
Kui tihti te suhtlete oma vanematega?
Kui tihti käite vanematega väljas(söömas näiteks)?
Ise näen vanemaid nii korra paar nädalas, kuigi elavad väga lähedal
helistan paar korda nädalas, aga vöiks ju tihedamini! Kuidagi imelik tunne on,
et vanemad elavad nii lähedal(alla 1 km) ja mitte kuidagi ei saa kylla minna vöi kylla kutsutud 
elan nendega koos.
nii et..... no vähemalt näen neid ikka iga päev ja mitu korda.
Ehh, ma alaealisena kodust ära kolisin, ja ei tulnd yldse meelde et köik omaette ka päris ei ela...
Igaüks linnas ise kaares. Kokku saab ja helistame kui mahti. Võõrad ei ole, aga ninapidi koos ka mitte.
Aga jah, emaga satume ikka koos lõunatama ka vahel. Kahekesi
Tema tahab hirmsasti vahel välja teha.
noh... vanematega on hetkel vahemaa... mista's on... oma 2000 km... niiet ega ikka eriti ei kohtu. Kui tagasi l2hen siis ilmselt elan v2heke nendega ja panen j2lle minekut... Venemaa avarustesse. Aga yldiselt... eks ikka suhtlen kui v6imalik.
Ma tihti oma vanematega suhtlen igal nädalal näeme kuigi 50 km. lahutab ja helistame üle päeva või siis msn-is räägime
Aga koos pole ammu teatris või kinos või siis söömas käinud viimati emaga Bocelli kontserdil, see ka esimest korda elus kahekesi kuskil
käia......loodan,et Brightmanni kontserdile ka saab minud
Ei käinud temaga linnas või väljas söömas, siis kui koos elasime.
Nüüd, kus just sealt minema sain, ei kavatse vähemalt kuu aega üldse ühendust võtta ja eriti ei usu, et me kunagi nii "lähedaseks" saame, et
üldse koos kannatame olla ..
Kui ema veel siin mandril elas siis käisime päris tihti kahekesi shoppamas või muidu linnas asju ajamas. Nüüd aga saab paar korda nädalas meili või
telefoni teel asju aetud...
Ämma juures aga käin u 2 korda kuus viimasel ajal ja helistame iga päev - õigemini tema helistab, et uurida kuidas ta lapselapsel läheb 
Ega ma neid nüüd niipalju ei näegi aga vahepeal viskavad kopa ette
Kui liialt palju oma ninaa minu ellu ja tegemistesse topivad
Kuid enamasti korra nädala või kahe pärast. Elme umbes 80 km eemal üksteisest. Kuid maili teel suhtlen emaga põhimõtteliselt igapäev!
Tsitaat:
Algne postitaja: Vamp O Drama
elan nendega koos.
nii et..... no vähemalt näen neid ikka iga päev ja mitu korda.
Peris vanemad on mullatoidul! Nu "emaraasule" helistan ylepäeva kindlasti, vahest ka iga päev lyhiköne! Elab teises riigis! Kahjuks oleme
sel aastal vaid kolm korda (aasta jooksul) näinud, sest ma pole just pisikeste lastega suur reisifän kylmal ajal
talvisel perioodil näen neid iga päev ... seda on rohkem kui ma tahaksin
aga koos väljas .... emaga aeg-ajalt teatris.... ausalt öelda ega rohkem
ei tahagi koos midagi teha - vähemalt minu poolt initsiatiivi ei tule 
harva näeme, elame üksteisest kaugel
aga käime külas ja siis teeme kodus süüa
käime mere ääres
suviti rohkem, siis lapsed teinekord seal
elan nendega koos ja näen päris tihti, vahetevahel väsitab ära, aga samas, kui ei ole nädal aega näiteks näinud, siis tekib küll igatsus, me oleme suhteliselt lähedased.
Suht harva näen-siis kui maal käisin.Viimati kuu alguses, kui mul sünna oli, siis pidasime seal, sest nad ise ei saa Talina tulla. Õnneks meil suur
pere, nii et neid tähtpäevi, mis puhul kodus käia ikka tuleb. Vahest tuleb mingi igatsus hinge, et tahaks minna aga... Mingi tõrge on ees. Ja
helistamise kommet meil pole-kui siis vaid mingi eriti tähtis asi- nt ema kysib, et kas saadab kooki või isa tunneb huvi kuidas mu kardula varudega
lood on 
elan isaga koos. me ei suhtle eriti.
emaga saan nii nädalas korra kokku.
elan veel emme, issi katuse all, aga ei suhtle eriti nendega
telefoni teel saab pea iga päev suheldud aga see külaskäik on küll üsna vaevaline.Olgugi,et kõrval tänaval aga külastan vast nädalas korra
ainult
tiba piinlik küll aga pole juba ammu vanematega väljas käinud.....
Aga mina elan veel vanemate juures...
No nad nüd peavad mind vist juba suureks tüdrukuks ja eriti kuskile kaasa ei kisu... Kui siis kuskile sugulase sünnale aegajalt...
Aga hoolimata koos elamisest on vahest nii, et ütleme ainult "Tere hommikust" ja pärast "Head ööd!"
ja kui mõni päev kalla juures linnas olen, siis eriti emmega ei suhtle küll(tavaliselt jäääb isegi helistamata, et ööseks linna jään
), aga
võibolla see sellest, et me kogu aeg koos ja siis eemal olek kuidagi värskendav või nii... 
pea iga nädalavahetus saab vanematega veedetud
ja nendega suheldud.
A väljas söömas me kll ei käi. Ei teagi mix.
Suhtlen piisavalt tihti, vähemalt ema helistab tihemini kui mina....külas käin nagu tuju on...vahemaa 14 km..vahel satuvad ka nemad mu poole...nii et
- piisavalt tihti et mitte ära unustada, et mul vanemad on...
kord aastas ikka.....surnuaias
Ikka vahest saab isa juures käia ja paar sõna juttu ajada. Arvan, et suve poole saab tihedamini seal käidud.
Emaga ei suhtle, ainult kuulen tema tegudest ja vastik hakkab.
Kahju iseenesest... aga mis teha...
Läksin kodust ära teismelisena. Siis sain vanematega kokku enamasti nädalavahetustel. Praegu aga näen neid harva, sest elan neist kaugel. Helistame kord -paar kuus ja kokku saame mõnikord aastas.
Kord nädalas üritan ikka emale helistada ja paar korda kuus ka külas käia. Isaga kahjuks nii tihti ei suhtle. Ei teagi miks. Laiskus vist...Kuid
suhted on meil muidu väga head. Oleme alati hästi läbi saanud
Kuna vanemad elavad meie kodust vaid 10 minuti jalgsikäigu kaugusel ja isa töökoht on minu töökohast samuti 10 minuti tee kaugusel (ja mul on sinna tihti asja ka), astun ma iga nädal kord-paar sealt läbi.
Kord nädalas ikka näen ja ema helistab iga päev ning hurjutab, et miks ma nii harva, st. iga päev ei helista, aga pole ju nii olulist midagi öelda. Et ainult sellepärast, et tere ja mis teed kah ei helista.
Isa pole elusees näinud, ema näen kord 2 kuu jooksul. Kõge rohkem naudin emaga koos poes käimist... siis ta räägib
Kahjux helistada ei saa... Ja msnis käib harva 
No vanemaid näen nädalavahetustel, aga koos väljas käime ikka üliharva. Suvel rohkem siiski..
s.t puhkuse ajal

vanemaid näen u kord kuus, aga me helistame....
väikese lapsega on ju raske reisida....siiani pole kordagi peale lapse sündi bussiga käinud....alati tuleb keegi järgi 
Ema mul kõrval toas aga ei suhtle eriti
Mina ei näe vanemaid väga tihti, kuid kui ma kodus olen siis ikka lähen tihti emaga välja kuhugi.Meie vahelised suhted on väga head ja tänu sellele
tihti õhtuti ajame juttu.
Oma isaga ma ei suhtle, kuna ta pole juba ammu minu silmis enam minu isa.
Ma suhtlen tihti eriti isaga kuna ajab sellist haiget text välja mis on naljaks ja mingi 1 2 kora kuus kime söömas või midagi taolist
Mina näen vanemaid iga päev - elan ju nendega koos. Väljas söömas käime väga väga harva - rohkem korraldame koduseid istumisi 
Emat näen kas kahe kuu tagant või siis vahest rohkem veel.Kuid kui kodus olen ajame tihti oma vahel juttu ja käime väljas.
Isa minu jaoks pole enam ammu.Kui aga vanaemale kylla lähen siis vahest juhtun ka temaga kokku.
Emaga kohtume peaaegu iga päev
- kuna tibi on ema juures hoida päeval, siis kas viin hommikul või toon õhtul (kuidas mehega kokkuleppele saame),
kuid korra päevas ikka sinna trehvan
Nädalavahetused on vaid sellised vaiksemad - kuigi, siis käib jälle tema meil saunas laupäeviti (mitte küll
iga kord). Ja lisaks sellele veel mõned telefonikõned...ühesõnaga, näeme ja suhtleme kogu aeg 
Isaga kohtun keskeltläbi paaril korral kuus (helistame aga tihedamalt) ja emaga võin veel ainult mõtetes rääkida
Mina näen vanemaid iga päev kuna elan veel koos nendega
Isa näen nii paar korda aastas. Ema nii umbes 4-6 korda aastas.
Väljas nendega söömas ei käi. Ema juures maal suvel tavaliselt lihtsalt õues grillime. Aga seda väga harva. Me ei käi eriti maal ja nemad ei käi eriti
linnas.
Elan kah veel vanematega ühe katuse all, nii et näen neid enam-vähem iga päev. Vahel isegi tihemini kui tahaks 
ema elab pärnus. külastan teda mõnel nädalavahetusel kahe kuu tagant või kuidas juhtub. ega me just sõbrantsid ole, aga ega kakle ka-täiskasvand inimesed ikkagi.
Jaanipäeval ja jõuluõhtul kohtun emaga ... surnuaial. Tegelikult käin ikka sagedamini surnuaial.
Isa ma ei tunne, aga olen kuulnud, et pidi veel oma kõrges vanuses elus olema.
Kurb oli lugeda noorte inimeste ütlusi, et elatakse koos, aga ei suhelda. Pubekate värk!
Ma ei tahtnud uut teemat teha, aga sobivat ei leidnud, nii et võiks selle teema laienduse teha. Küsin teilt, et kui tähtis roll on olnud teie
vanematel, et te valisite just niisuguse tee nagu valisite. Ükskõik, mida keegi "tee" all mõtleb.
Mind pole vanemad suutnud kuidagi mõjutada valikute tegemisel, olen selline põikpäine a`la "midagi ei pea, kui ei taha"
Aga ega iseseisvus nii paha polegi, kui just ämbrisse ei astu 
Ema elab samas linnas, õigemini küll veits linnast väljas. Paar korda kuus ikka kohtume, suvel sagedamini.Isaga saan kohtuda vaid kalmistul.
Mis puutub vanemate rolli minu elus, siis saan kirjutada vaid ema rollist, sest isa suri kui olin lõpetamas esimest klassi.
Emal tuli mind ja õde üksi kasvatada.Õigem oleks vist öelda, et lasi meil ise kasvada, aga oli alati olemas kui teda vajasime.
Kord nädalas keskmiselt. Mõnikord väga tihti, vahest paar kuud vahet...aga helistame ikkagi
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Ei käinud temaga linnas või väljas söömas, siis kui koos elasime.
Nüüd, kus just sealt minema sain, ei kavatse vähemalt kuu aega üldse ühendust võtta ja eriti ei usu, et me kunagi nii "lähedaseks" saame, et üldse koos kannatame olla ..
ei ela vanematega koos ja ei asu me ka üksteisele lähedal.
samas suhted on nüüd palju paremad kui varemalt iga päev koos olles.
rahul asjaoluga, kuigi jah vahel tahaks et saaks oma kunagisse tuppa....ja asjade sekka, kuid seda võimalust enam ei ole 
Tsitaat:
Algne postitaja: Vamp O Drama
elan nendega koos.
nii et..... no vähemalt näen neid ikka iga päev ja mitu korda.
Kohtun oma vanematega umbes korra kuus. Elan 100km eemal ja olen rahul ,et nii on läinud.See võimaldab rohkem iseseisvust niineile,kui mulle.Vanematel
ei ole kahjuks uues Eestis eriti hästi läinud ja ma püüan neid aidata,nii palju kui mul võimalik.Päris kahju on kohe,aga oma pereelu ei saa ka ohvriks
tuua
kohtun vanematega korra aastas, aga siis naen neid paari nadala jooksul enam-vahem iga paev. helistan korra nadalas
minu valikuid on vanemad kyll mojutanud, kyll kaudselt ja pigem oma eeskujuga.
Isaga ma loodan,et ei kohtu iial.Ema aga näen 5 korda aastat (võibolla ka rohkem) nimelt Tallinnast Saarele sõit on pikk,kallis,tüütu.Helistame
korra-kaks nädalas ka.Samas vaja veel käia ka Rakveres vanavanemaid vaatamas kuna olen lemmik lapselaps,seda teen korra kuus.Ühesõnaga annan endast
parima...tööinimesena vajan ka puhkust ei jõua iga nädalalõpp sõita kuhugile.
Emaga suhtlen minimaalselt korra nädalas, enamasti ikka tihemini. kohtume kaa ümbes sama tihti, üritan teda ikka iga nädalavahetus külastada. Isaga suhtleme aga vägaharva, kohtume sünniäevadel ja vahest niisama kaa, ümbes 5-6 korda aastas, mida on küll vähe, aga tema ise selleks suurt midagi ei tee, et mind külastada ja mul enesel pole selleks aega.
elan vanematega koos.
emaga ikka vahel olen teatris ja
isaga seenemetsas ja marjamaadel käinud.
suhtleme nii nagu täisealised inimesed ikka suhtlevad.
ise hoian ehk distantsi rohkem:piisab ju sellestki et igapäev näeme-mis siin ikka veel pikalt ja laialt lobiseda.
isa pole(st.on aga ei tunne)aga emaga saan hästi läbi kuigi tal komme paar korda päevas helistada ja siis kaob kokkusaamise mõte nagu ära...või siiski,korra kuus ikka kohvikusse satume
Ema ja vanaemaga elan koos ja suhtlen täiesti normaalselt ning igapäevaselt. Isa pere elab suhteliselt lähedal, aga suhtlen kahetsusväärselt vähe. Järgmisel aastal arvatavasti TÜsse, eks siis jääb suhtlust vähemaks..
Emaga suhtlen tihedamalt, isaga vähem, sest kunagi ei tea, kas ta on kaine. Emaga ikka saab nädalas mitu korda telefonis jutustada, külas käia.
Huvitav, ja samas on mul isa koha pealt süümekad.
Harva,aga see ei olene minust.Seelikus "don quihote" pagendati juba õrnas eas vanavanemate tuppa ja üksteisemõistmine jäi kuidagi kuhugi
toppama.Mis ei tähenda, et meil poleks üksteise vastu sooje tundeid.Ka kaugusel on oma osa.
Omad lapsed käivad regulaarselt ja muudkui naerame ja naerame ja vahepeal sööme kooki ja jälle naerame...
Eluga tuleb leppida sellisena, nagu see on.
Tsitaat:
Algne postitaja: unistaja
Emaga suhtlen tihedamalt, isaga vähem, sest kunagi ei tea, kas ta on kaine. Emaga ikka saab nädalas mitu korda telefonis jutustada, külas käia. Huvitav, ja samas on mul isa koha pealt süümekad.![]()
Näen neid põhimõtteliselt nii tihti kui tahan, viin lapsi nende juurde kui hoida vaja ning üleüldse käin vajadusel abis. Samas kehtib ikka reegel,
mida harvemini näed, seda paremini läbi saad. 
Njah kahjuks pole enam kumbagi elavate kirjas.Seepärast soovitan neil kel on, ikka tihedamini käia vanemaid vaatamas.
Mina elan vanematega ja näen neid iga päev. Läbi saamine on mul mõlema vanemaga hea. Omad valikud olen ma ikka ise teinud, kuid ka vanemad, eriti isa,
on üritanud palju nõu anda ja isa küsib tihti, kas ma oled ikka kindel, et tahan tulevikus seda õppida ja seda teha, kas olen ikka kindel oma
otsustes. Ma saan aru, et mu isa tahab, et ta lapsel hästi hästi läheks. Ema tahab ka sama, kuid tema küsib lihtsalt, mis mind huvitab ja ei hakka
mingist kindluse teemast rääkima. Läbi saan ma jah õnneks mõlema vanemaga väga hästi, meil on omavaheline hea suhe, kontakt vms (ma ei oska täpset
sõna leida oma mõtte väljendamiseks
).