
Mis tundeid tekitab sinus udu?
Eile õhtul oli minul veidi veider olla kui ma vaatasin kuidas järsku täiesti selgesse pimedasse õhtusse tekkis kõigepealt järvevee kohale õhuke
uduviirg, mis varjas ära kuu peegelduse veel. Ja siiis mõni hetk hiljem oli terve järv uduvati sisse kadunud. Ja korraga tundus, et akna taga muud
peale udu ei olegi. Ei ühtki puud, põõsast, ei ühtki rohelist lehte. Ei midagi.
Kui ma väike olin, siis jubedalt kartsin udu.
Arvasin, et seal elavad igasugu kollid ja muud pahad elukad.
Aga mu isa ütles, et udu on pilved, mis on maa peale tudile tulnud. Ja eks ta nii paistiski
Ja nii kavatsen ma ka oma lastele rääkida, et nad ei kardaks
Sest kes kardab pilvi? Ja veel selliseid, kes on tudile tulnud 
Äkki keegi teab seda udu kohta käivat mõistatust?
Ma tervet teksti ei mäleta, aga mingi osa oli ...
kui ma tõusen kõrgemale, toon sul vihma ligemale,
kui ma aga laskun maha, siis sa loodad heina teha
Udu on minu absoluutne lemmik! Eriti mõnus on ta siis, kui ta soojal suveõhtul ca poole meetri kõrgusel maapinnast hõljub. Samas, täna ja eile
hommikul, kui nähtavus oli max 7-8 meetrit, oli ka fantastiliselt ebamaine 
täna hommiku, kui tõusin ja aknast välja vaatasin, oli ka hästi kihvt vaatepilt, niimoodi, et maa paistis ja taevas ka paistis täiesti selgelt, aga maa ja taeva vahepeal oli paks udukihvt, kust mitte midagi ei näinud. Kunagi ma mäletan, et olin üleval Toompeal ja vaatasin vaateplatvormilt tallinnat, siis ka oli nii, et paistis ainult taevas ja tallinna teletornist paistis ainult see kõige ülemine ots, siis tundus, et see ots oleks nagu pilve peal seisnud.
Udu tekitab sellise sürri oleku, sõidad justkui valgesse vatti
Täna hommikul Tartust tulema hakates oli veerand teest uduga kaetud...kogu aeg oli
tunne, nagu sõidaks kusagil pilvepiiril... Kuidagi omamoodi armas ja samas veidi hirmutav on udu... sa tead, et seal udu sees on täpselt seesama
maailma, mis muidu, kuid ikkagi on tunne, et miski on teisiti...
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Mis tundeid tekitab sinus udu?
Eile õhtul oli minul veidi veider olla kui ma vaatasin kuidas järsku täiesti selgesse pimedasse õhtusse tekkis kõigepealt järvevee kohale õhuke uduviirg, mis varjas ära kuu peegelduse veel. Ja siiis mõni hetk hiljem oli terve järv uduvati sisse kadunud. Ja korraga tundus, et akna taga muud peale udu ei olegi. Ei ühtki puud, põõsast, ei ühtki rohelist lehte. Ei midagi.
On jh müstiline 