
Kuidas sõbrad -tuttavad sind kutsuvad? Kas pärisnimega või on sul hüüdnimi? Milline see on?
Marliin on sõpradele enamasti Kats
.
nagu öeldakse, heal lapsel mitu nime. Minul pole ühtegi hüüdnime, järelikult pole ära teeninud, pole vist olnud hea laps
Mul on palju hüüdnimesi ..
Kats, Kati, Katjusha, Katariina Rosaalie, Annika, plikaniru, Tibi, Peibe jne ..
Pluss veel igasugu kallad ja musid sõbrannade poolt 
Koolis oli viimati Siilike, turris oleku ja teravate ütlemiste tõttu, Isa kutsus Suureks Prääksuks ja Matsinnaks, kuna alati jäi viimane sõna mulle. Lp olen olnud ja UFO ja Loikam, Sallihausen, garderoobitädi kutsus Salli-Palliks ja Tädi Polly nimegi auga kandnud. Üksjagu kogunes. Enamasti kutsutakse siiski päris nime pidi.
minul on ka suhteliselt mitu hüüdnime, enamasti mingid erinevad variandid Mirjamist-Mir, Mirru, Mummu jne, kunagi klassivennad panid Uriah Heep nimeks, õnneks enamasti ka ikkagi minu pärisnime kasutatakse.
Töökaaslaste seas Siki (mis ei ole mitte tulenenud mu oma nimest) ja foorumlaste seas oli vahepeal duracell (kah ei tea, millest tulnud
)
väljaspool lennuvälja raffas "piloot",koolis "õpetja hr.Jaan",tööl "hr.Jaan",kodus "paps" ja üks musidest "minu musi-kalli".
Miskitpärast kutsuti mõni aeg tagasi perekonnanime+eesnime pidi.Eesnime eraldi harva kasutatakse.Noja kodus tavaliselt proua.Millest ma kah aru ei saa.
Mul pole kunagi hüüdnime olnud ja ka praegu kutsutakse mind ikka vaid eesnime pidi.
ull, bimbo, megaaju, ketler, kets, keits...
Kristjanist tekkind Kris ja osad kutsuvad ka piinaks.
ahjaa, siin foorumis olen ikka eelkõige lihtsalt mimm 
Minul ei olegi hüüdnime...
Kunagi olin Aits (või Aids). Ja kunagi kutsuti lihtsalt Pikaks. Lasteaias oli nii kole nimi, et seda ma ei julge
kellelegi öelda. 
Sõprade seas ikka Renka mängudes vahel Renka vahel -Soulseeker-[EST]
K6pu, k6pu- Jaan, Dude. Keegi nimetas mind kunagi unenäoks... talle jäi mulje, et olen koguaeg kas just tõusnud või magan.
üldiselt mulle hüüdnimed külge ei jää aga üks sõber kutsub mind "mister salapärane" või lihtsalt "mister G"
Enamus ütlevad ikka pärisnime...
Kodutud siiamaani zitikaks hüüdnud...
klassikaaslased ja sõbrad hüüavad mulliks...
Kunagi oli mingi aeg, kui millimallikaks mõned hüüdsid, see aeg nüüd möödas õnneks...
ja no kalla kasutab igasuguseid erinevaid nimekesi... Kõige uuem on sulla-mulla enne seda oli mullnaut... Ootan juba järgmist... 
masha ja liisu
On see nüüd hea või paha, aga väljaspool perekonda pole suutnud ühtegi (ka seljataga tarvitatavat) välja peilida.
Oma laste jaoks siiamaani Issi või iss (Võimalik variant seljataga ka "vanamees"
pole kunagi hüüdnime olnud...vähemalt ma ei tea...ja nimi on ju nii lühike, et seda enam ei anna kuidagi väänata ka
ahjaa...netituttavate jaoks vast siiski hiir , mausi
...kes pärisnime ei tea 
netiraffa jaox ikka li-li, pere ja sõprade seltsis olles tiux, rõõmuke, päike
Minu hüüdnimesid kasutatakse väga harva kuigi mul on neid palju ..
Lilps, Saarepiiga, Helju Rand, Lilli, Viski, Jääkaru, Valge Hiir, Toyota Celica, Eesti Sõber, Belladonna .. 
Nuuh...Pips, Pillu, Pillukas, Pillerbox, Tihemets jne
Tsitaat:
Algne postitaja: Lord666
nagu öeldakse, heal lapsel mitu nime. Minul pole ühtegi hüüdnime, järelikult pole ära teeninud, pole vist olnud hea laps![]()
lasteaias kutsuti väikseks merleks, sest oli 2 merlet rühmas ja mina olin siis kasvult väiksem .
ühes jutukas oli mul nick karmen ja osad jutukategelased ka siis reaalis karmeniks kutsusid
mõned ka mercaks kutsuvad.
lapsed kutsuvad mind emmeks 
Sillu ja terve rida sellest tuletatud variante (alates Sillusest --- millest omakorda tuleneb Uss
,lõpetades Girillusega). Kummaliste hüüdnimedena
on meelde jäänud Jepe, Joo¾ik, Alanis ja Manivald.
Jäägu need nimepanijate südametunnistusele.
Hüüdnimi puudub... töökaaslased kutusuvad ikka eesnime järgi. Tundub, et neile ka see nimi meeldib ja hüüdnime järele puudub vajadus.
minu hüüdnimeks siis kas "orks" või siis "martino"
Enamasti kutsutakse eesnime järgi, kuigi väikeste eranditega Tööl mõned kasutavad perekonnanime, lapsed kutsuvad emps ja silmarõõm kutsub chickiks 
sõpradele merzu.. sugulastele merka.. vahel ka lihtsalt meri.. need põhilised. pärisnimega kutsutakse suht harva siiski
Minu nimi nii lühike, et pole õnnestunud hüüdnime saada. mees kutsub vaid igasugu hellitusnimedega 
Kunagi kooli ajal oli "pohhui"
celtic
Kuna mul tegelik nimi ka pikk siis armastatakse minu nime ka lühendada... kuidas siis kellegile kas mils, markar, liisu, päiksekilluke - heal lapsel mitu nime!
sõpradele olen sirts ja see ka kõikse kasutatavam hüüdnimi
kursakad kutsuvad peamiselt särts, harva ka särakas
perekonnas hüütakse mind aga tibiks, vahel ka õts
ja eks kaaslane on neid helitavaid nimesid kohe päris tükki mitu mulle pannud...neid siinkohal ei avalikusta!
Polegi mingit levinud hüüdnime olnud, aga mõni tydruk kutsub simmuks 
kui väike olin siis siki,nüüd olensiki,siku, suslik ma täitsa rahul
Just ükspäev mõtlesin, et mis imeloom ma olen, et minul hüüdnime ei ole. Nyyd aga järele mõeldes leidsin ajusopist terve posu nimesid: Mari, Mannu,
Maria, MS, SM, Puhh
(kunagi ammu sai see va Cassike ka oldud
)
Sõpradele Kuusemutt,mehele vanaeit,lähimatele sõpradele Lilleke,silmarõõmule tibu,muska,musike, jne...Kooli ajal kutsusid õpetajad
Erikson....tuletatud ees- ja perekonnanimest kokku 
Ma ei tea, millest see tuleb, aga kolleegid kutsuvad mind Jüri`ks. Ilmselt ajavad nad mind kellegiga segamini.
Ellu, Elli, Liisu, Käbi, Totu, Kiisu ja Blondu...
endale meeldis kõige enam, kui exarmuke mind unduks kutsus. muidu kretu, kessu.... igasuguste tibude ja kallade ja muside ütlemise peale hakkan urisema...
Kutsutakse paljude nimede järgi, mis kellelegi meeldib. Muidu surjukas, sirts, surts, kallikene, tibu jne...
Kutsutakse ikka eesnime pidi. Kuigi koduses kasutuses on vahel ka "muhv", "muti" või siis haruldane "Saviorav" ... See
viimane kleepub kui tuul pöördub 
Hups igal pool :-D
rohkem kutsutakse eesnime järgi. hüüdnimesid on olnud igasuguseid, nt Mannu, Mammu, Maira (sellised tavalisemad). Hingelähedasematest (või huvitavamatest?)hüüdnimedest Kiisu, Maasikamoos, Päikseke jne jne
lapsest peale on kutsutud Mimmuks, kooli ajal kutsuti ka Zebraks
, veel on kutsutud mind Mirruks, Mummuks, Mimmiks. Nii et jah heal lapsel mitu nime

kunagi hallil ajal.. ütles naaber mulle kogu aeg Jutsa. Ning.. vennasõbrad mõned ytlesid mulle Jutt.. ju see "Jutsast" tuletatud vmt. aga nyyd.. 13 aastat hiljem.. öeldakse mulle Epp. Pole siin mingit hüüdnime mulle külge jäänud.
Igav inimene olen. Polegi hüüdnime, mis oleks püsima jäänud.
Näiteks on mingi tobe komme tuletada mehe nimest sarnaselt kõlav naisenimi või vastupidi 

Esimeses klassis ristiti mind limonaadi pähe kallates Kirbuks (klassiuksest läksin sisse vaid karates või siis hundirattaga, selle eest isegi mind nurka pandi), kui suuremaks sirgusin olin Hunt, hiljuti sain aga teada, et sõbrad omavahel olles kutsuvad mind väikeseks päikeseks (ise ma nii ei arva, ka jääkaru saaks minu kõrval olles angiina), kollegidele ella ja elsa ja vahest marta ja ka hunt endiselt
oleneb..vahest kutsutakse hüüdnimega ja vahest päris nimega

Klaara, Klaarika, Beib, Litsike
Sõbrad kutsuvad Paksuks
Muidu ikka enda päris nimi
kunagi karvikuks ja sarvikuks, sõjaväes olin purustaja, aga praegu ei ole sõprugi ja üldse inimesi kellega tihedamalt läbi käiksin, nii et olen lihtsalt Kristjan
No olen olnud Krissu,Kris
Tegelt Krista
kuna mul suht lühike nimi, siis lapsepõlves olin täitsa õnnetu, et mul ühtegi hüüdnime polnud.
ülikooli aegu nüüd paar ikka tekkinud
ansh, kass, tiub
Ei saa öelda, sõbrad vanad pätid, peilivad välja.
Põhikoolis hüüdsid sõbrad mind Killeriks....
...tuletasid kuidagi eesnimest....
Praegu enamasti lisatakse mu nimele -ke.
Töö juures hüütakse kasvatajaks või kapsatajaks
leenu, hellik, jänku, tipsu - läbi aegade....
lühemaajalisi nimesi vast on rohkemgi olnud, kõik ei tule meelde
alates algkoolist "vana" -ks.Ja sõjakoolis,kus polnud peale minu ühtegi eestlast,hüüti ka "starina"....Tegelt mul juba 20 aastaselt veica hallid juuksed.
epu-pepu, eperdis-keperdis, kai-pai-sai
epukas
evald
nakedgirl naked nax (esimene vana jutukanimi)
kiisu kiska
mees kutsub gaagaks, pisikeseks, vanamooriks, piimatädiks jne.
kõik nimed ei tulegi korraga meelde.
Ei olnud hüüunime (vähemalt heatahtlikku
) kuni 18.eluaastani. Siis õnnestus " Muffik" omale kuidagi külge pookida. Pool tutvusringkonda
kutsub mind sedapidi. Üks sõber tekitas sellest lühiversiooni "Muffy" ka. Ja ühele teisele sõbrale olin üksvahe " Madlä". Nüüd
olen vist juba " Möffa" :O
Mul noid mitu kohe Roby, Robe, Roberto, Dire jne.
Kooli ajal hüüti mind Sirtsuks. Nüüd Tintsuks. Aga mees mulle aastate jooksul igasugu nimesid pannund...üks naljakam kui teine
Selliseid lühiajalisi hüüdnimesid on igasuguseid olnud. Vennas ütles mulle Muhkel aga läbi aegade on Jansa ikka see, mis püsib 
Pole ükski hüüdnimi kuigi kauaks külge jäänud.
Ju siis on õige nimi pandud 
Hüüdnime miudu kindlat ei ole aga aegajalt kutsutakse mind Tuuviks.
sillu-tillu
mul ei olegi , ootan pakkumisi
enamasti UFO, kuid ka KOHU, ning tiba harvem
hüpno, seltsimees
Nüüd kutsutakse ikka eesnime pidi...töö juures olen kalkulaator-kuna tegelen hinna arvutamisega.Kunagi olin sissy pikka aega...perekonnanimest.Sisalik
olen olnud kaua-vb tattoo mõjutas seda või iseloom,või keegi leidis,et sisask ja sisalik sarnased nimed.
Enamasti kutsutakse Lii, aga endised klassiõed kutsusid mind Pinguks
Mul pole kunagi olnud hüüdnime ja seda traditsiooni jätkan siiani.
kadi, kats, kata, katsu, katu, kai....
katariina rosalie, sest ma karjun palju...
paha peetrike....
Minu ema kutsub Jantsu, sõbrad Jannu ja elukaaslane Janetska või Jasmiin.
Enamasti lihtsalt Anna.

Kuna mu nimi on Maiu,siis hüüvad mu head meestuttavad mind hellitavalt Maiustuseks. Mulle meeldib see nimi ja olen rahul. See pole ei solvav ega üle
tähtsustatud. Piimaauto kiiksust said mu tuttavad aga paari nädalaga üle, niiet sellest pole mulle traumat jäänud....õnneks! Kallimale olen Tibu.. 
lapsena kutsuti potsatajaks, nyyd laidy janeks
Millegipärast pole hüüdnimed mulle kunagi külge jäänud. 
Oleneb, kes mind kutsub.
Kui väga hea tuttav-sõber-vanemad-vend, siis "imps".
Kui teised, siis nii nagu passis kirjas, ehk Imre.
Kunagi kutsuti ainult perekonna nime järgi.
Väga harva esinev nimi ja enamus kirjutab selle ka valesti, aga ju siis oli see millegipärast lihtsam välja öelda 
Yldiselt olen sellest asjast eemale jäänud eluaeg, aga nyydseks on tekkinud töö juures hyydnimi Mega
Ei teagi kuidas, aga olemas ta nyyd on 
Nagu põhiline on LEIDA
Veel on:Ann,Anni,Annu,Tibu,Nuustik,Pont¹ik(mitte sellepärast,et ma paks oleks..ma pole:bisou

karla 
lihtsalt Siku.
eestis kutsuvad sõbrad ertsiks, väljaspool maarjamaad antiks.
Leenu
kogu aeg kutsutakse mind eesnimega, aga sellel on ka oma võlu - paljud hääldavad valesti, niiet äkki mu nime erinevad hääldused ongi minu hüüdnimed
Perekonnanimi: Kiik
Vähem ka Martin
sitapea või härg.Nii nad mind kutsuvad.

Tsitaat:
Algne postitaja: habe
Millegipärast pole hüüdnimed mulle kunagi külge jäänud.![]()
Enamasti ikka õige nime pidi Maria,mõnedele lähematele ikka kas Mann,Maasha või töökaaslastele ka prosta maria.
kunagi kutsuti Kätsu ja Käts aga nyyd see soiku jäänd
enamasti kutsutakse ikka õige nimega
Telts,teltsu,tellu-lellu, telekas,televusser,Kalevitütar ( vend on Kalevipoeg seega
), suslik, Helen,...hetkel ei tule rohkem meelde...enamasti
siiski oma nime järgi.
emale olin Leenu, koolis kleebiti igasugu nimesid, aga need püsisid vaid nädala jagu - krassaavitsa moskvõõ, kassiraisk, helkur (nimest tulnud), kõutsuniru jne. sõpradele hetkel (juba ligi kümmekond aastat) cass, kiizu, cat, kätt, kurr, njäu. mehele hellitavalt catherina. aga kõige kummalisem hüüdnimi on mul ühes kindlas sõpraderingis - 2. meil nimelt seltskonnas 2 samanimelist tüdrukut ja tema oli siis *****-1, mina *****-2. nüüd on tema hoopis mimm ja mina 2. isegi nende telefonimärkmikes olen ma lihtsalt 2 ja muud midagi. naljakas.
Heal lapsel ikka mitu nime .Minu üks vana lemmik mis mul oli ..oli orav .Neid nimesi on ikka päris palju olnud.
Pere ütleb Krissu või Kris, vanaema enamasti Krissukene ja kallim kutsub mind Poppin'iks.
Kunagi ammu kutsus mu väike õde mind lihtsalt õeks. Oli emme, oli issi ja oli õde ka. See oli väga armas, kahjuks ta kasvas sellest välja umbes siis
kui kooli läks...
pere kutsub mind, punu.
sõbrad aga jopsuks, lühend jõejobust 
Kunagi kooliajal tööl käies kutsuti mind seal töökohas potsatajaks, mitte suurte kõrvade pärast, vaid sellepärast (hiljem sain teada), et ma olevat osanud täpselt samamoodi solvuda nagu multika potsataja (ausalt, ma ei tea mismoodi). Nüüd kutsuvad osad kliendid mind Ifkaks..mis on hüüdnimeks ka suguvõsas...
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
...vaid sellepärast (hiljem sain teada), et ma olevat osanud täpselt samamoodi solvuda nagu multika potsataja (ausalt, ma ei tea mismoodi).
...
Aga mind potsatajaks ei kutsutud.
Lihtsalt Pets.
nimesid on mul palju eitea millest see tingitud
kui ühikas olen Pisike
kallimale olen Musi
sõpradele Kats,Katu
mingi aeg oli ka Emme nimeks(põhjendusega, et õpetan ja kamandan nagu ema
)
siis kooli aeg oli veel paar tk mida ei hakkaks siinkohal mainima ( ei kannata kirjapanemist
)
ma ei tea miks,aga tsiviilis elades kutsutakse mind tööl ainult perekonnanimega,mis mulle kindlasti ei meelldi! Ise üritan töökaaslasi ikka eesnimega kutsuda!
Tsitaat:
Algne postitaja: Killagal
Enda hüüdnimed on annu, annekas, killa, killakas, sipukas, plikauss, tüdi, anneke-marike, tibu
mann, mannu, mammu, tsiki, aga kõige rohkem kasutatakse originaali 
earthland (ausalt kohe)
jazek,jats,jazz,väike pikk
jansa, janka ja kontroll
Kutsuge mind Ott, Laika või lihtsalt Pootsman 
ainus hüüdnimi, mis on külge jäänud on Küprok
selle nime saamise tingis ala 2 aastat tagasi suht tobedal viisil saadud kips. Samas on see ka hüüdnimi mida teab ja kasutab ainult üks konkreetne
seltskond.
Pole ammu enam sedalaadi nimedega hüütud saanud. Nüüd võttis aga üks Väga Oluline Isik nõuks mind "Heihopsti, Hiirekeseks" kutsuda
Alguses küsisin üle, et "kuidas palun?" .. Kas ikka minuga suheldakse. Aga nüüd olen juba harjunud. Vanas eas veel sellised üllatavad naljad
.. nojah.
kunagi hüüti mind tihti perekonnanime pidi - mul oli see selline hea lihtne ja üsna mulle passiv
nüüd mul hüüdnimei olegi vist enam
ai valetan, on ikka *tulekahi*
Te ei taha teada - minu eesnimega saab liiga palju nalja teha kahjuks: mõned näited - Antitiib, Antioksüdant, Antitsüklon, Antikeha, Antikristus
Aga tõsisemalt rääkides, siis pikka aega olin Fox 
metsakutsa- meil ikka anti oli alati millegi vastane, sul seda muret pole? 
Minul on kaks eesnime (pärisnime) aga olen täheldanud, et vahetevahel kutsutakse mind mõne kolmanda nimega. Olen kuulnud tuttavate suust Marguse nime, milles lihtsalt on ära vahetatud üks sulghäälik. Seega võib öelda, et minu hüüdnimi on Margus.
passis oleva eesnime järgi ja lapsed kutsuvad emme, jutukas dsik,
varem kui käisin ühes teises jutukas, siis kutsuti karmeniks , sealse nicki järgi, ühe sõbranna ema kutsub mind siiani karmeniks 
Tsitaat:
Algne postitaja: Maiu
metsakutsa- meil ikka anti oli alati millegi vastane, sul seda muret pole?![]()
Hüüdnimi see mida siin kasutan - Vivale
Juba mitu aastat sellega olnud
Mõned ka kutsuvad ka Vifka,Viva

nimi on annika. kutsutakse Ann, Anni, Annu, Apelsin, Leitz, Leida 
Tigu...kunagi pandi koduste poolt kui suur seljakott seljas matkaradadele traavisin.


Töökaaslaste käest auga väljateenitud "väike-mustlane"


blondiin või lihtsalt blondu,kommentaarimist ei vaja

see li-li on ikka nii külge jäänud, et ma vist ei vabane sellest surmani
ka kõige lähedasemad hüüavad mind nii, kui just ei hellitata
Krt ma ei tea, millest see on tulnud, aga tööl on mind hakatud kutsuma Saia- Aareks 
mõnele olen seksikiisu
mõnele ka siidikas 
lesta
hii mind kutsutakse kas lambax või siis postikriipsux 
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Töökaaslaste seas Siki (mis ei ole mitte tulenenud mu oma nimest) ja foorumlaste seas oli vahepeal duracell (kah ei tea, millest tulnud![]()
)
päriselt ka...
minu VIP kutsub mind tall blond'iks. on see siis nyyd teatud viinasordist tulenevalt voi valimusest, seda ei tea.
Põhikoolis oli aeg, mil justkui PIDI kõigile klassikaaslastele hüüdnimed külge sokutama. Üritati mulle Tindiplekk nimeks installerrida, aga ma ilmselt
ei olnud väga kompatiibel selle nimega
Vanematelt kohati Tinn, Tinnu, vennalt-õelt ka ja lisaks Õde, Õeke
Töökaaslastelt vahel Professor jms
Paljud sõbrad kasutavad - ka väljaspool netti - mulle südamelähedaseks saanud Mirja't
Üks tütarlaps paneb päris- ja hüüdnime kokku ja teeb minust Tiina-Mirja.
Endal nau pole hüüdnimesid........aa, tööjuures olen peadirektor
.....tuleneb pidevast kamandamisest!
Aga lapsele on väga armas hüüdnimi külge jäänud: Possu......mitte nagu põrsas, aga ristsugutis pojast, nupsikust, sossust jne........ja nimi nii
küljes, et kõik hüüavad teda nii. Muidugi kutsun teda veel Possakaks, Nupsikuks, Väikeseks Inimeseks
kiki
ei tea küll miks aga mind kutsutakse....
KAPO ks....

kunagi kutsuti watsoniks 

pisike Tigedik..
Tavaliselt kasutatakse minu päris(ees)nime...lapsed ütlevad Mummi.
mõmm on minu hüüdnimi
kikuks
Mina olen kas Mari või Mannu
Kunagi hüüti musiks ja tibuks.......
Nüüd hüütakse "emaks" 
mul vist kõige lühem hüüdnimi. see on lihtsalt N (loe: en, enn, ennn)
kooliajal James (d¾eims) , pääle kooli jam,jameson (hää viski) , james-son , jammu jne. 
hmm, selline et mummu 
jansu,janza,janza-kanza,bunny,pinky,korea fänn...Ando
:Ando?- minu ja mu sõbranna lemmik oli heroes (on siiani) ja me valisime kes me tegelastest oleks ...ta oli hiro ja selle tegelase sõber oli ando...
too olin mina siis
on ka igasuguseid hüüdnimesid olnud- punamütsike, muigi mann, tädi maki, piilupart jne.
Libleks hüüavad. See juhtus siis peale seda, kui katsetasin neljandas klassis kellapommiga ja tööõpetuseõpetaja natuke ehmatas.Siis lubasin, et mina siin enam kella ei löö, ning nii läkski.
ei teagi,et nagu oleks ....... millegi pärast kutsutakse mind perekonnanime järgi ainult
Tsitaat:Mind hüüab mees mummiks.
Algne postitaja: kranz
lapsed ütlevad Mummi.
Lapsepõlvest külge jäänud pax, seda olen siiani, vahepeal hüüti muffiks, tööauto järgi, aga üldiselt siiski kas passijärgne nimi või pax, võimalikud on ka mõned hellitusnimed, a need ei ole kasutusel massides ja ei ole teada kauaks püsivad, seega siinkohal välja tooma ei hakka.
Crocs.
Eks ikka teravate hammaste pärast.(keelest rääkimatta
)
koolis olin Laidonär ( see oli rohkem sõimusõna, ka klassijuhataja käratas paar korda:"Laidonär ole vait!"
... aga viimased 20 aastat
kutsutakse skaudiks...
Eile pandi mulle nimeks muumidest Pikku myy,see kiu-niu mutt.
Igatahes parem ,kui Muumimamma,kes oma käekotti igale poole järele vedas,isegi supipoti taga askeldas käekotiga.
mind on kutsudud nii ja naa...
Hea hüüdnimi...Nii ja Naa
Miks mitte,parem,kui mingi multikategelane.