
Tea kas tegin loodetavasti teema õigesse kohta. Tegelikult mure suur ja ootaks abi ka eelkõige meditsiiniliselt kompetentsetelt isikutelt! Et kuhu
pöörduda ja kas ja missuguseid on lahendusi, ehk siis väljapääse.
Ütlen ausalt veel seda, et olen siinsamas foorumis ka hoopis teise kasutaja all, kuid ei tahtnud end avalikuks teha - puht inimlik ülestunnistus -
mure aga suur!
Niisiis, pikaaegse piinlemise ja mõttetöö tulemusel olen jõudnud sinna etappi, kus leidsin, et peaksin otsima abi vabanemiseks seksuaalsetest
vajadustest! Igavesti ja täielikult!
Lühidalt olen ma suht normaalne ja võimalik, et ka kena meesterahvas. Elan abielu, mis aga kahjuks pole jõupingutustele vaatamata mitte kõige
õnnelikum. Oma naist armastan jäägitult ja ainult ja ainult teda tahaksin ma - otseses mõttes. Petta teda pole kunagi kavatsenud, ega ei kavatse iial.
Võimalik, et olen liiga vanamoodne, kuid minu jaoks ei loe mood, vaid ausus ja puhtus ja armastus!
Minu seksuaal tunded tema vastu on tundub, et liiga suured - vahet pole. Naine on järjest külmemaks minu vastu muutund, muidugi ka mõnda aega ta
teises riigis viibind ja pinged ärilises edasiminekus jne. ja kes teab mida hea fantaasiaga kõik välja võiks mõelda aga sellega ma end piinama ei
hakka. Muidugi järjest tihenevad süüdistused minu aadressil, et ma ehk ikka sebin kellegi teisega jne. - täisjama ühesõnaga. Mina aga armastan
meeletult ja ainuüksi tema vaataminegi ajab mind seksi järele hulluks. See on piin, võite mind uskuda või mitte aga täiesti väljakannatamatu! Plaan
siis kõige tulemusel järgmine, kas operatsiooni abil on end võimalik muuta siis seksuaalselt tarbetuks, et vabaneda kogu sellest füüsilise maailma
jamast, alusetutest süüdistustest, ja piinavast seksinäljast ühe inimese vastu. Tahan elus edasi eksisteerida ja oma laste eest hoolitseda, ma tunnen,
et ei ole seda jama ära teenind ja ei vaja seda oma ellu absoluutselt mitte kübetki! Ehk on mingeidki kogemusi sel teemal kuskilt kuulda või lugeda??
Kas sa naisega kompromissi pole üritanud leida? No et elate edasi koos laste pärast ja nii aga lihtsalt kepite neid, kes teid erutavad ja ei tee
sellest numbrit. Muidugi võid lasta ennast ka ära kohida, aga kas ikka tasub?
TJ
Mujal maailmas on meeste kastreerimine nende endi initsiatiivil suht levinud nähtus. Taanis teevad seda paljud endised seksuaalkurjategijad
vabatahtlikult, et suudaksid oma elu jätkata õiguskuulekalt. Ainus küsimus Sinu jutu juurde on, et kas oled hoolega analüüsinud MIKS su naine nii
külmaks on muutunud (või on ta kogu aeg selline olnud)? Kui asi juba väga kaua nii on, siis teda Sa ilmselt ei paranda ja midagi muuta saad vaid
endas...
Kui tendents aga mingi lühema ajaga tekkinud, siis tasuks küll mõelda, miks?, enne kui pöördumatut otsust teha.
Lisaks veel niipalju, et füüsilise kastreerimise kõrval on võimalik ka keemiline, mis annab efekti teatud ajaks...
Äkki tuleks sulle kasuks just selline prooviaeg?
NB mäletan endist meremeest(väga isast), kes kastreeriti kasvaja tõttu. CA 10 aasta jooksul muutus oluliselt ta käitumine , mis viis lahutuseni
naisest. Point selles et ta muutus veidralt naiselikuks...
Paned mingi instrumendiga kõva kummi oma munandite ümber ja need kukuvad hiljem ise küljest. Viskad osa oma hellemast poolest minema, nagu sisalik oma
saba.
Ok nali naljaks. Mis sa mõtled, et sa tunned ennast pärast kastreerimist paremini või? Sa kaotad suure osa oma nn võimest. Pärast seda oled sa
steriliseeritud, mittetäiuslik inimene. See võib sulle psühholoogiliselt palju hullemini mõjuda. Tekib küsimus, kas sinu naine soovib sind pärast
sellist lollust enam näha (kui ta muidugi sellest teada saab). Kui sa oled terve inimene, siis enese muutmine ei ole normaalne. Miks muuta ennast
poolikuks. See on rohkem enese kasvatamise probleem, kui haigus, mu meelest.
Ära mine lõplikult äärmuslike meetoditeni. On palju inimesi, kes elavad vähese seksiga/seksita üsna edukalt.
Soovitan proovida antud energia maandamist joonistustesse või millegisse loovasse. See võib tunduda üsna võimatu või väga raske, aga paljud kuulsad
teosed on sündinud just seksuaalenergiaga manipuleerides.
Lisaks, inimorganism kohaneb. Kindlasti!
Rayga ühel meelel....
kas ikka tasub end nii kardinaalselt ühe inimese nimel ohverdada?
mõtle sedamoodi....kas tema ohverdaks end sinu pärast?
praegu tundub küll et armastus on muutunud ühepoolseks s.t. sinupoolseks.... kahju muidugi, ausalt....
Tõesti ei tahaks Sulle haiget teha, aga sümptomid, mida kirjeldasid oma naise kohta:
"Naine on järjest külmemaks minu vastu muutund, muidugi ka mõnda aega ta teises riigis viibind ja pinged ärilises edasiminekus jne. ja kes teab
mida hea fantaasiaga kõik välja võiks mõelda aga sellega ma end piinama ei hakka. Muidugi järjest tihenevad süüdistused minu aadressil, et ma ehk ikka
sebin kellegi teisega jne."
on täiesti reegipärane käitumismall olukorras, kus naisel (antud juhul) on mingi kõrvalsuhe, mis pingestab tema süümet seda enam, mida enam oma
armastust tema vastu välja näidata püüad...
Tsitaat:Võimalik, et kompromiss aitaks luua tasakaalu, kuid selleks peab leidma pooled aja maha võtta ja maha istuda ja arutada - äkki ikka pole see viimane lahendus?
Algne postitaja: vanadill
Kas sa naisega kompromissi pole üritanud leida? No et elate edasi koos laste pärast ja nii aga lihtsalt kepite neid, kes teid erutavad ja ei tee sellest numbrit. Muidugi võid lasta ennast ka ära kohida, aga kas ikka tasub?
TJ
Loodan väga, et Sa ei tee seda. Kui Sa seda juttu ka naisele oled rääkinud, kuidas tema reageerib? Tahaks tõesti teada.
Mõtle ka sellele, et kui kooselust ikkagi midagi välja ei tule ja tulevikus uue "õige" leiad? Või kui naine ise, looduse tujukust
arvestades, seksi tahtma hakkab?
Ei taha naljatada, aga tõesti, üheksa korda mõõda...
Muide keemja tõepoolest muudaks karta on, et psüühikat ja seda vist ikka peris tugevalt. Karta on, et käitumine tõepoolest muutub naiselikumaks, on see nii?
Tsitaat:
Algne postitaja: knight
Tsitaat:Ma lihtsalt loodan, et mu naine ei saa sellest teada! Ja ennast kasvatanud siis juba piisavalt kaua - ei ole ma inimene, kes jookseb abi otsima naabrinaise juurde kohe kui .....
Algne postitaja: Deiviidas
Paned mingi instrumendiga kõva kummi oma munandite ümber ja need kukuvad hiljem ise küljest. Viskad osa oma hellemast poolest minema, nagu sisalik oma saba.
Ok nali naljaks. Mis sa mõtled, et sa tunned ennast pärast kastreerimist paremini või? Sa kaotad suure osa oma nn võimest. Pärast seda oled sa steriliseeritud, mittetäiuslik inimene. See võib sulle psühholoogiliselt palju hullemini mõjuda. Tekib küsimus, kas sinu naine soovib sind pärast sellist lollust enam näha (kui ta muidugi sellest teada saab). Kui sa oled terve inimene, siis enese muutmine ei ole normaalne. Miks muuta ennast poolikuks. See on rohkem enese kasvatamise probleem, kui haigus, mu meelest.
Enamus probleeme on endas läbi põletatud ja küpsetatud ja lastud seedida, et settiks ja tuleks lahendus - veidi valutum!
Mõistan inimesi, kes on pööranud selja täielikult kõigele tsiviliseeritule - ka ihadele, tõepoolest, nad on ju seda suutnud vaid oma tahtega , või on kedagi neist ka meditsiin aidanud!?
OK, Sa ei taha abielu rikkuda ja ei saa ka nii jätkata.
Aga kus on garantii et naine Sinu vastu sama sooje tundeid tunneb ? Mis juhtub siis, kui jääd peale kastreerimist ometi üksi? Küsi perenõuandlast
seksuoloogilt abi. ta rahustab su medikamentidega ajutiselt maha ja sa saad jälgiga asjade arengut ilma parandamatuid otsuseid tegemata.
Tsitaat:See võib ju olla üks paljudest variantidest aga võib ka mitte olla. Kuid see polegi enam minu jaoks tähtis - või olen psüühhiliselt sellises seisundis, et arvan, nagu pole tähtis, ei tea.
Algne postitaja: habe
Tõesti ei tahaks Sulle haiget teha, aga sümptomid, mida kirjeldasid oma naise kohta:
"Naine on järjest külmemaks minu vastu muutund, muidugi ka mõnda aega ta teises riigis viibind ja pinged ärilises edasiminekus jne. ja kes teab mida hea fantaasiaga kõik välja võiks mõelda aga sellega ma end piinama ei hakka. Muidugi järjest tihenevad süüdistused minu aadressil, et ma ehk ikka sebin kellegi teisega jne."
on täiesti reegipärane käitumismall olukorras, kus naisel (antud juhul) on mingi kõrvalsuhe, mis pingestab tema süümet seda enam, mida enam oma armastust tema vastu välja näidata püüad...
Võimalik, et naise poolt olekski see kompromiss ümbertringi teisi keppida vastuvõetav, sest huvitav ma pole aru saanud, milleks olla minu küljes üldse
kinni kui mind seksuaalselt ei vajata? Võibolla, et ma olen püüdnud aus olla ja hoolitsend kõigi eest nii nagu suutsin? Ja nüüd tal lihtsalt on jäänd
mingi süümekas, et ei saa kohe ära minna, kuigi tahaks. Vastaspoole väidete tõttu ei ole nagu asi nii - a no kui palju milleski tõtt, raske otsustada
ja ei olegi mõtet pead vaevata kui tunned, et puudub siiras ja puhas suhe!
Ja teine punkt - EI saa ma keppida kedagi teist - no EI taha, see tuleb mul seest, hingest või vaimust või ma ei tea kust! Ja kuna andsin abieluvande,
siis ma ei riku seda, enne kui see tühistatakse, kui seda jumala ees üldse tühistada saab!!? Olen täiesti kindel kuidas enamik inimkonnast säändse
suhtumise peale lausa irvitab, et täis debiilik, ela ja kepi kedagi teist ja ära põe. Vot no ei taha. Ma olen piisavalt vabameelne ja puha,
loomulikult vahin naisi ka ja kõik on norm sinnamaale kui peaks oma sõpra petma hakkama(vähemalt seda keda ise oma sõbraks pean), vot ei saa!
See Kastreerimise jutt on jura, ma pole loom, ega keegi meist mõistusega olendeist.
Olen siiski kuulnud pisut pillidest, ravimitest ja ehk mingi keemiline ravi?
Ainult et, just, kuidas ta minu enda psüühikat võib mõjutada - kaob seks, kaob armastus. Kaob üks ja kas ei vii kaasa teist???
Ja igal juhul olen ma väga tänulik kõigile, kes on sõna võtnud ja seda veel teevad. Kainelt eemalt vaataja nõuannetes võib alati peituda tõetera.
Ihuüksi asju vaagides, olgugi, et tunned end kogenuna, ei pruugi kõik otsused õiged olla.
Võta uus naine! Või hakka trendikaks ja noortepäraseks pedeks!
TJ
ex meie probleemid ikka kuskilt "kapsli "alt hakkavad, ehk olex vaja vastava arsti poole pöörduda
ona
pööra usku...no mida veel
oma füüsise kallale jõuad ka viimases hädas minna
Tsitaat:Tore, olen olnd poisitatt ka kunagi ja meri on põlvini praegugi veel.
Algne postitaja: li-li
ex meie probleemid ikka kuskilt "kapsli "alt hakkavad, ehk olex vaja vastava arsti poole pöörduda![]()
ona
pööra usku...no mida veeloma füüsise kallale jõuad ka viimases hädas minna
![]()
Miks Sa end muuta tahad, kui oled nii terve ja normaalne mees, armastad ja tunned seksuaalset iha?
...fantastiline ju...selliste tunnete pealt on
niipalju võita, mingil juhul ei tasu siit midagi kaotada!
Mure ja probleem seisneb paarisuhtes praegu, mitte Sinus, kui mehes...suhtlemises naisega on võti...kas tuleb lahendus, milline ja millal...inimesed
tihti ei suuda suhelda ega mõista teistpoolt.
Tohutult kahju, et naised ei tea, et mehega kooselu on ka kohustus arvestada teisepoole seksuaalvajadustega...omaltpoolt saad mõtiskleda, on te
sekselu algusest peale ikka klappinud, oskate teineteist rahuldada, mis segab naisel Sinu lähedust nautimast...kui ta tahate kooselu jätkata, võiks
koos seksoloog-psühholoogi poole pöörduda.
Alternatiividest soovitaks lugeda tantrismist...mulle meelepärane filosoofia...seksuaalnenergia =armastus...kõikehaarav, seepärast oleks suurim
rumalus see endas tappa, kui võita oleks niipalju, nii endal kui lähedastel, kas täna ja kohe või vähemalt varsti
Sellest, kas naisel võib olla keegi teine, kellel lubab end armastada...ei pruugi nii olla, naise seksuaalsust võib kahandada stress, rahulolematus
enda välimuse või töösaavutustega, ka pärast eemalolekut reageerib mees koheselt seksisooviga, naine aga soovib kohaneda, uuesti armuda
,
rasedusvastased vahendid võivad pärssida seksisoovi või oskamatus saada orgasmi, ka väga erinevad looduslikud seksivajadused ...kuipalju võimalusi oma
abielu nauditavaks muuta?! 
nojah, kastreerimine aitab küll looduslike tungide vastu, ent, kas sedavõrd radikaalset operatsiooni ikka tasub ette võtta. iial ju ei tea, mis mõne aja pärast pähe võib lüüa. äkki hoopis kolib naine minema ning seejärel armud, aga vat, pole sust enam meest - mis siis?????
On öeldud, et mitte kellelgi pole õigust keelata kedagi olemast õnnelik. Ära jama, ütlen ma. See, mis sa kavatsed, on kamikaze temp.
Tsitaat:Täiesti respekteeritav ja arukas valik oleks see, nagu ise oleks selle siia välja kirjutand
Algne postitaja: Ruty
Miks Sa end muuta tahad, kui oled nii terve ja normaalne mees, armastad ja tunned seksuaalset iha?...fantastiline ju...selliste tunnete pealt on niipalju võita, mingil juhul ei tasu siit midagi kaotada!
Mure ja probleem seisneb paarisuhtes praegu, mitte Sinus, kui mehes...suhtlemises naisega on võti...kas tuleb lahendus, milline ja millal...inimesed tihti ei suuda suhelda ega mõista teistpoolt.
Tohutult kahju, et naised ei tea, et mehega kooselu on ka kohustus arvestada teisepoole seksuaalvajadustega...omaltpoolt saad mõtiskleda, on te sekselu algusest peale ikka klappinud, oskate teineteist rahuldada, mis segab naisel Sinu lähedust nautimast...kui ta tahate kooselu jätkata, võiks koos seksoloog-psühholoogi poole pöörduda.
Alternatiividest soovitaks lugeda tantrismist...mulle meelepärane filosoofia...seksuaalnenergia =armastus...kõikehaarav, seepärast oleks suurim rumalus see endas tappa, kui võita oleks niipalju, nii endal kui lähedastel, kas täna ja kohe või vähemalt varsti![]()
Sellest, kas naisel võib olla keegi teine, kellel lubab end armastada...ei pruugi nii olla, naise seksuaalsust võib kahandada stress, rahulolematus enda välimuse või töösaavutustega, ka pärast eemalolekut reageerib mees koheselt seksisooviga, naine aga soovib kohaneda, uuesti armuda, rasedusvastased vahendid võivad pärssida seksisoovi või oskamatus saada orgasmi, ka väga erinevad looduslikud seksivajadused ...kuipalju võimalusi oma abielu nauditavaks muuta?!
![]()
Olen raudselt üdini tänulik - paljude siinviibijate mõtted on pannud mind kahtlema ekstreemsetes lahendites, küllap tundsin seda isegi eneses, kuid
puudus kindlus asju ellu viia ja elu muuta kuidagi teisiti!
Esialgu siiski proovin seksuoloogi poolt abi saada pärssivate ravimite näol, kuigi siiani elus läbi ajanud vaid looduslike vahenditega.
Suur hirm ongi tegelikult kaotada midagi oma mehelikkusest - rõve tundub mõte kui see kõik peaks hakkama mõjuma maailmavaatele ja käitumisele ja
muudele üldse mehelikule image´le kasvõi. See ju ikka suht armas olla see kes olema pead
wou siin vist tõsine värk.
ma ei oska muud soovitada kui kainet mõistust. Äkki pöördud mõne proffi poole selle teemaga
Tobe olukord. Pole ise kahjuks/õnneks selles olnud.
Suhetes/abieludes kipub olema lühemaid või pikemaid perioode, mil üks osapooltest, tavaliselt naine, ei tunne seksi vastu mingit huvi, samal ajal kui
teine ainult tahaks. Üks väga suur põhjus on tavaliselt see, et n.ö. kandikul kätte toodud seks kaotab aja jooksul võlu - ja mida aeg edasi, seda
ägedamalt kandikut pakutakse ja seda vastumeelsem seks on. Nõiaring on sulgunud. Olukord on, sõna otseses mõttes, meeleheitele viiv.
Kuigi tundub, et olukorra lahendus sõltub passiivsemast osapoolest, ei ole see nii. Nimelt peaks passiivsem osapool olukorra lahendamiseks käituma oma
loomusele vastaselt - s.t. seksida, kui seks on talle parasjagu vastumeelne. Ilmselt on olukorra lahendus aktiivsema osapoole käes.
Kui teed ühtemoodi ja olukord läheb ainult hullemaks, siis lihtne loogika ütleb, et tuleb käituda hoopis vastupidi. Kui oled senini olnud pealekäia,
muuda taktika vastupidiseks. Keeldu seksist. Leia selleks põhjus - ei olnud lemmiksöök, ei käinud teatris, soeng on vana. Ühesõnaga, esita naisele
väljakutse. Ole tugev.
Kastreerimine on lollus. Eunuhhina oled naisest kindlasti ilma, ta lihtsalt ei taha sind enam. Alguses on tal ehk isegi väike kergendus, et ei pea
pidevalt seksist keelduma, aga seksivajadus tuleb pärast bumerangina tagasi. Kastreerimine on nagu kõrvade väljaopereerimine tänavamüra summutamiseks
- ja pärast ahastada, et ei kuule muusikat, isegi mitte Vanilla Ninjat.
Üks konkreetne juhtum tahtmatust eunuhhist: http://www.spam.ee/~andreie/valge-ori/index.html
Mehena oskan soovida vaid jõudu, et olla tugev.
Mulle üsna tuttav teema. Omadest kogemustest võin öelda, et tahte jõul on võimalik ihadest üle saata. Mina läksin enese kontrollimisega üle võlli:
ühel päeval seisin silmitsi nutva naisega, kes kaebas selle üle, et näe, kunagi tahtsid mind iga päev, aga nüüd ei taha peaaegu üldse...äää... Saa
neist siis aru. Sa oma naisega ikka oled sellest rääkinud, mida tema tahaks või normaalseks peaks?
Sa räägid endale pisut vastu. Kui sinu arvates seob inimesi abielus peamiselt seks, miks sa siis selle naisega, kes (eriti?) seksi ei taha, üldse
abielus oled? Seetõttu, et Jumala poolt liidetu võib ainult Jumal lahutada? Kui sa nii arvad, siis peaks sinus olema tahtejõudu enesega taltsutamiseks
piisavalt.
Mul on ühel tuttaval seksisõber, rate.ee-st leitud keskkoolitüdruk, kellega vanamees ainult seda üht asja teeb. Igasugune muu suhe nende vahel puudub
ja mõlemad on sellega rahul. Minumeelest pole selline suhe rohkem petmine kui suhe kämbla või kummist vagiinaga.
Ma arvan küll, et asja annaks parandada...
Kõige parem moodus kuidas naisi ahvatleda - too talle lilli, kutsu kohtama või tee midagi sellist mida te tegite suhte alguspäevil...ja küll sa näed
sulab ja hakkab jälle tahtma.Rutiin tuleb kõigil ja kui sinna otsa panna veel väsimus ja töö kodu mured sis ma üldse ei imesta, et naisel seksiisu ära
läheb.Kui aga pikalt pole näind...siis peaks ta küll ju tahtma, kui sis kah ei taha peale pikka vahet, sis tal keegi teine.
Tsitaat:
Algne postitaja: eunuhh
Tsitaat:See võib ju olla üks paljudest variantidest aga võib ka mitte olla. Kuid see polegi enam minu jaoks tähtis - või olen psüühhiliselt sellises seisundis, et arvan, nagu pole tähtis, ei tea.
Algne postitaja: habe
Tõesti ei tahaks Sulle haiget teha, aga sümptomid, mida kirjeldasid oma naise kohta:
"Naine on järjest külmemaks minu vastu muutund, muidugi ka mõnda aega ta teises riigis viibind ja pinged ärilises edasiminekus jne. ja kes teab mida hea fantaasiaga kõik välja võiks mõelda aga sellega ma end piinama ei hakka. Muidugi järjest tihenevad süüdistused minu aadressil, et ma ehk ikka sebin kellegi teisega jne."
on täiesti reegipärane käitumismall olukorras, kus naisel (antud juhul) on mingi kõrvalsuhe, mis pingestab tema süümet seda enam, mida enam oma armastust tema vastu välja näidata püüad...
Armukadedus ka millegipärast minu poolt on minimaalne, seegi pole vist päris norm - nooruses tegin hulle tükke kui miskit kahtlast märkasin.
Ja muide, minu mehetunnuse pärast vaevalt, et peaks üldse kuskilt mujalt midagi otsima, nii, et see langeb nii või naa igati kõrvale!
Mina soovitaksin esimese võimalusena oma naisega sel teemal rääkida, luua selleks sobiv keskond ja suhte eksisteerimise nimel püüda lahendus leida.
Kui ka see ei õnnestu siis ehk proovid naise perepsüholoogi juurde meelitada, ehk avanevad tema mõtted ja keelepaelad neutraalses keskkonnas,
tõenäoliselt on ka tema suure sisemise probleemi ja dilemma ees, võib juhtuda, et teie probleemid peituvad vaid pisiasjades millest seni pole lihtsalt
juttu tulnud. Kui oled need varjandid läbi proovinud, tajumata vähimaidki edusamme, siis ei ole muud lahendust kui lahutus. Ei ole mõtet ennast
piinata ja piinelda ainult laste pärast, kui ühine kooselu on muutunud väljakannatamatuks ning teine pool pole valmis ühiselt lahendust leidma, siis
võib arvata, et ta ei tahagi seda. Kui lapsed suuremad on, siis nad kindlasti mõistavad sind, ise pead lihtsalt andma neile võimaluse saada isa
armastust ka edaspidi täiel määral ja looma võimaluse neil aru saada ka vanemate lahutuse põhjustest, kui nad sellesse ikka on jõudnud.
Edu sulle, loodan, et leiad oma probleemidele lahenduse, mis ei ole kohe kindlasti kastreerimine, see ei muuda su elu paremaks, ära mingil juhul seda
tee.
Oh ei, mul pole probleemi. Mul on lihtsalt teadmised. Probleem oli siin sõber eunuhhil.
Armastus kui selline ei kao otseselt kastreerimisega. Kuid kaob vajadus väljendada seda läbi seksi. Kiindumus ja tunne jääb. Isiksus jääb. Sugu tung
kaob füülise vajaduse näol.
ega ma sind silmas pidanudki