
Kui juba jahist räägitakse, ehk toome kalastuse teema ka päevavalgele. Kui keegi selle foorumi rahvast kalal ka käib, ehk jagab oma häid-halbu
kogemusi... 
Ma nii jahi- kui kalahaige olnud. Selles on mitu võlu: saab looduses üksi olla, kõigest prii; saab välja elada hasarti ja kirge, ebaõnne ja õnne,
suuri lootusi ja pettumusi. Mõlemad on väga emotsionaalsed puhkused, samas ka füüsiliselt väsitavad. Hiljem on haruldane isu ja veel parem uni. Ja mis
mõtted seal küll mõlguvad, rahu ju ümberringi, kalal olles eriti. Kas kõnnid jõe kaldal või liugled paadiga vaiksel järveveel vesirooside vahel.
Romantilised ööd lõkke ääres, tontlikud varjud veel või magamine paadi all. See sääskede söötmine tasub end kuhjaga, kui vaid aega enam oleks.
Ja muidugi, kui palju kentsakaid juhtumisi. Kord ujub kobras nina alla või pardipere; samas võib tulla metseapere või põder lausa külje alla. Vahel
pistab ka saarem nina veest välja või uudistab hunt eemalt. No ja muidugi kalad ise. Kui ühtegi ei saa, siis vähemalt said püüda. Kui juba ühe saad,
siis pole vaja tilli kassile viia. Kõige suuremad lähevad kindlasti otsast ära. See kõige suurem on vat nii pikk, kui käed laiali sirutad. Kui aga
käed kinni seotakse, siis keerad rusikad laiali ja näitad, et silmade vahe oli nii suur.
On ka seda olnud, et hästi suur kala osutus ämbriks, mis sangapidi otsas, aga vastu hakkas hästi, andis vedada. Ükskord oli üks üsna kõbus saabas,
head tantsu tegi spinningu otsas.
Kalapüük - see on täielik teraapia meie hullumeelsel ajastul. Rahu, loodus, keskendumine, hasart, lõbusad vahejuhtumid! Väga huvitav ja haarav
tegevus. Ma ise olin varem ka kõva jääalusepüügi fänn, tirgutamisega ja sääsevastsetega sai kõvasti mässatud
Mul sõber oli kalapüügihull, naine
aina kurtis ning lõpuks võttis ta naise kalale kaasa. Nüüd on naine ka asjas kõrvuni sees
tulevikus oleks hüva idee kalapüügihuvilistega mingi retk korraldada: saab püüki teha, nalja, lõkkeääres istuda ja looduses olla 
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
tulevikus oleks hüva idee kalapüügihuvilistega mingi retk korraldada: saab püüki teha, nalja, lõkkeääres istuda ja looduses olla
![]()
.
Tsitaat:
Algne postitaja: pirka
Vat see üks väärt mõte sul. Ma kah nii natuke põen seda haigust. See ainus paik, kus ma rahulikult paigal suudan püsida. Ainult et kalad rohkem irvitavad minu üle, kui kätte neid saan.
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Kalapüük - see on täielik teraapia meie hullumeelsel ajastul. Rahu, loodus, keskendumine, hasart, lõbusad vahejuhtumid! Väga huvitav ja haarav tegevus. Ma ise olin varem ka kõva jääalusepüügi fänn, tirgutamisega ja sääsevastsetega sai kõvasti mässatudMul sõber oli kalapüügihull, naine aina kurtis ning lõpuks võttis ta naise kalale kaasa. Nüüd on naine ka asjas kõrvuni sees
![]()
tulevikus oleks hüva idee kalapüügihuvilistega mingi retk korraldada: saab püüki teha, nalja, lõkkeääres istuda ja looduses olla
![]()
Mulle meeldib kalal käia. Ainult selle vahega, et kala ma ei püüa. Istun paadis, viskan söödata õnge sisse ja naudin ... kuidas vesi vaikselt paati loksutab .. vaikust ja rahu. Lihtsalt istun vaikselt ja vahin vette .. vahel mõlgutan omi mõtteid aga sellises rahus ei tule neid ka ..
Ma ka suvel aeg-ajalt kalal käin. Kuid seal, kus mina käin, on veidi imelikud kalad... neile olen proovinud kõike sisse sööta, kuid isegi ussi ei
võta... ainult kalamaimu... aga nende maimude püüdmisega on jälle oma häda...
Aga kalu olen saanud küll... ahvenaid, selliseid keskmisi... nojah, ega seal järves eriti midagi haugist suuremat pole kah...
Kõige naljakam juhus oleks selline, kui mu isa jättis õnge sisse ja toetas kaldale, läks korraks jalutama. Tuli tagasi, vaatas, et õnge pole. Kala oli
õnge kaasa viinud, see oli keset järve. Mis siis muud, kui tuleb järgi ujuda...
See retk pole tegelikult üldse paha idee. Ma oleks isegi tulija. 
/me teab viimasest kalalkäigust nii palju rääkida, et toimus see eelmise aasta suvel ja keegi meist ühtki kala ei saanud
/me ise muidugi ei püüdnud
kah... aga lahe äraolemine telkidega ühe Jõgevamaa järve ääres oli sellegi poolest 
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
/me teab viimasest kalalkäigust nii palju rääkida, et toimus see eelmise aasta suvel ja keegi meist ühtki kala ei saanud/me ise muidugi ei püüdnud kah... aga lahe äraolemine telkidega ühe Jõgevamaa järve ääres oli sellegi poolest
![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
... keegi meist ühtki kala ei saanud ... muidugi ei püüdnud kah...
mulle meeldib kala püüda küll... aint see häda on nendega, et kui kätte saan, siis hakkab kahju
nu mina ei tea milles asi on- süüa pole kahju a
söögiks maha koksata ei saa!
kuiga ma miski kalamees ple , siis kalaneiu tiitli saan ikke
vanaisaga sai pizikesest piale pidevalt kala käidus ja taadist rohkem kinni püütud
neid.. .lähex nüüdki kalale kui hia seltskonna leiax..sest vanaisaga enam ei viici jõe ääres kükitada 
Kutsusin kord ühte tuttavat kalale, tal oli paat järvel. Rääkisin auku pähe, et kui tervislik see on ja kui hästi südamele mõjub. Ta ütles, et jaa... tõesti hea, kui kala näkkab, aga mis siis süda teeb, kui suur purakas otsast ära läheb.
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Kalapüük - see on täielik teraapia meie hullumeelsel ajastul. Rahu, loodus, keskendumine, hasart, lõbusad vahejuhtumid! Väga huvitav ja haarav tegevus.
täpselt see mille pärast pean end sõltuvaks sellest mõnusast ajaveemise viisist va talvel jääpeal külmetamine
tulevikus oleks hüva idee kalapüügihuvilistega mingi retk korraldada: saab püüki teha, nalja, lõkkeääres istuda ja looduses olla
![]()
Ka kalaneiu, ei jaksagi ära oodata, millal jää järvel ja talvised mönuuud pihta hakkavad
Kala igate moodi pyydend, aga köige meeldejäävam oli
varahommikune räimepyyk noodaga. vot nii. suurim kala on minu kasinal kalamehe ajal jäänud 3 kilo kanti, sest pole seda va isiklikku paati, et saaks
tihti lanti loopida...igatahes...kalastamine on yks maa ja ilma rahustavamaid ja nauditavamaid tegevusi
Kevadel kui haugid, ahvenad ja särjed merest jõgedesse kudema tulevad läheb meil siin mölluks.Rahvast tuleb kokku üle Eesti ja isegi Venest tuleb
vendi kellel hirmus särje isu.Kõik tahavad jaole saada ja kuna konkurente on nii palju siis siin igal kevadel metsik mürgel käib.
Hirmsad joomad, röövpüük, metsikud löömingud,tulistamised, politsei ja keskonnakaitse haarangud(jeebid,koerad,mootorpaadid ja vahest isegi
kopter-keskonna poistel on metsik varustus).
Kalapüük ise on mõnus. Vabas looduses, värske õhk ja taevane rahu. Ja kõik edasi on ka vahva. Lõke, pada tulele, sääsedki hoiavad nüüd eemale. Olgu
rahvast ja kala palju tahes, uhaa saab ikka. Kui rahvast enam, siis vett patta aga juurde.
Üks lugu Peipsi äärest. Mehed paadiga järvel, mitu päeva ära. Tagasitulles keedavad uhaad. Seda tehakse eriliselt, samas leemes keedetakse kaks portsu
rääbiseid. Nii saab uhaa väga hea. See pidi nii hea olema, et kui koju tulles on naine juba teist päeva surnud ja seda suhu kallata, siis ärkab
ülesse.
Kas keegi vähil ka käinud on?
Tsitaat:
Algne postitaja: Tom25
Üks lugu Peipsi äärest. Mehed paadiga järvel, mitu päeva ära. Tagasitulles keedavad uhhaad. Seda tehakse eriliselt, samas leemes keedetakse kaks portsu rääbiseid. Nii saab uhhaa väga hea. See pidi nii hea olema, et kui koju tulles on naine juba teist päeva surnud ja seda suhu kallata, siis ärkab ülesse.
Nii need kalamehed räägivad.
Hm... mitte konni
Kalapüük.Mina olen seda elus korra teinud.paadiga Ermistul.käisime rapala landitehase uusi lante katsetamas.
Aktiva enne kalalkäiku 2 pudelit brändit kilekoti täis lante .
Pärast oluliselt vähem lante
2 tühja brändipudelit
ja 4 ahvenat 3 peale.
Need õnnetud kalad püüdis ka kalamehest sõber mingite omatehtud lantidega.
aga muidu oli super!
olen nõus ühinema teie kalastusretkega!
aga kas keegi nii silm-silmavastu kalakaitse inspektoritega on kohtund?
/me veel ei ole ja loodan ka miite kohtuda kuna ühtegi piletit või püügiluba pole kunagi evinud.
mambale
Vähil kah käidud. kord käis mees ilma minuta, käis, jöi viinuskit ja tuli suure vähikotiga koju, pani koti pörandale ja uinus....tulin mina ja terve
see kotitäis issanda loomaaeda jalutas mööda tuba. aga vähilkäik ja vähi söömine omaette elamus
Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
aga kas keegi nii silm-silmavastu kalakaitse inspektoritega on kohtund?
/me veel ei ole ja loodan ka miite kohtuda kuna ühtegi piletit või püügiluba pole kunagi evinud.
Ma ei ole kordagi oma elu jooksul kalal käinud
Tahaks ära proovida küll selle asja. Ei tea kas mul oleks kannatust vaikselt tundide kaupa istuda?
Usun, et närvidele on see hea ravi, kuskil vaikselt istuda ja ussikest leotada
Eks suvel vaata, järsku õnnestub proovida.
mmmm! Sa ikka tiinake pead seie tulema
Ma saan su siis järgmine nädal jääaugu äärde kalastama vötta
PS! Pakast meil -30-40
Tsitaat:Eh...ma pole kindel, et niisuguse pakasega ka ellu jään. Külmungi sinna augu äärele ää
Algne postitaja: meryli
mmmm! Sa ikka tiinake pead seie tulemaMa saan su siis järgmine nädal jääaugu äärde kalastama vötta
PS! Pakast meil -30-40

Suvise kalastamisega tiba teine lugu...hea ja soe istuda ja mõtteid
mõlgutada. Kala kätte saamine polekski minu jaoks oluline, peaasi et ussike ujuda saaks
Kalamehi meil kah on?
Kui jah siis kuidas meeldib kala pyyda, mis kala on lemmik ja kuidas seda pärast syya
Selline teema sellepärast, et istun kurvalt kodus ja tänane jääaugust kalapyygi võistlus jäi mul minemata
Endale meeldib kõikse rohkem ikka
spinninguga kala püüda! Ja hiljem see puhastada, maitsestada, hõbepaberisse ja tuliste süte alla lõkkesse
Veel meeldib noodapüük ja hea
näkkamise korral ka ussiõngega püük! Elagu saabuv kevad
Kesine rekord ligi 3 kilone haug, nuh, pisike oli a mul võttis silmad suureks
Nii, nimetagem mind noorpõlve kalapüüdjaks...ikka tavalise õngega ja omaenda suvila järvest... Olin mina kõva kalamees
, kõigepealt pani üleval
suvila juures isa mulle ussi õnge otsa ja siis jooksin 200 m eemal asuva järve juurde - püüdsin, sain ahvena konksu otsa.... tõmmasin välja ja jooksin
taas üles suvila juurde, et isa kala ka konksu otsast ära võtaks - nii käisin ja püüdsin mõnipäev mitu pannitäit, mis siis ema ära puhastas ja ära
praadis...mmmm, mõnusad olid. Aga muidu, nüüd meeldib mulle kõige enam latikas, ahjus tehtud... Topin kõhu tükeldatud sibulat täis, võitükke ka,
maitsestan soolaga (kalamaitseaine mulle ei istu ja sidrunipipar ka) ja ahju... Lõpus kallan üle kohvikoorega (10%-sega) ja lasen veel veitsa
haududa.... On aga maitsev suutäis 
Oo jah..tegu on endise kalamehe naisega.
Jummal küll....mida ma kõike teinud pole.Võrke sisse pannud,välja võtnud,tamiili kerinud ja
harutanud,spinnat loopinud jne. jne.Kõige vastikum asi oli vast angerja puhastamine...jak...ta ju elab su käes praktiliselt...aga ära tegin...ja siis
olid need suitsetatult,soojad veel eriti head
Mul mees omast arust suur kalapüidja.....pole veel ühtegi kala koju toond. Aga noh...eks ta lõõgastuv tegevus on, las siis püüab.
Nii.. min vanaema juures maal on kaks väiksest järve (yx suurem, teine pirakam)
see suurem on madalam ja sinna saab minna ka paadiga peale ja siis pyyda.. keskimine sygavus on ~7m ja saab ka spinnat loopida, aga kalsa pool saab
nagu rohkem väikseid "maimupoegi" pyyda.. st nagu rohkem kassile vms! ja väiksem järv on siis 10 m sygav, seal ei pyya ma eriti midagi.. aga saab ikka
väiksest ahvenat ja särge pyyda!
Nyyd kui oli see suur kylm siis käisin ma maal ja vaatasin jäevele ja siis oli kaladel hapniku puudus ja siis olid kusagil 60% kaladest surnud.. nad
olid yhe allika juurde kogunenud kust sai happniku ja siis mõni seal veel elas ka! aga nyyd on nii et kusagil 3-4 aastat ei tasu vaatamagi minna...
ja siis saab jälle pyyda kala..
aga kui see kole kylm oli siis tulid need kalad allika juurde ja siis jäid uimaseks ennem kui ära surid ja siis neid uimaseid sai pyyda (teagagi
surnud kala ei tohi syya - tuleb endale ka surm kallale vms!!)
ja siis saime kyll 2 jahukoti täit kala..
kõike mis järves oli.. ahvenat.. haugi.. särge jne.. 
kui ma olin 10-aastane ,käisin ma venna ja vanaisaga kalal..mina sain kolm kala ,vend 5 ja vanaisa 0....nii kaua on mu esimene ja viimane kalalkäik
mul veel meeles...tahaks veel 
Väiksena sai pidevalt isaga kalal kaasas käidud...: ) Sai vörke sisse lastu ja spinningut visatud, mille juures mulle muidugi pealt vaatamise vöi
aerutamise roll jäi. Aga see oligi tegelikult köige pönevam...vaadata kuidas kala spinningu otsas vingerdab ja möelda, ega ta enne paati saamist ära
ei pögene vöi siis hommikul vörke välja vöttes, töusva päikese juures sillerdavaid kalasoomuseid jälgida...
Nüüd ei ole enam ammu selleks aega olnud, kuigi tösimeeli praegugi aerud kätte vötaks ja merele seiklema läheks : P
mina olen kalanaine
kunagi pidevalt vanaisaga koos kalal käidud..nüüd enam vanaisaga nagu ei trügi kuid sõpradega lähex hia meelega 
väiksena käisime isaga spinningut viskamas. oma paati ei ole enam nüüd ...
´saime ikka kala ka
aga see ei olnud eesmärgiks tegelikult üldse... just for fun 
Tsitaat:
Algne postitaja: Ixan
Kui juba jahist räägitakse, ehk toome kalastuse teema ka päevavalgele. Kui keegi selle foorumi rahvast kalal ka käib, ehk jagab oma häid-halbu kogemusi...![]()
....ja siis on kala kah landiga minema pannud ,kuna polnud kaffat ,millesse suur kala sisse rabada aga raip
oli tugev ja rapsis tamiili katki enne kui paati saime tirida
Varemalt sai ikka kõvasti kalal käidud aga nüüd kõik ajapuuduse taha kipub jääma. Hea kui suve jooksul korra käidud saab. Aga hing ihkab ja kuidas veel.
eile k2sin lantis loopimas j2rve 22res kurtr otsast l2x purikas ja l6pux ikka eip saanud midagi kass pidi kodus kallele tulema kala pood oli kah juba
kinni pandud 
oi kurat
kalastamine
raisk
aasta ja veel mõned tagasi ma oleks tahnud elada ainult et kalal saaks käia
jne jne
aga jah
inimene kasvab
ja
no ikka käin kalal
aga enam ei paku nii palju pinget
ja kõige suurem
pole nagu millegiga eksida
:'(
säinas kõige suurem elukas mis otsa jäänud
no tegelt eelmine sügis jäi 1 aug ka aga see sinder pani otsast ära
aga jah
inimesed
minge kalale, mida kuradit te arvuti taga ikka passite
täna oli vörgus 40 eeeeriti kobedat haugi
yks haudub koore sees ahjus
Tsitaat:
Algne postitaja: meryli
täna oli vörgus 40 eeeeriti kobedat haugiyks haudub koore sees ahjus
![]()
/me käis viimati kalal kui oli viie aastane vist
aga mäestused sellest on head
sain ühe särje kätte ka 
Ise eriti kala püüda ei armasta, sest olen põhimõtteline looduskaitsja(vähemalt üritan olla)....ju siis mingisugune Pelle sündroom(Raamatust "Tjorven,
Pootsman ja Mooses")
Mu pinginaaber on aga kirglik kalastaja, päris suur ekspert sellel alal, ainuke asi on, et ta teeb seda puhtalt lõbu pärast, mingi sportlik hasart
vist, sest kala ta absoluutselt ei söö
Tsitaat:
Algne postitaja: Nemo
Ise eriti kala püüda ei armasta, sest olen põhimõtteline looduskaitsja(vähemalt üritan olla)....ju siis mingisugune Pelle sündroom(Raamatust "Tjorven, Pootsman ja Mooses")![]()
Mu pinginaaber on aga kirglik kalastaja, päris suur ekspert sellel alal, ainuke asi on, et ta teeb seda puhtalt lõbu pärast, mingi sportlik hasart vist, sest kala ta absoluutselt ei söö![]()
Kala- ja vähipüük üpris tuttavad tegevused. Vanasti lausa sõltuvuses sai oldud.
Viimastel aastatel eriti ei ole viitsinud....
/me tung kalale minna on olnud võrdeline kalastuskohtade kaugusega 
Käin suveöödel muuli peal angerjat püüdmas....aga talvel kalal ei käi ,sest siis on ju külm ja jääpeal on ju veel eluohtlik
Kas on keegi hiljuti käinud kalal ja kas midagi ka sai? Kuskohas püük toimus? 
Ei käi 
üx kalamehetarkus kah siia kirja
"Kui kala ei võta siis peab kalamees võtma"
KL Põlva maleva pealik Lõuna osariikide suvepäevade kalpüügivõistluse ajal.
Venom, see oli küll tarkus läbi aegade. Teatavasti ka jahimehed võtavad, kui mõni purikas "püssiette" ei jää 
Ussi otsa ei pane ja kala otsast ei võta,kuid muidu olen kõva kalamees.
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Mulle meeldib kalal käia. Ainult selle vahega, et kala ma ei püüa. Istun paadis, viskan söödata õnge sisse ja naudin ... kuidas vesi vaikselt paati loksutab .. vaikust ja rahu. Lihtsalt istun vaikselt ja vahin vette ..
Ma olen aint kolm korda vist kalal käinud. Mitte ühelgi korral ei õnnestunud kätte saada kala
Küll paljud näkkasid, aga siis kukkusid vette tagasi.
halb kogemus see, et alati pole õnnestunud peaagu kala saada ja alati on õlut liiga palju kaasas...kuid hea kogemus on alati seda pärast
meenutada...
ise ei ole kalamees...olen kyll kalal käinud kuid liiga tyytu tegevus minu jaoks...aga mul kaks töökaaslast kirglikud kalamehed ja kuulates nende
juttu siis kalastamisel vaid plusid ongi....
Haa suvel sai ikka küllalt kalal käidud 
Iga päev sai kala söödud, nii et ise ka kala nägu 

Põhiline kala oli Ahven 
Eelmisel aastal kevadel sõbrannaga kahekesi käisime kalal. Ja saime kala
Meil oli nalja kui palju. Probleem oli vaid kuda kala konxu otsast ära
saada. Vot see tegevus mulle ei meeldi kohe yldse mitte.
Ussi võin konxu otsa panna ja oodata kuni kala otsa akkab, kuid mnjah...
See aasta ka plaanis kalale minna. Kindla peale kohe. 
ei käi kalal
ainult korra elus olen vist käinud, siis sain ka ogalikud ainult kätte
aga sellel suvel parandame selle vea ma loodan 
No kalal käin küll kui võimalus tekib. See on üheaegselt põnev ja selline närve rahustav tegevus. Saab olla looduses ja kuulata neid hääli,...
Üks huvitav ja omajagu piinlik asi, mis mul juhtus, oli see, et sattus mul Vilsandi juures üks haug otsa, oma 2,5 kilone ehk ja ma loll kerisin ja
kerisin ja liiga kõrgele kerisin, ning ei saanud enam ridva otsast kätte ning..mis teha...hakkasin kalda poole kõmpima, mis õnneks oli umbes 20 meetri
kaugusel ainult. Lõdvamale lasta ka ei julgend nagu, sest ta ikka siples seal hullumoodi ja ei teadnud ju ka siis veel täpselt seda spinningukäsitlust
ja kartsin ta minema lasta.
Omajagu tegemist oli siis, et kaldale saada, sest vahepeal olid sellised augud...ühest kohast said läbi, teisest kohastsups üle pea. No ma siis lõpuks
sain ta kaldale ja siis hüppas otsast ära otse kaldale jõudes, nõnda, et oli kaldal oma 30 sentimeetrit. Nii.. ja mis ma siis tegin, vandusin tükk
aega järele. proovisin kummikuga teda kaugemale lükata, tema aga siples just siis ja sattus vee piirile. Paar sulpsu ja läinud oligi...Nojah! Oma
lollus, mis teha!
NB! Parasjagu sattus üks kamp suvitajaid sealtsamast minu juurest mööda kõndima. Esialgu
, sest paljud ei uskund, et meres enam kala on ja
pärast
ja "lollisti läks", et minema lasin.
Olen ka kalal käinud ning tundide viisi kalastaja kõrval haigutanud. Rahustav tegevus on see tõepoolest, isegi üliväga, kuid põnev minu jaoks kohe kindlasti mitte.
Olen ~3 korda kalal käinud. Suht jama tegevus. Jahil käimine on nõme ma ei usu et ma mõne looma suudaks maha lasta. kaju hakkab.
varsti tuleb jälle see aeg, kui kükitad järve või jõe kalda, ja vahid pikisilmi seda korki seal ulpides
krt need ajad võisk juba käes olla
lapsena võeti paadiga kaasa ja kui siis märg kala mööda selga üle käis, siis oli tegu, et rahvas paati püsima jäi
oma meest nägin esimest korda siis, kui sõbrad kala püüdsid
kuna haljala ligidal, siis suviti viidame seal nii mõnigi kord aega
see küll selline kommertslik kalapüük, et maksad raha, kuid ilusa ilmaga hea koht
ja kui alguses ei lähe, siis pärast ei saa pidama
ja polegi tähtis, kas üks või kaks kala(rohkem ei tohi, siis pannakse võlavangi) hea tunne on olla koos sõprade ja perega
ja mees unistab ka ajast, mil muretseb õnge ja hakkab kalameheks
kuigi seda aega ma tahaks tõega näha, kas ta ikka suudab paigal istuda ja korki jälgida, või jätab pere nälga ja tuleb sama targalt tagasi
Mulle meeldib kalal käia väga.Nii hea ja vaikne on seal.Ainuke asi mis segavad on sääsed.
Pole kalal käinud ja arvatavasti ei lähe ka. Omamoodi julm värk, see kalapüük--kui ikka ise peaks seal konksuotsas visklema ja veel nägema kalamehe "õnnelikku" nägu...prrr...õudne....aga, mis parata, selline elu kord juba on...
Tädimees mul kalamees , vabal ajal siis....ja üsna tihti, ka talvel käib Tõstamaal Matsirannas, kus tal siis mootorpaat peidus
...isegi sellega
merel käidud, suvel eriti mõnus seal päikest saada...keset laidu
see tuletas meelde, et polegi ammu värsket kala saand.....
Meeldib
Just see fiiling - kena suveaeg, loksuv vesi, rahu ja vaikus. Kui kala ka saab, siis see on boonus 
Tsitaat:
Algne postitaja: yller
varsti tuleb jälle see aeg, kui kükitad järve või jõe kalda, ja vahid pikisilmi seda korki seal ulpides![]()
krt need ajad võisk juba käes olla![]()
praegu ma eriti ei usu et särge või säinast on
ilmad ikka rohkem pea soojemad olema
aa haugi võib küll praegu olla, sest haug tuleb kudema, kui jää lännu
aa noh haugi püük ka oma moodi kamm
vahele ei tohi jääda jne
sadistlik tegevus, kui oled nii kõva mees, siis mine ja võta noaga karu maha, aga muidu ei soovitaks sellega uhkustada, paras ala äpudele- ka kõige
könnim võib tulirelvaga suure tüübi surnuks kõmmutada. aga mis puutub kalapüüdmisse, siis see võib küll olla hea rahvustav tegevus kellegi jaoks, aga
mitte minu, ei meeldi niisama vedeleda ja pingsalt õngekorki vahtida
machimos sa võid ju lanti ka visata, siis ei pea korgi poole kööritama
Minu arust see kalalkäik on üks ajaraiskamine.
Kaigas mille ühes otsas uss ja teises loll - see pidavat õngeritv olema
Parem lihtsalt looduses jalutada ja vahepealaks üks väike kebekavärk võsavilus teha. 
Täiesti olemas kalamees kõik load ja puha aint aega oleks vaja rohkem!
Ei -ei kalal ma ei käi,aga söön seda küll hea meelega.

/me'l hakkab kalast ja ussist konksu otsas kahju.
muidu istuks meelsasti varajasel suvehommikul paadiga mere peal.