse mähituna niisama. Kui valgusmäng on aga eriti võimas, siis võtan fotoaparaadi ja statiivi ikka ka ligi.
Mina lähen küll kohe ähmi täis, kui vähegi tumedam pilv silmapiiril (muidugi suvel), ja esimese kuuldud müristuse korral lähen kohe kõigile teatama
arvatavasti ma siis kardan... aga mitte päris nii, et kuhugi pimedasse ruumi end peidan ja kõrvad lukku panen.
Iseenesest on neid välgu sähvatusi vägev vaadata, aga kui ikka päris lähedale lööb, see mürin ... seest ka kõik väriseb 
Austan südamest looduse elektrilahendusi.
1-näide : mu kallil tädil, Karkuse külas peksis laudas juhtmed koos harukarpidega seinast lahti, s.t. laeng oli nii tugev!
2- näide : Näen eelmine õhtu unes sündmust.
Edasi: Järgmine päev lähebki see täide.
Kärgatus, naabri võsasse ja mu õe kodus metalljalgadega toolil metallpoldid särisesid ja mul oli kannikate vahel säde! ja mitte ainult minul, Kõik on
peale seda vait, mitte üks piuks rohkem!
väga kardan kohe äikest ja seda hirmsat müristamist
Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
mul oli kannikate vahel säde!
kardan,aga lastele ei saa seda ju välja näidata,vanemad inimesed on ju kaitsjad.Peale kaevu virutamist oli kaev tühi ja ajas piima haisu ja suitsusegu
välja,kaevus olnud piima nõu oli lapiti õues saare puu külge sulanud ja pool lehtes vana saart oli lehtedest lage ning krässus õue mööda laiali.seeoli
kõik naabri õuepeal aga oh jubedust sellist külalist küll vaja pole.Selle pere iga põlvkonna eluaeg pidi äike ühe korra kaevu virutama.
Mind jubedalt erutab äike ja kui vihma sajab, mitte midgi ei kuule ja pimeneb, see on nii põnev, et mine hulluks.
Meeldib looduse mäng ja möll. Kui ikka piksevarras on paigaldatud, ei karda eriti. Kunagi tütrega järves ujumas käies naersime südamest, kui kogu rahvas jooksis hullumeelse kisaga veest, kuna meeletult müristas ja lõi äikest, meie olime kurguni vees ja imetlesime toimuvat .
mulle ka äike väga meeldib
Hetkel on äike ja padukas. Ei karda. Aga ei taha praegu ennast lasta läbimärjaks sadada. Parem ootan ja vaatan millega te siis siin foorumis vahepeal
tegelenud olete.
Ma kardan välku. Noh, tegelikult "kardan" ei ole eriti õige sõna, pigem ei meeldi... Mul juba väikesest peale pisikene hirm sees olnud selle ees.
Ei karda äikest ega välku. Naudin seda loodusnähtust.
.... kui ei lenda,siis ei karda