Board logo

Alkoholi liigtarbimine.
Titaan - 25.06.2018 kell 20:59

Olen viimasel ajal tähele pannud, et liiga palju olen hakanud alkoholi tarbima.... viimane kord läks nii käest ära, et ei mäleta päris paljusid asju jutuajamistest. Hetkel tunnen end üsna sandisti, selline tunne nagu poolele maailmale oleks sitasti öelnud. Kõige tobedam on see, et ei oska hetkel olukorraga kuidagi toime tulla. Lase või rahustit välja kirjutada, et natukenegi kergem oleks....saaks oma eluga nii kaugele, et seda alkoholi üldse ei puutuks näpu otsagagi, aga liiga nõrk olen selleks. Mingi hetk on tahtmine jälle selle järgi haarata. Kõige idiootsem ongi see, et ma ei suuda kuidagi oma sisemistest pingetest vabaneda ja kogun kõik endasse ja ükskord kui see jama kõik välja tuleb siis on nagu pudru ja kapsad.


eerik2 - 26.06.2018 kell 07:13

Pole vaja lakkuda, kui pea ei kanna. Viin on tarkade inimeste jook.


ullike - 26.06.2018 kell 21:24

Kui mõtled, et oled liiga nõrk, siis oledki. Niisuguse suhtumisega olümpiavõitjaks ei saa.
Aga jah, viimane aeg pidurit tõmmata. Igal hommikul möödun pargist, kus ikka 3-4 pinki hõivatud selliste mõttetute tegelastega - kurb pilt.


sissy84 - 27.06.2018 kell 03:34

Sisemistest pingetest saab edukalt vabaneda sporti tehes. See sai mulle juba esimese rasedusega selgeks. Rasedana juua ei saa aga pinged olid. Tantsimine aitab ka.
Olen eerikuga nõus: ei maksa juua, kui ei oska end üleval pidada. Tark inimene ei lähe üle piiri.
Isegi alkoholi teavitus reklaame tasub kuulata: joo iga alkohoolse joogiklaasi vahele klaas või kaks vett. Ja kui ei suuda, siis ära tarvita alkoholi.


soovikratt - 27.06.2018 kell 12:07

äkki üritaks kainena inimesi pikalt saata


kommionu - 27.06.2018 kell 20:46

Kui palju kordi on pohmaka tõttu olnud vilets enesetunne?
Ometigi, kukkudes nt. libedal tänaval, lähed järgmine kord sellest kohast kaarega mööda.
Asi on mõtlemises kinni, pole vaja ennast pildituks juua ja viimse piirini midagi sisse kallata.


sissy84 - 28.06.2018 kell 11:04

On inimesi kes kardavad karsklusega sõpru kaotada.
Samas kui sõbrad on joodikud ilma teiste huvideta on hirm õigustatud. Siiski juua alkoholi sellepärast, et teised seda teevad on tobe. Eriti kui ei osata juua ja pärast joomist alati kahetsetakse eelmise õhtu tegusid....

Päris masendav on vaadata raisatud elusid - bissijaama peatustes ja poe ees istuvaid joodikuid.


reheline - 30.06.2018 kell 10:43

Mina arvan, et kui oled alkohoolik, laku edasi. Kõige jubedamad inimesed on anonüümsed alkohoolikud. Isegi, kui ta on kümme aastat kaine olnud, on temas ikka midagi veidrat. Normaalselt suhelda ei saa, huumor on paigast ära jne. Kui pärast kümmet aastat vindisena vastu tuigerdab, näed et ta on kõik see aeg tühja elanud.
Ühesõnaga, kes viina juues lolliks läheb, leiab nagunii oma otsa varsti ja on maailm parem paik. Kes juues lõbusaks muutub... on jällegi maailm parem paik.


sissy84 - 30.06.2018 kell 13:14

Peaasi, et need joodikud siis kodus püsiks ja teisi ei häiriks. Samuti peaks pereelu ja lapsed neile keelatud olema. Rikuvad laste elu ära, toodavad katkiseid inimesi. Jube!


reheline - 30.06.2018 kell 19:11

Sissy, mis vahet, kas kodus või tänaval. Kui neil veel päris näpud põhjas pole, siis näpivad nad kodus oma limaste sõrmedega arvuti klaviatuuri ja soperdavad foorumites näiteks. Omast käest siit paar tükki kohe võtta. Aga see on sopakiht. Need koolevad nagunii maksapuudulikkusesse või pussitavad üksteist joomingu käigus parematele jahimaadele.
Mina mõtlesin rohkem lõbusaid viinaninasid. Reeglina on nad vaimukad ja /või meistrid mõne ameti peale. Nad pole ühiskonnale kadunud ega agressiivsed. Aga kui neil joomine ära keelata, muutuvad veidrikuteks.


sissy84 - 30.06.2018 kell 19:26

Ma ei tunne selliseid viinaninasid.
Täitsa kahju kohe.
Meheks ei tahaks aga sõpruskonnas võiks mõni selline ikka olla.


reheline - 01.07.2018 kell 17:05

No just. Ronivad Anonüümsetesse Alkohoolikutesse. Selle neid nii väheks on jäänud. Aga niipalju kui mina neid tunnen, on nad kõik (kõik) tagasi pudeli otsa komistanud. Rekord oli ühel 14 aastat. Naine tuli tagasi ja puha. Ja siis ühel õhtul tuli maani täis puskari järele... Teine inimene kohe. Aga kuu aega lakkus, siis veeti luku taha ja nüüd longib jälle tuhmi silmavaatega ringi.


kommionu - 01.07.2018 kell 20:09

Jah, inimesed muutuvad teistsuguseks.

Elust enesest- Andes joodikule raha, sõnadega, et ära siis jooma kohe kuku, oli vastuseks- kuidas sa julged mulle ütelda, mida oma rahaga peale hakkan.
Kummale peaks jääma õigus selles loos?


ullike - 01.07.2018 kell 20:10

Tsitaat:
Algne postitaja: reheline
Mina mõtlesin rohkem lõbusaid viinaninasid. Reeglina on nad vaimukad ja /või meistrid mõne ameti peale. Nad pole ühiskonnale kadunud ega agressiivsed. Aga kui neil joomine ära keelata, muutuvad veidrikuteks.

Pole osanudki niipidi vaadata. Kes oleksid ja kas me neist midagi teaksime: Hardi Tiidus, Valdo Pant, Kaarel Ird jne. Alko hoidis neid erksana nagu mind hommikukohv. Ma ei oskaks oma päeva ilma selleta käima saada. Nende aju läks käima alko abil.

Kes teab, ehk oleksin kah mingi kuulsus, kui oleksin osanud õigel ajal õiges mahus kangemat kraami pruukida

Minu elu tegelikkus on see, et kõik vähegi joobnud inimesed, kellega olen lävinud, on minus ainult tülgastust tekitanud.


NipsNaps - 02.07.2018 kell 09:59

Minul pole ka joodikutega meeldivaid kokkupuuteid olnud. Kuskil peol jah, on alkohol normaalne. Aga mitte igal õhtul teleka ees.


Titaan - 02.07.2018 kell 17:54

Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
On inimesi kes kardavad karsklusega sõpru kaotada.
Samas kui sõbrad on joodikud ilma teiste huvideta on hirm õigustatud. Siiski juua alkoholi sellepärast, et teised seda teevad on tobe. Eriti kui ei osata juua ja pärast joomist alati kahetsetakse eelmise õhtu tegusid....

Päris masendav on vaadata raisatud elusid - bissijaama peatustes ja poe ees istuvaid joodikuid.


Mul ei ole ühtegi sõpra, seega pole ka kedagi kaotada


Reede - 02.07.2018 kell 17:57

Mis sinu sõpradega siis juhtus?


Titaan - 02.07.2018 kell 18:00

Tsitaat:
Algne postitaja: Reede
Mis sinu sõpradega siis juhtus?


Aga mul pole neid kunagi olnudki. Väga noorena kunagi sattusin nii vaimse kui füüsilise vägivalla alla, millest ma ei suutnud aastaid välja rabeleda ning nii see on läinud. Hakkasin inimestest eemale hoidma, sest alati kui midagi ütlesin või rääkisin siis naeruvääristati mind ja mõnitati, peale seda tõmbusin kõigist eemale, muutusin kinniseks. Kellegagi suhtlema eriti ei kippunud ja nii ta on


Reede - 02.07.2018 kell 18:06

Siis on aeg otsida normaalne töö, naine ja sõbrad. Edaspidi see jook nagu niiväga ei huvitagi. Ümbruskond loeb.


Titaan - 02.07.2018 kell 18:11

Tsitaat:
Algne postitaja: Reede
Siis on aeg otsida normaalne töö, naine ja sõbrad. Edaspidi see jook nagu niiväga ei huvitagi. Ümbruskond loeb.


Aga mul pole neid kunagi olnudki. Väga noorena kunagi sattusin nii vaimse kui füüsilise vägivalla alla, millest ma ei suutnud aastaid välja rabeleda... aus olla siis pole siiani seda kõike unustada suutnud ja painab mind siiani... ning nii see on läinud. Võõrasisa oli ka paras mölakas kes elas oma pingeid minu peal välja ja alavääristas alatasa. Hommikused kooliminekud algasid peksu ning irvitamiste saatel. Vaikselt Hakkasin inimestest eemale hoidma, sest alati kui midagi ütlesin või rääkisin siis naeruvääristati mind ja mõnitati, peale seda tõmbusin kõigist eemale, muutusin kinniseks. Kellegagi suhtlema eriti ei kippunud ja nii ta on. vahest käivad suitsiidsed mõtted peas kuid need mööduvad ja elu läheb edasi. Miks sa arvad, et mul normaalset tööd ei ole ja kõike muud? Tead eriti ei usu sellisesse asja sellises vanuses enam nagu sõprus ja mitteomakasu püüdmatus.


Reede - 02.07.2018 kell 18:30

No aga siis on ju hästi, kui töö ja paljud muud asjad olemas on. Suur asi seegi. Otsi huviringe, koolitusi. Sealt võib leida rahvast. Põhimõtteliselt on iga päev inimesed Sinu ümber. Iseasi, kui sul mingi vältiv isiksusehäire on. Selle jaoks peaks mingi teraapia vms. olema. Võibolla tasuks alustada siis kogemusnõustajast, tema juhatab edasi?

Aga tuttavaid ja ümbrust saab igas vanuses muuta ja asendada. Ei ole kõik omakasu peal väljas. Väga avatuid inimesi on meie seas. Selleks tuleb ainult ringi liikuda, üritustel osaleda jne.


Titaan - 02.07.2018 kell 18:38

Tsitaat:
Algne postitaja: Reede
No aga siis on ju hästi, kui töö ja paljud muud asjad olemas on. Suur asi seegi. Otsi huviringe, koolitusi. Sealt võib leida rahvast. Põhimõtteliselt on iga päev inimesed Sinu ümber. Iseasi, kui sul mingi vältiv isiksusehäire on. Selle jaoks peaks mingi teraapia vms. olema. Võibolla tasuks alustada siis kogemusnõustajast, tema juhatab edasi?

Aga tuttavaid ja ümbrust saab igas vanuses muuta ja asendada. Ei ole kõik omakasu peal väljas. Väga avatuid inimesi on meie seas. Selleks tuleb ainult ringi liikuda, üritustel osaleda jne.


Ütlen ausalt, et viimased töökohad on olnud sellised nagu nad on olnud. Taga igatsema ei jää. Praeguse töö ja töökohaga olen rahul kuigi töö just midagi erilist ei ole. Pole selliseid asju mis huvitaks...hetkel meeldib mulle mu töö, lähen nädalavahetusel tööle saan olla omaette ja lihtsalt olla meeldivas olukorras. Olukorras kus keegi ei sega ega häiri. Kui mõned ootavad nädalavahetust, et minna pidutsema ja lõbutsema siis mina seevastu ootan, et saaks minna tööle, loodan, et tervis ainult järgi ei annaks selle füüsilise tööga. Oht olemas on selleks


Reede - 02.07.2018 kell 19:01

No aga proovi kogemusnõustamist. Esimene lambikas link https://www.convictus.ee/kogemusnotildeustamine.html
Võibolla saad mõne kasuliku nõuande. Edu!

Julgustuseks võin öelda, et mu tutvusringkonnas on paar narkomaanidega tegelevat kogemusnõustajat ja nad on suht asjalikud tüübid. Nad on läbinud ka mingid kursused ja muu bürokraatia. Ei ole päris suvalised jorsid kes toolile on lükatud.


Titaan - 02.07.2018 kell 19:08

Tsitaat:
Algne postitaja: Reede
No aga proovi kogemusnõustamist. Esimene lambikas link https://www.convictus.ee/kogemusnotildeustamine.html
Võibolla saad mõne kasuliku nõuande. Edu!


Ütlen ausalt olen käinud psühholoogi ja psühhiaatri juures ega abi ma pole suurt leidnud neist. Kohe määrati esimese asjana mingi x-diagnoos mida ma siin lahkama ja avalikustama ei hakka ning siis suruti kohe tabletid selga. Mitu aastat sõin tablette depressiooni vastaseid, läks nagu komme neid. Ausalt öelda ei tundnud neist mingisugust erilist abi ega et oleks kuidagi teistmoodi mõju avaldanud. Aga ma tänan sind meeldiva ja sõbraliku suhtlemise eest ja, et kohe targutama ja ninna kargama ei kukkunud. Kindlasti vaatan su linki ja uurin teemat. PS! ütlen, et ma sõltuvuses just ei ole, et karjuv vajadus selle järgi oleks kuid jah....


sissy84 - 03.07.2018 kell 12:18

Inimestel ongi 1-5 sõpra.

Aga teemasse, alkoholi võib ka üksi juua.