
Terwist!
Selline kysimus: olete Dostojevski teoseid lugenud?
Kui jah siis milliseid?
Mis põhjusel meeldis?
Milline raamat on lemmik?
Kui olete lugenud & ei meeldinud.
Siis miks?
Milline on mulje, arwamus kirjanikust/tema tööst kokkuwõttes?
Ning lõpetuseks: on keegi lugenud ka tema naise, Anna Dostojevskaja kirjutatud teost Elu Fjodor Dostojevski kõrval?
Kuidas tundus?
Tänud wastamast!
Dostojevski on nn Vene klassikutest keda kohustuslikus kirjanduses nõutakse kõige hullem. Norm inimene seda lugeda ei viitsi-vaata kuritöö ja karistus
filmi või teatrietendusena ära-Idiooti saab vist samamoodi vaadata. Lugemine on ilmselge ajaraisk. Turgenev ja Tolstoi pole oluliselt paremad!
TJ
Aga miks kõige hullem ja ajaraisk?
Tähendab.
Kohustuslikus kirjanduses oli meil sees jah Kuritöö & karistus. Aga tol korral ei huwitanud & sain ilma raamatu läbiwaatamisetagi vastatud.
---
Nyyd korraga hakkas wäga huwitama.
Kavatsen lehitseda teost nii w naa.
Aga huwitaks teiste arwamused kah.
Et miks ajaraisk Su meelest?
On inimesi, kellele meeldib Dostojevski ja inimesi, kellele ei meeldi Dostojevski. Mina kuulun nende hulka, kellele ei meeldi.
Tolstoi on etem. "Sõja ja rahu" olen korduvalt läbi lugenud Turgrenev on liiga kurvameelne, mulle meeldib hoopis Tšehhov.
Kunagi ammu oli Kuritöö ja Karistus ka minul koolis kohustuslik kord. Siis lugesin umbes pool läbi, aega jäi väheks. Tookord arvasin et tundus täitsa hea raamat olema, ainult et mina olin sellest aru saamiseks liiga noor (14). Lubasin et kui vanemaks saan võtan uuesti kätte ja vaatan kas meeldib rohkem. Nüüd on jälle see hetk käes kus kohustusliku kirjandusena vastu tuli - eks ma proovin uuesti ja siis ütlen kas tõesti meeldib nüüd rohkem.
olen "Kuritood ja karistust" lugenud kaks korda, kohustusliku kirjandusena ja siis kui tegin selle pohjal uurimuse...natuke liiga paks ja veniv kirjandus minu jaoks...ja maalib suht masendava pildi...aga nii monigi asi pani ka motlema...
mulle meeldib ka Tšehhov, üle kõige, aga Kuritöö ja karistus on täitsa loetav minu meelest, kunagi tahaks Idioodi kah läbi lugeda, kui rohkem aega saan, aga vat sõda ja rahu on liiga igav ning keeruline minu jaoks.
kuritöö ja karistus oleks muidugi võinud lühem olla, kuid samas oli ta väga mõtlemapanev ja tõene...teos,mida saab kasutada paljude kirjandite
alusena
ei ole kunagi koolis kohustusliku kirjanduse korras midagi läbi lugenud
aga dostojevski Idioot on pooleli ja kui Hääletu alistamise raamatu ja Peaministri läbi loen siis lõpetan ka selle ära.
vot nii.
ma ei ole suur vene kirjanduse fänn (kui vast Ilf ja Petrov välja arvata) ja Dostojevskit olen lugenud vaid kohustusliku kirjanduse korras. nii
Idiooti kui Kuritööd ja karistust, õnneks või kahjuks olid kohustuslikud mõlemad...
ei oska tänaseni midagi arvata, kui aega saaks, loeks loomulikult uuesti, ja igatahes meeldis rohkem kui Tšehhov (kes üldse ei meeldi) või Tolstoi
(kes ka kohe üldse ei meeldinud).
Dostojevskiga kokku puutunud kah aint kohustusliku kirjanduse korras ja seda mitte eriti meeldivalt. valisin idioodi ja lihtsalt punnitasin selle
läbi. ei leidnud sellest midagi ja sellepärast vist ei mäleta kah enam halligi. arvan, et kui uuesti lugeda, siis tekix hoopis teised tunded, a
vaevalt et selle uuesti kätte võtan on ju palju teisi huvipakkuvaid kirjanikke, küll mitte vene päritolu aga... näitex remarqe takitab emotsioone ja
mõtteid, mida raamatult ootan ja loodan, vähemalt enamus tema raamatutest 
Olen kohustuslikus korras, suutnud lugeda 60 lehekülge "Kuritööd ja karistust". Ülejäänud teose lasin hüppeliselt silmadega üle. No on see vast teos. Venib nagu näts ja algus oli täiesti masendav. Dostojevski on vaieldamatult sõnameister ja paljudele ta meeldib. Kuid mina olen nende hulgas, kes tema teostest eriti lugu ei pea.
"Kuritöö ja karistus" sai kohustuslikus korras läbi loetud küll. Ja meeldis
Olen mõelnud, et peaks ka "Idioodi" läbi lugema, aga siiani pole veel niikaugele jõudnud... Igatahes kunagi võtan selle raudselt ette.
Kunagi sai Kuritoo ja Karistus vabatahtlikus korras labi loetud... kuidas ma loppu joudsin, paneb mind ennastki imestama... igapaevaelu sunnib peale piisavalt masendavaid emotsioone, miks peaksin neid kirjandusest ise otsima...
"Kuritööd ja karistust" ma lugenud ei ole. Ka kõik kohustuslikud korrad on nii koolis kui ülikoolis õnnestunud sest kõrvale hoida. Ju ei ole
veel saabunud aeg, mil ma seda lugeda suudan.
Midagi olen ma lugenud, aga hetkel ma ei mäleta, mis asi see oli. Ju ta siis mulle muljet ei jätnud. Aga oli midagi pisemat. Kindel see. Sest kesse
selle kogu ülikoolis nõudtud "10 meetrit kohustuslikku kirjandust" nõutud kiirusel ikka läbi töötada jõudis.
kohustuslikust kirjandusest lugesin läbi kooli ajal peaaegu kõik raamatud. aga 2 raamatut, mida lõpetada ei suutnud - "kuritöö ja karistus"
ja "dorian gray portree". no... andke olla! muud ei oska öelda selle peale. nii kui raamat pihta hakkab, nii hakkab üks hala pihta ja lõppu
ei paistagi.
nüüd olen hakanud mõtlema, et ehk peaks ikka kätte võtma ja lõpetada proovima, aga seni olen vaid hoogu kogunud. ükskord võiks ju läbi lugeda ikka.
või siis mitte... 
teemast vähe kõrvale, aga ma imestan jätkuvalt, et kuidas on võimalik kohustuslikust kirjandusest kõrvale hiilida?
meie koolis oli selline võimalus küll miinimumini viidud.
ehk ei ole wõimalik 100% kõrwale hiilida.
kyll aga ju nt selline wõimalus, et keegi 3. jutustab weidi teosest.
& siis ise loogiliselt teed omad järeldused & paned jutule juurde.
just nönda tegin mina.
ka kuritöö ja karistuse puhul.
ning sain isegi "5", olles waid 5 lehte raamatust läbi lugend. 
Kõik mis oli kunagi kohustuslik, tundus saast olevat
seega jäi ka Dostojevski mulle kaugex.....
Kusjuures.
Minuga samasugune lugu.
Tekitab mönikord teatud törget see söna "kohustuslik".
Wöiks olla pigem nii, et õpilane ise walib raamatu, mida loeb (et mitte liialt *laiali walguda*, wöiks nt ette anda mingid žanrid wms).
Niiet Dostojevski sai meil läbi wöetud tegelikult kohe kooliaasta alguses.
Aga isiklikult tekkis huwi alles nyyd.
& seda kah waid tänu ajaloo öpetajale.
Nii rasket ja suruvat(või kuidas ennast väljendada)kirjandust ei armasta. Üldiselt pole mul vene kirjanduse vastu midagi. Mul pole midagi hästi
kirjutatud raamatute vastu-olgu siis kirjutaja mis rahvusest on. Aga tõega-otsin rohkem positiivseid elamusi. Pärast raamatu lugemist tahan ennast
hästi tunda.Kas siis olen kurb või mõtlik...Aga Dostojevski jätab ikka masenduse hinge ja see mulle ei meeldi.
Samuti selle kohustusliku kirjanduse suhtes-jälle kahe otsaga asi. Igal raamatul on aeg, millal sa valmis oled teda lugema. Võib-olla selles vanuses
ei istu see teema mulle aga mõni aasta hiljem küll. Kuid selleks ajaks olen saanud selle raamatu suhtes negatiivse hoiaku ja nagu ei taha kätte võtta
ja võib jäädagi mul see elamus saamata
Tsitaat:
Algne postitaja: Vamp O Drama
teemast vähe kõrvale, aga ma imestan jätkuvalt, et kuidas on võimalik kohustuslikust kirjandusest kõrvale hiilida?
meie koolis oli selline võimalus küll miinimumini viidud.
Minumeelest saab wäga hästi õpetajaid uskuma panna seda, et oled ikka raamatu läbi lugenud, sedasi, kui lõppu kirjutada oma isiklik arwamus teose
kohta (aga kindlasti mitte waid 2 lausega. meeldis w mitte. mingi põhjendus kah).
Noh, kui yldiselt on raamatu teemast tundides eelnewalt ka räägitud (& ehk netist miskeid sisukokkuwötteid loetud), peaks mitte raske olema
taoline wärk.
Oma 3 wiimast poolelijäänud kohustusliku kirjanduse teose wastamist sain just sedasi läbi.
Et kirjutasin arwamuse.
Sest arwamus peaks ju ometi mingil materjalil pöhinema.
Minu meelest Dostojevkid koolis lugeda on tõesti aja raiskamine........lapsed ei saa aru veel.
Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
Minu meelest Dostojevkid koolis lugeda on tõesti aja raiskamine........lapsed ei saa aru veel.
Lugesin Kuritöö & Karistuse läbi.
Meeldis wäga!
nojah.
ise vist lugesin Idiooti vabatahtlikult keska ajal, jäi normaalne mulje.
hiljem ülikooli ajal muid romaane lugedes (K&K, Karamazovid, Sortsid) jäi ikka ülivõimas mulje... parim kirjanik.
sellega on tõesti nii, et sa pead end vabaks laskma ja lihtsalt lugema kuni korraga see D. maailm avaneb sulle - äkitselt, täies rikkuses - ja sa
oled... millestki endas osaks saanud.
ok, segane jutt.
proovige lugeda mõne aasta pärast, võtke aega enda jaoks.
Dostojevski "kuritöö ja karistus" oli päris hea teos mulle meeldis 
no vot.
siis ongi hea järgmiseks Idiooti või Kurje Vaime lugeda.
Hea teema
Ma ise olen suur Dostojevski fänn, kuigi lugenud olen ainult "Idiooti" ja "Kurje vaime". Põlgasin ka vanasti ära just
nimelt kohustusliku kirjanduse hulka kuulumise tõttu.
Ta oskab inimesi ja olukordi näidata läbi sedavõrd vahedalt lõikava irooniaprisma, et mul tuleb lugedes alati kadedus peale (sellepärast ma tema
raamatuid eriti kiiresti ei loegi).
Dostojevski on eluline, võib-olla isegi liigagi. Kindlasti ei tekita tema raamatute lugemine täiendavaid illusioone inimloomuse kohta
Tasakaaluks kõigele masendavale, millest ta kirjutab, on ta hingelt idealist. Võib-olla oli tal nii lihtsam, sest tõeliselt raske on tunnistada
olukorda, kus ideaale polegi. Aga võib-olla tahab ta sellega lihtsalt öelda, et head oskame hinnata ainult läbi halva.
Idiooti olen ning Kuritööd ja Karistust, v-o midagi veel, mis hetkel meelde ei tule - meeldib väga vene kirjandus, Dostojevski muu hulgas 
Ma hakkasin mõtlema et viidikul pidi ikka meeletult vaba aega olema , et Sõda ja rahu mitu korda läbi lugeda. 4 köidet!? Krt venelaste film
(Bondartsuki oma) on ikka nii hea et piisab kui see kaks korda läbi vaadata.Aega tuleks ikka mõistlikult kasutada.
TJ
Mõni aasta tagasi olin Dostojevskist vaimustuses, eriti meeldisid "Idioot" ja "Teisik". Nüüdseks on maitsekeel mujal möllamas.
Koolis oli kirjandus mu lemmikaine ja kohustusliku kirjanduse lugesin ma loomulikult läbi, aga Dostojevski mulle ei meeldinud. Hiljem pole teda enam
lugenud. Nüüd tekkiski mõte, et peaks uuesti proovima. On ju 40 aastat möödunud ja olen varem märganud, et see, mis nooruses ei meeldinud, võib
vanemas eas meeldida.
Kas tänapäeval on Dostojevski põhikoolis? Vara, vara!
Arvan, et kui lapsel veab kirjanduse õpetajaga, siis see on üks suuremaid vedamisi. Minu vanemal pojapojal on hullumoodi halvasti läinud. Kohustusliku
kirjanduse lugemist kontrollib ta mingite väga nõmedate testidega.
Tsitaat:
Algne postitaja: dillinger
Ma hakkasin mõtlema et viidikul pidi ikka meeletult vaba aega olema , et Sõda ja rahu mitu korda läbi lugeda. 4 köidet!?
...
TJ
Kaheksa tundi... See oli ikka kole kogemus. Terve kooliga käisime kohustuslikus korras vaatamas. 2x4 tundi.