Board logo

miks ma eksist üle ei saa???
neiu25 - 18.08.2006 kell 09:51

Ma ei saa aru miks ma ta järgi igatsen... Meile lahkuminek oli päris ebasõbralik, ta kohtles mind enne seda ikka nädalaid väga halvasti enne kui julges tunnistada, et kõik on läbi! Samas meenuvad ilusad ajad... Oleme nüüd lahus olnud 4 nädalat ja ikka tahaks temaga kogu aeg suhelda. Õnneks ei ole veel ühendust võtnud ja üritan ikka endale selgeks teha, et see oleks ju ainult enese aladamine. Alandasin ju juba sellega, et lasin endaga nii käituda, aga miks ma siis igatsen??? Kas harjumus??????? On kellelgi sama olukord, kuidas lahendasite?


heletäht - 18.08.2006 kell 10:03

otsi uus, usu maailmas on siga toredaid inimesi olemas, hiljem tunned kergendust, kui oled lahti saanud rasketest suhetest (läbitud asi)


kennu - 18.08.2006 kell 10:14

nojah.. saad küll üle.. aga see võib võtta isegi mitu mitu head aastat piinlemist.

ma pole ka üle saanud oma omast.. juba 5-korda olen üritanud üle saada.. aga ma tunnen et.. tunded vaibuvad.. ja lõpuks.. mingi aeg ongi üle saadud. Muud pole midagi kui.. pea vastu.


valvejoodik - 18.08.2006 kell 10:17

uus tuleb ise. Ainult ära endale järele anna ja vanaga ühendust võta. Siis nullid oma senise saavutuse vastu pidada ka hetkega ning kogu kannatuste rada hakkab otsast peale.
Kui üks asi juba aia taha läheb, siis midagi ilusat ei tule sealt isegi siis, kui hästi lappida. Seda enam, et laiali ei mindud just kõige viisakamalt.

Kannata veel veidi ja saad peagi üle. Liigu sõprade seltskonnas, see aitab päris palju.


Chess - 18.08.2006 kell 12:58

Lahkuminekud on alati rasked
Inimene harjub küllaltki kiiresti ja sellest harjumusest ongi tihti raske lahti saada. Tema järele igatsemine on täiesti normaalne nähtus, seda ei peaks isegi kuidagi alla suruma. Igatsus läheb nagunii siis kui ta ise tahab

Endal on olnud ikka sarnaseid olukordi ja üle nagu ei mäletagi, kuidas sain. Aeg vast. Tegelesin millegi muuga ja ükspäev taipasin, et polegi temale mõelnud. Ja ei tunne ka midagi. Aeg parandab kõik haavad. Kui mul endal valus oli, siis vihkasin seda lauset . . . . . . aga tõsi ta on.


viidik - 18.08.2006 kell 13:29

Neli nädalat?? Mul nüüd seitsmes kuu jooksmas ja alles nüüd hakkavad asjad paika loksuma...


Aga neiukahekümneviiele ütlen, et kui sa eksi alla mõtled kasutaja exactlyt, siis ära muretse - ta on taas meie hulgas, jällegi uue nimega. Ei saa teda siit eemale mingi rohuga...


neiu25 - 18.08.2006 kell 13:49

ei mõtle siit mingit kasutajat, ise siin alles uus tulija, lihtsalt kurtsin muret


Maiu - 18.08.2006 kell 13:54

Kaua koos olite, et neli nädalat paljuna tundub? Kaks kuud?


neiu25 - 18.08.2006 kell 13:56

koos olime natuke üle aasta... tegelikult ega väga pikk aeg ei olegi ju, aga tundub, et võtsin asja liiga tõsiselt ja nüüd ongi süda puru


saluut - 18.08.2006 kell 14:24

Meil 10 aastat abielu, mis lõppes äkki, kuna abikaasa tunnistas, et ei armasta mind enam kui abikaasat. Olen nüüd tema jaoks kui lihtsalt hea sõber.. Ent mina armastan teda endiselt ja ei suuda temata .... Loodan tõesti, et aeg parandab haavad ja elu toob uusi võimalusi. Meil ka tore poisipõnn, nii et asi seda raskem. Me ei riidle ega tülitse, mehe armastus lihtsalt sai otsa.


ariita - 18.08.2006 kell 14:28

mida rutem su teele satub uus tutvus, seda kiiremini armistub haav, mille see suhe sulle lõi, ma ei soovita nüüd hakata paaniliselt uut suhet otsima ja esimese ettejuhtuvaga suhet looma, las kahe suhte vahele jääbki aeg paranemiseks siis ei kordu vanu vigu: lihtsalt õpid rohkem inimest tundma enne kui tekib suhe, kui igatsus pääle tuleb mõtle möödunud suhte miinustele, kuidas kõige kallim kõige rohkem haiget tegi ja pead vastu küll!Kindlameelsust sulle


neiu25 - 18.08.2006 kell 14:33

ma kujutan jah ette, et see oleks miljoneid korda hullem kui oleks juba abielu ja lapsed
tegelikult ma ju tean, et meie suhtest ei tuleks enam midagi, sest ta käitus ikka väga lapsikult, ilmselt olen endast väljas kõige rohkem sellepärast, et mind maha jäeti, tavaliselt olen ise suhte lõpetanud, kõva laks ego pihta


pisimimm - 18.08.2006 kell 14:41

Kui sul on pidepunktid olemas, st teadmine, et sellest poleks iial head nahka tulnud, siis anna lihtsalt aega - harjumuse jõud on kole suur ja see on just see, mis sind hetkel tagasi kisub. Usun, et teil oli ka ilusaid aegu, mida meenutades valu südamesse lööb, kuid katsu meeles hoida ka see, millepärast lahku läksite... Suhtle, käi väljas, tegutse...ära istu niisama, siis tulebki masendus peale


neiu25 - 18.08.2006 kell 14:49

harjumusest loobumise kohapealt peaks küll tugev olema, suutsin peale 6 aastat suitsetamist päevapealt maha jätta aga miks siis see olukord palju raskem tundub?? eks pean kannatlik olema


Quex - 18.08.2006 kell 14:51

neiu25, aga kui tüüp tuleks, lilled peos ja lubaks taeva ja maa kokku, kas jätkaksid suhet? Kui see vastus kipub sinna "pigem ei" poole, siis lihtsalt leia muud tegevust - tuleb lihtsalt ajal lasta oma töö teha. Kui "pigem jah", siis on muidugi raske, kuid võibolla aitab "vägisi" muudest asjadest mõtlemine.


neiu25 - 18.08.2006 kell 14:55

selle kohapealt on kahjuks veel nii, et süda ütleb pigem jah ja mõistus pigem ei, aga pürgin selle poole, et ka süda ütleks ei, sest tegelikult ju tean, et ta teeks ka edaspidi haiget


unistaja - 18.08.2006 kell 16:39

Elu näitab, et teadmisest ainuüksi ei piisa, ikka tahame tagasi seda, mis ei olnudki võib-olla see kõige parem, aga ta ikkagi oli... Mõni loeb plusse-miinuseid, mõni mõtiskleb ajaga asjad paika, mõni elab oma valu välja. Mõtle parem, kuidas oleks sul temast parem üle saada, kui tead, et sellest ei tuleks niikuinii midagi enam. Leia endale tegevust, ära jää istuma ega nukrutsema, siis tulevadki head asjad meelde, ununeb kõik halb, mis juhtus ning miks sai lahku mindud. Pea vastu!


hannele - 18.08.2006 kell 16:59

--Mõni loeb plusse-miinuseid, mõni mõtiskleb ajaga asjad paika, mõni elab oma valu välja. --
mina tegin kõike, praktiliselt püüdsin end hävitada. koos olime ju kolmandiku elu...nüüd on aasta möödas ja inimesetunne hakkab tagasi tulema. suureks abiks on tööle pühendumine, üritused, koduvälised tegevused jne. lõpuks harjud jälle "mina"tundega elama. ei ole enam "meiet".
just laks EGO pihta ongi see, mis maha lööb.


mblondiin - 20.08.2006 kell 02:49

hmm raske juhus!nu eks on ikka veel mälestusi,mis sind temale mõtlema panevad!!aga kui ta olnud nii nõme sinuga siis ei ole mõtet ennast enam alandada ja minna eluga edasi ja unustada!!mina isiklikult küll ei suuudaks enam temaga tegemist teha!olen ise olnud suhtes nii,et ta on käitunud erilise tõprana ja ikka jälle temale mõelnud ja samas andestanud ja iga temale tujule järeke andud aga jah minu hing sai liiga haiget nii,ey´t jah läksime lahku ja samas igatsesin meie koos oldus aega aga ma olen nüüd üle saanud temas ning ei lase sellistel suhetel enam kaua olla!!on paremaidki kui selline ,kes sinuga nii käitus!!jõudu tulevikus uute suhetega!


Kriimsilm - 21.08.2006 kell 20:14

tee sporti! ja võta napsu! ...aga mõlemat mõõdukalt. usu, aitab. peamine, et usud!


renxx - 21.08.2006 kell 20:40

Uut ära otsi kohe kindlasti mitte,sellega petad ennast ja teed sellele"uuele" haiget sest vaevalt sa nii kiiresti kohe selle "õige " leiad,aga mine sa tea... ja joomine teeb asja ainult hullemax usu mind.
Paraku ei paranda aeg ka siin midagi kui ikka tugev suhe oli,või siis on see aeg nii pikk et pigem juba öelda et haud parandab....
Ole võimalikult palju oma sõpradega koos ja koju mine ainult õhtul hilja kui täitsa väsind juba et kohe uni tulex jne.. ja siis võid viie aasta pärast mõelda et küll ma olen ikka tugev,ja siis kõik kordub..,.


li-li - 22.08.2006 kell 01:22

ex?..no see sellex, aga kui on inimene, kellega sul pole olnud ei ühist mineviku ega ole ka tulevikku näha lihtsalt kummitab ...ja nagu annax ka aru omale, et hoiadki kaugemale, enese säästmise eesmärgil...
tahax ju alati õiglaselt toimida


mariheleena - 22.08.2006 kell 14:20

Ma tean mida sa tunned... Veel aast tagasi olin samas situatsioonis. Kuid kuula siin targemaid, aeg tõesti parandab kõik. Mingi aja pärast näed, et mõte Temast ei teegi enam haiget ja võid meenutada koosoldud ilusat aega ilma pisarateta.

Ära ainult seda rumalust tee, et kohe uue otsid. Su südames pole ju uue jaoks kohta. ära tee teist inimest õnnetuks. Eksju!? TextBlack


reelika64 - 22.08.2006 kell 15:51

Aeg on see, mis parandab kõik südamemured
Enamus inimesed on vast armastuses petta saanud, kuid elavad edasi ja leiavad uue kaaslase, kellega õnnelikuks saada


anne51 - 22.08.2006 kell 16:17

Tsitaat:
Algne postitaja: neiu25
tegelikult ju tean, et ta teeks ka edaspidi haiget

Siis pole valikut. Tuleb lihtsalt loota aja parandavale mõjule. Murtud süda - see on haigus, mis ei tapa, kuigi paljud murtud südamed sooviksid surnud olla.

Viidik, ah et exactly on tagasi uue nime all? Kas on võimalik, et teda ära ei tunne? No ei ole!


hallhiir - 22.08.2006 kell 18:00

teemaalgataja, sina oled seda valu alles paar kuud taluma pidanud, kuid mis sa siis teeksid,kui oleksid nagu mina kolm aastat põdenud ühe väga erilise inimese sõnatut lahkumist.mul on uusi suhteid olnud, kuid ikkagi armastan ma ainult TEDA. mõnest asjast vist ei saagi elus kunagi üle ja sellega tuleb leppida. kahjuks.


katjit - 24.08.2006 kell 13:47

mina sain umbes kaks aastat hiljem aru, et nüüd on kõik ja ma ei armasta teda enam. ja et ma oskan olla ja olen õnnelik ka ilma temata.
aga me olime ka kauem koos - nii umbes seitse aastat peaaegu
selle kahe aasta sisse on mahtunud hulgaliselt asju - uued tuttavad ja vanad sõbrad, töökoha vahetus ja tööle pühendumine, hobid ja uus spordiala.. silmarõõmud..


Andrew - 24.08.2006 kell 14:33

Abielu lahutamisel antakse ka kuu aega järelemõtlemisaega. Nii, et mõtle veel.