
Hmm, küsiks siinsete asjatundjate arvamust. Huvitab, kas see langeb minu enda arvamusega kokku või siis mõningate tuttavate arvamusega. Teie puhul
võib vähemalt ausat arvamust kuulda, vahel isegi liiga ausat
Esimene ja teine pilt on kindlasti kunst. Kolmas pilt on rohkem nagu skets või joonistus ja neljas jätab mind isiklikult külmaks. Seega viimane justkui ei ole kunst (minu jaoks).
Ühe jätsin vahelt ära
Mulle meeldib esimene ja neljas.Lahti seletama ei hakka ja arvan,et ei tulekski hästi välja...
Mulle just kolmas.Samast dimensioonist.
Ausalt öeldes on kunst jällegi üks mõistusega onamine, kui nii võib ütelda...
Väga palju sõltub sellest, mida tahetakse rahvale näidata ja kuidas on seda serveeritud.
Samas maitseid on erinevaid... samuti ka väljendusviise.
Isiklikult meeldisid teine ja kolmas, pooldan rohkem nö. klassikalist. (või-mis-iganes see on)
Kas see just kunst on, seda ma öelda ei oska. Aga pildid meeldisid.
Kunstiks nimetatakse inimese loomingut, seega kuna siin on tegemist inimese poolt looduga, siis on see kunst. Küsimus on selles, kas vaataja olemust
puudutab see, mida ta näeb või jätab külmaks.
Kuna tehnikateid ja formaate saan ainult aimata, siis 1, 3 ja 4 töö paigutaks graafika alla ja teise pildi maali alla.
Mingit väärtust minu silmis omas I pilt. "Puu silmad" milles on õhku, kompa on hea, väike intriig on sees, et puul on oksad
ebasümmeetriliselt jaotatud. Raam on ebaõnnestunud ja ilmselt tahaks asi paspartuud saada.
Pilt nr II on hea figuuritunnetusega klassikaline naisakt. Värskena mõjub varvaste lõpetamatus. Toon on määrdunud ja pintslitöö on toores, ei anna
edasi pindasid ja valguse varju mäng kehal on nõrk. Hea kompostitsioon. Põlve juures olev käsi mõjub amputeeritud köndina. Koloriit on liiga
roosamanna.
Pilt III on "kotiriide" pliiatsitehnikaga pliiatsijoonis. Ei kommenteeri, kuna puudub värskus ja intriig.
Pilt IV on graafiline lähenemine "Sõrmuste isandas" nähtud kurjuse silmast. Puhas suurvorm, pilkupüüdev, natuke liiga steriilne, kuid oma
lihtsuses igav, kuna mõjub tavalisena. Ilmselt annaks juurde must raam ja hall paspartuu.
V Lisatud pilt ei hüppa mul suuremaks, seega, ei oska kommenteerida.
Kokkuvõtteks, kui see oli üks kunstnik, siis võiks öelda, et on annet, aga asi vajaks harjutamist. Karta ei tohi suurt pintslit ja värve. Edu
pusimisel!!
Ääretult asjalik jutt iiri poolt. Just seda ma ootasingi, kas on annet või mitte. Ma ise pigem arvanud, et mingid mõttetud keskpärased soperdised,
millega saaks igaüks hakkama. Kunst on muidugi suhteline ja väga laialivalguv mõiste. Ise olin rumal ja tegin pisut valesti teema (rumal olen muidugi
ka edaspidi).
Kenad pildid jah ja sellise iiri arvustuse peale võiks iir oma töösid ka näidata, sest mulle tundub, et oleks huvitav vaadata.
Jah mina kui mittekuntsnik ütlen, et tegu on pervertse isiksusega kes aga joonistada mõistab
Kas su kommentaar oli kuidagi seotud Mudjamixi postitusega või oli see eraldivaadatav postitus.
Mulle on küll iir jätnud igati armastusväärse naisterahva mulje.
Kunst, kunst.
Igaühele ei saagi meeldida ja igaüks ei peagi aru saama. 
Tsitaat:
Algne postitaja: Mudjamix
iiri arvustuse peale võiks iir oma töösid ka näidata
Kahtlemata on see kunst. Miks sa kahtled? Ma ei oska üksipulgi lahata, aga minule meeldis.
kunst tänapäeval on kaotanud oma esmase funkti, vanasti oli see fotograafia eelkäia ,ilumeele edstaja. kuidagi pidi olemasolevat jäädvustama . ja tänu sellele teamegi palju vanadest aegadest. tänapäeval täiesti väärastunud. pigem ehmatusvahend, kui millegi edestamise vahend. kunst peaks looma ilusaid tundeid,mitte shokkima nagu enamus tänapäeval .ei arva tänapäeva kunstist midagi. ehki ise olen pool kunstiharidusega. maalin siiani,aga kopeerin klassikat.
Eestjatagant, absoluutselt nõus väitega, et kunagi oli maalikunst fotograafia asemel ja kuna oled hariduse tõttu kindlasti kunstiajalugu nuusutanud,
siis oli kujutaval kunstil veel hunnik ülesandeid.
Kunstnik on tundliku loomusega filter, kes paneb lõuendile seda, mida ta tunneb, mis peegeldub tema hinge ümbrusest, et seda sünteesida värvidesse.
Kui kunstniku pildid ehmatavad, siis see toimubki tema hinges. Kas seda peaks lõuendile panema...miks mitte? Järsku keegi vaatajatest leiab pildil
olevaga mingi hambumuse, mingi ühisosa....eesmärk on luua maailma paremaks ju... järsku mõjub ¹okeeriv pilt kellelegi wake up call`ina. Miks mitte,
see on ju üks võimalus....üks sajast....
Kas peaks ilu ainult maalima...? Kas peaks? Võiks ju? Järsku tunneb kunstnik, et see oleks valetamine...vaatajale ja ka temale endale valetamine? See
nagu teeseldud orgasm...
Ma vaataks hea meelega su kopeeritud klassikat ja naudiks piltidelt lähtuvat higilõhna
