
Mis on kõige parem raamat? Milline kõige hullem? milline on viimane raamat, mida lugesite? Mida soovitaksite kindlasti teistele?
kõige parem raamat, mis ma olen lugenud on "Ristideta hauad" see koosneb kahest osast ja on super raamat seda soovitaks nii teistelegi lugeda... kuid jah, võite mind pidada imelikuks, kuid klassikaline raamat-"Kuritöö ja karistus" on siiamaani osutunud kõige igavamaks ja venivamaks raamatuks, mis ma lugenud olen....
Kõige paremaks pean siiani "Topeltmoraali" kirjanit oli J. McNaught (ei tea, kas õigekiri on õige)...
Tegemist armastusromaaniga... Soovitan seda ka kõigile... Ise seda 4 korda lugenud ja kõik need korrad, lõpus pisaraid valanud...
Halbu raamatuuuid loetud küll ja küll... Nimed ei tule meelde... Viimane mida vastumeelselt lugema pidin oli "Isa Goirot"... Minu jaoks oli
see lihtsalt raske raamat.. Võibolla kui nimed oleks olnud mingid eestipärased oleks lihtsam lugeda olnud... Mingeid prantsuse nimesid väga raske
jälgida, eriti kui tegelasi palju ja kord kasutab kirjanikl tegelase ees- ja teine kord perekonnanime...
Tjorven 
Tsitaat:
Algne postitaja: missdarkness
...võite mind pidada imelikuks, kuid klassikaline raamat-"Kuritöö ja karistus" on siiamaani osutunud kõige igavamaks ja venivamaks raamatuks, mis ma lugenud olen....
Ka iga raamatu lugemiseks on oma aeg. On olnud neid, millega esimesel katsel või ka teisel toime ei tule, kuid pikemas perspektiivis neelad kui hull
ja naudid.
Kuigi see ei välista ka seda, et mõni jääbki mõnel inimesel lugemata. Ei suuda, ei jaksa, ei taha. Juhtub. Minul ei õnnestu Šveiki lugemine
erinevalt paljudest teistest. Mis parata.
Toomas Nipernaadi minul ei edene, niipalju kordi, kui olen alustanud, niipalju kordi ta on ka pooleli jäänud, kusjuures teised Gailiti raamatud mulle
väga meeldivad, aga lemmikraamatuid on mul üsna mitu, Väike prints on vist kõige armsam neist 
Vot Shveik mulle meeldib. Seda olen võimeline igal ajal siit-sealt lugema kui kätte satub. Aga Väike prints pole kunagi peale läinud...
Kindel valik on minu puhul John Grisham ja Robert Ludlum. Nende meeste raamatud on alati head...
Lemmik on "Sõrmuste isand." Hiljuti loetuist on meeldinud veel Jeffrey Eugenidese "Middlesex" ja Wally Lambi "Vaalad."
Aga neid häid raamatuid on ikka nii palju olnud, et kõiki loetleda vist ei jaksakski.
palju raamatuid olen läbi luhenud... viimane oli T.Pratcetti "hinge muusika", mulle meeldivad tema kirjutatud raamatud, need on vaimukad. Senini on parimad ilmselt olnud Sõrmuste Isand, Krahv monte-cristo, Alias crace... häid raamatuid on palju, kuid tähtis on ka kirjanik... mõne teoseid ei suuda ma lihtsalt lugeda.. Boriss Akunini omad on head... kõige hullem viimasel ajal oli Sherlok Holms'i oma, lihtsalt ei suutnud seda lõpuni lugeda.... brr
Raimond Kaugveri "Pariisi lõbusad naised"-seda olen vähemalt kaks korda lugenud, nii meeldib.
Astrid Lindgreni "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses", "Väikevend ja Karlsson Katuselt".
Siis ka ühed sügavamõttelised raamatud, mida vähesed loevad...
Ent halbu raamatuid...hmm...ei tule kohe ettegi...ilmselt siis olen vaid meeldivaid lugenud...
Soovitama midagi ei hakka, kuna inimesed ja nende käesolev areng ei pruugi minu soovitustega kattuda.
Igale ühele ja igal ajal omad teosed.
halvad olid kõik raamatud mis kooli ajal peale suruti (vähemalt siis
). Viimati lugesin Harry Potteri viiendat osa
. Kuna meeldib
fantaasia ja ulme teema, siis ilmselt lemmikuks jäävad Robert E. Howardi Barbar Conani lühilood 
No viimane raamat on mul praegu näpu otsas: Edgar Wallace "Hertsog agulis" Väga muhe ajaveetmise moodus.
Lemmikut ei ole võimalik öelda, kuna need muutuvad. Ju mul ei ole siis mingit kindlat maitset välja kujunenud veel.
Mis mulle kunagi väga meeldis, oli "Enderi mäng" Autorit ei mäleta. Iseenesest kui lugu kui sellist lihtsalt vaadata, siis on ta lihtsalt
üks sopakas või midagi sinnakanti, aga mulle tõi ta pisara silma. Ma ei tea miks, lihtsalt nii südamesse läksid selle väikese poisi elu ja saatus. See
on minu jaoks nostalgiakirjandus.
Teine raamat, millesse ma väiksena lausa armunud olin, oli "Erik Inimesepoeg"( autorit ei mäleta ) Ja armunud olin ma teosesse kui
tervikusse ja losse endasse, mitte peategelasse
See on minu mäletamist mööda esimene ja viimane raamat, mille ma olen peale lõpetamist kohe
järgmisel päeval uuesti algusest lõpuni läbi lugenud.
Oh, mul praegu enda pärast häbi. Kümneaastasena lugesin ma kahe-kolme nädala jooksul rohkem raamatuid kui praegu poole aasta jooksul
Telekas ja
arvuti on ikka jubedad asjad küll...
Parimad on siiani olnud Salingeri "Kuristik rukkis", Dostojevski "Kuritöö ja karistus" ning Fowles`i "Liblikapüüdja".
Viimane raamat, mida lugesin oli Kissingeri "Diplomaatia".
Aga halvim raamat? Ei tule ühtegi hetkel pähe, aga Ristikivi looming on natuke vastumeelne, seega mõni tema raamatutest ehk.
Tsitaat:
Algne postitaja: Epukas
Mis on kõige parem raamat? Milline kõige hullem? milline on viimane raamat, mida lugesite? Mida soovitaksite kindlasti teistele?
parim...minu teismeiga mõjutasid palju raamatud väikesed naised, peidus pool ja kadri kasuema..neid vägagi palju loetud ja iga kord midagi erinevat
avastatud..ex see olene ju arengutasemest ka..
siis..sõrmuste isanda triloogia pluss kääbik ruulivad sajaga
veel paremad, kui need suurepärased filmid..kohustuslikust kirjandusest oli palju
rohkem neid, mis meeldisid, kui mittesobivaid..näiteks Camus"katk", või Tammsaare "tõde ja õigus", meeldis ka don Juan, hingede öö
jne
kõige hullem raamat. oeh, nagu igast inimesest on midagi õppida, on igast raamatust miskit lugeda..pole väga jubedatele raamatutele ehk sattunud ka..v
kui algul on tundunud jubedad..olen mõni aeg hiljem uuesti proovinud, siis on need vägagi näritavad olnud
nii...viimati sattus kätte vaike eesti seksiraamat - soovitan soojalt
kindlasti soovitan ajaloolisi raamatuid lugeda...sest ajaloost on palju õppida
Minu jaoks on Remarque raamatud ikka väga tähtsad. "Elusäde" ja "Tagasitee".....müstiliselt head raamatud. Muidugi ka "Triumfikaar", klassika. Kui nüüd vähem tõsisest kirjandusest rääkida, siis kõikvõimalikud ulmekad ja indiaaniraamatud on ka minu ala. Kirjanikud: Ray Bradbury, Roger Zelazny (Needuste allee, Valguse isand), Stanislaw Lem (Solaris, Eeden, Tagasitulek tähtede juurest), häid raamatuid on NII palju!
Ja unustasin veel ajaloolised raamatud! Needki on väga väga head. Mõned näited: Ristideta hauad, Musta risti ikke all, Stalingrad, soovitan kindlasti sellist raamatut nagu "Skorpioni märgi all"....lugedes seda, mõistate kui vähe te tegelikult II maailmasõja ajaloost teate....uskuge mind, see raamat ¹okeerib faktidega, mis on alles hiljuti avalikkusele avaldatud. Väga oluline raamat! Autor Jüri Lina.
No šveik ei õnnestu minul ka...miskitpärast..
Pärandatud armastus....vist juba tükk aega lemmik olnud...aeg-ajalt loen jälle...
soovitan soojalt..
G.Durrelli ja J.Herrioti loomaraamatud...üldiselt loen palju...nagu narkomaania minu jaoks...ja seinast -seina...
Ja tõega ühinen Lolaga selles mõttes,et oma aeg peab olema...täpselt nii on minuga ka juhtunud....
Soovitan Tsitaadiraamatut...väga ilus ja hea raamat
Parimat raamatut pole minu jaoks veel kirjutatud. Häid ja meeldivaid on hulgi, kuid kas neist mõni lausa parim on, ei oska öelda. Pigemini võiksin öelda, mis on halb raamat.
viimase aja parimaks raamatuks on osutunud Hirami "mõru maik", see raamat kuidagi syyvis minusse...kuid noorusest måletan, et ei suutnud kolmpåeva panna kåest Winnetou sarja raamatuid..... kehvem raamat on see kui sa oled sunnitud seda lugema aga see sind yldsegiei huvita....nt kohustuslik kirjanuds
'Mõru maigu' fanatt olen minagi.
veel asetsevad minu lemmikute hulgas W. Gibsoni 'Neuromant', Zelazny Amberi-sari, Moorcocki Elricu-sari, enamvähem kõik Atwoodi teosed,
loomulikult Pratchett, kindlasti ka Tolkien, Susanna Kayseni 'Girl, Interrupted' jne. viimasel ajal loen palju biograafiad.
halva kogemuse on jätnud Coelho (igav), Harry Potteri raamatud (veel igavam), Shvejik (ei saa pihta, vist piisavalt loll) ja eks neid on veel.
Häid raamatuid on palju. Üheks lemmikkirjanikuks on Gerald Durrell.
On reisikirjeldusi koos huumori ja loodusega. Mulle sobib.
2a pole raamatuid lugenud, viimane raamat oli "susanna ja mina"
hea raamat ja yldse sarnased raamatud on head... järgmine talv äkki loen..icicc
Enim meeldib raamat "Egeri tähed".. kirjanikuks on Géza Gardonyi. Veel meeldib väga Tolkien, Durrell, Dumas, Pratchett, aga ka Eesti oma M. Metsanurk.
polegi nagu sitta raamatut mida lugend olen ja alati just viimasena loetud raamat veel kummitab
....isegi seebikas oli tore
lugeda"flirting with temtation"
"Tütarlapsest naisex".......vääga hariv oli!
hmm..ja mida sa uut teada said ka?...et tütarlapsest sirgub tõepoolest naine mitte mees..khhmm..
endal mul pole pikka aega olnud püsivust midagi tõsist lugeda...ka "Kääbik" on veel poole peal...aga see "trend" vist kah ammu
möödas, et kõik seda lugema oleks pidanud..
väike prints meeldib väga. ja karupoeg puhh. hesse ja lindgreni raamatud on peaaegu eranditult naudinguga loetavad. väiksena meeldis kummi tarzan.
seda olen vist elu jooksul üldse enim kordi lugenud...
Tsitaat:
Algne postitaja: Hera
Parimat raamatut pole minu jaoks veel kirjutatud. Häid ja meeldivaid on hulgi, kuid kas neist mõni lausa parim on, ei oska öelda. Pigemini võiksin öelda, mis on halb raamat.
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
hmm..ja mida sa uut teada said ka?...et tütarlapsest sirgub tõepoolest naine mitte mees..khhmm..![]()
endal mul pole pikka aega olnud püsivust midagi tõsist lugeda...ka "Kääbik" on veel poole peal...aga see "trend" vist kah ammu möödas, et kõik seda lugema oleks pidanud..![]()
a...nendest nö seebikatest ka... on ka selles vallas häid rammatuid...loen ka mina, nö ajuloputajana..pärast pingelist perioodi (nt examid või
nii)...pärast mõnda sellist rammatut on nõte palju selgem
parimad raamatud... no enamus Dostojevski romaanidest, Faulkneri "Hälin ja raev", "Kui ma olin suremas". "¹vejk" ka...
Camus "Võõras" oli nooremana edetabelis, praegu ei oska midagi arvata. ahjaa, muidugi Brett Easton Ellise "Ameerika psühhopaat" ja
Burgessi "Kellavärgiga apelsin".
kuu aega tagasi lugesin sadistlikust rõõmust "Sõda ja rahu" otsast otsani.
praegu loen Pelevini "T¹apajev ja Pustota", seda küll vist kolmandat korda, ei oska hetkel miskit valida.
väga hea elamus oli Banana Yoshimoto "Köök".
aga ytle siis?
Igav raamat on minu jaoks selline, mille sü¾ee on pikk, igav ja lohisev. Tundub, et kirjanikul pole mitte midagi tarka ega huvitavat öelda ning raamat
on kirjutatud vaid võimalikult suurema rahasumma saamise eesmärgil.
Halb krimka on see, milles juba esimeses peatükis võib mõrvari ära arvata.
Halb armastusromaan on see, mis meenutab tänapäeva tuhkatriinuloo paberil seebiooperivarianti.
Halb draamaromaan on see, mis koosneb 1000-st leheküljest ning neist lehekülgedest 40-50% on looduskirjeldused.
Halb ajaviiteromaan on see, millel on naiivne ja ülimalt lapsik sü¾ee, tegelased jaotuvad eranditult vaid üdini headeks ja üdini halbadeks.
Halb põnevusromaan on see, milles pole põnevust ollagi.
Halb reisikirjeldus on see, mida lugedes on nii igav, et uni peale tuleb. Silme ette ei kerki mingitki kujutluspilti ei kirjeldatavast maast ega
reisist.
ja siis võid otsa ümber keerata ja nautidagi sellist tobedust - tegemist on camp'iga (millalgi 90ndate alguses oli ajakirjas Vikerkaar artikkel
camp'ist Susan Sontagilt, see seletab asja päris lihtsalt lahti).
näiteks ise loen vahetevahel täiesti lõbusaid nüüdisnaistekaid, vist Varrakul on mingi sari ("moodne naine"? vms), puhas lust ja rõõm.
Mulle meeldivad teadus, loodus jne.+krimkad.
Aga häbi tunnistada et ma pole viimase 9-10 aasta jooksul ühtegi raamatut otsastlõpuni läbi lugenud. Aega lihtsalt pole.
selline natuke shokeeriv
C. Bukowski " Naised" aga kuna see mu sõbra pisikeses raamaturiilulis seisis siis lugesin
läbi...sõber ütles, et teda ajas see raamat jooma
mind ajas see aga mõtlema, et kas mu sõber käitub samamoodi kui raamatu peategelane
Praegu loen , studeerin L.K. Tuulse raamatut Elurõõm, selline enesearenduslik teos, natuke biograafiline.
Lemmikud on sellised filosoofilised-psühholoogilised teosed Nt: H. Hesse, Stepihunt ning Narziss ja Goldmund
hmm - minu kõige ammusem lemmik on naksitrallid...sealt raamtust ka 1 minu "kilde" aga meie läheme muhviga kassijahile ( = kui lähme
sõbsiga ööklubisse)
viimase aja lemmikutest S.Kingi "Kõik on mõeldav" ja siis on head need Sinisuka sarja valge kaanega raamatud
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
hmm..ja mida sa uut teada said ka?...et tütarlapsest sirgub tõepoolest naine mitte mees..khhmm..![]()
Aga mõnest sirgub libu. Seda seal raamatus kah muide pole wot....
Arto Paasilinna Poodud rebaste mets
raamat mis mind hiljuti juurteni loksutas oli de sade vooruse kannatused
Viimased ajad olen nakitsenud Luule Viilmaa teoste kallal. Peale tema lahkumist ei suutnud kaua puudutada ta raamatuid, aga nüüd taas olen suutnud
lugema hakkata.
Arvan, et ega neid raamatuid paljud loe.

väga hea raamat on Läänerindel muutusteta ja seda soovitan ma ka teistele ja halvimat ma ei hakka ütlema, sest see on igaühe enda maitse.
parim - "Wikmani poisid" J. Kross
kõige rohkem pettumust valmistas - "Jumalaema Kiriku Kellalööja" Viktor Hugo
pole mitte ühtegi igavat raamatut lugenud. kõik on osutunud mingil määral huvitavateks. lemmikuteks on kujunenud 'ürgne kutse', 'valgekihv', 'salaaed'
kunagi sai loetud "vabana sündinud"...hästi südamlik raamat,mille lõpus(ka keskel)ei saa pisarateta...
lugesin taas väikest printsi ja soovitan teilegi,kes te seda lugend pole........jääbki vist mu lemmikux
http://www.parnu.ee/raulpage/prints/ <----kes raamatut ei viitsi osta võib netis lugeda
vat vanasõna raamat on eriti hea raamat!
palju on selliseid raamatuid, mis meeldivad....üx on näitex "Metsik koer Dingo"
aga üldsegi ei meeldi Nabokovi Lolita
Alati tasub üle lugeda lapsepõlve lemmikuid.
Soovitan: Momo Michael Endelt, Klaus Peter Wolfil on hääd raamatud. Väike prints loomulikult ja üks inglise kirjanik oli väga mõnus lugeda aga nimi ei
tulegi meelde.
Sellist raamatut, mille lugemine asjatu ajaraisk oleks ei oska nimetada.
Loen olude sunnil peamiselt käsiraamatuid. Üks asjalik oli Tegelik juhtimine vist nimi ja autorit ei mäleta.
Lastele tuleb ikka õhtuti lugeda nende raamatuid.
Viimase aja üks südamelähedasemaid teoseid oli ja on H. Hesse Siddharta, väga hea.
Parimad, mis hetkel meelde tulevad:
P. Conroy- Tõusude ja mõõnade prints, 1 ja 2
Remarque- Triumfikaar
Viimati lugesin:
E. Hujala- Uuenev alusharidus (kah peris hea raamat
neile keda huvitab uuenev alusharidus)
Jeanette Winterson "Kehale kirjutatud" tõsiselt hea raamat, soovitan soojalt. Jama raamatu kohta ei oska midagi öelda, kuna jätan jamad
raamatud lõpuni lugematta ja ei ürita neid ka meelde jätta.
Hesse, Mutt, Tarmo Teder, Vonnegut, Bulgakov, Dostojevski -- head
harry potter..
kahe lapsega ja mehega, kõik loeme seda huviga 
Parim? Liiga raske küsimus. Viimati vaimustusin Steinbecki raamatust "Hommiku pool Eedenit".
Halvim?
esikohta jagavad Lii Tanneri "Härra Järgmine" ja Caspar Treesi "Sergo".
Tsitaat:
Algne postitaja: maritv
kõige parem raamat...sellega on nii, et see on igaühe jaoks individuaalne ju! parim raamat on see, mida võib kasvõi 50 korda lugeda ja ikka enda jaoks miskit uut avastada.
Järelikult - oli hea ajaviide, aga ei midagi enamat. Võibolla paari aasta pärast võtan käsile.
Erich Maria Remargue "Läänerindel muutuseta" oleks suurepärane näide ühest heast ja meeldejäänud raamatust
Kõige parem: Susanna Tamaro "Mine kuhu süda kutsub.
Kõige hullem: Oscar Wilde "Dorian Gray portree"
Viimati: George Orwell "Loomade farm" ja "Kummardus Katalooniale"
Mida soovitan: Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" ja Stefan Zweig "Novelle"
Häid elamusi nii palju olnud, et neil pikemalt ei peatukski. On saand neid raamatuid ikka elus neelata ka....
Aga räägiks mõnest tavatust pettumusest.
Kolm musketäri- IMHO grafomaani sisutühi ja lapsik laaletamine. Loobusin peale poolt esimest ködet. No võib ju ka olla, et peale 30-ndat on tõesti
hilja esimest korda üritada.
Don Quijote- Pidada olema maailma huumoriklassikasse kuuluv teos. WTF? Kas ei kõlvand tõlge kusagile või on minu huumorimeel nõnda väärastunud, aga
esimese poole seest ei leidnud mina miskit vähegihumoorikat ja puht põhimõttepärast ei viitsinud ennast ka lõpuni piinata.
Aga kui jutt juba tõlgete peale läks. On ikka võimalikud totaalsed vahed. On käest läbi käinud ka osaliselt (ilmus annetena) üks nn. eestiaegne Švejki
tõlge. Tehtud saksa keelest mingi juudist lehetoimetaja (nimi praegu ei meenu) poolt ja tegelikult olid vist toimetuse tibid seda hoopis peatükkide
kaupa tõlkinud jõudehetkil. ABSOLUUTNE kräpp. Remmelga originaalist tehtud asi aga- üle võiks ja peaks kuldama.
Vaatasin raamaturiiulit ja avastasin et lemmikutesse on lisandunud Salman Rushdie "The Satanic Verses". Sobib kenasti Meistri ja Margarita
kõrvale. 
Wilde "Dorian Gray portree". Soovitan.
Raske on raamatuid paremuse järgi ritta panna.
Lugeda mulle meeldib ja väga; hea meelega teeks seda palju-palju rohkem kui hetkel võimalik.
Viimasel ajal olen lugenud rohkem erialakirjandust ning ilukirjandus on (kahjuks) kõrvale jäänud.
Kui tuju on kehv või lihtsalt väikest lõõgastust on vaja, on kindla peale minek muinasjutud ning lasteraamatud. Stiilinäide Ottokarist: ühel õhtul
tegime kooliõuele lumememme. Õpetaja Luschmil sõitis oma Trabantiga selle uppi ja naeris. Teisel päeval tegime jälle lumememme. Seekord
tuletõrjehüdrandi ümber. Pärast seda õpetaja Luschmil enam ei naernud.
Sõbralt laenan aeg-ajalt ka Philippe Delerm` Väikesed naudingud. Mmmm, isu tuli...