
...kui suur roll on merel teie elus: kas käite mere ääres jalutamas, päikseloojangut vaatamas või ehk on meri seotud teie tööga...
...minu jaoks on meri vääga oluline, käin tihti mere ääres jalutamas ja loodan, et tulevikus on meri seotud minu tööga...
Kuna mere äärest elan päris kaugel, siis endale sellist luksust nagu pidev mere ääres jalutamine lubada ei saa 
Aga muidu merd armastan meeletult ja kui pärnus käin, või siis saaremaal/hiiumaal, siis saab ikka neid päikesetõuse ja -loojanguid nauditud küll

Mis töösse puutub, siis kahtlen, et mu tulevane amet eriti merega seotud on, see jääb ikka rohkem nagu kohaks, kus lõõgastumas saab käia.
Meri on koht, kus hing puhkab, saab inspiratsiooni, elab ennast välja, tunneb looduse jõudu. Meri on mulle väga tähtis...
meri on tore, meri on ilus, aga kui lähim meri on su kodust kõva 200 km kaugel, siis on võrdlemisi keeruline selle ääres õhtuti jalutamas käija
eo käi mereääres jalutamas, ega loojanguid vaatamas
meri lihtsalt ümbritseb mind ja sellest piisab
Kuna elan merest üpris kaugel, siis saan mere ääres jalutamist lubada endale ainult suvel ja sedagi harva .Kui aega on, jalutan vahel jõe ääres, ja suvel käime perega väiksemate veekogude ääres--on neilgi oma võlu.
Kodus, Pärnus, elan suhteliselt mere lähedal. Mere ääres jalutamas käind olen aga suhteliselt harva. Ma laisk
. Kuid päikseloojanguid ja -tõuse on
ikka vaadatud ja nauditud.
Aga töö... miskit merega seotud ei tahaks. Ikka rohkem maismaal. 
kohe kui vanglamüürid maha võetakse ja pääs merele tekib siis kindlasti hakkan seal käima. eriti meeldis päikese loojumist vaadata.
sündisin ja kasvasin mere ääres
mere ääres istudes on hea see, et midagi ei pea mõtlema, istud, vaatad ja lased puhata kõigest, mis piinanud on
loojangut vaadanud tihti
alati, kui vanematekodu külastan, käin ka lapsepõlveradadel
rand muutub igal päeval, mis siis rääkida sellest, kui terve talve pole seal käinud
mulle mõjub rahustavalt, kui korragi oled seal jalutanud, lõket teinud, vaadanud silmapiirile, nautinud ja kuulanud laine loksumist, siis pärast on
ikka hea olla küll
unistuseks on sõpradega merel jahiga seilata, siis vaadata loojangut ja päikesetõusu
Vanasti, kui Paldiskis elasin, paistis meri ja päikseloojang aknast, oh, igatsus tuli peale...
Meri mängib suurt rolli. Eriti see meri, kes Pärnus on. Kui suvel korra Pärnusse ei saa, olen kurb.
ma rohkem järve - (loe: tamula järve) inimene.
aga kui mere äärde satun, meeldib küll...
viimane kokkupuude merega oli vist mullu suvel leedus olles.
mulle meeldib väga meri ...nagu kõik teised veekogudki
...ja selle ääres jalutada ja seal ujuda jms ...ja päikeseloojang meeldib ka väga...Vee
läheduses tunnen ennast kui omas elemendis (aga vette kukkuda mulle ei meeldi)...mulle meeldib vett vaadata
...aga...elan merest kaugel, st ei saa mere ääres jalutamas käia... Tartus nimelt
Meri on minu jaoks midagi sügavat (mitte ainult mõõtmetelt) ja tundmatut (ja seega ka põnevat). Samas on ta väga ilus ja mulle südamelähedane
...aga ma ei kipu kunagi jää peale...isegi, kui tean, et ma sealt läbi ei kuku...
mulle ka meeldib meri väga, see on minu jaoks miski täiesti vapustav ja seletamatu jõud
Ei elagi sellest väga kaugel, kui hakata järgi mõtlema, lausa aknast paistab teine eemalt. Vahel käin ilusatel kevad- ja suvepäevadel mööda pirita
teed jalutamas. Tuleb meelde üks itaalia kirjasõber, kes elas merest 50 kilomeetri kaugusel ja ütles, et ta elab mere ääres, alguses olin ma väga
üllatunud, aga siis kui mõtlesin, kui suured on Itaalias vahemaad, siis selles mastaabis oli tal täiesti õigus.
Ma olen täielik merehull, kuigi elan Tartus
Iga suvi on minu meelispaigaks rannas käimine
meri rahustab ja aitab lõõgastuda.
Meri on sellin imelik asi, ma kardan seda suurt vett hirmsasti, igasugused kutid peenete jahtidega mulle ei imponeeri need saadan ma pikalt.
suvel on meri minu jaoks oluline. Väga tihti käin seal rattaga. Lähim mereäärne koht asub 15km mu kodust ja rand on seal lahe ja üldse lahe kuurort(see pole Pärnu, hehehe).
Minu jaoks on meri ka siiski suht oluline..talvel sab seal jalutamas käia
Teistel aastaaegadel ka muidugi, ja ikka rohkem, kui talvel. Siis suvel
möödub palju aega mere ääres, ujumine jne. Ja armastan üle kõige, päikeseloojanguid kallimaga koos 
meri on ilus ja vägev. väga meeldib seda vaadata jne
kuid vahel on see mere hais vääga rõve :S
...üldse kõik veekogud meeldivad 
kui lähim meri 60 km kaugusel poleks, siis jalutaks küll
aga muidu meeldib... natuke kardan ka.. aga lained ja torm ja tuul on megavinged 
Ta peab olema ligi, muidu hakkab ilm ja elu ahistama.
On oluline. Sügaval sisemaal vist elada ei suudakski. Seni on pea alati meri suhtkoht lähedal olnud.
Ja merel on tunne kohe väga eriline. Imeliselt mõnus 
Ma käin meres ujumas
Vahel käin niisama päevitamas ja jalutamas ka aga ujumine on ikka parim
Mulle meeldib väga mere ääres käia lihtsalt jalutamas ja vaadata loodust.Muidu aga väga suurt rolli ei mängi, kuna ujumas, käin parema meelega järves.
Varem ei olnud merest eriti vaimustuses, aga nüüd käisin Lätis ja sõbraga öösel mere ääres jalutamas- armusin ära (merre mitte sõpra). Usun, et nüüd käin tihedamini mere ääres jalutamas tähisel ööl....
Elus on asju, milleta olla ei saaks...meri kuulub ka sinna kategooriasse.
Kui saaks, elaks kogu aeg mereääres-väike lõke, telk, tähistaevas peegeldamas pehmel valgel liival, lained sahisevad vaikselt edasi tagasi...väga
õdus

ma elan u 700m merest ja käin suvel iga õhtu mere ääres jalutamas või jooksmas. see aasta pole veel mere äärde jõudnud aga ilmade soojenedes lähme
kindlasti.
/me on paras romantik kah tegelt 
/me joriseb:"meri on,meri jääb,meri olema peab......."ja minu õnn,et pole pidanud sellest iial puudust tundma
meri nii põrgulikult kaugel, et ei saa sinna just tihti
aga kui saan, siis seal ainult istungi väga mõnusat laengut annab meri (ei salli
absoluutselt ülerahvastatud randu ja ei roni kunagi sinna)
Meri on minu jaoks üsna oluline. Nii kui kevad saabub siis viivad jalad Piritale mere äärde jalutama. Samuti käin iga suvi vähemalt korra Võsul
suvilas. Sääl meil juba selline traditsioon, et õhtuti käime mere ääres kiikumas, laulmas ja päikese loojumist vaatamas - ülimõnus!!!!!!!!
Nooo, meri minust kaugel, kuid kui oli võimalik, siis käisime küll mere ääres. Ja kui laevaga sai tööle sõidetud, siis oli ikka võimas küll.

millegipärast tundub meri hästi rahulik, kui rannas jalutada, mida ma meelsasti teeks, kui oleks lähemal. Samas niipalju, kui ma olen paadil olnud siis on selge, et meri on rahutu, kuid põnev - mulle meri meeldib. just seetõttu, et sealt võib leida rahu