Board logo

Vaba vs kommerts tarkvara?
Deiviidas - 23.05.2005 kell 12:38

Internet ja Web, personaalarvutid ja suur osa neid käigushoidvast tarkvarast on suur edasi hüpe inimkonna ajaloos. Tänapäeva ühiskonnas on need tehnoloogilised üllitised alustalad, mis on muutnud kõigi meie elu kergemaks. Häkkerite maailm on suur ja lai. Ülemaailmselt toimub selles laiahaardelises maailmas, pidev võitlus ja arutelu avatud ning suletud lähtkoodiga tarkvara üle. On teada, et Linuxi kummardajate seas on Microsoft eesotsas Bill Gatesiga kui must lammas, kes takistab ülemaailmset koostööd infotehnoloogilises arendustöös. Ma nimetan seda nii kuna üldine taust viitab sellele.
Kas teie meelest, armsad foorumlased on tarkvara kõigi meie ühine hüve, mis peaks olema vabalt kättesaadav.
Kas programmikirjutajate püha kohus on anda oma looming vabasse kasutusse, et oskusteavet teistega jagada ja aidata igal võimalikul viisil kaasa sellele, et juurdepääs informatsioonile ning andmetöötlusele oleks lihtsam.

(Seda teemat ajendas mind kirjutama Pekka Himaneni raamat "Häkkerieetika".


Vanapaks - 23.05.2005 kell 13:04

Avatud lähtekoodiga soft ei pea veel vabavara olema. Ideeliselt eelistan loomulikult avatud koodi. Hea uni tuleb, kui tead mis karul kõhus toimub.

Samas on praeguse seisuga mõlemad suunad erinevat liiki anarhia võimuses. Minu tagasihoidlik arvamus.


ratatosk - 23.05.2005 kell 13:04

Mina saan kõik oma meelelahutuslikud ja ka töised asjad juba kaua aega ära teha ainult vabavara kasutades (domineerivaks on GPL ja LGPL litsentsid). Samas ei arva, et üks ettevõte, kes töötab missioonikritiliste rakendustega peaks kasutama vabavara.

Tihtipeale kiputakse segamini ajama tasuta ja tasulist tarkvara ning avatud ja suletud tarkvara. Sinu poolt viidatud Microsofti (ja ka teiste suurfirmade) häda ei ole mitte selles, et nad oma toodangu eest raha küsivad (mina küsin ka raha, kui ma mõnda teenust osutan) vaid selles, et nad kasutavad suletud formaate ja rikuvad eksisteerivad avatud standardeid oma spetsiifiliste lisadega (MS-i poolt genereeritud HTML ja RTF ei vasta standardile nii, nagu neid on kirjeldatud). See kaotab ühildatavuse. Paljudel tarbijatel on vaja näiteks MS Office-it oma töö tegemiseks, samas kui enamus kodutarbijaid saaksid suurepäraselt hakkame kergema kaalukategooria programmdiega. Vastav võimalus aga puudub, kuna .doc formaat ei ole mitte millegagi ühilduv (kaasa arvatud iseenda erinevad versioonid ei ole tagurpidi ühilduvad).


Imre - 23.05.2005 kell 13:14

Kasutan ise võimalikult palju vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara.
Suletud koodi puhul saab ju selle looja ainult oma tarkvara parandada.Avatud koodi puhul või vajaliku turvapaiga teha inimene ,kes asja tunneb...lihtsalt huvi pärast.
Tööl olen sunnitud olema MS küüsis, spets tarkvara tõttu. Kuuldavasti see muutub aa lähitulevikus ja siis juba istutan ka töömasinasse mõne linuxi distrubutsiooni.Eeldatavasti saab selleks olema Gentoo.


Deiviidas - 23.05.2005 kell 13:21

Tsitaat:
Algne postitaja: ratatosk
Mina saan kõik oma meelelahutuslikud ja ka töised asjad juba kaua aega ära teha ainult vabavara kasutades (domineerivaks on GPL ja LGPL litsentsid). Samas ei arva, et üks ettevõte, kes töötab missioonikritiliste rakendustega peaks kasutama vabavara.

Tihtipeale kiputakse segamini ajama tasuta ja tasulist tarkvara ning avatud ja suletud tarkvara. Sinu poolt viidatud Microsofti (ja ka teiste suurfirmade) häda ei ole mitte selles, et nad oma toodangu eest raha küsivad (mina küsin ka raha, kui ma mõnda teenust osutan) vaid selles, et nad kasutavad suletud formaate ja rikuvad eksisteerivad avatud standardeid oma spetsiifiliste lisadega (MS-i poolt genereeritud HTML ja RTF ei vasta standardile nii, nagu neid on kirjeldatud). See kaotab ühildatavuse.

Tänan selgituse eest.


Deiviidas - 23.05.2005 kell 13:50

Kuid kuidas on lood turvalisusega? Avatud lähtekoodi puhul saavad seda lugeda ja parandada absoluutselt kõik isikud üle maailma, kellel on olemas vastav operatsioonisüsteem. Kuid see annab ju kurjamitele (kräkkeritele) võimaluse keerulisse koodi sisse kirjutada halb kood. Kuigi pidevalt toimub arendustöö ja ülelugemine ei saa seda välistada. Samal ajal ei ole ka suletud koodiga tarkvara puhul turvalisus karanteeritud. Kas üldse on võimalik arvuti tehnika puhu rääkida 90-100% turvalisusest?


Imre - 23.05.2005 kell 15:20

Juhe seinast välja , kirvega pilbasteks peksta ja maha matta.Peaks piisavalt turvaline olema.


celtic - 23.05.2005 kell 16:50

tavakasutajat ei koti kunagi mingi turvaprobleem.
piraattarkvara peale lasta jne...

ise pole mitte kunagi ostnud ühtegi litsentsi kuskilt. selle jaoks on mul torrentid olemas

ja kräkid.

ma ei propageeri illegaalset tarkvara... ütlen vaid et kõik inimesed pole nii rikkad et endale mitmekümne tuhande eest programmijupikesi muretseda....


ratatosk - 23.05.2005 kell 18:29

Tsitaat:
Algne postitaja: Deiviidas
Kuid kuidas on lood turvalisusega? Avatud lähtekoodi puhul saavad seda lugeda ja parandada absoluutselt kõik isikud üle maailma, kellel on olemas vastav operatsioonisüsteem. Kuid see annab ju kurjamitele (kräkkeritele) võimaluse keerulisse koodi sisse kirjutada halb kood. Kuigi pidevalt toimub arendustöö ja ülelugemine ei saa seda välistada. Samal ajal ei ole ka suletud koodiga tarkvara puhul turvalisus karanteeritud. Kas üldse on võimalik arvuti tehnika puhu rääkida 90-100% turvalisusest?


Ideeliselt peaks avatud lähtekoodiga tarkvara olema turvalisem. Igasuguse tagaukse sissekirjutamine eeldaks tahtlust ja konkreetset motivatsiooni. Ühel suletud organisatsioonil on lihtsam sellist motivatsiooni tekitada, kui ülemaailmselt kogukonnal, kes tegutsevad teineteisest sõltumatult.

Aga enamus turvalisusprobleeme on tingitud hooletusest ja silumisprobleemidest. Koodi maht on lihtsalt liialt suur sellek, et edukalt kõike siluda. Ja ka sellest, et vilets programmeerija ei tunne arvuti toimimist protsessori tasemel, ei tea, kuidas üks või teine funktioon loogiliselt realiseeritud on ja kuidas sisemiselt töötab.

to celtic
ka mina ei ole isiklikuks tarbeks kunagi ühtegi programmi ostnud, aga aja jooksul olen õppinud seda, et varastamine ei ole ainus võimalus odavalt arvuti tööle saada.


uduuudu - 30.05.2005 kell 03:41

Mul hakkas juba paar nädalat peale esimest XP kasutust vasak silm tõmblema kahtlaselt.
Peale kuud aega loobusin 2K kasuks.
Tundus kuidagi tõsiselt võetavam.

Kuramuse ussid ajasidki selle looma nüüd tagajalgadele.
Kui Billidel on võimalus minu arvutis oleva õigsust kontrollida, on nad ka muid mulke oma huvides lisanud.
Kahjuks laieneb sama teadus ka 2K kasutajaile.

Linuxitega mängimine pole selle tõu kasuks veel otsustama pand mind kasvõi ühel põhjusel - kasutan draiveripiirangutega netiühendust.
Ja ma pole esimene analoogse hädaga.


Imre - 30.05.2005 kell 10:41

Tsitaat:
Algne postitaja: uduuudu

Linuxitega mängimine pole selle tõu kasuks veel otsustama pand mind kasvõi ühel põhjusel - kasutan draiveripiirangutega netiühendust.
Ja ma pole esimene analoogse hädaga.


KUi tohiks huvi tunda, siis mis asi on "draiveripiirangutega netiühendus" ?


uduuudu - 30.05.2005 kell 10:51

aga palun:
http://forums.xandros.com/viewtopic.php?t=11824&highlight=bt+voyager
või:
http://ubuntuforums.org/archive/index.php/t-31997.html

Ma pole sealseid kirjutajaid, aga küll samade hädade küüsis.
Mõttetu tuuleveskitega võitlemisega ei tegele...


Imre - 30.05.2005 kell 10:56

Kunagi vaevlesin webcam tüürelitega.Ei saanud neid tööle korralikult.
Abiks olid tüüreli arendajad, kes jutuka kaudu(freenode server) siis juhendasid mind.
Tuli välja, et see algne tüürel ei sobigi minu kaameraga.Nad tegid siis kuskil poole tunniga töötava tüüreli valmis.Ja töötab siiani.


cc - 27.03.2010 kell 22:12

Eelistan vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Ei teagi täpselt miks, lihtsalt kuidagi puhtam ja rafineeritum tunne on endal olla. Vaba tarkvara tundub olevat paremini seadistatav ja lihtsamini mõistetav. Ainuke jama on selle ülipüüdliku eestindamisega, mida openoffice's ja firefoxis poolvägisi peale surutakse. Kuigi mõne ajaga harjub ära ka eestikeelsete versioonidega.


kommionu - 28.03.2010 kell 21:32

Tsitaat:
Algne postitaja: Deiviidas
Kas üldse on võimalik arvuti tehnika puhu rääkida 90-100% turvalisusest?

Alati jääb midagi ripakile, se on valdkond mis areneb pidevalt ja üsna kiiresti. Täielikku turvalisust saada oleks võimatu.


Isiklikult pooldan vabavara ja vabaks moditud programme, mõnel juhul olen ka ise neid surkinud, kuid väga tüütu ettevõtmine. Lihtsam on välja guugeldada juba "ära tehtud" proge.


lati - 29.03.2010 kell 17:10

ma ei ole mingi arvutispets, kes midagi muudab ja kirjutab, olen vaid kasutaja. kuid ma pole nõus maksma lihtsalt selleks, et maksta. tasuta saadav legaalne tarkvara on sama hea, tegelikult isegi minusugusele võhikule natuke parem, sest ma ei pea kartma mingeid pahalasi ja ka enamike programmide paigaldamine on lihtsam.