
Alles hilja-aegu panin ülesse teema "enesehaletsejad" ja nüüd tahaks teie arvamust eneseimetlejate kohta.Minuarust on nendega palju raskem toime tulla kui haletsejatega. Mida arvate teie?
Ei tea, kas raskem. Nad vähemalt positiivselt asja võtavad
Enesehaletsejale peaks kogu aeg kinnitama, et kui kaunis ja hea ja tore ta ikka on. Eneseimetleja ei pane sinu juttu tähelegi, ta teab paremini 
Tsitaat:
Algne postitaja: synoptik
Alles hilja-aegu panin ülesse teema "enesehaletsejad" ja nüüd tahaks teie arvamust eneseimetlejate kohta.Minuarust on nendega palju raskem toime tulla kui haletsejatega. Mida arvate teie?
Ei suhtle sellistega.
yldiselt.
eneseimetlejat kannataks rohkem.
enesehaletsejad on minu meelest...inetud.
ei räägi siinkohal fyysilisest poolest.
khmkhmkm,
ja pealegi. kui yks inimene endast põhjuseta liiga palju arvab, siis teeb ta end ju lolliks. sellisel juhul ei kannata mitte teised, waid tema enda
-maine-.
eks eneseimetlejad olegi enesehaletsejad. kui teised sinust lugu ei pea, siis peab ikka oma saba ise liputama ja siis tuleb ikka tahtmine peale end
haletseda kah. kui aga jagada nad kahte ryhma, siis enesehaletsejatele on vaja tugeva iseloomuga partnerit või kedagi, kes suudaks panna neid
ratsionaalsemalt mõtlema. eneseimetlejatele tuleb aga pikki päid-jalgu anda verbaalsete lõuhaakidega ja nad maapeale tagasi tuua. kohati võib tegu
olla ääretult meeldiva inimesega.
m
icic...aga vahest on enesimetlus ju kasuks
pean silmas näiteks ennast. kui saan ikke kodus suurpuhastuse tehtud või lapse kapis järjekordse
vaja-pole vaja sorteeringu, siis olen kohe kõva eneseimetluse ära teeninud



enne eneseimetlejad ,kui enesehaletsejad...parem ikka rõõmsalt: Oi kui tore päikeseline päev täna on ja ka mina olen täna ilus....kui: Issand jumal
jälle see haige päike ja ma olen täna selline koll ,et kohe nina ka õue ei pista...
vai mis?!
ei ole nendega väga raske suhelda minu meelest. kuigi neil suht `puhhuislik`käitumine tihtipeale. Enesehinnang on neil körge küll liialt, aga hakkama saab küll nendega... Enesehaletsejatega ikka raskem....
/me ei imetle ennast aint teeb nägu nagu imetleks! Ja te kõik usute!
Irw!
enesehaletsejatega ikka hulga askem, neid vaja koguaeg lohutada, eneseimetlejad üldjuhul nii ei kiida ennast et pinda hakkaks käima. pealegi pidev negatiivsus mõjub ümbritsevatele inimestele enamasti halvemini kui pidev heatjulisus.
eneseimetlejad tunnevad ennast maailmanabadena...ei tea sellised inimesed mulle eriti ei istu...inimene piab olema omamoodi lõbus ja arvestama teistega mitt eenda nina taevapoole tõstma..
eip tea mida 6elda
Enesehaletsejatega ikka tunduvalt raskem kui imetlejatega. Haletsejaga koos tundub lõpuks endalegi, et kõik muutub mustaks ja muudkui korruta talle,
et ta ikka pole vana ja pole kole jne....
Eneseimetlejatega saab vähemalt natu irooniatki kasutada ja ka asja naljaks keerata, kui ülearu kipub seda imetlust minema. Ikkagi miskit positiivset
Ja pealegi.... minu arust mingil määral peaks iga inimene seda eneseimetlust omama. Iseendaga tuleb rahus elada. Aga kui sa kunagi millegagi enda
juures rahul pole, siis ju pidev stress ja närvipinge, et kuidas ma ikka nii saamatu ja-või inetu jne. Sellisena rikud ju nii enda kui ka teiste
tuju... Ja lõpuks ei saagi enam millegagi hakkama
Muidugi ei tohi selle eneseimetlusega liiale minna, see juba teine ebameeldiv äärmus siis. Selliste puhul jah tiba irooniat ja natuke naeru om alati
abiks 
Loota on,et eneseimetlejatel jätkub positiivsust rohkem ,kui enesehaletsejatel
......./me ei armasta eriti suhelda halisjatega
huvitav kes see koera saba ikka kergitab kui mitte koer ise?
ja kes sind ikka imetleb, kui ise seda ei tee?
arumaisaa.
Paras port eneseimetlust tuleb kasuks...seda peab inimeses olema. See nagu ütlus, et kui inimene ei oska ise ennast armastada ja endast lugu pidada ei
oska seda ka teised tema puhul teha.
Üleliia muidugi...muutub see koormavaks ja kellel eneseimetlus ikka üle ääre loksub...sellist inimest väga raske taluda.
Tihti olen siin foorumis rõhutanud, et oluliselt asisem on olla kusagil äärmuses, kui keskpärase halluses.
Siin aga pean mainima, et teatavad äärmused ei mõju siiski positiivselt, ei ümbritsevadele, ega ka endale. Tasakaalupunkt jääb ikka sinna kahe vahele.
Sellest tulenevalt ei suhtleks meeleldi nendega, kellel seda nn taskaalu ei eksisteeri. Mis iganes ka ei oleks, inimene peab õppima elama oma vigadega
ja oskama elada reaalsuses.
Las siis pöörlevad oma eneseimetluses, kui on midagi mida imetleda. Kui vaja küll siis tagasi põrmu saab tirida.
Tsitaat:
Algne postitaja: michelle
enesehaletsejatega ikka hulga askem, neid vaja koguaeg lohutada, eneseimetlejad üldjuhul nii ei kiida ennast et pinda hakkaks käima. pealegi pidev negatiivsus mõjub ümbritsevatele inimestele enamasti halvemini kui pidev heatjulisus.
.
Kas Merilyn Monroe oli eneseimetleja? Samas ei läinud ta kunagi peeglist mööda ilma, et oleks iseendale naeratanud või silma teinud
Nii et väikene
eneseimetlus on ikka soodne nähtus. Halb muidugi, kui seda imetlust on nii palju, et hakkab kaaslastele ajudele käima... eriti raske on siis, kui
eneseimetleja juhtub olema mõni ülemus
ühtmoodi nõmedad mõlemad
mingi hetk lihtsalt ei jõua kuulata enam...
ei kuulu nende hulka!
Tsitaat:
Algne postitaja: ullike
Kas Merilyn Monroe oli eneseimetleja? Samas ei läinud ta kunagi peeglist mööda ilma, et oleks iseendale naeratanud või silma teinudNii et väikene eneseimetlus on ikka soodne nähtus. Halb muidugi, kui seda imetlust on nii palju, et hakkab kaaslastele ajudele käima... eriti raske on siis, kui eneseimetleja juhtub olema mõni ülemus
![]()
, mule meeldib nokkida...........
sellised inimesed on jah suht võimatud 
Kas nad nüüd nii võimatud ongi kui see eneseimetlus mõõdukaks jääb! Siin foorumiski vähemalt üks mõõdukalt ennast imetlev tegelane olemas ja võimatuse
pärast veel välja heidetud ei ole. 
Eneseimetlejad on kyll vääga tyytud. Tööl paar sellist- kogu maaailm keerleb vaid nende ymber ja juba eemalt on nende lähenemist kuulda. Inimene peab ikka ennast austama ja teisi ka.
RealBitch, ära eneseimetlemist enesekesksusega segi aja! Eneseimetleja ei pruugi olla maailmanaba - kuigi ta tõepoolest enamasti on.
eneseimetlejatega on natuke lihtsam ainult selle pärast, et neile ei pea pidevalt kinnitama, et tegelikult on nad ilusad ja toredad, nad on selles
niigi veendunud. aga proovi sa neile vastupidist väita ja sa oled rahvavaenlane number yks.
enesekesksed on enamasti nii eneseimetlejad kui haletsejad ja lõppkokkuvõttes neil palju vahet polegi.
nõustun Renetiga, et mõlema variandi puhul on raske ja tõesti on mõlemad enesekesksed. Aga üldiselt tean nii enesehaletsejaid kui ka eneseimetlejaid,
parem olgu tõesti imetleja, kui ta enda meelest teab paremini, kui "ilus tark ja osav" ta on, las ta siis teab, aga enesehaletsust ma ei
kannata 
Aga kui inimesel pole peale iseenda kedagi imetleda?
Kas see on siis pealesunnitud eneseimetlus?
Igaüks imetleb pisut ennast. jap ainult vähesed kellel enda juures midagi imetleda pole tegelevad enesehaletsusega.
Kahjuks on tihti hoopis nii, et need, kes arvavad, et enda juures midagi imetleda pole, need imetlevad enesehaletsust.
Enesehaletsust ei saa imetleda. Oh, ma olen nii õnnetu... oh, mul läeb nii halvasti... oh, ma ei saa millegiga hakkama ja nii edasi. No, mida seal
imetleda on? Mõnutunne iseenda halamisest? Heameel, et olen äbarik?
Haletsemine annab negatiivse enesetunde. Imetlemine positiivse.Ainus võimalus, et haletsemine annaks positiivse tulemuse on lõppkokkuvõttes järeldus,
et kellelgi kuskil läeb veel halvemini. Ja siis on tegu juba kahjurõõmuga.
/oeh, ma ka kauaks end imetlema jäänd, lähen parem magama/
parem haletseda ennast kui imetleda
Eneseimetleja parem variant kui enesehaletseja. Üks lähedal olev inimene enesehaletseja ja vahel tekib tunne, et lihtsalt enam ei suuda teist nii
palju toetada, kui vaja oleks 
Ühte tean.Täiesti lootusest variant on ta.Hullem eneseimetleja ei saagi olla
Eneseimetlejad e.nartsistid - baasveendumuseks "ma olen eriline" - väline käitumine: enese suurendamine, teisi peetakse halvemaks, see on
üks isiksuse tüüp e. isiksuse häire, see pole vaimuhaigus aga vastikult raske juhus.( pole ravitav, ega tunnista enda erinevuse eripära neg.
poolt).
Ärge nüüd arvake, et enda tarkusest seda kribasin, ei ! eelmise koolituse konspektist maha- vot!
Vastuseid ja arvamusi lugedes kerkis silme ette eneseimetlejate kuningas ja musternäidis - "kallis" Edgar S. Mida kõike head pole ta meie heaks teinud ja kui tubli ta on oma tulevaste imetegude valguses. Alati on tal kriitikutele eneseõigutuseks vastused valmis. Vankumatu ja enesekindel eneseimetleja. Mis me küll kõik ilma temata teeksime?
Ühinen eelmise postitaja arvamusega. Peab tunnistama, et tõepoolest Edgar on väga tugev poliitik. Miks muidu teda nii kardetakse!
Eh, olen enese haleimetleja ja imehaletseja. Igatahes olen ma maailma naba, oma maailma naba, mis sest, et peale minu on veel miljardeid nabasid. Tänu
enese haleimetlusele ma tean mida nad tunnevad
Tsitaat:
Algne postitaja: püsimatu
Aga kui inimesel pole peale iseenda kedagi imetleda?
Kas see on siis pealesunnitud eneseimetlus?
Eneseimetlejad tunduvad mulle need, kes mõtlevad ainult endale...Võibolla ma võin ka eksida, aga nii ma arvan (:
Ma arvan, et enesehaletsejatega on ikka tunduvalt keerulisem koos eksisteerida.
igas ühes meis on natuke peidus eneseimetlust,
muidu ei saaks me endaga rahul olla,
ka see, et enne kodust lahkumist vaatame peegli ja veendume,et kõik on OK
eneseimetlejaga koos olles on raskem pelku pugeda, teda peab ju aina kiitma ja kui seda ei tee siis tüütab enesekiitusega nii, et uhhh! kusagil ei
anna rahu ja kaebab kui jagu ei saa st. et nii palju tähelepanu ei saa kui tema soovib. Nõudlik on ta ka, ikka nii peab kõik olema kuidas tema tahab,
raske juhus.
Enesehaletseja käest saab ikka vabahetke leida istub sageli omaette ja mõtiskleb, ta on alati nõus juhendamisega, sest kardab ise otsustada või teha -
äkki läheb viltu, nad on ülitagasihoidlikud, soiuvad küll, aga kätt endale külge ei pane, ennem oleksin koos enesehaletsejaga kui
eneseimetlejaga.
Tsitaat:
Algne postitaja: ariita
... ennem oleksin koos enesehaletsejaga kui eneseimetlejaga.![]()
muidugi me väldiksime kõiki ebameeldivaid situatsioone ja asju aga elu sunnib meid paljusid toiminguid tegema kuigi ei tahaks...ja annab kätte
kakapoti ja ka sellega tuleb tegeleda kuigi ei meeldiks
Ariita, kahtlemata tuleb ette ebameeldivusi, aga suures osas saab ju inimene ikka määrata, millised inimesed ta enda ümber koondab ja kellega lähemalt
suhtleb.
Ainult sugulasi ei saa teatavasti valida 
/me imetleb oma pekke ja juukseid mis on õlut juues naa pikaks kasvanud
Hommikul tõustes on ju hea kodus peeglisse vaadata ja tõdeda,et üks asi vähemalt on jumalal korda läinud.Nimel on ta loonud midagi ideaalset ja iluasat.
free!! kõige tähtsam ongi iseendaga hästi läbisaada, küll siis ka teisi mõistad
Kui rääkida eneseimetlejast, siis on tegemist inimesega,kellel on liiga kõrge enesehinnang.Muidugi võin ka eksida,selle taga võib peituda
alaväärsuskompleks, inimene tunneb, et peab kogu aeg oma väärtust tõestama ja tähelepanu orbiidil olema. Meenub selle teemaga just meie kallis
armastatud ja ka vihatud Liis Lass.
Kas siin foorumis on kedagi, kes teda ei teaks? Ei usu. Pole ju pea ühtegi päeva, kus temast meedias ei
kirjutataks. See ei häiri teda, otse vastupidi, preili Lass lausa naudib tähelepanu.Mäletate seda õnnetut lugu, mis juhtus Nukuteatri jõulupeol, kus
teda ahistas üks näitleja ja ta oli sunnitud aknast alla hüppama, et järgmisel päeval Õhtulehes kõik sellest lugeda saaksid. Futu stoori ja futu tibi,
muud ma temast küll ei arva.
Aga mis enesehaletsejatesse puutub, siis nende enesehinnang on väga madal ja nad ei suuda aru saada, et kõik ei ole nii troostitu kui alguses
tundub.Tunnistan ausalt, eks ka minul on enesehaletsuse momente, kus tunnen, et väljapääsu ei ole ja midagi ei muutu. Kui see möödub,saan aru,et
tegelikult ei ole mu elul midagi viga, käin ju tööl, mul on katus pea kohal ja ma saan hakkama. Kindlasti on kusagil neid,kellel on tunduvalt raskem,
kui minul. Ei ole kerge ju mitte kellelgi, ammugi mitte kuulsustel ja kuningaperel,...
khm..ei ei inimene peab ennast armastama
siis on nad önnelikud ja paistavad silma teiste seas..nad säravad..
selel teemaga on ka üksjuhtum mis kunagi minuga juhtus...
Nimelt olime me söbrannadega söbrannade pool maal...jöime ja pidutsesime ja otsustasime häälega minna mingisse teise alevikku kaugemale..ma ei
mäletagi millise tuttava juurde peole me läksime..saime kenasti kohale kuigi hääletada oli pimedas pisut hirmus ka..asi juhtus järgmisel hommikul kui
me juuksed sassis ja pohmas nägudega bussist maha jäime..
asi tundus nii lootusetu olime suisa mures sest polnud kuhugile minna..ja tallinna
tahtsime me köik väga ja juba varakult.. meiega koos oli üks söps kes on just ensekiitja ja armastaja ..üli ülbe tibi oli...käis juba päris noorelt
juukusrite vahet ja meikis ennast(meie siis veel ei meikinud) ja juba olid tal kunstküüned jne...ta vingus täiega eriti närviliseks muutus ta siis kui
mõistis et meie pikemat aega kestnud tagasi hääletamine on raske..meid oli kohe päris mitu.Järsku märkasime kanaautot..noh Kaupmees kes müüb elusaid
kanu..suure autoga ja me otsuistasime asja arutades abi küsima minna..kaupmees oli nöus meid ära viskama..aga kuna autos oli vähe ruumi pidid osad
meist minema kanade sekka ..te ei kujuta ettegi milline hais sellel autol oli ja mis näoga see söps sealt kanalast välja tuli....irw meil oli nalja oi
kui palju olime väsinud j kodu igatsus oli nii suur et polnud vahet kas kanaautoga vöi traktoriga...söps oli pikemat aega veel endast väljas ..ta
isegi röhutas et viis oma kleidi 10 korda keemilisse
ARvan ,et eneseimetlemine peab olema keskmisel tasemel...üle ei tasu iial pingutada..näiteks imetle peegli ees ja tee endale sosinal möni ilus
kompliment..
ka see on tore ja positiivne
eneseimetlejad on tihtipeale sellest hämmingus või paanikas, et keegi teine väljaspool neid võib tegelikult imetleda 
Hmm, aga kes meist ei imetleks aegajalt just iseennast? Ma usun, et neid pole olemas
Julgen ausalt tunnistada, et nautisin eile trennis peeglist avanevat pilti, kui treenisime käelihaseid - fantastiline
ja kõik enda
saavutatud...miks mitte uhke olla ja iseennastki aegajalt kiita, onju 
/me imetleb vahl omaenda kätetööd. No küll ma ikka olen osav 
Hm kena kui inimene iseendaga hästi läbi saab
KUI INIMENE ON VÕIMELINE LOOVALT ARMASTAMA, SIIS ARMASTAB TA KA ISEENNAST.
KUI TA SUUDAB ARMASTADA AINULT TEISI, SIIS EI SUUDA TA ÜLDSE
ARMASTADA.
Erick Fromm
ARMASTA JUMALAT KOGU OMA SÜDAMEST, OMA HINGEST JA OMA MEELEST
JA ARMASTA OMA LIGIMEST NAGU ISEENNAST.SELLEST SUUREMAT KÄSKU EI OLE.
Piibel
Lühidalt, kui inimene ennast ei armasta, ei austa teda ka teised tema ümber ja ta ei oska ka teisi aktsepteerida sellistena, nagu nad on. Inimene, kes
teab oma tugevaid ja ka nõrku külgi, ei raiska oma aega ja elu halamisele, teiste pidevale kritiseerimisele ja mõnitamisele, enese ülesupitamisele,
tõestamisele, armastuse ja tunnustuse ärateenimisele ja meeldida tahtmisele. Nii jõuab see väike, kuid lihtne, kuldne tõde ikka ja jälle meieni.