
Siin on palju toredaid teemasid sellest, et mis keelt sa oskad, kuhu tahaksid minna reisima ja kuhu läheksid nyyd ja just
Aga kas Sind ei hirmuta
keelebarjäär? On peris palju igas maas selliseid pisikesi toredaid poekesi-söögi/joogikohti, kus ka mitte english ei aita? On Sul taolisi kogemusi?
Ehk lausa naljakaid vöi kurbasid-jaga siis meiega kah
Jah, inglise keel on tore küll, kuid mida sa sellega suurel Saksamaal ikka peale hakkad
... seal sai siis ennast käte-jalgade abiga selgeks
tehtud
Pererahva jaoks sai kirjutatud enamkasutatavad väljendid saksa keeles käe peale (pastakaga, ja kui oli vaja öelda sikutasin särgikäise üles
ja lugesin
).. Rohkem ei tulegi meelde, sest ega nüüd nii hulgim ka reisida pole saanud - Soomes käies sain soome keelega hakkama
Lisatud: kuna olen julge tidrik, siis ei karda keelega hätta jäämist, kuidagi end ikka selgeks teen....kui just mõne aafrika suguharuga kokku
ei põrka 
ei tegi, vahest otsiks enne reisi siis mõne sõnaraamatu kaasa.
ma vähealt arvan, et siis saaks hakkama küll.
Üldiselt pole keelega reisidel probleeme olnud, käte jalgadega saab ikka ühtteist selgeks tehtud, kui keelest abi pole.
Aga korra olin küll üsna hädas... inglise keel jugoslaavia aktsendiga... mitte mõhkugi ei saanud aru...
... pärast selgus, et tüüp seletas midagi
revolutsioonist ja vabadusest
Seoses Ursula kirjeldatuga tuli meelde kohe eelmine töökoht ja inglise keel, mida rääkisid ehtsad inglased kui pidin nendega telefonitsi suhtlema...
:O no mitte muffigi ei saanud aru...
- nii palju siis inglise keelega läbilöömisest 
soomes oli küll nats probleeme aga need sai lahendatud ja inglise keelega sain ka vabalt hakkama
Üldiselt on nii, et ei maksa kunagi karta, et ei saa keelega hakkama. Kui Saksamaale tööle läksin, kartsin alguses hullupööra, aga ei olnud hirmsat
miskit. Käed-jalad appi ja saab hakkama.
Halenaljakas juhus oli Pariisis, kus ekskursioonil käisime. Eksisime ära, aga kelleltki abi küsida ei oska, sest mitte keegi seltskonnast ei oska ei
inglise ega prantsuse keelt. Seisime nõutute nägudega ja meiega tulevad rääkima mingid tõmmud mehed, kes taipavad, et vajame abi. Aga kuidas küsida?
Miski ime järgi üks meestest lõpuks jagas ära rääkida vene keeles ja andis õige suuna kätte. Kõige tipuks tehti meile veel ettepanek teatavat teenust
osutada, millest kärmelt loobusime
.
Mul oli nii et õppisin ühte kurti tundma ja natuke suhtlesin temaga lähemalt, suutsin õppida vaid selle ära 10e tunniga tähestiku tasandini ja ma
arvasin et õpin viipeväljendeid veel juurde ja meil ei teki suhtlemisel probleeme kuid ikka tekkis barjäär ühel hetkel 
Siiani ei ole mul endal reisides küll mingeid takistusi ette tulnud.
Ise nii palju saan rootsi ja saksa keelest aru, et hätta just ei jää. Saksa keeles saan imevähe ja vajalikumad asjad aetud kah.
Aga tööl oli juhtum, kus tuli poolakas ja ei tahtnud mitte minust aru saada, kui temaga inglise, saksa ja vene keeles üritasin selgeks teha, et ma ei
saa teda aidata. Tahtis nimelt laevale pääseda aga laev oli täis müüdud. Seletasin tükk aega, et ei ole kohti ja küsigu teistest firmadest aga ei
miskit.
Itaallastega on kah peaaegu sama jama juhtunud.
Siis paneb küll imestama, et kuidas nad tulevad võõrasse riiki ja mitte ühte sõna ei saa aru mitte ühestki keelest, peale nende endi riigikeelest..
ütleme lihtsalt, et keele pärast pole reis katki jäänud.... kui keelest jääb puudu võta keha appi.... 
Keelega on ka nii juhtunud
Vanasti kui mandrilt oli vaja veel Hiiumaale minekuks luba, siis see ka anti
Mees kellele see anti, tuli mingite
aastate pärast miilitsast uut luba nöutama, seegi anti, no väljastaja vaatab, et kes see loll on kirjutanud mehe perekonnanimeks HUIJEVITS. Vaatas
siis hoolega ja tema selle loa oli kaks aasta tagasi ka väljastanud, mees käis siis ausa nimega mandri ja saare vahet
Üks legend räägib veel, et kui venelased neile küüditatud eestlastele isikutunnistusi välja andsid, seal olevat olnud tunnistusel rida - rahvus.
Üks eestlane siis öelnud, marsjanin
Nii saanudki kirja, neid pagana pisikesi rahvusi suurel nõukogudemaal ju palju, jõuad sa kõike teada.
Keelenõuannete kohapealt, lisaks kehakeelele on joonistamine ka arvestatav vahend. (Mida vähem reaalset annet, seda parem).
Kehakeele näideTürgist - sõitsin varahommikul olude sunnil ihuüksi jalgratta ja raske matkavarustusega, roosades dressipükstes muide, mahajäetud
mägiteel. Möödasõitev valge mersu peatus ja sealt väljunud pisike tõmmu türklane üritas mulle sõidupealt käsi põue ja pükstesse toppida. Kaotasin
tasakaalu ja kukkusin.
Maastik oli kivine ja haarasin lähedusest päris suure kamaka. Silkasin ta auto juurde ja üsna ilmeka liigutusega ähvardasin aknaid. Türklane karjus
midagi ja vehkis kätega. Taganesin mõned sammud. Tema libistas end autosse. Võin oletada, et see oli sõim, mis tema suust kostis. Mingil hetkel
pelgasin, et ta ajab mu alla. Siiski mitte :-)
Oletan, et inimtühjal mägiteel Türgis on mistahes keeltest peale kehakeele vähe abi.
Reisin harva ja keelebarjäär ka ei hirmuta.
Natuke on keeleoskust ka tagataskus.
Ahh, kui tahta saab ikka hakkama. Käed-jalad appi ja aitab
Raskeim juhtum oli Taani lõunaosas, kus küll mõistetakse saksa keelt, aga nad lihtsalt ei taha ei aru saada ega vastata-aidata ses keeles. Inglise
keelele kah ei reageeritud. Vaat siis oli jama. Aga omaenese tarkusega saab ka hakkama ... vahel.
Aga surel Saksamaal saab ka inglismanni keelega igati hakkama. Vahel ei saa seal aga saksa keelega hakkama. Kui satub selline veidra
oma-keele-piirkond ja keegi, kes üldlevind kõnekeelt ei räägi. On ka mõned sellised sellid.
USAsse minnes... Esimene kord oli mul ümberistumine Frankfurtis... No ja siis hakkasin seal mingi koristaja käest teed küsima inglise keeles, see
pomises midagi prantsuse keeles vastu... No mitte mõhkugi, aega oli ka vähe, nii et tuli seekord oma tarkusega hakkama saada... Ja hakkama sain ka...
Teist korda oli ümberistumine inglismaal... No ja siis ajas ennast ka naerma, kuidas brittide inglise keelest kohe kuidagi aru ei saa... Tädi võttis
kiirust vähemaks ja kõik oli arusaadav..
Ungaris oli aga kõige hullem... Olin siis 13 ja natsa inglise keelt tundsin... Aga seal ainult saksa ja vene keel abiks... Hea oli, et reisima sai
vene keelt oskavate tuttavatega mindud...Muidu oleks ikka täitsa lootusetu olnud 
Mäletan, et Prantsusmaal oli nii, et alati tuli juttu alustada ikkagi prantsuse keeles, kui midagi küsida oli vaja ja siis küsida, et kas te räägite
ehk inglise keelt kah,õnneks saime me seal alati hakkama. Aga Itaaliast tagasitulekul mäletan sellist lugu, et T¹ehhis oli meil paari sõbrantsiga
kange soolase söögi isu ja kui me mingis kaubanduskeskuses peatuse tegime, läksime ruttu midagi soolast hankima ja pilk jäi pidama pirukal, kuhu
juurde oli kirjutatud kapsas. Sõbranna üritas müüjalt vene keeles küsida, et mis pirukaga on tegu, aga müüja seletas pahuralt T¹ehhi keeles edasi, nii
et me ei saanud midagi aru, ostsime siis igaüks ühe selle piruka ja sööma asumisel selgus, et tegu oli hariliku moosipirukaga, nii palju siis
soolasest 
kunagi varateismelisena tahtsin ka väljamaal kildu visata ja pangas tänuks teenindamise eest "thank you mother fucker" eesti keeles öelda.
kiiruga tuli kahjuks inglise keelne versioon ja aru saadi sellest küll
Mul pole keelebarjääri tekkind.. Vähemalt reisides mitte ;D muidugi ma igal pool ka inglismannide keelega hakkama saand. Kui tatikas olin ja
vanavanemad venemaal elasid siis sai vene keeles ka suheldud. Nüüd küll venelastega suhtlemine välja ei tule.. rooste läind 
No kui mõistus ja keel peale ei hakka, no siis tuleb asi ikka kätega selgeks teha ja kui sellest veel väheks jääb, siis tuleb ka jalad appi võtta ja
vot kui sellest ka asja ei saa, vot siis on vist "eine kleine probleme".
Mulle imponeerib venelaste suhtumine. Kord kusagil Saksas või ©veitsis püüdsid nad kanadalasele miskit vene keeles selgeks teha. Kui too ei mõiganud
siis kordasid nad oma juttu püüdlikult natuke valjemalt ja aeglasemalt

Olen suhelnud Soomes prantslasega. Mõlemad valdasime hästi vaid emakeelt, mina veidi vene, saksa, soome ja inglise keelt tema veidi vene ja soome keelt. Aga asjad said aetud.
Kuigi mu ingli¹ väga halb pole, tekib ikkagi isegi inglisekeelsetes riikides toidukohtades mõnikord probleeme. Kes kurat kõike neid toiduaineid ikka teab... Aga noh, söögikohtades kus ettekandjad oma peamise teenistuse jootrahast saavad, on nad vähemalt abivalmid selgitama/näitama, kui mõne arusaamatu asja kohta küsida...
Kui mõlemad pooled on huvitatud, siis saab alati üksteisest aru. Tihtipeale on ka kasulik alustada juttu suvalises maailma nurgas eesti keeles. Eriti,
kui mõni võõrkeel liiga hästi suus. Kes see jõuab alati teada kes kellega just parasjagu käib. Selle tarkuse omandasin ma väga ammu lätimaal. Ei ole
hea liiga hästi vene keelt rääkida. Aga kui paned paraja gruusia aktsendiga- hoopis teine tera.
Eales ei või teada, mis just parasjagu kõnetetaval konkreetses keeles rääkiva rahva vastu on? Nii mõneski paigas on tark teada anda, et tegemist pole
sinu emakeelega. Aga mõnes paigas jälle pole. Venes on näiteks väga paljudel asjadel erinevad hinnad omadele ja võõrastele. 
Siiani hakkama saanud igalpool, isegi kurt-tummadega
On küll, Poolasse küll ei maksa minna inglise keelt rääkima 
Tsitaat:
Algne postitaja: Canyncton
On küll, Poolasse küll ei maksa minna inglise keelt rääkima![]()
Keeleparjäär on takistus aga õnneks on inimesele loodud käed ja jalad, mis võimaldavad kergemaid asju miimiliselt selgitada.
Natuke näitlemisoskust
ja vabalt käitumist ning ma usun, et hätta ei jää.
Tsitaat:
Algne postitaja: Alfaromeo
Tsitaat:
Algne postitaja: Canyncton
On küll, Poolasse küll ei maksa minna inglise keelt rääkima![]()
Ega ei peagi inglise keelt parem vene keelt ja saab akkama küll![]()
Käte ja jalgadega saab hämmastavalt palju asju aetud, aga selleks peab vastaspool ka asjast huvitatud olema. Kui ikka satub morn tegelane teisele
poole letti siis on isegi koogi tellimine näpuga pealenäitamise teel üks igavene jant... on juhtunud. Muudkui vangutatakse pead ja ohitakse ja
seletatakse võõras keeles midagi. Tehakse ka ilma sõnadeta väga selgeks et sa ei ole teretulnud kui kohalikku keelt ei oska...
Aga kui abivalmis inimene satub siis saab kõik vajaliku korda.
Reisimata keelebarjääri pärast ei jäta.
Õnneks olen siiani kõik suutnud ilusti arusaadavalt ära rääkida kuigi eksin tihti ja kiiresti rääkides võin nats sõnadega määda panna
Siiani olen
veel saanud hakkama,tööl käin ka tasuta olevas ingliskeele kursusel.Ikka harin end kui saan ehk aega leian 
Hmm .. pea 2 aastat toodanud hotellinduses ja neid juhtumeid on palju olnud. Koige hullem on jaapanlastega kes ei suuda aru saada ei kehakeelest ei
inglise keelest. Hetkel tootan inglismaal ja siin ytlex et palju lihtsam. Selliseid turiste nagu eestis siiamaani ple veel kohanud 
kehakeelest saadakse ka valesti aru... teatud zestid tahendavad erinevates kultuurides erinevaid asju ja moni voib vagagi... mmm.... riivatu olla 
Käisin rootsis.
Ega jah, ingliskeelt ei rääkinud poes küll.
Teadasin kuidas öelda tänan (kui midagi ostan).
Läksin riidepoodi, valisin vöö välja läksin kassasse.
Andsin siis sada krooni anti mulle 70 tagasi ja siis müüja küsis veel midagi.
Ma läksin nii pabinasse, ma ei saanud ju aru mida.
Ma ütlesin ruttu nej ja jooksin poest minema, isegi vöö jäi sinna
Inglis keel on nii vabalt suus et ei ole mingit keelebärjääri.