
mul nagu jälle väike mure: nimelt ma tunnen et ma tahan endale last saada.aga mure tuleb sellest et mu mees tahax isax saada alles
kolmekümneselt!!sinna on minul veel 8-9 aastat!!!
kuidas talle selgex teha et ma tunnen et aeg on nagu õige?me oleme muidu koos olnud pea aasta
ja tunnen et ma olen nõus ka hakkama üxikemax aga ta ütles selle peale et see laps on ju ka tema oma ja kui ta juba on olemas siis on ka tema isa.
siiamaani ma ei ole teda saanud nõusse ilma kummita sexima ja eile mul juba tekkis mõte et teex äkki kummi sisse augu aga see olex siis ju tema
petmine?!
AIDAKE PALUN mul endal on mõtted otsas
Nii vähese koosoldud aja puhul ma ei imestagi, miks mees last ei taha... Ju tal siis puudub kindlus, et te suudate selle lapse ka koos üles
kasvatada...Kannata veel aastake-kaks, küll jõuate selle lapse ka teha, ärge pange oma noorust kinni
nautige vabadust koos, veidi enne last 
Mimmiga nõus! Kuula vanema inimese sõna. Ja kui tahad kangesti lastega mässata siis paku ennast kellegile lapsehoidjaks.
TJ
võid minu lapsi hoidma tulla
kuna ma ise olen noor siis sinul kullake soovitan küll, et ära väga noorelt taha lapsi.
vaat, meestele on tähtis, et nad oleks majanduslikult kindlustatud ja puha. ning, et nende kaasake ikka on see õige, mitte, et oleks, et sünnib laps
ära ja siis selgub aasta-kahe pärast, et polegi see kaasake nii hea ja armas midagi.
üksikema. lihtne öelda, raske olla. olen/olin ise üksikema. kõigega tuleb ju ise hakkama saada. mehed küll jah, lähevad ära aga siiski hakkavad vahest
osad neist hiljem ajama, et see on nende laps ka ja neil on õigus kasvatada ja puha. lapsele ja endale sulle oleks kõik see raske.
näita laste armastust parem muudmoodi välja. muidugi pole teiste lapsi hoides sama tunne, nagu enda last hoides aga seegi asi, ning mõtle, et saad
teha teistele head, ise ka rõõmu tundes.
Hea vähemalt, et mehel asjas mõistus peas on ja kui ikka mees lapsi ei taha, siis saa temast aru. Nautige ja harjutage seda tegemisemoodust. Tegemise
vilju jõuate veel maitsta küll ja küll. Esimene aasta oli ka naine see kõige-kõige aga paraku on nüüd sellest 12 aastat möödas ja perekonnaseisu
lahtrisse võin kirjutada "lahutatud". Elage 5 aastat koos ja kui siis kõik hästi on, hakake järelkasvule mõtlema.
<üksikisa Roobert>
äitähh teile kõigile kes mind üritasid aidata.
kui nüüd mõtlema hakata siis mu õde sai 16.a lapse ja temagi on nüüd tolleaegsest mehest lahus.võib-olla tõesti ei tasu kiirustama hakata.
Eriti ei tasu kiirustama hakata, kui üks teist lisaks kõigele last kohe ei taha kah. Küll ta mingi aja pärast isegi last soovima hakkab, kui tema mõtteid tasapisi sinnapoole tüürida üritad...
vot, kuula targemate inimeste juttu.
arvan, et su õel pole just väga kerge.
pole mõtet enda, mehe ja eelkõige lapse elu tuksi vaja keerata. ennem ole 30 aastane ja alles siis sünnita, kindla abikaasa kõrval, kui 20 ja
ebakindluses.
mada, aga vat selline asi, et enamasti ei taheta ju ebakindluse pärast last. aga kui juhtub siis lähevad mehed enamasti täitsa lolliks, enne kui
kohale jõuab korralikult, et nad issiks saavad 
Mehel mõte sees, kui sulle seda nii ütleb. On olnud ka elus juhtumeid kuuldud ja sel juhul puudub mehel kindlus veel.
Mida rohkem sa oma lapsesaamise jutuga peale talle käid, seda rohkem sa temast ennast eemale tõrjud.
hm tuleb tuttav situatsioon ette..põhiline küsimus lapse soetamise küsimuses on minu jaoks ka just absoluutne kindlus lõpuni kokkujäämise võimalikkuses ja just selles, kas noorus jääb lühikeseks või on paras aeg end pereelule pühendada. Kolmas küsimus on majanduslik, sest laps võtab ikka hulga pappi, sest vanemapalgast pole madalapalgalistel ka piisavalt abi, aga asi seegi.