
Millist petmist suudate andestada ja mis tingimustel?
Kas petmist on üldse võimalik andestada või on see lihtsalt naiivsus ja enese petmine?
Kohe tuli meelde ütlus: mehed ei andesta kunagi, nad vaid unustavad.Naised annavad kõik andeks, kuid ei unusta iialgi.Jah andestada ju võib aga ega see tehtut olematuks ei muuda.
igal paaril on olemas oma kehtetatud mängureeglid.Petmine kui selline on suhteline nähtus.Me võime võtta petmist kui keppimist väljaspool kodusuhet kui ka usalduse kuritarvitamist oma ihade realiseerimiseks.Usaldus on aga väga õrn asi.Isiklikult ei andesta usalduse petmist kunagi,parem kui ei jää vahele.
mul on veel palju õppida, et tolerantsi reeturlikuse puhul välja näidata
Reeturi palk on surm.Kes on reetnud on minu jaoks surnud.Tema maine seisund ei koti üldse.
Mingi mõttetu üheöösuhte suudaks kindlasti andestada. 
Jah, mõttetu üheöösuhte suudaks andestada aga mitte unustada ja üldiselt: tegi korra, teeb ka teise - suhe oleks väga pikaks ajaks rikutud. Usalduse
kaotamine on imelihtne aga selle tagasivõitmine võib võtta aastaid. Ma kahtlustan, et ma teeksin tagasi
Ma ei oska andestada mitte midagi eriti,pole lihtsalt sellist omadust mul
Saad vanemaks, õpid ka selle kunsti ära.
kuna sinuga juhtus nii?
Ära ole ninatark - mina olen alati andestav olnud
näo võib ju küll teha et jah pole midagi,juhtus aga ma tean et minil hullemal hetkel lööks see uuesti välja ja ma sülitaks selle uuesti
näkku ,eks elu näitab
Öeldakse ju nii, et kes armastab see andestab! Minu puhul on see toimunud nii ja ma tunnen, et nüüd pühendutakse rohkem. Saadi tunda kaotuse ja
hingevalu! Armid jäävad, aga paranevad aja jooksul. Unustada suudetakse siis, kui enam ei tehta selliseid vigu!
Petmine on nagu noa selga löömine! Aga kui sulle aja jooksul seda meelde ei tuletata, siis sa ei mäletagi enam, et sul seal haav on!
Tsitaat:
Algne postitaja: niceassu
Ma ei oska andestada mitte midagi eriti,pole lihtsalt sellist omadust mul
Ma annan andeks kõik teie patud.
Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
Mingi mõttetu üheöösuhte suudaks kindlasti andestada.![]()
Mõttetu on nt seks seksi pärast, uudishimust vms.
Mõiste või ütelus sex sexi pärast on mulle arusaamatuks jäänud.Sexitakse ikka mitte kohusetundest ja linnukese kirjasaamiseks vaid eranditult
järglaste saamiseks!!
Tegelikult sexitakse eelkõige ikka naudingu saamiseks minu teada...
TJ
Mehed on seksiteemadega nii hästi kursis, ma vaatan.
Täpselt teatakse, mida naistel vaja ja milleks nad seksivad. Nujah...
Delilah, ma kaldun arvama, et meestel ja naistel siiski suht-koht sama eesmärk seksimiseks. Sellest ka üldistused.
Jäägu teile teie arvamus.
P. S. See on siiski andestamise teema 
Kui juba andeks on antud, siis kisub ikka tavaliselt kepiks ka ju??!
TJ
Andestamise küll, kuid siiski ka tihedalt seksiga seotud.
Aga ma kaldun arvama, et see andestamine on lihtne juhul, kui mõlemad pooled sarnaselt käituvad (võtavad kõrvalt) Ise ehk suudaks andestada, kuid
usaldus oleks kohe kadunud ja see enam tagasi ei tule, isegi mitte aastatega.
Tsitaat:
Algne postitaja: e.murelik
Millist petmist suudate andestada ja mis tingimustel?
Tsitaat:
Kas petmist on üldse võimalik andestada või on see lihtsalt naiivsus ja enese petmine?
Tsitaat:
Algne postitaja: dilbert
Andestamise küll, kuid siiski ka tihedalt seksiga seotud.
Aga ma kaldun arvama, et see andestamine on lihtne juhul, kui mõlemad pooled sarnaselt käituvad (võtavad kõrvalt) Ise ehk suudaks andestada, kuid usaldus oleks kohe kadunud ja see enam tagasi ei tule, isegi mitte aastatega.
Delilah, usaldus lihtsalt kaob. Ma ei öelnud, et kõik läbi kohe oleks.
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Arvan, et teoreetiliselt on võimalik andestada väga palju asju. Osalt ka enda mittekoormamise pärast - emotsioonid võivad nagu teerulliga üle sõita endast ning ei viitsi (-ks) seda iga päev tunda
Tsitaat:
Algne postitaja: dillinger
Kui juba andeks on antud, siis kisub ikka tavaliselt kepiks ka ju??!
TJ
Mul on tunne et ma olen foorumis juba kirjutanud sellest.
Aga kunagi ma arvasin ka täiesti kindlalt et ma ei andestaks. Et suhtest kaoks usaldus ning poleks mõtet jätkata.
Siis juhtus. Me polnud veel abielus, olime paar olnud vaid kaks aastat, ning nad ei läinud suguühteni välja - kuid minu jaoks (ning ka tema jaoks) oli
see petmine. Andestasin. Meil oli suhtes probleeme - kui probleemid lahenema hakkasid tuli usaldus väga kiiresti tagasi. Praeguseks on mul valus vaid
siis kui ma selle konkreetse päeva peale mõtlen, kuid seda juhtub harva. Usalduses pole mõrasid, vähemalt selliseid mida ma ise tähele oskaks panna.
Sellest tulenevalt usun ma nüüd et andestamine on võimalik, ning ka usaldus ei pruugi igaveseks kaduda. Kõik oleneb inimestest ning olukorrast.
Ja ma tõesti ei oska öelda mis ma teeks kui see jälle juhtuks. Ei hakka isegi spekuleerima mitte.
Marxendorf, sa tundud viimasel ajal lausa eufooriline olevat. Võta no rahulikumalt! Mitte, et ma kurja kraaksuks ... Vanadel naistel on see komme.
Tähendab komme kurja kraaksuda.
Peaks vist olukorda natuke seletama.
Mehel tekkis suhe teise naisega. Mina sain sellest täiesti juhuslikult teada. See oli paras ehmatus, võttis jalad alt ja mõistuse peast. Tervislik
seisund halvenes nii endal, kui ka meie ühisel lapsel. Vajasin nõustamist, kuna tundsin, et ei jõua enam. Tekkisid mälulüngad ja pidevad minestamised.
Tarvitan praegu erinevaid ravimeid, et elu joonele saada... Olin jäänud vahepeal rasedaks, kuid see katkes... See tõi juurde veel ühe valusa
kukkumise.
Mees üritab oma viga parandada ja teha nii, et see ununeks ning suudaksime koos edasi minna, kuid lihtsalt ei tea kas see on võimalik... valu on olnud
liiga suur....
Kas selliseid asju on võimalik andestada ja siis koos edasi minna?
Kindlasti on võimalik, seda on enne tehtud ja tehakse ka edaspidi.
Aga kas just sina seda suudad, ei tea. Proovida ju võib 
Ega eriti lohutada ei oskagi, kui kolm korda saad haamriga vastu pead, siis esimene kord ehmatab ja on valus, teine on valus, kolmas kord mõtled juba
et kaua see kestab krt.
Püüa elada kasvõi lapse nimel kui muidu jaksu või kannatust napib. Elus ikka üles- ja allamäge. Mina näiteks püüan hoopis enamasti elada kuskil
tasandikul.
Mõtlesin pikalt Ray ütlemise peale. Elada tasandikul?
Et ei oleks ronimisi ega laskumisi? Kuidas see sul õnnestub? Võib õnnestuda ...
muidugi. kui järgi mõelda, siis ma vist elan ka juba pikemat aega tasandikul...
e.murelik, sinule mõjus petmine siis küll eriti rängalt. Soovin, et sa paraneksid ja otsustada oskaksid.
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Ega eriti lohutada ei oskagi, kui kolm korda saad haamriga vastu pead, siis esimene kord ehmatab ja on valus, teine on valus, kolmas kord mõtled juba et kaua see kestab krt.....
jätksks seda edasi nii
.....ja jäsku märkad ,et mõistad paljude foorumipostituste sügavat mõtet.
![]()
susanna - 15.06.2006 kell 12:56oleneb kui haiget ollakse saanud
mõni asi ei ununegi ja jääb aastateks hinge
õpitakse andestama , aga mitte kõike
pigem maetakse see halb kusagile mälusoppidesse ja mingil hetkel ujub ta sealt ikkagi välja
pidev haiget saamine teeb tuimaks ja kaob igasugune usaldus
jube raske on saada sinnamaani, et üldse kedagi endale ligi lasta
freelancer - 15.06.2006 kell 13:19Susanna
Inimesed võivad tõesti andestada.Ja kindlasti on ka andestamise kriteeriumid erinevad.
Kuid unustada-mitte iial.Piisab kui inimest näed siis see meenub-jameenub tavaliselt just tüüpsituatsioonidesKas suudad seda kibedust alla neelata on juba teine küsimus.
hendrix - 15.06.2006 kell 16:28selline lugu: mees oli pikaajalisel komandeeringul. Naine oli spetsiifilistel eesmärkidel teise mehega vahekorras. Üks kord. Tulid süümepiinad. Mees tuli koju ja mõne aja pärast naine tunnistas üles. Mees ei andestanud. Naine sooritas suitsiidi.
fraibert - 15.06.2006 kell 16:39ilus, nii-ilus, nagu lumemehe jutt...
libastumine, andestus, ülestunnistus, hukkumine...
hendrix - 15.06.2006 kell 16:44aga elu ongi ilus...kuigi mitte kõigi jaoks
freelancer - 15.06.2006 kell 16:56Tsitaat:
Algne postitaja: hendrix
aga elu ongi ilus...kuigi mitte kõigi jaoks
Neile,kes sedauskuda ei suuda, täienduseks lisaks eelpool kõnelenule:
Ja mõned püüavad kogu hingest ,et sitast välja rabeleda ja ikka ei õnnestu-lihtsalt saatus on selline ette määratletud.
hendrix - 15.06.2006 kell 17:14Tsitaat:
Algne postitaja: fraibert
ilus, nii-ilus, nagu lumemehe jutt...
libastumine, andestus, ülestunnistus, hukkumine...
peabki ilus olema, sest kõik suurloomingud on leidnud inspiratsiooni taolisest jadast: libastumine, ülestunnistus, mitteandestamine, hukkumine. Kõik loevad/kuulavad/vaatavad ja poetavad heldimus/kaastunde pisaraid. Kedagi ei huvita selline jada: kohtumine, armastus, armastus, armastus.... See ajab haigutama. Traagikas on ülevus, armastuses argipäev.
Sybill - 15.06.2006 kell 19:34Petmist on võimalik andestada ja ka usaldus võib (aga ei pruugi) aja jooksul taastuda, kui mõlemad osapooled sellest huvitatud on ja selle poole püüdlevad.
Mulle tundub, et vihasena minema kõndida on oluliselt lihtsam kui jääda, leppida, andestada ja päästa suhe. Ehk on andestamine vaid tugevate pärusmaa?
Pipilota - 15.06.2006 kell 19:45Tsitaat:
Algne postitaja: hendrix
...Naine oli spetsiifilistel eesmärkidel teise mehega vahekorras....
mis eesmargid need spetsiifilised on? tosiselt..?
Maiu - 15.06.2006 kell 19:53Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Mulle tundub, et vihasena minema kõndida on oluliselt lihtsam kui jääda, leppida, andestada ja päästa suhe. Ehk on andestamine vaid tugevate pärusmaa?
petmise puhul selgub, kas armastatakse rohkem ennast või armastatakse teist- kumb jääb neist peale.
freelancer - 15.06.2006 kell 20:04Ühesõnaga tehakse selgeks kumb on kalts
kas see kes petab või see keda peteti.
Sybill - 15.06.2006 kell 20:09Äkki on her. freelancer nii kena ja selgitab oma mõttekäiku.
Maiu - 15.06.2006 kell 20:11Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Ühesõnaga tehakse selgeks kumb on kalts
mu meelest siin ainult üx suur enesearmastus kõlabki
Sybill - 15.06.2006 kell 20:12Tsitaat:
Algne postitaja: Maiu
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Ühesõnaga tehakse selgeks kumb on kalts
mu meelest siin ainult üx suur enesearmastus kõlabki
või ehk võimuvõitlus nö. kes kellele ära paneb?
Ma loodan, et ma tõlgendasin Freelanceri kommentaari valesti.
freelancer - 15.06.2006 kell 20:30täiskasvanud inimene teeb enese jaoks valiku vabatahtlikult.Kui ei suuda seda enesele teadvustada siis pole mõtetseda sammu astuda.Järelikult pole sa selleks küps.Mitteküpseteleon kergem variant,vali kohustustevaba variant.Kui teed valiku siis anna sellest ka enesele aru.See eraldabki mõistusega olendid olenditest kes tuginevad instinktidele.
Jah on küll enesearmastus.Liiga suur on ta selleks et sallida reeturit enese kõrval.Inimene ,kes reedab seda ei saa usaldada.Mõni võibolla saab,mina mitte.Andestada palun,kuid mitte usaldada enam.Ilmselt pole teil olnud kogemust,millised võivad olla reetmise tagajärjed.Mitte suhtes vaid elus.Kui inimesele ei maksa tema au midagi on see tema sügav sisemine probleem.Lihtsalt ära ürita mängida rolli,mida ei suuda edukalt välja mängida.
Äkki on nendel kes rõhuvad suureleenesearmastustundele mõni eriti mõjus vastuargument lisada,mis vabandaks jalgade rõugutamise või kellelegi tahakeeramise kui sunduse ilma milleta oleks inimese edasine elu hädaohus.Kedagi ei sunnita petma nuga kõril,seda tehakse vabast ajast ja vabatahtlikuse ajendil.
hendrix - 15.06.2006 kell 20:43Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
Tsitaat:
Algne postitaja: hendrix
...Naine oli spetsiifilistel eesmärkidel teise mehega vahekorras....
mis eesmargid need spetsiifilised on? tosiselt..?
neid võib mitmeid olla: mammon, karjäär. Ja veel mõningaid.
exactly - 15.06.2006 kell 20:56Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Äkki on her. freelancer nii kena ja selgitab oma mõttekäiku.
tundes teda arvan,et jutt oli hinge sittumisest!
hendrix - 16.06.2006 kell 07:25Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Kedagi ei sunnita petma nuga kõril,seda tehakse vabast ajast ja vabatahtlikuse ajendil.
nagu toda naistki, kes valis suitsiidi. Ta püüdis saavutada oma eesmärki, kuid ei kaalunud kõiki tagajärgi. Ta ei tundnud ka piisavalt iseenest, et arvestada süümekate tekkimise võimalusega. Hetkel tegutses ta põhimõttel - eesmärk pühendab abinõu. Freelancer ütles, et kalts. Tiba rämedavõitu, kuid annab perfektselt edasi mõtet. On asju, mida ei saa andestad. Kui sa andestad kõik, oled ise kalts, teiste tallata ja nügida. Eneseväärikus ei ole enesearmastus. Kuid endast peab lugu pidama, et olla väärikas. Pole mõtet rõhutada, et kui eneselugupidamisega üle pingutada, muutub inimene koomiliseks.
lisatud: ma vaatasin, et kalts hakkab omama siin kahte tähendust. Freelancer ilmselt pidas kaltsu all silmas - tõbras, kaabakas.
LadyButterfly - 16.06.2006 kell 07:55Mõtlesin järele... pole ühtegi asja mida ma kellegile oma südames andeks poleks andnud. Olen ma seepärast kalts? Ei ole. Unustanud pole ma midagi. Ma ei tahaks suhelda paljude inimestega mõningate asjade pärast, mis on elus juhtunud aga see ei tähenda, et ma andestanud pole. Nende teod on nad minust lihtsalt eemale tõuganud.
Aja möödudes võib andestada ka kõige rängema reetmise aga inimest kalliks aeg enam ei tee. Andestad aga lähed kindlalt oma teed.
hendrix - 16.06.2006 kell 08:20võibolla pole sul kokkupuudet olnud sellise teoga, mida võiks nimetada kui jälkus. Igapäevaseid pudipadi asju peabki andestama, muidu ei oleks kooselu võimalikki.
Mina saan andestusest nii aru, et kui andestad, siis on ka edaspidi kallis.
LadyButterfly - 16.06.2006 kell 08:55Vaata, alati ei peagi see olema jälkus - mõnd inimest võib kokkuvarisemiseni haavata ka mõni pisitegu.
Mina olen üle elanud igasugu jälkusi. Üks neist toob ka nüüd (25 a hiljem) sellele mõeldes pisara silma aga ma olen andestanud.
Kui aga minul oleks situatsioon, et mehel tekib teine suhe - see oleks minu jaoks eriti alandav. Ma tõenäoliselt lõpetaks suhte, ajapikku andestaks aga mis sa arvad, et see inimene muutuks mulle jälle kalliks? Come on - nii naiivne ma ka ei ole.
Kui ma seda suhet ei lõpetaks, oleks omavaheline suhe juba sellega rikutud, et ma ei suudaks sedamoodi reetnud inimest enam nii austada nagu varem, usaldusest rääkimata - seega, minu armastus muutuks jupi maad väiksemaks võib-olla muutuksin ma paranoiliseks iga mehe käigu suhtes, kannatks ise ja kannataks teised ja siit algaks kooselu keerdtrepp alla. Aga oleneb mehest, võib-olla suudab ta end nii tõestada, et taastub nii austus kui ka usaldus.
Lisan: siiani pole ükski minu usaldust kuritarvitanud isik minu täit usaldust tagasi võitnud.
Niisama pudi-padi siiki on andestatav ja tõepoolest, inimene jääb ka siis kalliks aga ikka ainult siis, kui see on tõesti ainult pudi-padi
hendrix - 16.06.2006 kell 09:17erinevad arusaamad andestamisest. Mina lõpetaks ajapikku suhte, muutuks peaaegu ükskõikseks. Kuna ma ei andesta, siis edaspidi kohtudes oleks ma tema suhtes tõrjuv jne.
Kui andestaks, unustaks ka südamest ja inimene oleks kallis. See, et mällu jääb, sellest pole asja. Las see sündmus vedelegu seal arhiivis.
delilah - 16.06.2006 kell 09:58Aga mida tähendab andestada inimesele, keda sa põlgad?
hendrix - 16.06.2006 kell 10:06võimalik, et ma ei saa päris hästi sinust aru, delilah, aga kui ma põlgan, siis pole andestanudki.
delilah - 16.06.2006 kell 10:14Kui see, kellele andestad, ei ole sulle kunagi kallis olnudki?
hendrix - 16.06.2006 kell 10:53Andestust ei ole, kui tegemist võõra inimesega. Kui tegemist julma käkiga, siis jääb ta vaenlaste nimekirja. Ilmselt nii. Mitte et ma vihkaks, vaid ma tean, kellega tegemist. Vihkamine on halb. See kurnab ära. Mulle pole sellist julma käkki keeratud inimeste poolt, kes mulle võõrad. Igapäeva eluolu tasemel küll - siis lihtsalt põlgus suureneb iga korraga, kuni lõpuks ilmneb vältiv/ignoreeriv käitumine.
delilah - 16.06.2006 kell 10:57Sul on olemas vaenlaste nimekiri, Hendrix?
hendrix - 16.06.2006 kell 11:01ma ei ole nii tähelepanuväärne isik, et keegi võtaks vaevaks mulle mingit erakordset käkki keerata - seega, vaenlaste nimekirja mul ei ole. Ma lihtsalt mõtlen, milline võiks minu reaktsioon olla. Nii diskussiooni korras.
NoraE - 16.06.2006 kell 12:24Njaa, ma ka kunagi arvasin, et absoluutselt ei andesta, kui peaks olukord tekkima. Ja siis tekkis olukord ja siis ma hakkasin mõtlema, iga külje pealt mõtlesin. Ja andestasin (aga ei unustanud), sest loobuda ja alla anda on alati kergem, kui midagi parandada ja paremaks muuta. Rääkisime põhjustest, tegime omad järeldused ja praegu ma võin öelda, et suhe on parem kui kunagi varem. Asjast möödas 1,5 aastat ja alles nüüd tunnen, et enam see ei tee haiget ja et usaldus hakkab tasapisi tagasi tulema. See poolteist aastat on olnud üks katsumuste rada, võidelda oma kahtlustega, mis paratamatult tekkisid. Aga jah, praeguseks ma võin öelda, et ma näen nüüd asju ka hoopis teistmoodi kui poolteist aastat tagasi (aga ma olen asja analüüsinud ka nii palju, et ma võin öelda, et ma saan täiesti aru, miks niimoodi juhtus ja et niimoodi võib meie kõigiga ühel hetkel juhtuda, oleneb ainult, kui tugev on inimene ise, et oma (keelatud) soovidele ja ihadele vastu seista
fraibert - 16.06.2006 kell 13:04andestamine- et ei viitsi, julge, ei taha, oska uut elu alustada?
liiga kinni vanas mudas?
Sybill - 16.06.2006 kell 14:11Inimene kellele ei andestata esimest eksimust pole ehk piisavalt kallis? Või on tegu olnud väga räige teoga.
Lii001 - 17.06.2006 kell 03:15Mina ilmselt ei andestaks kunagi... Samas, tont teab... Võib olla, et andestaks ka...
Ma olen üks nendest, kes usub, et kui juba üks kord, siis on teine kord ka kuskilt tulemas.
CatNip - 27.06.2006 kell 22:46Nagu naised ikka, annan andeks, ei unusta, põen rohkem kui vaja ja lõpuks olen jälle nõksu tugevama närvikavaga
pisihiir - 27.06.2006 kell 23:29öeldakse. et kes andestab see armastab.
Mõni annab teisele poolele igasugust jama andeks ja elatakse terve elu koos.
Ja naabrid räägivad, küll on ikka tore pere, nii hästi saavad läbi.
anne51 - 28.06.2006 kell 10:13Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Aga oleneb mehest, võib-olla suudab ta end nii tõestada, et taastub nii austus kui ka usaldus.
Ma ei tea, kuidas Lady seda tõestamist mõtleb, aga mina arvan, et eksinud hing peab eelkõige aru saama, et ta eksis, kahetsema ja endale andeks andma, siis saavad ka teised andeks anda.
Olen näinud, et oma eksimustest ei saada aru, rääkimata kahetsusest. Kui alatult käitunud inimene teab, et ta käitus alatult, siis tunneb ta süüd ja see on juba karistus. Niisugusele tuleb andestada, sest päev-päevalt ennast põlates elab ta põrgus ja hävitab end.
kati - 29.06.2006 kell 00:31on tõesti ainult üks asi mida ma ei andesdaks ja see on teisega keppimine ,tean et olen selles tugev ...ülejäänud asja saab andeks olen seda eelneva nädala jooksul enda nahal tunda saanud...mees on trellide taga mina veel vabaduses... olen suure südamega ema teresa
LaddertoFire - 29.06.2006 kell 11:14andestada suudan, unustada mitte.
hea on see, et aja jooksul muutud teatud asjade suhtes ükskõikseks..
inimestega mängijaid ja reetureid ei salli, kes usaldust kuritarvitab, see uut võimalust ei vääri - ma pole nii mõttetu inimene, et oma elu sellistele raisata!