
Selline ülesanne siis!
Isa tuleb töölt koju ja leiab lauapealt paari saapaid! Kuna tal endal neid vaja ei ole, siis ta saadab poja neid turule müüma! Ütles, et hind on 25
krooni.
Esimesel päeval tuli üks mees, kellel oli ainult parem jalg ja ta tahtis ainult paremat saabast. Mille ta ka 12.5 krooni eest sai! Teisel päeval müüs
poiss saapa mehele, kellel oli ainult vasak jalg ja ostis teise saapa 12,5 krooni eest!
Poiss läks koju ja andis isale 25 krooni ja rääkis loo ära! Isal hakkas meestest kahju ja andis pojale 5 krooni ja käskis mehed ülesse otsida ja see
raha ära jagada!
Poeg mõtles, et teenib vahelt 3 krooni ja jagab 2krooni meeste vahel! Mõeldud tehtud!
Kumbki mees saab 1 krooni tagasi!
Nüüd küsimus, et kuidas saab see nii olla???
25 : 2= 12,5
12,5 - 1= 11,5
11,5 x 2= 23
23 + 3= 26
Kas saame siia ka vastuse???
ja mis selle ülessande konkreetne küsimus on? siit seda küll välja ei loe, vähemalt mina küll mitte. mida tahetakse teada???
Küsimus on, et kuidas 25 kroonist sai 26!
Ei saanud ju,25-st sai 20 kui isa viieka ära andis 
Mulle tõestas keegi kunagi mingi taolise süsteemiga ära, et 25+5=31
26 krooni ei tule ju mitte kuidagi välja!
12,5*2=25
25-5=20, st. isa tulu 20krooni
poeg sai vahelt 3 krooni, st perre jäi kokku 23 krooni
kas 26 oli muidu õige vastus, mida õpikus nõuti??? 
Isa sai 25 raha omale ja andis 5 eeku ära jagamiseks.
poisiraisk näppas 3 raha, santidele jagas 2 raha laiali.
25 - 3 - 2 = 20
P.S ma ei ole loogikas tugev.
Aga mehed ostsid saapad 12,5 krooniga ja said veel 1 krooni tagasi
seega 11,5 krooniga lõplikult.
11,5+11,5 on 23 krooni
Poiss võttis endale 3 krooni
seega ju 26
ei
mehed ostsid tõesti 12,5 krooniga, st kokku tulu 25 krooni.
isa aga otsustas, et mõlemale tuleks tagasi anda 2,5 krooni ehk kokku 5 krooni, seega 25-5=20 krooni, st isale jäi pihku 20 krooni.
poeg otsustas aga hakata ärikaks ja teenida vaheltkasu, st ta otsustas mõlemale ostjale tagastada vaid 1 krooni ehk kokku 2 krooni ja endale jätta 3
krooni.
see aga ei mõjuta isa tulu, talle ju jäi 20 krooni.
kui küsitakse, mitu krooni jäi perre, siis tuleb vastuseks, et 23 ehk 20+3=23
nii saan mina asjast aru...
On's kuskil öeldud, et ta andis 25'st 5 ära?
25 kaukasse, haletsusest 5 andis ära(mitte 25 hulgast), poisiraisk pätsas 3 ära, lühijalgsed said 1*2 raha omale.
Ma sain ka nii aru nagu Roswell.
Aga kui mehed maksid saabaste eest 23 krooni kokku ja poiss sai 3 krooni siis on summa ju 26
Kust tuleb see kroon
Tsitaat:
Algne postitaja: Imre
On's kuskil öeldud, et ta andis 25'st 5 ära?
25 kaukasse, haletsusest 5 andis ära(mitte 25 hulgast), poisiraisk pätsas 3 ära, lühijalgsed said 1*2 raha omale.
5-e võrra jäi ta igaljuhul vaesemaks...
Tsitaat:
Algne postitaja: Marxendorf
Aga kui mehed maksid saabaste eest 23 krooni kokku ja poiss sai 3 krooni siis on summa ju 26
Kust tuleb see kroon
meil juba pool kontorit lahendab asja! Ja keegi ei taba matsu!
ok, mõtle nii -->
isa teenis 25, st 12,5*2=25
otsustas loobuda 5-st , st 25-5=20 (tema tulu, mis jääb pihku), ehk isa otsustas, et mõlemad mehed peaksid maksma kõigest 10 krooni (10+10=20)
tegelikkuses --> maksid mõlemad mehed kokku 23, st 12,5-1=11,5*2=23 ja poeg sai 3 krooni tasku
aga
need 3 krooni on 23-20=3, sest isa sai ju ainult 20. kõik keerleb ju ainult 25 ja 20 krooni ümber.
Marx, valesid numbreid summeerid - summeerida tuleb 20 isale + 3 poisile + 2 meestele = 25
ehk nagu rosswell ütles, perre jäi 23 krooni
Või kui teha raamatupidamist
passiva = mehed | aktiva=isa/poeg
-25 | +25
+2 | -5
| +3
____________________________
-23 | +23
ehk bilansi pooled = 0 st. et klapib.
Tsitaat:
Algne postitaja: roswell23
imre, mis vahet seal on kas ta andis 5 ära 25 hulgast, mille ta just teenis või andis selle ära rahakotis olevast rahast või võttis välja pangast jne. need 5 krooni on ju igaljuhul tema omad, olgu siis uus raha või vana...5-e võrra jäi ta igaljuhul vaesemaks...
25 : 2= 12,5
12,5 - 1= 11,5
11,5 x 2= 23
23 - 3= 20
1+1+3+20=25
Vot nii.
see sinu üks kroon tuli sealt et sa liitsid 23-le 3 aga mitte 2 nagu peab. Seega puhas rumalus aga mitte mingi matemaatika. Kahju teie kontorirahvast.
loodetavasti ei ole teil eriti suur kollektiiv.
Jutt on analoogilne kuidas Jukust sai suurärimees...
Aga kui tahad tohutult numbreid pööritada siis võid veel liita
20(jäi raha isale) +3 (pojale) +11,5+1(ostja saabas+1kroon) +11,5+1(teise ostja saabas+kroon) =48krooni
Asi ei ole mitte rumaluses ega kollektiivis, keda sa siin lollike tembeldad! Sellist kollektiivi ei leia sa igaltpoolt.
Närida sulle meeldib! Aga eks iga loll tegeleb sellega mis teda rahuldab!
Asi ei olegi nii arusaamatu kui imelik.
Matemaatiliselt on kõik õige ja saaks ka nii lahendada!
Muideks see oli matemaatiline ülessanne ja sellele lahendust tahetigi!
Kui saabaste eest maksti 23 ja poiss sai 3 omale, siis sai känd saabaste eest 20. Energia jäävuse ja kaduvuse seadust loe uuesti.
Ja anna nüüd targematele 2+4 s.t. 50 krooni paranduste eest. See teeb 4 nägu, 50 krooni näkku, on kokku 610 eeku.
Tsitaat:
Algne postitaja: Marxendorf
Aga mehed ostsid saapad 12,5 krooniga ja said veel 1 krooni tagasi
seega 11,5 krooniga lõplikult.
11,5+11,5 on 23 krooni
Poiss võttis endale 3 krooni
seega ju 26
Pigem oli ikka asi matemaatiliselt vale kui sa 26 said 23 asemel.
Tsitaat:
Algne postitaja: Marxendorf
Asi ei ole mitte rumaluses ega kollektiivis, keda sa siin lollike tembeldad! Sellist kollektiivi ei leia sa igaltpoolt.
Närida sulle meeldib! Aga eks iga loll tegeleb sellega mis teda rahuldab!
Asi ei olegi nii arusaamatu kui imelik.
Matemaatiliselt on kõik õige ja saaks ka nii lahendada!
Muideks see oli matemaatiline ülessanne ja sellele lahendust tahetigi!
Ja meie võitja ongi selgunud!
Õnnitluse Olevtile!!!

Vastus: kiirem riisub koore. Väga eluline!
poiss sai isalt 5kr. kui ta selle kroonisteks vahetas ja 3kr. tasku pistis siis jäigi kummalegi ostjale 1kr. anda, 25 kr. andis poiss ju kohe peale
saabaste müüki isale, saab küll nii olla.
Niikaua kuni te raha jagatud saate, olen ma sellega juba ammu püüdmatutes kaugustes...ja te kõigest ilma
/me ei ole tugev matas, aga omab kiireid jalgu 
Tsitaat:
Algne postitaja: olevt
see ei ole matemaatiline ülesanne, vaid loogika ülesanne. Samasugune loogika ülesanne, kui see, kus kiirjooksja ei jõua ja ei saagi jõudma teole järele. Kõik sõltub sellest, kuidas sa oma mõtteid järjestad - mida tähtsaks tunnistad ja mida ignoreerid.
liikumise võimatust "tõestas" Zenon lendava noole näitel