
Armastan teda nii tohutult palju, uskumatu lihtsalt.
Tingimusteta armastus- tõeline armastus! Soovin, et saaksite ka tõelist armastust tundma
Aga siit tekib mul küsimus,et kas see tõelise armastuse tundmine on iga ühele...
ma sügavalt loodan, et on
et sul seda õnne ja armastust kauaks jaguks !
Kindlasti on, kaheldamatult.
Aeg annab arutust ....
Kannatust ja Te leiate selle!
Mida iganes elu Teie eluteele toob
Tsitaat:
Algne postitaja: püksinahk
Armastan teda nii tohutult palju, uskumatu lihtsalt.Tingimusteta armastus- tõeline armastus! Soovin, et saaksite ka tõelist armastust tundma
![]()
Usun armastusse aga siiski leian,et paljud tülid ammendavad selle.Ema ütleks mulle selle kohta hõiska seda kuuma armastust 10 aasta pärast.Mina ei usu
kah teda, aga tõsiasi on vist siiski see,et lõpuks hoiavad koos lapsed,ühised huvid ja siis omapära ning see,et keegi genereerib huvitavaid plaane.
Seda, mida sina usud on aga pime armumine või hullupöörane armastus see on kõigest minu arvamus.
Ära solvu, aga 10 aasta pärast me kuulame uut juttu!
tubli oled, hoia nii kaua seda südames- kui saad, elus tuleb nagunii igasugu asju ette,
pärast on mida meenutada, ja veel vahvam, kui sa
tõesti 10 aasta pärast siin , seda sama õelda saad 
see kes räägib siin armastusest peab kõigepealt iseennast õppima armastama siis armastatakse ka teda ennast, sa lõpeta unistamine ja tule maa peale tagasi, iga armumine pole veel armastus!
Tingimusteta armastus saab minu arust olla ikka ainult vanema ja lapse vahel. Vastassugupoolte vahel on see natuke kahtlane. Kas armastaksid teda ka siis kui tema armastaks hoopis kedagi teist?
Tsitaat:
Algne postitaja: püksinahk
Armastan teda nii tohutult palju, uskumatu lihtsalt.Tingimusteta armastus- tõeline armastus!
armastada on tore siis, kui leiad ka vastuarmastuse....aga muidu....
kui oled õnnelik, järelikult on ka teise poole armastus sinu vastu sama suur....oled õnneseen 
Täiesti mõistan seda tunnet. Enamuse aja on tunne, nagu söed hõõguksid tuha all, aga mingil hetkel lahvatab hinges selline puhang, et on tunne, et
hing jääb kinni ja õhku ei piisa hingamiseks...
Ja usun, et armastus jääb kestma. Kui see on tõeline, siis mõlemad hoiavad seda ja suudavad kõik probleemid lahendada. Ainult et noorena ollakse
tormakam, keskeas prioriteedid muutuvad, hindad asju teise nurga alt ja oled kannatlikum ning mõistvam. Ja muidugi tahtmine peab olema, olla selline.
ma mäletan aga mul täitsa pistis kui ma ei oskand valida kas ma armastan Ivanni või Romanni, sest mõlemad olid nii mõnnad ja nunnud
hea et keegi on ikka väga õnnelik..
...isegi mäletan seda tunnet
Kujutad seda endale ainult ette,mingit armastust ei ole olemas,unusta ära..
renxx, küll tuleb õnn ka sinu õuele ja saad ka kunagi teada mõnest ilusast tundest
äkki isegi armastusest...
Tsitaat:
Algne postitaja: püksinahk
Armastan teda nii tohutult palju, uskumatu lihtsalt.Tingimusteta armastus- tõeline armastus! Soovin, et saaksite ka tõelist armastust tundma
![]()
oma boyfriendi ikka
ei tasu segamini ajada armastust ja armumist! need on täiesti erinevad tunded... see kirjeldatud tunne ja õnn jne on pigem armumise sümptomid.
Tsitaat:
Algne postitaja: püksinahk
oma boyfriendi ikka![]()
tingimusteta armastus - kui mõne aasta pärast tita kärus,haige esivanem aidata ja joobes kurjam lauaääres korda loomas - kas ikka tingimusteta
armastus, või hakkavad kusagilt ka meelde tulema, et peaks looma mingid tingimused. armastus on ilus ja armumine veel ilusam
Ei usu minagi, et armastust on olemas, see pigem austus ja hoolivus.
Kuigi hea on tunda, et igapäev keegi ootab sind ja kallistab......sellist õnne kulub igaühele. 
Täitsa lõpp! Noored ei usu, et armastus on olemas!? Millal ja kuidas me nii kaugele jõudsime?
muidugi usuvad, enesearmastusse ikka usuvad
ma arvan, et armastus on meis kõigis kuskil peidus, ootamas kedagi, kelle pihta see välja elada.
aga armumine - see ei ole kohe armastus.. ma
tõesti arvasin, et armastasin ühte poissi, kuigi me ei käinud just väga kaua.. siiamaani usun, et jah - see oligi midagi armastuse taolist. aga läbi
sai see ilus lugu..
mida rohkem suhteid selja taga.. seda rohkem ma hakkan asju teisiti hindama ja kõike veidi teise pilguga vaatama.. endalgi imelik..
no igatahes, palju õnne sulle ja püsigu see tunne siis kaua!
njaaaaaaaaa
tahaks ka armastada nii
Paljud on siin armastuse suhtes sarkastilised ja üritavad veenda, et küll tulevikus kõik lõpeb jms. No ja mis siis sellest kui lõpeb? Olen õnnelik
just täna siin ja praegu ja mu süda särab kui päike. Tunnen just sellest rõõmu, mis praegu on, mitte ei varjuta oma õnne nende tohutute kahtlustega
tuleviku suhtes. Milleks mulle see? Tuleb niikuinii, mis tuleb, selle tohutu kahtlustamine küll õnnelikumaks ei tee. Kui peakski lahku minema, küllap
see on ka millekski hea siis. Elan täpselt nii nagu mina seda oskan ja keegi teine ei oska seda minu eest paremini. Päikest ja selle sära teile
kõigile ja rohkem usku armastusse
Mnjh. Ilmselt olen ma kibestunud, küüniline ja kade vanaeit, aga... 
Pole vahet, kuidas Püksinahka vallanud tunnet nimetada, igatahes on see väga kaunis. Palju õnne 
armsad inimesed, ärge olge kadedad Püksinaha peale, Kui teile ei meeldi armumine, ärge armuge!
Aga seda tunnet niisama lihtsalt ise ei valmista.
Ah,.... oleks ainult selliseid armunuid inimesi rohkem,
oleks tänaval ka naeratavaid inimesi rohkem.
Ikkagi jään ma oma arvamuse juurde : kõik on mõtlemises kinni 
Kujuta ette, mida elus kõike ei juhtu! Selline asi võtab söögiisu ja paneb öösel patja sonima. Töö kannatab ja karjäärist pole mõtet mõeldagi. Kui ta
sinu elukaaslaseks peaks saama, läheb muidugi kõik jälle normi. Seniks naudi seda.
Andrew, arvan, et saan aru, mida tahad öelda ja ma nõustun sinuga.
Tunnen Su ule head meelt
Oehh, paned mind kohe aastatetaguseid mõtteid mõlgutama, kui minul see vapustav tunne oli!
Ja ma tahan seda tunnet uuesti tunda, sest see
teeb kõik kuidagi kergemaks ja kirevamaks ja kõik muud ilusad asjad kokku! 
Isver, milline teema! Inimene on õnnelik ja talle räägitakse kümne aasta pärast ees ootavast nõudepesust...
Teemaalgataja viimane postitus meenutas mulle ühte mu lemmikluuletust:
Ma ütlen: armastus. See pole vale.
Kui tahad kuulda, tule lähemale.
Kui tahad tunda, tule päris ligi.
Kuid rohkem ma ei ütle ometigi.
Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud.
Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid.
Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub.
Kuid imelik, et ta nii kaua püsib.
(Doris Kareva)
/me tunneb sama asja hetkel 
mul on üks küsimus, kallid armastajad. kaua teil see tunne kestnud on? kas see saab kesta näiteks 4 aastat? ja tunduda ikka veel värske.
mul endal on kohati imelik, et mingi tunne püsib, kuigi kõrval olijate ja lähikondsete lugude taustal tundub see ebanormaalne.
sanuk, ma olen armastuse kõnnumaal kaua kõndinud ja ei imesta, et mingi tunne püsib. Mingi igatahes püsib.
Milleks üldse arutleda, kaua see armastus kestab.
Kui jõuaksime järeldusele, et kestab ca 4a ja mitte rohkem, kas siis hoiaksime inimestest eemale ja ei lase kedagi ligi, kartes armastuse tekkimist ja
kadumist?
Nautige seda tunnet, niikauaks kuni seda on.
Ärge vaevake oma pead millegagi, mida te muuta ei saa.
Armastus kas on või seda ei ole, seda ei saa tekitada.
See on kunstlik ja ei kesta.
Kuigi, kuulsin ka sellist juttu, et kui pingutada, siis tekib armastus
Khmm ...vot see oli naljakas seik.
Imre jutus on iva 
see tunne oli püksinahal armuhormoonide täiega möllamise aeg, tore kui sellest kasvas välja armastus, mis läks mõlema osapoolele sügavale südamesse ja
kestab tänaseni
Tsitaat:
Algne postitaja: püksinahk
Soovin, et saaksite ka tõelist armastust tundma![]()
et kedagi nii väga armastada, peab olema inimesi keda sa nii väga vihkad .Muidu ei teki ju võrdluse momenti .. väga ... natuke.. .
Jah...Eks algul olegi tunne selline, kui veab jääb ka kauemaks, aga edaspidi kujuneb see lihtsalt harjumiseks. Kuigi jh,, see inimene on sulle ikkagi
kallis, aga teistmoodi. Siis hakkavad häirima igasugused pisiasjad, mida varem nagu polnudki.
Eks see ole, kes kohaneb teise inimesega, kes mitte. Ja kes läheb kegrema vastupanu teed ja leiab uue ARMASTUSE::
Aga jah, ilus aeg, see armumine, soovin siiralt õnne, nautige teineteist!
Tsitaat:
Algne postitaja: Timbu1
et kedagi nii väga armastada, peab olema inimesi keda sa nii väga vihkad .Muidu ei teki ju võrdluse momenti .. väga ... natuke.. .
Paar nädalat tagasi kui Sales "lajatas" peale minu järjekordset sõnavõttu tingimusteta armastuse kohta,siis leidsin selle artikli.
http://www.naine24.ee/676966/kas-koiki-inimesi-saab-tingimusteta-armastada/
Seega tahan öelda,et enesehuvi on säilinud ja ei tohi edaspidi enam endale valetada.
Olen selle eest tänulik Sulle Sales.
Hea artikkel, tiivi. Mina nõustun autoriga. Minust ei saa iial pühakut, kes armastab võõraid inimesi. Ei ole tundnud nii ja ei pea seda
loomulikuks.
Tingimusteta armastusse ma ei usu. Teemaalgataja oli lihtsalt väga armunud.
See artikkel räägib tingimusteta armastusest kõigi inimeste (ja ilmselt kogu universumi) vastu. Ma usun, et see on võimalik, aga vähesed inimesed
jõuavad sellele tasemele.
Samas tingimusteta armastus ühe inimese vastu ei tundu küll midagi väga keerulist. Ma ise leian, et armastus saabki olla ainult tingimusteta, muidu
polegi armastusega tegu. On ehk niisama meeldimine.
Muidugi teatud mööndusi peab selles definitsioonis tegema. Oma last ma armastan tingimusteta. Olen valmis oma heaolu ja isegi elu tema eest andma.
Seega isegi kui ma ühte naist armastan ilma muude tingimusteta, siis üks tingimus siiski jääb. Ma olen nõus samuti oma heaolu ja elu kaalule panema
tema eest, aga mitte oma lapse heaolu ja elu.
Mina usun, et artikkel on õige ja tingimusteta armastust ei eksisteeri.
Miks ma seda usun?
Kui armastatu haiseb alkoholi järele ja ajab suust mingit möga välja siis ma ei usu, et kallis kaaslane kes on kaine tahaks tingimusteta armastuse
pärast sellise inimesega seksida. Kui aga miski vastu hakkab siis see tähendab juba tingimusi.
Kui juhtuks inimesega õnnetus mille tagajärjel on kallis armastatu halvatud või on temalt mõni jäse amputeeritud, siis usun, et tingimusteta
armastusest jahunud inimesed teeksid sääred.
Usun, et päris paljudel juhtudel piisaks kui kaaslane võtaks mingi haiguse tagajärjel 80 kg juurde.
Seniks kuni kõik on ilus ja sobib, seni räägitaksegi sellist roosamanna juttu. Kui miski ei sobi, siis pööratakse selg ja öeldakse millegi pärast, et
tunded läksid üle.
Mul on veel 3 aastat oodata, et teada saada kas suur armastus on ka peale 10 kooseluaastat olemas. Hetkel mingil kujul on aga esimese 3 aasta
armastusega seda enam võrrelda ei anna. Argipäev ja rutiin on teinud oma töö. Samas olen kindel, et see juhtub igas suhtes, aeg teeb oma töö.
Ma ei näe siin mingit vastuolu. Kui ma armastan inimest, siis armastan teda tervikuna. Kui see inimene juhtub olema alkohoolik, siis ma armastan teda
just sellisena nagu ta on, kõigi tema puudustega. Muidu, mis armastus see oleks?
Tegelikkuses ma muidugi vaevalt kunagi alkohoolikut armastama hakkaksin, seda pole siiani juhtunud, ja kaldun arvama, et ei juhtu ka edaspidi. Aga kui
inimesega, keda ma armastan juhtuks midagi, mille tagajärjel ta kasvõi kõik jäsemed kaotaks või halvatuks jääks või 100 kg juurde võtaks, ma ei näe
küll, et ma siis tema juurest tahaksin ära minna. Ta on ju ikkagi seesama inimene. Selline on vähemalt minu arvamus.
Kui päris armastust ei oleks, siis jah, laseks jalga kui enam ei meeldi, aga me ei räägi lihtsalt meeldimisest praegu.
Olge lihtsalt head inimesed üksteise vastu.
calcium võib olla olin noorena samasugune idealist, aga kahjuks elu teeb omad korrektiivid. Kui armastad inimest, aga kellest saab alkohoolik, siis soovitan hoia kohe algstaadiumis eemale, sest esiteks sina teda aidata ei suuda ja milleks ennast ohverdada mõtetustele. See kui inimesega juhtub midagi halba, nagu mida sa tõid näitena, võid olla tema jaoks päästja kui annad talle uinutava tableti. Arvan et oma tingimusteta armastusega võid muutuda oma armastatavale õudusunenäoks.
No kuule,arablane1-armastuse teemast teha eutanaasia teema.
armumine ongi lähedane eutanaasiale (oled ju nõus tingimusteta kõigega)
Ma enam ammu ei usu inimeste lubadusi ja suuri sõnu. Inimesed kipuvad ilusaid ja suuri sõnu ritta seadma nagu luulet aga siis kui on reaalsus
uksetaga, siis tuleb ka tegelik tõde päevavalgele. Tegelikult lepivad vähesed elutõsiasjadega, st. kui elu karmi pöörde võtab siis teevad minekut.
Pöördumatu alkoholilembuse pärast teeksin ka mina minekut, olgu armastus siis suur või väike aga mina võrdsustaksin selle enda jaoks justkui inimese
surmaga.
Ennast armastan ma grammivõrra alati rohkem ja alkohoolikutega olen kokku puutunud omajagu oma elust. Kui inimene armastab juua rohkem kui lähedasi,
siis ei ole enam midagi peale hakata. Siis tulebki kas leppida kuna tegemist on lähedasega või lihtsalt minema minna. Kui on lähedane kellega koos ei
ela, siis pole ju muret kuna 24/7 ja nii 365 päeva inimest ju ei näe aga kui on abikaasa...oeh. Sel juhul on lihtsam üksi elada ja lausa nii elulõpuni
välja.
Armununa ja üksikuna (lootuses leida armastus) räägitakse alati hullu juttu.
Seega päris tõena ei usuks ma midagi mis nende inimeste huulilt
tuleb. 