
Mida arvad? Oled kindel, et ka homme on kõik jonksus, ehk siis pole autoalla jäänud, pättide poolt maha lõõdud, kõrgelt kivi pähe kukkunud, mingi
ootamatu trauma ohvriks langenud jne.
Kas elu on (pidevalt edasi nihkuvas) lähitulevikus enesestmõistetav?
olen küll kindel...vähemalt mingeid märke küll pole, et peaks täna või homme kõrvad peaalla panema 
No kuidas saab selles kindel olla
Kui tööl koju oled jõudnud, peaks juba sellegi eest tänulik olema, et liiklusest eluga välja tulid.
Kunagi ei osanud ma nii mõelda aga peale ühte murdepunkti minu elus, võtan ma seda just nii, et päevake korraga
ja nii on ju seda väga kerge
võtta nagu Ray siin küsib. Iga päev on pidupäev ja ma ei keela enesele asju, mida ma tahan nautida ja mul on sellex võimalus.....
...äkki jääd kodus vaiba taha n. komistad kenasti mis tahes surmalaxu otsa. Nii ei saa küll pidevalt mõelda aga lihtne on ennast armastada iga päev
Kas vaatate õhtuti selge ilmaga näiteks päikeseloojangut, mõtiskledes selle üle, et homme näiteks ei pruugi seda näha (nägemisorganite trauma jne)?
oi, ei....spets. ma seda loojangut küll ei tõtta vaatama, mis ei tähenda, et mulle ei meeldix seda teha
Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
No kuidas saab selles kindel olla![]()
Kui tööl koju oled jõudnud, peaks juba sellegi eest tänulik olema, et liiklusest eluga välja tulid.
...
kontorihiir, sellest on vähe, et sina hoolas oled. Kas on vähe inimesi kõnniteel auto alla jäänud? Kindel ei saa kunagi olla. Alles eelmisel
suvel kihutas üks auto kitsal teest vastutulevast autost möödudes kõnniteele, kus parajasti mu naine töölt koju kõndis. Hea, et otsa ei sõitnud,
riivas vaid tuules lehvivat jakihõlma. Tõesti riivas, sõna otseses mõttes. Naine ehmus nii ära, et ei taibanud auto numbrit vaadata ega midagi...
Aga loojangut ma ei vaata. Selle mõttega, et viimane kord võiks olla. Kõike ei saa kogu eluks ette teha. Midagi ei saa kogu eluks ette teha.
Ja kui homme on viimane päev? Mis parata, seda ei saa ju vältida ega ära hoida - me ei tea ette. Nii et las ta olla.
ma arvan et ikka inimesed saavad ise ka palju selleks ära teha, et õnnetust ei juhtuks....
jah..ma kukkusin ka suvel libedal trepil tänu kootud sussidele...krt...poleks neid olnud, poleks kukkund ka
...
aga olgem ausad, väg apalju õnnetusi juhtub täiesti asjatult just inimeste endi hooletusetõttu....
hooletuseks ei saa pidada jah, kui keegi sulle lambist selga sõidab, kasvõi jalgrattaga, või katuselt kivi või jääpurikas pähe kukub (kuigi ka seda
saab vältida, minnes ntx ringiga...aga teatavasti on tänapäeva inimestel ka jube kiire...nii et....)...
aga tervise tõttu, elan ma kindlasti nii homme kui ka ülehomme..selles olen küll kindel....
ja tegelikult ei saaks sellisel juhul üldse sellist eemat püstitadagi, kui on nagunii ette teada, et siin ilmas ei saa mitte milllegi peale kunagi
kindel olla 
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
...
aga tervise tõttu, elan ma kindlasti nii homme kui ka ülehomme..selles olen küll kindel....
...
Ükskord oleks ise autoalla jäänud sõiduteest eemal asetseva R-kioski juures jäätist ostes.
Ühed noored vintis jogad tahtsid ilmselt inimesi ehmatada enda lõbuks (mingi sarapanniga tehti kiiremaid ringe) ja päris suure hooga lähenesid
kioskile. Kui juht üritas tugevalt pidurdada, et mitte inimestele ja kioskile otsa sõita, läks plaksakaga pidurivoolik. Õnneks äärekivi ja kioski külg
võttis hoo knni.
Mine veel jäätist osta kuskil hooviääres. 
Et liiga palju mõtlemist ei ole hea...seda ma arvan. Ja mis tuleb see tuleb(ka pärast igakülgset hoolikat enese hoidmist). Niiet kindel ei saa siin
ilmas millegi ega kellegi peale olla. Nii ei tea ma , kas ma homme olen. Kena oleks, kui oleks.
Ei ole kindel, kuid miks ma peaksin sellise raske mõttega oma päevi mürgitama. Tuleb see, mis tulema peab.
Olen seda usku,et igale inimesele on oma saatus määratud. Kes peab uppuma, seda ei pooda. Nii et ei põe sellise asja pärast. Öeldi kusagil, et iga uut päeva tuleb alustada nii, nagu see oleks sul viimane- siis pidi elu olema täisväärtuslik. Üks päev korraga saab elada vist juhul, kui sul on kohustusi ainult iseenda ees. Mis elu see sellisel juhul kah on?
ei ole kindel, et homme kõik korras on. Aga noh, kunagi me sureme ju kõik ja ma eriti ei muretse selle pärast. Eks ma suren ikka sellel ajal, nagu
mulle ette on määratud.
Inimesed ikka ju surevad, hiljuti ema sõbra vend suri niiviisi ära, et ei suudetudki selgeks teha, mis temaga juhtus, lihtsalt hommikul oli surnud ja
surmatunnistusele kirjutati-põhjus teadmata, kusjuures tegu ei olnud sugugi vana mehega.
Olen ükskord, iseenda hooletusest, niiviisi auto ette jooksnud, libedaga, et olin täiesti kindel, et nüüd ongi minuga kõik, see auto lihtsalt ei saa
pidama. Aga ma ei tea siiamaani, mis ime juhtus, et ta sai ja ma elan edasi... ju see siis on niiviisi määratud, nüüd edaspidi olen selles suhtes küll
palju ettevaatlikum.
Ei ole kindel,kuna on oht,et kohtun dillinge'riga
Tsitaat:
Algne postitaja: viidik
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
...
aga tervise tõttu, elan ma kindlasti nii homme kui ka ülehomme..selles olen küll kindel....
...
Täitsa kindel? 100% ? Mul oli sõber, terve kui purikas, harva haige jne jne. Ühel ilusal päeval kukkus maha, kooma ja nädala pärast surnud... Aju aneurüsm.
homme näeme siis
Mis surma "tervislikel põhjustel" puutub, siis just nimelt homseks see mind vaevalt et tabab. Küll aga on muidu võimalusi, et kõik ei ole enam nii nagu seni või nö "hästi". Ei me ette tea ...
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
Kunagi ei osanud ma nii mõelda aga peale ühte murdepunkti minu elus, võtan ma seda just nii, et päevake korragaja nii on ju seda väga kerge võtta nagu Ray siin küsib. Iga päev on pidupäev ja ma ei keela enesele asju, mida ma tahan nautida ja mul on sellex võimalus.....
...äkki jääd kodus vaiba taha n. komistad kenasti mis tahes surmalaxu otsa. Nii ei saa küll pidevalt mõelda aga lihtne on ennast armastada iga päev![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Mida arvad? Oled kindel, et ka homme on kõik jonksus, ehk siis pole autoalla jäänud, pättide poolt maha lõõdud, kõrgelt kivi pähe kukkunud, mingi ootamatu trauma ohvriks langenud jne.
Ei ole sugugi kindel (kuigi, ega ei vaeva oma pead taolise võimalusega küll mitte !).
- samas, minumeelest oleks vahel üsna tervendav meelde tuletada endale ka, et pole need asjad siin ilmas nii enesestmõistetavad midagi &
väärtustama rohkem antud võimalusi.
Olen täitsa kindel, et homme ja ülehomme ja kõik ülejäänud päevad olen kõige parima elu ja tervise juures ..
Ei taha sellisetele asjadele mõeldagi, et midagi võiks juhtuda .. rikub tuju ja teeb elu kurvemaks kui see juba hetkel on ..
Kui on aeg minna, siis las see tuleb mulle täieliku ootamatusena .. on kergem .. kiirem ..
Siin elus pole minski kindel, isegi surm tuleb siis, kui seda kõige vähem oodatakse...
Ma võin ju kymne minuti pärast tänavale asutda ja auto minust üle sõta vms ...
Ei ole sugugi kindel. Aga ega ma ka ei looda, et midagi ei juhtu ja kõik on hästi. Ma lihtsalt ei mõtle sellele kuigi sageli. Olen märganud, et inimestega kipib juhtuma just see, mida nad arvavad, et võib juhtuda. Kes ikka paaniliselt kardab auto alla jääda ja on nii ettevaatlik, kui oskab, jääb ikka lõpuks auto alla. Mis häda mul siis mõelda sellele, mis kõik juhtuda võib. Pigem vaatan seda, mida ümberringi näen on olen tänulik, et on antud seda näha.
...kindel ei või siin elus millegi suhtes olla.
Kindel on surm ja maksud
See kas homme elan..hehhe eks see paistab juba homme.Elan päeva korraga ja samas ehitan vaikselt tuleviku plaane.
Ei põe sellise asja pärast,et äkki suren homme...ei viitsi oma ajurakke nii mõttetu asja pärast kulutada 
Ega see surm pole tegelikult üldse nii hirmus.
kindlat pole siin taeva all midagi
..aga elades ju sellele ei mõtle ja ei tahagi mõelda
Njah,kindlat pole tõesti,täna tahtis üks el.kilp pähe kukkuda,õnnestus pääseda,kuidki puupeale ei teeks see midagi
Kindel olen ma vaid kaes asjas siin elu.Kuna mul sünnist ei ole õnnestunud pääseda siis suren kindlasti.
Kõik see mis sinna vahele jääb on suhteline ja kõik on võimalik.




EI
kunagi et tea mis nurgataga olla võib
kindel on see, et mitte midagi kindlat ei ole. Sellepärast tulebki elu elada nii, nagu järgmisel hetkel sind ei pruugi enam olla.
Homse vast elan veel yle,aga vat ylehomme nii kindel enam pole ..
Äinuh, kus siis sihukese asja peale kindel saab olla. Kõike võib juhtuda.
Kas ma olen valmis selleks, et see juhtub? Ei ole.
Kui käib mats ja maaühendus ja on kõik, ma ise seejuures kaine ja seadusekuulekas, siis olgu pealegi. Mis otsas, see otsas. Ehk see mulle endale enam
probleeme ei valmista. Teised? Noh jah, aga mis teha? Nii see elu on.
Hullem oleks pauk, mis hinge sisse jätab ja ajul vahetevahel töötada lubab, aga muidu...
kindlasti ei ole ma selles kindel, kuid ma ei muretse ka selle pärast. Las elu toob seda mida tahab, elan üldiselt üks päev korraga
Ei ole kindel.
Mis siis nüüd tegema peaks, halama, kindlustama?
Kui ise läed, mis siis ikka.. pole enam minu mure. Pigem tekitab jama teiste minek.
elan üks päev korraga ja loodan ,et järgenev päev on kaunima ja ilusam, aint lootus mind elus hoiabki
Milleski ei saa kindel olla, kõik juhtub nii nagu juhtuma peab, arvan mina
See mote, et mind enam homme ei ole, on yheks suurimaks jouks, mis mind edasi viib. Tahaks koik asjad TANA ara teha, et mitte surres kahetseda
tegemata jaanud asjade yle. Selle teemaga haakub ka yks armas mote, mis vahetevahel meelde tuleb:
"Yesterday is history, Tomorrow is a mystery, Today is a gift. That's why it is called the present."
Mulle väga meeldis Gryngo vastus, see oli ilusti öeldud!
Kui ma metsas käin, siis märkan kõiki ja kõike , selline mõte pähe ei tule, et äkki ma seda ilu rohkem ei näe.........
Elus on niipalju ootamatusi ette tulnud, et võin öelda, ma ei tea kunagi mis toob järgmine päev, ..............aga ma püüan elada käesoleva päeva
nii, et mulle antakse võimalus näha ka järgmist.

kas keegi saab kindel olla, et ta 5 minuti pärast veel on elus ja terve? vaevalt
kindel ei ole, kuid loodan siiski
kui siiani on õnnestunud, ehk õnnestub edaspidigi
aga kui kauaks seda õnne jätkub, ei tea, ja tegelikult ei tahagi teada.
võin filosofeerida kyll, et iga hetk on ilus ja et pole olemas paremaid - halvemaid aegu, tähtis on hetk, milles elame praegu... aga tegelikult olen arvestanud sellega, et homme pean laseringist kolm plaati ära tooma ja uue telefonikorpuse ostma, aastavahetusel tahaks otepääl veeta, 2006 juulis on reis jaapanisse ja pojale tahaks ylikooli lõpetamise puhul maakodu juures yhe suurema lapi metsa ja põllumaad kinkida...
Ma ei ole kindel, et homme kõik korras!!!???
(Kuid miks vaevata oma pead, parem mõelda, mis eile head osaks saanud... nii on kohati tervislikum! Kuna tulevikku muuta ei saa, kuid minevikku küll,
kuid ainult mõtetes, vist!?)



Praeguses eas on elu kindlasti enesestmõistetav, kuid kindel ei ole miskit siin ilmas.
Nii, kui välja astun praegu võin puuga pähe saada.
Autosse istumine on sisuliselt vabasurma minek...rääkimata tsikli selga istumisest, mis liikluses võrdub enesetapuga jne.
Sama enesestmõistetav on ka see, et siiski ei jäta me seda kõike tegemata, sest see ongi elu
sellises asjas ei saa kunagi kindel olla. mina ei ole ka.
mina küll väga kindel ei ole, et ma ka homme nii terve olen kui täna aga eks see homme paistab....
usun küll, mul homme vaba päev
ei tahaks teist tühja lasta ärasuremisega.
Sinnamaale tuleb nõigepealt elada. Eks siis näis....
loodan igast päevast parimat, aga igaks juhuks kombineerin isegi pesu selga nii, et kui midagi peaks juhtuma ja haiglasse või hullemasse kohta
sattuma, siis vähemalt endaga rahul oleks
(friik, ma tean
)
Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
See mote, et mind enam homme ei ole, on yheks suurimaks jouks, mis mind edasi viib. Tahaks koik asjad TANA ara teha, et mitte surres kahetseda tegemata jaanud asjade yle
mis rääkida homsest, kas saame kindlad olla, et hommikul kodust lahkudes õhtul koju jõuame, ma küll pole aga ega ma seda endale meelde küll ei tuleta
pidevalt vaid elan igat päeva nagu tänast ja toimetusi planeerin ikka homseks jne. kui poleks plaane ja unistusi siis poleks mõtet üldse elada,nii, et
kindel pole aga elan edasi - olen roti aastal sündinud ja uurin ja "nuusin" iga uut, olgu see siis takistus või peibutis;või ees ootav
kaunis päev
üks päev korraga. midagi kindlat pole siin päikese all. üldiselt ei mõtle selliste asjade peale kuidi olen vahel tabanud ennast sellel mõttel. 
Milleski ei saa kindel olla, aga teen kõik endast sõltuva, et hommikul tööle minnes, on minust ka sealt tagasitulija.
Hmm, kui saangi homme surma, mis sellest.
Auku, muld peale ja asi lahendatud.
Ei muretse homse pärast, kui tänane päev läbi saab ja olen magama jäänud, siis olen väga rahul.
Homme tulgu taevast või pussnuge või tiblade mürsud.
Kui see koolemine on ette määratud, siis nii ka läheb.
elu ongi selleks huvitav et iial ei või teada...
Olen kindel ja ..... kui seda kindlust poleks, siis poleks mõtet ka kõigel ülejäänul....
olen kindel jah, isegi ei vääri selle peale mõtlemist
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Kas elu on (pidevalt edasi nihkuvas) lähitulevikus enesestmõistetav?
Nii mõnegi enesekindlus on muidugi tõeliselt kadestamisväärt aga...
Ei saa nagu lõpuni kindel olla isegi selles, kas täna, just selle sõnumi kirjutamise/lugemise ajal, oled sa elus ja terve....
On's see siis mingi elu? Või tervis? 
Ma usun, et ma olen elus, but never say never...
häbiasi oleks milleski absoluutselt ja täielikult kindel olla. tõeliselt ülbe suhtumine. Mingi austus saatuse j elu vastu peaks ikka olema
Ma ei või kindel olla, et ma täna õhtulgi veel elus olen
Kes ei ole kindlad ehk enamus siis:
kas see muudab teie igapäevaelus midagi? Kas te mõtlete selle peale?
Mis vahet seal siis on! Ellujäämisinstinkt on meis kõigis, sellest tulenevalt teeme valikud, lisaks aitavad meid seadused, ühiskonna normid ja mis
kõik veel, ikka meie kasuks. Saatusest hämada on väga nüri, nii et jah- olen kindel. Ja vääga palju toimetusi on homse varnas 
Õige Maiu,neid instinkte ongi üldjuhul ainult 2,ja see teine on ellujäämise instinkt
...ja kui sa jalapealt kokku kukud ja põrgu väravatele koputad....pole instinktidest mingit tolku.
Kindel saab olla ainult siis, kui kõik enesest mittesõltuv välistada - mina seda ei oska.
Mis saatusesse puutub, siis seda on lihtsalt vahel hea ettekäändeks tuua
Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
...ja kui sa jalapealt kokku kukud ja põrgu väravatele koputad....pole instinktidest mingit tolku.
... mis kohaga sina siis tavaliselt koputad - tegelikult mõnele avanevad need iseenesest, pole vaja koputadagi
Kus siis instinktid on?
Sa hindad mu võimeid üle,ma pole põrgus igapäevane külaline...
Aga ühel päeval sa seal põled kindlasti
ja kui hästi läheb kohtad sa seal mõnd sulle eriti meeldivat inimest ka - näiteks mind 
Ei ole kindel, aga samas ei muretse ja ei mõtle selle peale...
Tuleb mis tuleb...