
Täna on mu 21.sünnipäev ning mu kõige kallim inimene jättis mind eile õhtul maha.Meie suhe oli juba kuu aega nagu katastroof-tülid tülide otsa.
Pakkusin temale välja et teeme nn "abielu puhkuse". Ta polnud algul eriti nõus sellega, aga lõpuks ta lihtsalt pidi sellega leppima kuna
mina lihtsalt läksin tema juurest ära. Siis hakkasid meie suhted veelgi halvenema. Ja mina käitusin ikkagi nagu täielik mõrd. Helistasin talle
vahetpidamata ja pärisin et kus ta on ja mida ta teeb.Ma oleks pidanud talle andma rohkem vabadust. Selle asemel aga mina solvasin teda jubedate
sõnadega ja tegin ta elu põrguks. Eile siis tema võttis kätte ja ütles, et meie vahel on kõik läbi. Mina aga ei tahtnud sellega leppida. Nurusin ta
käest veel ühte võimalust...kuid ei...sellest jäin ma ilma.Siis tegin midagi meeletut...sõitsin tema juurde mõttega et siis suudan midagi paremaks
teha.See oli täiesti vale tegu. Ta väitis et tal on juba uus neiuke silmapiirile kerkinud (kusjuures neiul on laps ka juba olemas eelmisest suhtest).
Kui ma küsisin et kas ta armastab teda siis tema eitas seda...kuid ta ütles et loodab et hakkab teda armastama. Tundsin nagu oleks mulle nuga selga
löödud. Lisaks sellele ta veel mainis et äkki ta hakkab kahetsema et mu maha jätab......ning võibolla on minul veel lootust ta tagasi saada.
Sõitsin koju tagasi ning nutsin ennast magama. Elu isu on täielikult kadunud.Ja täna veel sünnipäev ka...
Mida teha et oma elu taas normaalselt rööpasse seada???Ma ju armastan teda ja olen alati armastanud.Ma tahan teda tagasi
P.S Ta ei ole mu esimene armastus!
Sul polegi hetkel muud teha kui ennast needa,oma veast õppida ja olukorraga leppida.
kuskil oled ise vea teinud,seda pead ise mõtlema....


Life sucks and then You die.
Ära pabista, elu polegi pidevalt rahulik paradiis.
Vana surm, uue algus.
Ei taha elada ja siis räägid veel sünnipäevast... Palju õnne
päev nagu iga teinegi 365-st
pigem s*tt lõpp kui lõpuni s*tas!
Tsitaat:
Algne postitaja: stufy
Mida teha et oma elu taas normaalselt rööpasse seada???
nagu mina aru sain tülitsesite juba ammu enne laialiminekut. Seega suhe oli nagu nii hukule määratud, ajastus oli natuke paha.
Võta aeg maha, puhka ja otsi uus.
Ise sa ju tahtsid pausi teha!
Selle pausi tegemisega on juba kord nii, et vähesed kolivad kokku tagasi.
PS! Alguses on alati raske, sa ei pruugi teda üldse armastada-lihtsalt äkki oled kibestunud ja kade, et ta teise leidis.
That's the way life is! Issake, sa oled alles 21. Küll jõuad veel uusi leida ja lahku minna, ennekui midagi stabiilsemat tekib!
Võibolla täna mitte,aga ülehomme saad aru,kui hea kingitus sulle tehti...
"katastroof-tülid tülide otsa" sai nyyd läbi. Naudi rahulikku elu ja alusta otsast 
21-selt oli mul kolm varjanti varnast võtta, ära võta ,elu nii traagiliselt, mingi kutt ees või taga, kutte peab nii palju olema ses eas,et nimed
lähevad segi
Õigus, skingirl! Ma püüaks nimed ikka meelde jätta.
jälle pääses üks puuris peetud isalind lendu
Kohe kindlasti ära nea end, nagu mõni siin soovitas.
Me kõik teeme vigu, keegi pole eksimatu, aga kui noormees Su nii jätab ja üsna külmi sõnu ütleb, siis pead endale selgeks tegema, et ta polnud Sinu
jaoks. Ohh.. keegi ei kuula lohutussõnu sellisel ajal ja ikka on tunne, et nüüd on elu läbi. Aga mina ütlen, et ta polnud Sind väärt ja õige Sulle,
vastasel juhul oleks ta teisiti käitunud ja Sind hoidnud. Ja elu tundes ütlen-Sa saad sellest üle ja leiad inimese, kes vaid Sind tahab. Lihtsalt pea
vastu, kullake...
Tsitaat:
Algne postitaja: stufy
Meie suhe oli juba kuu aega nagu katastroof-tülid tülide otsa. Pakkusin temale välja et teeme nn "abielu puhkuse". Ta polnud algul eriti nõus sellega, aga lõpuks ta lihtsalt pidi sellega leppima kuna mina lihtsalt läksin tema juurest ära. Siis hakkasid meie suhted veelgi halvenema. Ja mina käitusin ikkagi nagu täielik mõrd. Helistasin talle vahetpidamata ja pärisin et kus ta on ja mida ta teeb.Ma oleks pidanud talle andma rohkem vabadust. Selle asemel aga mina solvasin teda jubedate sõnadega ja tegin ta elu põrguks.
P.S Ta ei ole mu esimene armastus!
...ka kõik see on mööduv ja järgnevadki pasarahed
ELU
eks 21-selt tundubki kõik niikole traagiline....
saad vanemaks, saad ka targemaks....inimene õpib kogu elu - ka omaenda vigadest.....
pealegi, mis mõtet on inimesega koos olla, kui pidevalt pisiasjade pärast tülid on
..kas see ära ei väsita?
Tsitaat:
Algne postitaja: stufy
....Kui ma küsisin et kas ta armastab teda siis tema eitas seda...kuid ta ütles et loodab et hakkab teda armastama. ....
ta veel mainis et äkki ta hakkab kahetsema et mu maha jätab......ning võibolla on minul veel lootust ta tagasi saada.....
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Õigus, skingirl! Ma püüaks nimed ikka meelde jätta.
Noorus on ilus aeg, kuid mingil hetkel tuleb mõistus pähe.....kõigil 
Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
ainuyksi selliste avalduste peale tuleks tagasivaatamata IGA mees maha jatta! veidigi austust enese suhtes peaks igal naisel olema!!
imre sa vaatad liiga palju seriaale
Eh, eluga peab kursis olema :
Tagantjärgi on kõik meistrid targutama, kui endal peaks juhtuma selline situatsioon, siis on mõistus otsas !
Enne oleks tulnud mõelda,siis öelda. Sellised naised ajavad lausa vihale.
Ise keeravad omale hunniku kokku,sõimavad veel meest ja siis halavad. Su eksmees on ka inimene. Ega ta tunded üleöö kadunud.. (sain su jutust aru,et
kadunud nad on) sa pidid ikka midagi varem juba valesti tegema. Ja tülideks on kahte inimest vaja. Tore,kui kahetsed. Võib olla saad siis oma
südamerahu tagasi,sünnipäeva veedad küll üksi,aga...
Õpi oma veast ja kui ta su tagasi võtab,siis vaata,et oled targem ja ei mängi puberteeti. Ilmselgelt sa seda tegid nagu enne su jutust välja lugesin.

Tere tulemast täiskasvanute maailma.Terve elu ongi üks võitlus mis algab sellega kui üks,just sind loonud spermatosoid teistele ära tegi ja nii jätkub see terve elu.Kui arvad et elu ongi ainult meelakkumine siis on aeg liivakasti tagasi minna.Elu koosnebki võitudest ja kaotustest.Kui norgu end lased saabki sinust luuser.Oled lihtsalt kogemuse võrra targem.Ja ma üldse ei saa aru mis see sünnipäev siia puutub.Kas 1aprill oleks paremini sobinud,või uus aasta või jõulud.Igal asjal on algus ja lõpp nii suhtel kui ka elul.Ligtsalt mõned suhted kestavad vähem.Kõik me loodame ,et suhte pikkus ületaks eluks antud aja-pahatihti seda ei juhtu.