
Ah olen lihtsalt nii segaduses, et tahaks oma mõtted lihtsalt siia kirja panna. Asi siis selles, et olin (olen) ühe mehega suhetes aga ta on abielus. Eelmisel aastal väitis, et ei armasta oma naist, pole õnnelik jne.jne. Käitus ka muide nii ja meil sobis kõik väga üli hästi ja tõesti olmie õnnelikud. Aga talvel selgus,e t olen rase. Mees küll algul ei tahtnud last aga lõpuks toetab mind siiani väga. Aga kuna tema kaasa sai teada kogu meie loo siis nüüd järsku on ta nii hooliv isa oma nelja seina vahel, et põhimõtteliselt pole meid olemas enam. Tunnen, et kaugenem kuidagi eriti kiire tempoga üksteisest. Olen juba ise ka okkalisek smuutunud ja teen talle haiget sest endal on valus. Nüüd siis lõpuks olen nii segaduses, et enam ise ka ei tea mida teha või kuidas olla. Tuttavatele ei saa rääkida sest nende arvates on meie suhe ammu juba nagu mingi õudukas. Ah lihtsalt ei mõista miks peab nii minema siis just kui kõik oli ilus ja kena. Ma ei teagi kas pean ennast või teda süüdistama ja peaksin jätkama seda suhet või lõpetama? Kas tõesti on nii, et osad inimesed maksavad nn. karma võlgasid. Miks ühtedel suhted purunevad ja teistel mitte?
Kui keegi ei viitsi vastata ja hr. freelancer ka mitte, siis soovitan tutvuda mainitu varasemate postitustega... see tema teema
(mitte
karmavõlg, vaid armukesed ja teine olemine ja lollus jne.- sita seest leiad ehk terad üles)
Enda ja selle mehe süüdistamine on ainult siis õigusatud,kei see annaks sulle mingi hingelise tasakaalu,kas või ajutise...muul juhul see suht
irratsionaalne ja kurnav tegevus.
Arvan,et peaksid nüüd,kui oled oma tulevase lapsega ainult kahekesi,rohkem praktilistele "asjadele" pühenduma....
Ole vapper,te olete kahekesi,ja sina oled see saatuse ees vastutaja
!
Raha pole probleemiks. Materiaalselt olen ma ise kindlustatud ja lapsel on kõik olemas ja isa annab ka raha ja käib teda vaatamas. Aga see ongi täpselt ainult see, et annab raha aga mida nädal edasi seda rohkem tunnen, et ta hoiab meist eemale kuna naine ei luba tal meiega kohtuda. Ma kohe ei mõista miks mehed pole kunagi oma tunnetes kindlad. Kui tal nii suur armastus on kaasa vastu miks siis eelmiel aastal seda armastust polnud ja kust ta nüüd äkki tuli? Mina ju ei suuda tundeid päeva peaöt nurka visata ja mul pole õrna aimugi kuidas seda teha?
tead neid berzzeid on nii meeste,kui naiste hulgas....
oleks ma naine,siis võtaks ma tõsisemalt neid mehi,kes armastusest ei jahu...vaid tegudega seda demovad.
see,et sinu kõrval praegu armast meesterffast tugepakkumas ei ole,on ajutine nähtus...see läheb üle ja sina saad tugevamaks.Ja usu,see,et ta pidevalt
sinu ja oma endise kodu vahet ei pendelda...see sulle lihtsam(sry,et sulle siin kukkusin vanaema mängima!)
Nagu Maiu juba vastas olekspidanud mõistmakohe alguses ,et oled teine.Kui pole lootust olla esimene siis on ka loomulik et iga mänguasi muutub kunagi
kurnavaks-seda ka siis kui oled selle mängides katki teinud.Lihtsalt tuleb leidamoodus kuidas sellest vabaneda.
See et oled rase pole muidugi ainult sinu süü.Üldjuhul on selliste asjade juures kaks osapoolt ja vastutus peaks olema mõlemipoolne(vähemalt mina
arvan nii).Alati tuleb ka kolmandana suhtesse tulles arvestada sellega ,et paar,kelle vahele sa ronid onmillegipärast nii lähedane,et teineteist
lasevad vankri ette rakendada.Ja miks mitte rääkida armukesele oma tunnetest,seda isegi siis kui selle jutu tagamõtteks onainult kättesaamise
huvi.Oskus keelega manipuleerida on ka relv.
ma ei tea ühtegi abielumeest ,kes ei hakkaks armukesele rääkima kuidas nad oma naist ei armasta ,kuidas naine neid ei mõista jne- seebijuttu alustades ongi mõtetu väita ,et tahan sind vaid natukeseks sebida ,sest oled mugav varjant-sa armusid liiga ära ja andsid oma südame jäägitult ära-muutsid ennast kaitsetuks-kahju küll
Kordan veel: ega teise õnnetusel õnnelikuks saa........
Mitte kunagi ei tohi armuda võõra naise mehesse, see on suurim kuritegu ja veel rasedaks jääda!
See on nüüd näide kui sügavale perse võib oma elu pista!
Skin, see polnud ju elu.
Tsitaat:
Algne postitaja: Sassy
Aga kuna tema kaasa sai teada kogu meie loo siis nüüd järsku on ta nii hooliv isa oma nelja seina vahel, et põhimõtteliselt pole meid olemas enam
Juba koolis peaks õpetatama tüdrukutele ja poistele hetke ühiskonnas levivaid sotsiaalseid probleeme ja neid ka arutama, õppima läbi vaatama oma armutundest.
see on tüüpiline näide kuidas teeb halb armuke!
Ikka on lahendamata meie ühiskonnas üks asi.
Kõik lapsed mis sünnivad ilmale on ju pühad !!! ja vajavad kõikide vanemate hoolt. Ükski naine ei tohiks lahterdada meie lapsi oma kasuahnuse või
valesti kujundatud instinktide järgi.
Siit algavadki valed mõtted peas ja siis perekonnas ja siis ühiskonnas ...
Paraku tuleb siin ühiskonnas edasi kasvatada vahest ka üksi, Soovin kõige paremat ja palju Päikest Emadele, kes on selle väikese ilmakodaniku
otsustanud ilmale tuua!
Kui inimene on juba puhtalt instinktidest lähtuvalt lahterdanud ennast ja jäänud rasedaks, siis pole siin küll enam miskit paratamatut- omad vitsad
peksavad!
või ma ei saanud su postist, 2mustikas, hästi aru...?
no mis seal vihtasid vaja, kui tahtmine on suur ja ürgne motoorika tagant lükkab , ununevad kõik muud tõed. Vaata joodikuid: aju on sõltuvuses, joobki
jälle täis ja siis tõmbleb tänaval, või baaris
skin võttis sõnad suust......
abielumehed on suhete loomisel tõesti riskigrupp...kunagi ei tea, kuhu tuul pöörab....
Mina olen tähele pannud, et abielumehed käituvad üsna ettearvatavalt. On üks lihtne reegel, aga loomulikult kinnitavad erandid reeglit.
Kui on jõukas ja edukas mees, siis võib arvata, et otsib uut naist, kes sobiks fassaadiga rohkem või siis lihtsalt vahelduseks. Kui on tavaline mees,
kes tuleb toime ja on jõudnud üht-teist elus soetada raske vaevaga, siis otsitakse küll vaheldust, aga naist maha ei jäeta, sest majanduslik pool on
sageli liiga keeruline lahendada. Lihtsalt ei raatsita poolest varast loobuda. Lihtsalt ei viitsita sekeldada sekeldusi, mis kaasnevad vara ja laste
jagamisega.
See on muidugi üldistus.
Anne on olemas sellised asjad nagu lepingud ja miljon muud võimalust et kui ikka tahad siis võid jätta naisterahva maha ja tema osaks saab ainult
kurb mälestus.
Armuke-olen seda korduvalt ütelnud ja korda uuesti-ta on inimene number kaks ja peab sellise seikluse korral arvestama variandiga et teda pruugitakse
ja hiljem visatakse minema nagu tühjaksjoodud taara.Ja seni,kuni naisterahvad tahavad kuulda meelitusi,neid ka oma eesmärkide saavutamiseks
kasutatakse.Seevastu võikska armukese staatust jagav inimene laskma kõrvadevahelise olluse blokeerimislihase vabaks ja müelda reaalselt.Kui juba
kedagi koinatakse kõrvalt siis pole probleemiks vahetada number kaks number kolme vastu,ja solvuda pole mõtet.Said keppi ja ole õnnelik.See et sa
enesele tite jlasid taha treida on täielikult mäng sinu riisikol.Ja mees,kes kasutab number kahte ilmasüümekateta lihtsalt pole kohustatud arvestama
sellega et titt tuleb.Kui ta enese persele seiklusi ei taha otsida ei kasutaks ta naist laiatarbekaubana.
well...nüüd sa siis defineerisid ära väljendi armuke,millele sa ühes teises teemas ei tahtnud vastata! Küüniline rezümee on siis selline,et soetage
endale siis vajadusel pigem intiimsõber,kes ei jahu armastusest ja keskendub rohkem ihuvajaduste haldamisele (ma ei pidanud silmas igasugu organismi
väljaheidete logistikat) ....
?
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Lihtsalt ei viitsita sekeldada sekeldusi, mis kaasnevad vara ja laste jagamisega.
Annele: üsna ettearvatavalt käituvad ka (tähelepanuta jäetud) abielunaised.
Küll ühest asjast ei saa ma aru, miks naised võtavad armukeseks mehi, kes oma naist taga räägivad, kuidas sellised lontrused üldse võimaluse saavad?
Üks korralik mees, kui ta endale parasjagu armukest ära sebib, nii ei tee. Ja üks korralik* mees ka armukese pärast ei lahuta.
Mis mind ikka ja jälle kummastab, on muidugi see et, mõned taandavad toimunu kepile...
Sassyle: elu nüüd sellega perses ei ole, arvan et tuttavad piisavalt head nõu andnud, nüüd tuleb neid järgida ja eluga edasi minna.
* Ja ärge mind nüüd selle "korraliku" pärast maha lööge, see ikka mõningal määral irooniana mõeldud.
Tsitaat:
Algne postitaja: Quex
Mis mind ikka ja jälle kummastab, on muidugi see et, mõned taandavad toimunu kepile...
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Anne on olemas sellised asjad nagu lepingud ja miljon muud võimalust et kui ikka tahad siis võid jätta naisterahva maha ja tema osaks saab ainult kurb mälestus
Tsitaat:
Et siis millele..? Armastusele?
Samas on see enese ja abikaasa piinamine ju, kui koos elatakse ainult sellepärast, et ei suudeta varast loobuda? Kuidagi väiklane tundub.
Ma ka toonitaks, et kunagi jääme sellest mammonast ilma niikuinii, milleks siis üldse kakelda, ei anna , ärgu andku, lähen edasi oma eluga, ega ma siia ilma vara jagama ei tulnud....
Berta, enamik abielusid püsib sotsiaalsel turvalisusel. Abielu on mõnes mõttes äritehing.
Arvatakse ka, et monogaamia kujunes välja tänu sellele, et pärandussuhted läksid hirmkeerulisteks kätte.
Piinamine, väiklus? See on ... väga pikk jutt ... Läheb teemast välja.
Looma ja linnuriigis on palju näiteid arenenud paarisuhetest kus poegasid toidetakse kõik pered koos, aga pesa ehitatakse ainult kahekesi. Ja jäädakse ka paarina kokku , peale poegade suureks toitmist.
...jajah, looduses on üldse palju imeasju ja imeloomi, igaüx võib leisda omale sobiva(mida) keda matkida
kuda see nüüd olli
loll, kes omale midagi vabandusex ei leia...?
aga loll, kes lolli vabanduse leiab 
lugesin ma nüüd siis õigesti et on kuulda väikest nurinat?
Anne51. Ma arvan, et ma otsustaks selle asja üsna ruttu ära kui teaks, et mees elab minuga koos AINULT selle pärast, et ei suuda poolest majast loobuda.
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Berta, enamik abielusid püsib sotsiaalsel turvalisusel.
Kuidas sa otsustaksid, berta?
Tsitaat:
Algne postitaja: officer
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Berta, enamik abielusid püsib sotsiaalsel turvalisusel.
rõhuv enamus nendest abieludest meenutab rohkem sotsiaalset onaneerimist!
tavaliselt elatakse koos sellepärast,et on tekkind teatud rutiin ja inerts, on ka lapsed jne sõltuvus millestki , kellestki, aga kui on ikkagai valitud üks partner olgu see või halb või hea valik siis peaks seda ka kõige tähtsamaks pidama.
õnnetu=armuke, mind ausalt öeldes kohe paneb imestama
- olla armuke, mina ei julgeks.....
Tsitaat:
Algne postitaja: berta
Tsitaat:
Algne postitaja: officer
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Berta, enamik abielusid püsib sotsiaalsel turvalisusel.
rõhuv enamus nendest abieludest meenutab rohkem sotsiaalset onaneerimist!
Selles asjas tuleb paraku ohvitseriga nõustuda.
Anne51, seda pole ju keeruline ära arvata kuidas ma otsustaksin. Kui elada pole võimalik, siis vegeteerida pole samuti mõtet, arvan ma. Lihtsalt teeks sellisele vegeteerimise elule kiire lõpu.
Väga raske olukord ja praktiliselt on võimatu või väga raske ilma Jumalata seda üle elada. Mis ma soovitaks? Kindlasti minna mõnel pühapäeval kirikusse, sealt saab lohutust, teenistused algavad kell 10.00. Ja ära ole mingil juhul õnnetu, et su sõber on õnnelik oma perega! See on õige ja nemad peavad koos olema. Sinul on muidugi raske, aga eks nii see siin elus on, et peame maksma oma valikute eest. Oleksid pidanud kasutama rasestumisvastaseid vahendeid, kui last ei tahtnud. Aga kas jääda kokku selle mehega? See on sinu valida, sa ei jõua praegu päris üksi vist koormata kanda ja on siiski hea, kui sul on sõber, aga kindlasti oma tuleviku huvides hakka tõsiselt vaatama omale inimest, kes oleks iga päev su kõrval, muidu lihtsalt raiskad oma elu!
Tsitaat:
Algne postitaja: Sinujaoks
... aga kindlasti oma tuleviku huvides hakka tõsiselt vaatama omale inimest, kes oleks iga päev su kõrval, muidu lihtsalt raiskad oma elu!
Kui inimene tahab olla teisele armuke, siis armuke klassikaliselt ei esita muid nõudmisi peale väikeste klassikaliste rahaliste. Kui jutt on armastusest ja poolest majast, siis on see inimene tüütus, mitte armuke. Või ehk siis kirglik armastus? Võta sa kinni neid naisi. Pole palju kuulnud, et mees oleks kellegi naise armuke.
Sinujaoks, kas need inimesed, kes igapäevaselt enda kõrvale kedagi ei taha, on sinu jaoks koheselt elu raiskajad? Ei ole ju - igal inimene
valib ju ise oma tee, ja seda just nii, nagu talle kõige parem ja lihtsam tundub.
Teemalagatajale - kuna sa sinisilmselt uskusid kõike, mida sulle ette lauldi alguses, siis jah...nüüd näed tegelikku elu. Ära iialgi roni
perekonna vahele...isegi siis, kui üks pool sellest räägib, et ta pole rahul - ta ei elaks sellisel juhul temaga!
ma arvan, et me oleme kõik siin ühed raiskajad ja eesotsas mimm tuleks tõmmata ratta peale
Seda, miks ühtedel suhted purunevad ja teistel mitte, ei oska keegi öelda. Lihtsalt lõppevad. Kahjuks...
Siin ei saagi mingit kohtumõistjat sulle olla. Pead püüdma oma eluga edasi minna. Iseasi siis see, kui palju on sinu lapse elus pärisisa. Süüd otsida
kellegi juurest on täiesti mõttetu.
Kuulge normaalne mees võtab armukese ikka kepi pärast?! Mis krdi tundeid te naised otsite sellisest armukese suhtest? Ainus tunne mis peaks olema
oluline on see kui tunned et on kõva(naise puhul) või märg(mehe puhul)
Sellepärast ma armukesi ei peagi.
Naised on ju lollid, see on ammu teada 
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Mina olen tähele pannud, et abielumehed käituvad üsna ettearvatavalt. On üks lihtne reegel, aga loomulikult kinnitavad erandid reeglit.
Kui on jõukas ja edukas mees, siis võib arvata, et otsib uut naist, kes sobiks fassaadiga rohkem või siis lihtsalt vahelduseks. Kui on tavaline mees, kes tuleb toime ja on jõudnud üht-teist elus soetada raske vaevaga, siis otsitakse küll vaheldust, aga naist maha ei jäeta, sest majanduslik pool on sageli liiga keeruline lahendada. Lihtsalt ei raatsita poolest varast loobuda. Lihtsalt ei viitsita sekeldada sekeldusi, mis kaasnevad vara ja laste jagamisega.
See on muidugi üldistus.
Mitte alati. Kui abikaasa teisepoole käest enam psühholoogilist tuge ja energiat ei saa, läheb ta seda mujalt otsima. Või nikastab ennast suurest murest ära. Kehtib mõlema soo kohta. Ja kui leitakse, siis tihti ka jäädaksegi.
Andrew, kahtlemata on ka selliseid, kes lähevad ja tagasi ei tule. Kuid millegipärast arvan, et maja, auto ja sarnane muu nodi on päris hea köidis nii mehe kui naise jaoks. Eriti kui aastaid ka juba keskea ligi
Njah, keegi eelmisel leheküljel mainis, et neid väärtushinnanguid tuleks õpetada juba koolis. Aga mis sellest tolku on, kui telekast tulevates
seepides on üleaisaviskamine ja petmine täiesti lahutamatu osa. Sellega kantakse needsamad käitumisnormid ple ka reaalsesse ellu ja arvatakse, et nii
peabki olema.
Aga olen seda meelt, et teise perekonda ei tohi lõhkuda!
Tsitaat:
Algne postitaja: olevt
Andrew, kahtlemata on ka selliseid, kes lähevad ja tagasi ei tule. Kuid millegipärast arvan, et maja, auto ja sarnane muu nodi on päris hea köidis nii mehe kui naise jaoks. Eriti kui aastaid ka juba keskea ligi
jagamine pole ikka see, mis tervik. Auto mulle, maja sulle. Aga hakka nüüd endale üürikat otsima või korterit ostma, kui omas majas harjunud asju ajama.
Inimesed väärtustavad asju rohkem kui endid. Miks nad muidu nende küljes ripuvad ja selgeks ei tee, millisena oma elu näha tahavad. Ning siis nad
pendeldavadki.
Ja sisimas on õnnetuid oluliselt enam kui armuke, kes valis oma võimaluse õnnetu olla vabatahtlikult.
eks see asjade väärtustamine/üleväärtustamine on elu erinevatel etappidel erinev. Nooremapoolsed ei sea mammonat nii esiplaanile, kui keskealised. Või kuis?
nooremaapoolsetel ei ole ka seda varanatukest eriti.
Aga mina sellele naisele kaasa ei tunne. Loll oli, et armukeseks hakkas ja titegi sai. Suht vähe on selliseid abielumehi, kes armukesega hiljem ühise
pere loovad. Väike kõrvalehüpe...see on neile okei, aga oma perest, kodust, lähedastest loobuda---no vähesed tahavad/suudavad.
Eks omad vitsad peksavad nyyd.
desiree, minul on siiski kahju teemaalgatajast. Loll või mitte ... Lollil on raske elada ja ta ei ole süüdi, et ta loll on. Mees on ikka rohkem süüdi,
sest tema käitus liiga mõtlematult. Oleks me kõik mõtleksime rohkem! Oleks me kaaluks oma samme! Oleks too mees pikemalt mõelnud, enne kui lõbutsema
läks, oleks ta ehk taibanud, et ei taha elada lahus oma lastest.
Oleks! Oleks tädil rattad ...
palun hoidke näpp ees, kui võõraid mehi panete, mehi ei võeta tõsisel vaid kasutatakse eneserahuldamise eesmärgil!
Tsitaat:
Algne postitaja: olevt
eks see asjade väärtustamine/üleväärtustamine on elu erinevatel etappidel erinev. Nooremapoolsed ei sea mammonat nii esiplaanile, kui keskealised. Või kuis?
kas seda. mida saab tituleerida 'kõigest kõige parem' ikka saab mammonaks nimetada. Kujutan ette, et pead silmas igapäeva olme ja moe asju. Või..?
ei pea silmas mina mitte seda
raudselt mitte.
mulle muud asjad olulised.
nooremas keskeas inimesi suhtkoht kuulanud ja hänmmastunud
parimatest parim maja parimatest parimas irw elamura´joonis.
parimatest parim auto, sest meie firma kõige madalamal mehel on see auto...
olen loll vist?
maja ja auto ja aktsiad teevad inimese? ei vaidle vastu ja nõus ka ei ole. kõige nõmedam variant - erapooletu e.mul savi
ok, maja eliitlinnaosas. Aga mis puutub siia siis naisega koos rügamine. Kujutan ette naisega koos rügamist sellisena - naine segab vannis segu, mees laob müüri, naine paneb aknaid ette, mees paneb katust...
imelik ettekujutus.
pepust võib ikka näpistada müüriladumise vahepeal.
ehitusprahis püherdada tuleviku nimel on sama lahe
eesmärk: tydrukud, kes te arvate, et varakas mees on muidusaada, on vale arvamus.
vähe on neid, kes viitsidvad oma vara ja saavutusi hakata suvaliste (lapse saanud) ninnudega jagama.
meestel on oma väärikus ja austus nende vastu, kes on neid pool elu toetanud, isegi kui kirg on kustunud
NB! mina pole ninnu ega "kirg kustunud"
seal poolel teel
Siinses kolmnurgas on peamiselt süüdistatud noort naist, armukest - loll, abielurikkuja, liiderlik.
Sekka vahel ka meest - valetaja, abielurikkuja, liiderlik. Hea, õilis ja õige on abielunaine - toetab, jagab koormat, kannab kohustusi.
Oleks elu vaid nii lihtne ja selge
Aga kui abielunaine on väiklane iriseja, kellelt keppi saab parimal juhul korra kuus? Mees otsimas hellust, taastamas eneseusku. Lootmas, et võib
kõike veelkord otsast alustada? Armuke otsimas armu?
Ps. Võibolla peaks isegi dillinger armukesi kui ta naine poleks just selline kui on.
Roxena...väga õige jutt mis rääkisid
aga mis dilli puutub, siis temal pole armukesi vaid sexisõbrannad
parem näide oleks vast olnud freelanceri nimetamine hoopis 
Mina siin naisest õilsa märtri valmistamist küll märganud ei ole? Aga noh, on kuidas on, olla armuke ja siis halada, et nädsa ... läks jälle tagasi.
Korra kõmpinu, teeb seda veel. Kas just alati, aga tõenäosus on suurem. Läheb siis kuhu suunda iganes.
Tsitaat:
Algne postitaja: Roxena
Aga kui abielunaine on väiklane iriseja, kellelt keppi saab parimal juhul korra kuus? Mees otsimas hellust, taastamas eneseusku. Lootmas, et võib kõike veelkord otsast alustada?
Tsitaat:
Algne postitaja: Sassy
osad inimesed maksavad nn. karma võlgasid.
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Esiteks ma ei saa aru, miks mees abiellus väiklase irisejaga?
Imre, keegi ei kleebi silte. Küll aga tõi iriseja versiooni sisse Roxena. Ka see on ju võimalus? Ja mis sest, et see ei ole teemaalgatusega kaasas.
Vabandust, tundus suisa Sybill poolse väitena, et "miks ta abiellus väiklase irisejaga."
Teemaalgataja ei ole ju seda väitnud.
Aga ok, see selleks.
Imre - ma ei kommenteerinud mitte teemaalgataja posti vaid Roxena oma. Tsitaat ees ja puha.
mehed räägivad seda mida sa kuulda tahad et sind kätte saada
nii et järgmine kord mõtle enne kui teise naise mehega suhte lood
ja selle mehe naist pole mõttet selles süüdistada eks ta võitleb selle eest mis tema
ja kui hakkad siiski armukeseks pea meeles et oled 95% juhtudest igavene teine
Tahaks kuidagi teema algatajat lohutada, kuid ei suuda. Olen enamusega siin rääkijatega ühel arvamusel. Aga ma tean et armumine teeb peast täitsa
lolliks. Isegi kui me kõik normaalses konditsioonis teame et armuke jääb alati kaotajaks, isegi kui mees jätab oma abikaasa ja pere, ei tule sealt
reeglina õnne. Kui mees teeb seda ühe, siis teeb ka teise ja kolmandagi korra...
Ja ometigi leidub naisi, kes astuvad samasse ämbrisse ikka ja jälle, vahetades ühe untsu läinud armuloo järgmise vastu ning jälle abielumehega. Ja
siis räägitakse et inimene on õppimisvõimeline
Mina ütlen, et jäta see mees, las ta elab edasi oma elu, oma abielu. Teiste õnnetusega õnnelikuks ei saa.
Aga sellegi poolest soovin jõudu ja õnne lapse puhul, ole talle parem ema, tee paremaid otsuseid, sest tema pole sinu rumalustes süüdi...
Hundist ei saa kodulooma ja abielumehest ei saa kunagi midagi rohkemat kui armukest. Nii et sorry-ise olid loll, kui uskusid ja ära nüüd hala midagi.

lihtne hukka moista, aga siinkohal tuleb ikkagi meelde see kividega viskamise teema ja patust puhtast olek.
ise tahaks ka klahvida, et naiivne armuke ja vastutustundetu mees ja tyytu abikaasa, aga kes neid taustu ja tagamaid tegelikult teab.
pipilota-mina olen küll vähemalt sellest patust puhas
No omajagu naiivsust, vastutustundetust torkab teemaalgatuses küll silma.
Tüütu
abikaasa .. Tegelikult polegi temast ju suurt miskit räägitud. Nii et .. raske öelda.