
Väidan,et suhted peavad põhinema usaldusel. Kuid usaldus ja täielik avameelsus on üpris erinevad asjad. 
Kõik on kõvasti kinni ka selles kellega seda suhet pead.Kui ta on normaalne siis võib rääkida praktiliselt kõigest.Tõeline härrasmees ei tunne kunagi
huvi selle vastu kes ta partnerit on enne teda pannud.Ja millegipärast puudub ka teisel poolel kui ta on normaalne eetiline alus selliseid küsimusi
esitada.See on minu arvamus.
Jah on asju mida teinekord oled võimeline rääkima heale tuttavale kuid mida sa ei suuda rääkida oma elukaaslasele ja seda mitte selleks ,et sa teda ei
austa vaid selleks et mitte tekitada temas olukorda mis paneb teda küsimuse ette-oli mul vaja seda teada.Teinekord pole lihtsalt tõde selline mida on
ilmtingimata vaja teada.Paljud pole ka loodud selle jaoks et kõike kannatada.Osa asju on parem enesega tundmatusse kaasa võtta.
Kas peabki olema täielikult avameelne. Armastuse võime liita kahe inimese elu üheks ei tähenda ju kaotada enda oma. Inimesele jäävad alles omad tegemised, soovid ja mõtted. Usalduse olemasolu tähendab, et sa tead, et teine ei tee midagi, mis kahjustaks seda ühist elu ja täielikku avameelsust nõuda oleks üleliigne.
Maiu võttis sõnad suust
Tsitaat:
Algne postitaja: Maiu
Kas peabki olema täielikult avameelne. Armastuse võime liita kahe inimese elu üheks ei tähenda ju kaotada enda oma. Inimesele jäävad alles omad tegemised, soovid ja mõtted. Usalduse olemasolu tähendab, et sa tead, et teine ei tee midagi, mis kahjustaks seda ühist elu ja täielikku avameelsust nõuda oleks üleliigne.
hirmutada teda küll ei tohiks, siis võib suur õnnetus juhtuda
kunagi ära usalda lõpuni, aga püüa ise olla täielikult usaldusväärne
, ja ole nii avameele, kui palju südametunnistus lubab...
tegelt ole aus ja korralik, siis ei pea sellistele asjadele mõtlemagi 
vast mitte rääkida oma endistest suhetest, ja neid taga nutta ja ka mitte kiruda, kõik eelnevad omavahelised probleemid olgu maha maetud ja, et suhe
oleks ikka positiivsel alusel
arvan, et Maiu tabas ära asja tuuma ega pole sellele enam midagi juurde lisada.
ma tõesti ei kujuta ette millel põhineb meeste usaldus või siis avameelsus...
aga tõde on see et mulle öeldi kunagi et ega mehed kõike ei pea teadma mida naised teevad...
ma usun et mehed võivad samuti ainult siis kui ei lähe petmiseks... muidu ei tule usaldusest ja avameelsusest midagi...
ja usladada tuleb nii kaua kuni sa pole leidnud põhjust kahtlemiseks ja selleks kinnitust saanud...
ja avameelsus peaks olema sinna maani et asi valetamisega ei lõpeks... lihtsalt jätad mõned asjad enda teada... seda i saa valetamiseks nimetada
Arvan, et kaasat peab usaldama, aga täielik avameelsus pole vajalik. Kas ta suudakski seda alati taluda? Ma ei rutta iga tunde- ja mõttevirvet talle teadustama või igast liigutusest teavitama.
täpselt nii palju võib rääkida kui tahad,
mida ei taha - seda ei räägi.
vahest võib mõnigate asjade rääkimistuju hiljem tulla,
vahest ei tulegi.
suhte alguses tahan kallimale näidata end ikka parema inimesena kui tegelikult olen-kui on vastik vingu tuju ,siis katsun selle pigem sõbrannade
seltsis välja vinguda -kallimale tahan ikka näidata ,et olen särav nagu päike-ega see alati ei õnnestugi,üldse räägin kallima ja sõpradega totaalselt
erinevaid asju- nt endiste suhete üksikasjad jätan enda teada jne ja palju muudki mida sõbrad minust näiteks teavad .
Veel püüan kallimale näidata ,et olen naturaalselt hästi ilus-kõikvõimalike näomaske jne teen siis kui kedagi kodus pole

samas on kallimaga nii intiimseid teemasid,mida sõpradega iialgi ei jaga- väike vahe peab ikka sees olema ,kes on kallim ,kes sõber
tahax, muidugi tahax kõigest rääkida aga kõik" kallikesed" on nõrganärvilised lihtsalt
sõbrad on mõistvamad
Jah, südamepuistamiseks on sõbrad. Kõigest rääkimine kallimale ei ole alati hästi lõppenud. Las olla kahe vahel veidi saladust ja hämarust, teeb suhte huvitavamaks. Ja ega su kallim ei tahagi kõigest teada. Teed talle oma jutuga lihtsalt karuteene. Ta on võib-olla püüdnus aimatavat eirata ja nüüd lähed sina oma jutuga ja sead ta valiku ette. No. Kui küsib, siis on teine asi.
olen ise ka juba päris pikalt mõelnud, et kas rääkida sellest omasooliste iharusest või mitte. ilmselt oleks targem veel mõnda aega vaikida.
Tsitaat:
Algne postitaja: Andrew
Jah, südamepuistamiseks on sõbrad. /.../
Tsitaat:
Algne postitaja: Mella83
olen ise ka juba päris pikalt mõelnud, et kas rääkida sellest omasooliste iharusest või mitte. ilmselt oleks targem veel mõnda aega vaikida.
Tsitaat:
su kaaslane satub peale, kui sa mõne omasoolisega vahekorras oled
. Kas on julgeid, kes otsa lahti teeksid?
Tsitaat:
Algne postitaja: Mella83
olen ise ka juba päris pikalt mõelnud, et kas rääkida sellest omasooliste iharusest või mitte. ilmselt oleks targem veel mõnda aega vaikida.
Tsitaat:
Algne postitaja: Mella83
olen ise ka juba päris pikalt mõelnud, et kas rääkida sellest omasooliste iharusest või mitte. ilmselt oleks targem veel mõnda aega vaikida.
Mella, poe aga kapist välja...saad järgmine aasta ka paraadile minna
Kui tead, et oma jutuga kaasale haiget teed, siis parem ära räägi. Parem mitte teada, kui mitte usaldada.
Kui vahele jääd, siis ole parem aus ja räägi kuidas lood on. Kui siis ka keerutad on kõik läbi. Mina võin andestada, kui tean milles asi ja saan
loota, et enam nii ei juhtu. Ehk olen targem ka ja tean, mida ise endaski muuta tuleks.
Kuigi jah oleneb teost - võõras laps on kindel suhte lõpp. Üheöö suhe - vast andestaks. Armuke - kui lõpetab ära, ehk aga mitte eriti kindlalt, püüaks
andestada...
ja veel minu jaoks pole küll vahet kas petab naise või mehega, pettus on pettus.
Kapist välja kui omasoolised rohkem erutavad, nii pole küll mõtet suhet jätkata ja üksteises valesid lootusi külvata.
mees, kellega ma 7 väga õnnelikku aastat koos veetsin, oli mu sõber, armuke, laste isa ja lihtsalt kaaslane. meil polnud ühtegi saladust, sest isegi
kui oli mingi asi mida mehele või armukesele ei räägiks siis sõbrale sain ma neid asju ikka usaldada.......
nüüd kui meie teed lahku läksid, oleme me siiani väga head sõbrad ja oma lastele head vanemad ja rääkida saame ikka kõigest.........
nii, et seda kas rääkida kõigest või mitte, tuleks vaadata selle järgi mitmetahuline suhe on
Seda peab tõesti ise tunnetama, mida rääkida ja mida mitte. Ka loeb see, milline on partner, sest ma ennast küll nõrganärvilisele ei soovitaks...

räägin rohkem kui vaja. mõne asja suudan ikka enda teada hoida.
pole mõtet ennast pahupidi pöörata ja kõiki õmblusevahesid näidata.
ei soovita viriseda, ise olen püüdnud seda vältida ja tundubki, et ei teki lisamuresid
mina küll kõigest ei räägi
heheee...usun et ka tema seda ei tee..ma leian et suhtes on oluline rääkida asju mis teineteisele olulised on vöi mölemile
ühiselt..näiteks rahamured jms....suhtes peab olema usaldus samas ka pisikesed saladused
Põhiline ,et varasemates suhetest ei räägita..tetaud olukordades..joobes vöi tülli minnes ...hakkatakse seda nina alla hõõruma...
Rahast rääkimine on lausa ropendamine, seda kurja juurt ei tohiks armastuse sisse küll toppida
Igal meist on oma privaatmõtted, -soovid ja -tegemised, ega kõiges ei peagi rääkima... võibolla peaks see veelahe minema kusagilt sealt, et teist ja
suhet puudutav või ohustav info peaks tulema ikka sinult, et pärast ei oleks ütlemisi
Tsitaat:
Algne postitaja: ariita
Rahast rääkimine on lausa ropendamine, seda kurja juurt ei tohiks armastuse sisse küll toppida![]()
100 %! Ausus-
"Kas ma olen milleski kõige parem sinu arvates?"
" Ma ei tea ju,maailmas on nii palju naisi,kus ma tean,et sa kõige parem oled"
Naine rumal,et küsis,mees siis üdini aus. Ka nii võib

Meenub üks Free mõttelõng; räägi tõtt ja ainult tõtt, kuid mitte kogu tõde.