
Kas keegi oskab selle koha pealt sõna võtta....olin oma tüdrukuga 3 aastat koos ning siis tegi ta kõrvalhüppe, kuid kontakti vahe oli ainult päevade
küsimus....nüüd on ta rase, ning ei tea isegi, kelle laps on!
Kas oleks kuidagi võimalik kindlaks teha....kas veregrupi või lootevedelikust test teha?
Kui keegi oskab, siis võix ju kaasa rääkida!
tuleb ilmselt oodata lapse sünnini....
Huvitav, et Sa Kodutute foorumi netist leidsid aga sellele küsimusele vastust mitte.
http://biomedicum.ut.ee/dna/kysimused.htm
Milliseid materjale lisaks verele saab veel uurida bioloogilise isaduse määramiseks?
1) vajadusel põse limaskesta kaabet
2) lootevedelikku, määramaks bioloogilist isadust raseduse ajal
3) abordimaterjali loote bioloogilise isaduse määramiseks
4) lahkamisel võetud koeproove
5) skeletijäänuseid, hambaid.
Kus saab anda verd DNA analüüsi läbiviimiseks?
Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo juures:
1) Tallinnas, asukohaga Narva mnt. 46. Vastuvõtuaeg tööpäeviti, paariskuupäevadel kell 9.00-13.00. Vastutav isik: dr. Tõldsepp. Vastuvõtule tuleb
eelnevalt registreerida telefonidel 6921013 või 6921000.
2) Tartus, asukohaga Biomeedikum, Ravila 19. Vastuvõtuaeg tööpäeviti kell 14.00-15.00. Vastutav isik: Gunnar Tasa. Vastuvõtule palun registreerida
telefonil 55 105 92.
3) Pärnus, asukohaga Sillutise 6. Vastutav isik: dr. Vellend. Telefon: 44 73 177.
ok....tähh selle eest
No kui naispool ei ole huvitatud raseduse ajal isaduse tuvastamisest, siis ... Siis tuleb nagunii sünd ära oodata.
Lootevett päris põhjuseta nüüd ka võtma ei hakata. On sellegagi omad riskid seotud.
no jahg, ootan ära, kuid lapse välimuse järgi ei pruugi ka ju aru veel saada.....lapsed muutuvad selles suhtes ju tugevalt.....mingi aastaga ehk
ütleb, kas on ka isa moodi natuke
Väline ei pruugi ses osas midagi öelda kui just mõnd ilmselget tunnust ei ole. See sageli nagu rohkem tõlgendamise-oletamise-vaatamise küsimus ja niipalju kui on arvajaid, niipalju on ka arvamusi.
Ega sul muud üle jää kui oodata lapse sündi...lootevee võtmise kaasnevad jah igast riskid-pole mõtet ju last ohtu seda seepärast.
Sellega seoses meenub üks doksaade kus statistika põhjal ei tea iga viies mees seda et kasvatab teise mehe last.....hurrrraaa naised 
No kui mulle on naisteraffas oluline,siis absoluutselt ebaoluline,kes temast lähtuva lapse isa on!
antud juhul olen eelkõnelejaga täpselt sama meelt. Et kui naine on armas ja on tahtmine koos temaga elada ja ka lootus isaks saada, siis mispärast on vaja seda kõike veel solkida sellega et kahtlustada kelle last ta siis tegelikult ootab... või on äkki käimas mingit sorti enampakkumine võimalike isade vahel?
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
tuleb ilmselt oodata lapse sünnini....
Aga kui sa vaid teaxid, kuidas see laps hakkama pandi.....siis ma arvan, et sul lähex igasugune isu iseenesest ära, olgugi, et tüdruk sulle ikkagi
mingil määral oluline on
Mis sa sööd, et sa nii tark oled
ja mida sa selle teadmisega peale hakkad, ventomees?
Tsitaat:
Algne postitaja: Ventomees
Aga kui sa vaid teaxid, kuidas see laps hakkama pandi.....siis ma arvan, et sul lähex igasugune isu iseenesest ära, olgugi, et tüdruk sulle ikkagi mingil määral oluline on![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: traxic
antud juhul olen eelkõnelejaga täpselt sama meelt. Et kui naine on armas ja on tahtmine koos temaga elada ja ka lootus isaks saada, siis mispärast on vaja seda kõike veel solkida sellega et kahtlustada kelle last ta siis tegelikult ootab... või on äkki käimas mingit sorti enampakkumine võimalike isade vahel?
Tsitaat:
Algne postitaja: Ventomees
Mis sa sööd, et sa nii tark oled![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
ja mida sa selle teadmisega peale hakkad, ventomees?
Tsitaat:
Algne postitaja: Chess
Tsitaat:
Algne postitaja: traxic
antud juhul olen eelkõnelejaga täpselt sama meelt. Et kui naine on armas ja on tahtmine koos temaga elada ja ka lootus isaks saada, siis mispärast on vaja seda kõike veel solkida sellega et kahtlustada kelle last ta siis tegelikult ootab... või on äkki käimas mingit sorti enampakkumine võimalike isade vahel?
Kaldun arvama, et oma liha ja veri on ikka etem, kui kellegi teise oma eks. Ja kui naine mehele teise lapse pähe määrib, siis see küll medalit väärt tegu pole ja tõenäoliselt pole ka see naine midagi väärt . . .
Tsitaat:
Algne postitaja: traxic
Tsitaat:
Algne postitaja: Ventomees
Mis sa sööd, et sa nii tark oled![]()
.. ei pea ennast sugugi targaks, mistõttu ei pane ka pahkas kui minu sõnu kritiseeritakse või teisit tõlgendatakse.. Aga ütle mis poolest sulle mu sõnad targad või vastupidi ebameeldivad tundusid.. ? Tausta ma ju ei tea.. mingi vihje andsid küll Officeri le suunatud vatuses aga see oli ka kõik, nii et.. mis olid need aspektid?
Mul on selleks oma taktika- yhe tsykli jooksul mitmega ei seksi. Vähemalt siis tean ise, et kui midagi untsu läheb, ei teki kahtlust, kelle oma.
A meestel ei jää jah muud üle, kui DNA test teha vist.
Tsitaat:
Algne postitaja: Ventomees
Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
ja mida sa selle teadmisega peale hakkad, ventomees?
Kas siis sina ei tahax sellises olukorras teada saada, kelle oma on? Selles suhtes, et kui sa arvad, et on sinu, ja mingil määral oled õnnelik ning kui välja tuleb, et polegi....see on lihtsalt ebameeldiv, kui mitte öelda, et vastik!
Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
Tsitaat:
Algne postitaja: Ventomees
Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
ja mida sa selle teadmisega peale hakkad, ventomees?
Kas siis sina ei tahax sellises olukorras teada saada, kelle oma on? Selles suhtes, et kui sa arvad, et on sinu, ja mingil määral oled õnnelik ning kui välja tuleb, et polegi....see on lihtsalt ebameeldiv, kui mitte öelda, et vastik!
Vaata Ventomees, mina olen kasvatanud küll rohkem kasulapsi kui omi lapsi.
Kui sa saad lõpuks teada elust üldse, siis oled juba teisel seisukohal ja oled rahulik - selliste asjade ees, kõrval või järel.
Muidugi huvitavad mind ka laste geenid ja anded, aga hoopis teisest küljest ja lapse sünnist saati, seda rohkem selleks, et mida peaks lapsele elus rohkem andma, kas tast tuleb sepp või näitleja ja mida tema ise oluliseks peaks! Aga mitte, kes selle tegi, vot!
![]()
kas tahad siis naisele tõestada, et ta üleaisa lööb või huvitab sind lapse tegelik isa?
kas siis kui laps ei ole sinu oma , siis lähed ära ?
Tsitaat:
Algne postitaja: Ventomees
Tsitaat:
Kas siis sina ei tahax sellises olukorras teada saada, kelle oma on? Selles suhtes, et kui sa arvad, et on sinu, ja mingil määral oled õnnelik ning kui välja tuleb, et polegi....see on lihtsalt ebameeldiv, kui mitte öelda, et vastik!
Kas Sa nüüd sõnastasid ennast natuke valesti, või oled vähe võigas tüüp. Lapse kohta öelda vastik???
Kui Sa nagunii tead, et Su naist karati nii korralikult, et ta rasedaks jäi( Sinu laps se vaevalt on, kolm aastat ei ja siis äkki samal ajal kui teine mees sudimas käis. Väga kahtlane) ja see Sinus vastikust ei tekitanud, kuidas saab siis laps seda tekitada?
Marxendorf - 25.09.2006 kell 07:37( Sinu laps see vaevalt on, kolm aastat ei ja siis äkki samal ajal kui teine mees sudimas käis. Väga kahtlane)
Kas see on siis nüüd mingi standart, et kolm aastat tühja kargamist tähendab, et laps ei ole sinu jagu???
Kulla inimene, ega laps ei sünni paljudel ainult ühest voodimadinast, vaid sellega võib isegi mitmeid aastaid minna! Laps tuleb siis, kui Tal selleks õige aeg on! Ja seda peab planeerima ja on nagu täpisteadus.
Seisan tegelikult sama probleemi ees, et ei tea kelle laps see on. Seni, kuni ma seda 100% ei tea, ei ole mul ka mõtet ennast selle vastu keerata! Armastan oma naist ja seda Last, kes tema sees kasvab, vaatamata sellele, et on võimalus teist DNA-d sealt leida! Loomulikult ma kardan ka seda vastulööki, et mis siis kui saan teada, et see ikka ei ole minu jagu.......!
Pole veel isegi vastust leidnud, aga kindel on see, et armastan neid mõlemaid ja minust saab Temale see isa, keda nähes lapse silmad särama hakkavad! Kui ma ei oleks loll olnud ja Eestist lahkunud.....oma naise vastu rohkem tundeid ja hoolivust ülesse näitand.....ei oleks ma sellise probleemi ees!
Aga ma ei vihka kedagi! Naine on andestuse saanud ja ka mina olen selle saanud! Aga haiget teeb see, et me Teineteisele nii haiget tegime! Minevikku me muuta ei saa, aga saame ühise tuleviku paremaks muuta! Ei vihka ma seda meest, ega ta sõpru! Vähemalt oli ta asja eest, kui ma eemal olin!
Kurba aga pidulik...kas pole?
Vähemalt tean ma ühte: Iga laps, olenemata tema DNA-st väärib iga inimese armastust ja hoolitsust, väärib lapsepõlve ja mälestusi isast, kes teda kasvatas ja isast, kes on kuskil, olemas!
Lola69 - 25.09.2006 kell 08:50Aga, Marxendorf, kas sa ise tahad kindlasti ka isadustesti läbi teha?
Sa ei tea iial ette, mis tundeid see lõplik vastus sinus tekitab.
jenni - 25.09.2006 kell 09:01Arvan, et kui juba mõtteks/jutuks on tulnud variant "Äkki see laps polegi minu liha ja veri", on kahtluseuss juba külvatud ja see ei anna enne rahu, kui selgus majas!
Loomulikult on rohkem isa see, kes kasvatab, aga järjepidevuse säilitamiseks on ikkagi õige omada ühiseid järeltulijaid, mitte kõrvalt võetuid.
Esialgu on ka "võõras" armas, kui aga armastus otsa saab, võib igasugu etteheiteid tulla.
Tulevik.vs.Olevik - 25.09.2006 kell 09:10Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
No kui naispool ei ole huvitatud raseduse ajal isaduse tuvastamisest, siis ...
...siis ju VÄGA suur tõenäosus, et sa ei ole lapse bioloogiline ise. Mis muidu naisel karta on...
ps) Lapse isa EI ole see kes ta valmis lükkas vaid see kes lapse üles kasvatada aitab. Mõtle ka sellele.
2mustikas - 25.09.2006 kell 09:46Tsitaat:
Algne postitaja: Marxendorf
Armastan oma naist ja seda Last, kes tema sees kasvab, vaatamata sellele, et on võimalus teist DNA-d sealt leida! Loomulikult ma kardan ka seda vastulööki, et mis siis kui saan teada, et see ikka ei ole minu jagu.......!
Kas meie hingevalu selle asja pärast ei tulene just ühiskondlikust kasvatusest ja meile õpetatud tabudest.?
Kus on meie vaatleja sel hetkel, meie endi müüride (luukerede) lammutamiseks?
Kui me suudame mõista , miks meil on valus ja kuidas see valu tekkis ?
Siis oskame ka vahest oma seisukohta muuta ja tihti tunneme, et just olnud probleem oligi vale tõe püstitus.
![]()
Lola69 - 25.09.2006 kell 10:04Tsitaat:RASEDUSE AJAL isaduse tuvastamisel on naisel karta küll. Kasvõi raseduse katkemist.
Algne postitaja: Tulevik.vs.Olevik
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
No kui naispool ei ole huvitatud raseduse ajal isaduse tuvastamisest, siis ...
...siis ju VÄGA suur tõenäosus, et sa ei ole lapse bioloogiline ise. Mis muidu naisel karta on...
ps) Lapse isa EI ole see kes ta valmis lükkas vaid see kes lapse üles kasvatada aitab. Mõtle ka sellele.
Ka kui küsimus on hinges, siis niiväga selle asjaga kiirustada ka ei tohiks.
Eriti veel, kui isaksolemise rõhk on üleskasvatamisel, mitte eostamisel.
anne51 - 25.09.2006 kell 10:07Tsitaat:
Algne postitaja: Ventomees
Vaata kõik oleneb olukorrast....kui ma võtan naise koos lapsega, siis muidugi tean ma, et ma kasvatan seda last, kuid kui ma elan naisega koos ning ta üle aisa hakkab lööma ning seejärel laps tuleb, on hoopis midagi muud!
Selge see, et vahe sees! Teisel juhul sa ei tea, kas laps on sinu, aga nagu ma aru saan, on sinu jaoks oluline teada. Arvan, et enamiku inimeste jaoks on see oluline. Miks see sinu puhul oluline on? Jäi mulje, et sa tegelikult ei ole päris valmis isaks saama. Ütled: "...mingil määral õnnelik". Saan aru nii, et kui laps on sinu, siis oled valmis naisele andestama ja kohusetundele alluma? Või ei andesta ja aitad lihtsalt last kasvatada?
Marxendorf - 25.09.2006 kell 10:36Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Aga, Marxendorf, kas sa ise tahad kindlasti ka isadustesti läbi teha?
Sa ei tea iial ette, mis tundeid see lõplik vastus sinus tekitab.
Olen sellele mõtelnud ja mitte vähe! Elukaaslane on nõus seda tegema juba mu enda pärast.
Mina aga mõtlen, et:
Kui ma ei tea, siis vaevab mind see kahtlus terve elu, aga kasvatan last hoole ja armastusega. Kuid hinges närib1
Kui teen selle, siis saan hingerahu ja tean, et see on oma või siis mitte, aga olen teda kasvatanud nii, et ei pea häbi tundma!
Ja kui on oma, siis ei ole ju mingit probleemi!
Aga kahjuks on need mõtted, millele puudub veel reaalne tähendus ja tegelikkus, mis võib mõtetest erineda!
Aga ma tean, et vahepeal on tõde valus ja teeb haiget! Aga aeg parandab haavad jättes sinna armi!
murdjamees - 25.09.2006 kell 11:14Ära põe enam! vaatasin märkmeid ja avastasin et tõenäoliselt olen selle lapse isa mina. Seega võid rahulik olla, saad rõõmsa terve ja heade geenidega lapse!
Marxendorf - 25.09.2006 kell 11:19Sellisel juhul oli mu naine purjus ja oimetu, kui sinu otsa sadas!
murdjamees - 25.09.2006 kell 11:24Kaine ei olnud ta küll tõesti jah. Aga oimetu ta eio lnud.Osales titeteos aktiivselt ja häälekalt. Võiks lausa öelda et nautis täiega. Olevat olnud meeldiv vaheldus talle pakutava igapäevasexiga võrreldes.
officer - 25.09.2006 kell 11:27tu murdjamees: kas titetegemiseks piisab ainult karjumisest
?
Marxendorf - 25.09.2006 kell 11:29Suhtlsin just naisega ja ta väitis, et meenub üks suure nimega, lühikese tilliga ja räbaldunud tegelane, kes seksi saamise eesmärgil (elus esimest korda) oli valmis kõigeks! Till oli olnud nagu kortsus õlle vorstike ja mis pastaka abiga püsti sai ajatud! Pika nühkimisegi peale ei tulnud sellest torust pauku aga tuli mingi mandetu "sho¹¹¹¹" Naine käskis edasi ütelda, et teine kord oma musta pesu pesta tahad, siis tee seda käsitsi!
murdjamees - 25.09.2006 kell 11:32Ma vaatasin kohe et sul andekas naine, suudab sulle veenvalt valetada kui vaja! Ma loodan, et ei õhutanud nende paari postitusega perevägivalda!
Marxendorf - 25.09.2006 kell 11:39Naise andekuse üle ei ole ma kunagi kahelnud...isegi mitte võimekuse üle!!!
Ja perevägivalla koha pealt nii palju, et sina seda kohe kindalsti ei tekita! Hea, kui abituid aidata suudame!
murdjamees - 25.09.2006 kell 11:40Aga nüüd sa vähemalt tead.....
pisimimm - 25.09.2006 kell 11:42Aamen, marxi lapsega puhul saime teada, kelle oma, kes on järgmine
, kelle isaks sa pürgima hakkad, murdjamees
Marxendorf - 25.09.2006 kell 11:45Murdjamees!
No eks me siis Oktoobri lõpus saame teada, kas su paukpadrunitest ka midagi välja tuli!!!
jenni - 25.09.2006 kell 12:44Marx, ma arvasin, et Sa ammu isaks said, kui naine Sulle hõbeketi kinkis
Marxendorf - 25.09.2006 kell 13:06Ta kinksi need kogemata ennem ja ega ma siis enam neid Talle tagasi ei andnud!
Tibu sünni aeg on seega mingi 25.10.2006-27.10.2006
Naise arvamuse kohaselt on aga sünniks 18-s kuupäev!
2mustikas - 25.09.2006 kell 19:28Siis pole muud kui pöidlad pihku ja soovime kerget sünnitust! Ja edaspidise pärast ära nii väga muretse, nüüd on võimalus ühel teiselt murdjalt iga kuu midagi murda......
Ventomees - 25.09.2006 kell 19:37Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
kas tahad siis naisele tõestada, et ta üleaisa lööb või huvitab sind lapse tegelik isa?
kas siis kui laps ei ole sinu oma , siis lähed ära ?
Ei mind ikka pigem huvitab tegelik isa....me oleme sellest saati juba tegelt lahus, kui see juhtus, ning nüüd tahab ta tagasi tulla, kuid ma ei tea, mida teha.....aga teada saada olex ikkagi hea....lihtsalt kui olex minu oma, teaxin ma sellest rõõmugi tunda...
2mustikas - 25.09.2006 kell 19:40niiet tegelikult elu klappis temaga kogu aeg ja ainult vahejuhtum katkestas teie suhte?
Ventomees - 25.09.2006 kell 19:42kle ega see päris nii ka ei olnud....me lihtsalt ise ei planeerinud ja oskasime sellest hoiduda.....asi oli nii, et põhimõtteliselt magas ta teise kutiga ja järgmine päev minuga tagant järgi.....niisiis ei tea me, kelle oma ta olla võib....
Ja mitte laps ei ole vastik, laps ei ole ju milleskis süüdi....kuid lihtsalt see teadmine, kui sa kunagi pead pettuma.....
Ventomees - 25.09.2006 kell 19:46Tsitaat:
Algne postitaja: Marxendorf
( Sinu laps see vaevalt on, kolm aastat ei ja siis äkki samal ajal kui teine mees sudimas käis. Väga kahtlane)
Kas see on siis nüüd mingi standart, et kolm aastat tühja kargamist tähendab, et laps ei ole sinu jagu???
Kulla inimene, ega laps ei sünni paljudel ainult ühest voodimadinast, vaid sellega võib isegi mitmeid aastaid minna! Laps tuleb siis, kui Tal selleks õige aeg on! Ja seda peab planeerima ja on nagu täpisteadus.
Seisan tegelikult sama probleemi ees, et ei tea kelle laps see on. Seni, kuni ma seda 100% ei tea, ei ole mul ka mõtet ennast selle vastu keerata! Armastan oma naist ja seda Last, kes tema sees kasvab, vaatamata sellele, et on võimalus teist DNA-d sealt leida! Loomulikult ma kardan ka seda vastulööki, et mis siis kui saan teada, et see ikka ei ole minu jagu.......!
Pole veel isegi vastust leidnud, aga kindel on see, et armastan neid mõlemaid ja minust saab Temale see isa, keda nähes lapse silmad särama hakkavad! Kui ma ei oleks loll olnud ja Eestist lahkunud.....oma naise vastu rohkem tundeid ja hoolivust ülesse näitand.....ei oleks ma sellise probleemi ees!
Aga ma ei vihka kedagi! Naine on andestuse saanud ja ka mina olen selle saanud! Aga haiget teeb see, et me Teineteisele nii haiget tegime! Minevikku me muuta ei saa, aga saame ühise tuleviku paremaks muuta! Ei vihka ma seda meest, ega ta sõpru! Vähemalt oli ta asja eest, kui ma eemal olin!
Kurba aga pidulik...kas pole?
Vähemalt tean ma ühte: Iga laps, olenemata tema DNA-st väärib iga inimese armastust ja hoolitsust, väärib lapsepõlve ja mälestusi isast, kes teda kasvatas ja isast, kes on kuskil, olemas!
Vähemalt üx inimene, kes mind mõistab....meil oli tegelikult nii, et ta käis isegi kunagi uuringutel ja öeldi ära, et lapsi ei saa.....niisiis pidi ta minema operatsioonile....kuid viimasel uuringul enne operatsiooni.....viimaste testide tulemusel tuli arst ja soovis õnne....ta oli rase.....ta ise ka ei uskunud.....see oli hoop alles.....isegi arstid ei saanud asjale pihta....
Ventomees - 25.09.2006 kell 19:48Tsitaat:
Algne postitaja: Tulevik.vs.Olevik
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
No kui naispool ei ole huvitatud raseduse ajal isaduse tuvastamisest, siis ...
...siis ju VÄGA suur tõenäosus, et sa ei ole lapse bioloogiline ise. Mis muidu naisel karta on...
ps) Lapse isa EI ole see kes ta valmis lükkas vaid see kes lapse üles kasvatada aitab. Mõtle ka sellele.
No seda nad räägivad, kuid see ei ole nii lihtne, kui paistab.....kui meie endi suhted juba sassis on, siis mis saab veel, kui laps ilmale tuleb.....
Ventomees - 25.09.2006 kell 19:54Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Tsitaat:
Algne postitaja: Ventomees
Vaata kõik oleneb olukorrast....kui ma võtan naise koos lapsega, siis muidugi tean ma, et ma kasvatan seda last, kuid kui ma elan naisega koos ning ta üle aisa hakkab lööma ning seejärel laps tuleb, on hoopis midagi muud!
Selge see, et vahe sees! Teisel juhul sa ei tea, kas laps on sinu, aga nagu ma aru saan, on sinu jaoks oluline teada. Arvan, et enamiku inimeste jaoks on see oluline. Miks see sinu puhul oluline on? Jäi mulje, et sa tegelikult ei ole päris valmis isaks saama. Ütled: "...mingil määral õnnelik". Saan aru nii, et kui laps on sinu, siis oled valmis naisele andestama ja kohusetundele alluma? Või ei andesta ja aitad lihtsalt last kasvatada?
muidugi on see minu jaox oluline teada....see on oluline juba puht sellepärast, et siis tean, kuidas edasi elada.....praegu elame me lahus, sest ei tea, mida teha.....samas tahab ta tagasi tulla, kuid ma ei tea, kas suudan seda teha......äkki "juhtub" see jälle....ma eivõi ju kunagi kindel olla.....ma olen sellex valmis, kuid selles mõttes mingil määral õnnelik, et ma ikkagi looda, et see laps on minu.....samas ei ole ma õnnelik selle üle, mis juhtus.....ma ei tea, mida teha....ühed soovitavad üht, teised teist.....ex elu on see, mis meile teed näitab...
Ventomees - 25.09.2006 kell 19:57Tsitaat:
Algne postitaja: Marxendorf
Murdjamees!
No eks me siis Oktoobri lõpus saame teada, kas su paukpadrunitest ka midagi välja tuli!!!
Millal teil laps sünnib? Kas lähed ka ise kätt hoidma? Poiss või tydo?
Ventomees - 25.09.2006 kell 20:02Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
niiet tegelikult elu klappis temaga kogu aeg ja ainult vahejuhtum katkestas teie suhte?
No põhimõtteliselt küll, jah.....ta elas selle teise kutiga mingi paar kuud koos, kuid käis ka koguaeg minu juures.....elas ühesõnaga kaksikelu.....ma küll ütlesin, et tulgu ära, kuid tema ei tulnud õigel ajal.....niisiis need tunded jahtusid ajapikku....kuni ta tuli....siis oli kõik juba kuidagi teistmoodi....tunded ei olnud juba enam need....olin harjunud rohkem vabaduseg juba.....niisiis, tahtsin olla vaba.....kuid ta tuli ja kohe pani mind nö. ketti....talle ei meeldinud, kui ma sõpradega väljas käisin...jne.
Kuid enne seda oli meil igati norm. elu....kõik oli lilleline ja ilus....ma lootsin, et kui ta soomest tagasi tuleb, jätkubki kõik nii, kuid ma pidin pettuma...![]()
2mustikas - 25.09.2006 kell 20:03Tsitaat:
Algne postitaja: Ventomees
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Tsitaat:
Algne postitaja: Ventomees
Vaata kõik oleneb olukorrast....kui ma võtan naise koos lapsega, siis muidugi tean ma, et ma kasvatan seda last, kuid kui ma elan naisega koos ning ta üle aisa hakkab lööma ning seejärel laps tuleb, on hoopis midagi muud!
Selge see, et vahe sees! Teisel juhul sa ei tea, kas laps on sinu, aga nagu ma aru saan, on sinu jaoks oluline teada. Arvan, et enamiku inimeste jaoks on see oluline. Miks see sinu puhul oluline on? Jäi mulje, et sa tegelikult ei ole päris valmis isaks saama. Ütled: "...mingil määral õnnelik". Saan aru nii, et kui laps on sinu, siis oled valmis naisele andestama ja kohusetundele alluma? Või ei andesta ja aitad lihtsalt last kasvatada?
muidugi on see minu jaox oluline teada....see on oluline juba puht sellepärast, et siis tean, kuidas edasi elada.....praegu elame me lahus, sest ei tea, mida teha.....samas tahab ta tagasi tulla, kuid ma ei tea, kas suudan seda teha......äkki "juhtub" see jälle....ma eivõi ju kunagi kindel olla.....ma olen sellex valmis, kuid selles mõttes mingil määral õnnelik, et ma ikkagi looda, et see laps on minu.....samas ei ole ma õnnelik selle üle, mis juhtus.....ma ei tea, mida teha....ühed soovitavad üht, teised teist.....ex elu on see, mis meile teed näitab...
aga sinu juhatatud õnn ei ole su naise õnn.
mida naine soovib, mis on tema soov olnud?
Ray - 25.09.2006 kell 21:03Mina pakuks et fakt on see: lapse eksistentsi ja heaolu ei tohi meelevaldselt ohtu seada. Ei või iial teada, kas mitte kasupoeg pole see kes Sind tulekahjust kraedpidi välja veab vms.
Samas ma mõistan Sind, loodusseadused tungivad vahel peale ja on vaja teada, kes on kes.
Ole sündimata lapse vastu hea ja tõenäosus kasvab...
Isegi teise DNAga lapsed kasvavad tihti TEGELIKU isaga sarnaseks ja on hiljem tema moodi (bioväli...).
Tegelikud valikud on Sinu!!!
Mina eelistaks teada, võimalik et edaspidine käitumine oleks norm.
Marxendorf - 25.09.2006 kell 21:32Algne postitaja: Ventomees
Tsitaat:
Millal teil laps sünnib? Kas lähed ka ise kätt hoidma? Poiss või tydo?
Laps peaks sündima Oktoobri lõpu poole, seega mingi 3 - 4 nädalat veel oodata.....muidugi tahaks jube momendil teda näha! Aga kannatus on kõige ema!
Sündima peaks plika ja asjadki juba roosat värvi ära ostetud....kui on ka poiss, siis käivad ka talle need imiku asjad!
Käehoidmisega on lood sellised, et enam-vähem samal ajal on mul koolitus, aga ubasin nasele ja ülemustele, et kui alarm antakse olen kohe lidumas!
Ventomees - 26.09.2006 kell 16:00Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
Tsitaat:
Algne postitaja: Ventomees
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Tsitaat:
Algne postitaja: Ventomees
Vaata kõik oleneb olukorrast....kui ma võtan naise koos lapsega, siis muidugi tean ma, et ma kasvatan seda last, kuid kui ma elan naisega koos ning ta üle aisa hakkab lööma ning seejärel laps tuleb, on hoopis midagi muud!
Selge see, et vahe sees! Teisel juhul sa ei tea, kas laps on sinu, aga nagu ma aru saan, on sinu jaoks oluline teada. Arvan, et enamiku inimeste jaoks on see oluline. Miks see sinu puhul oluline on? Jäi mulje, et sa tegelikult ei ole päris valmis isaks saama. Ütled: "...mingil määral õnnelik". Saan aru nii, et kui laps on sinu, siis oled valmis naisele andestama ja kohusetundele alluma? Või ei andesta ja aitad lihtsalt last kasvatada?
muidugi on see minu jaox oluline teada....see on oluline juba puht sellepärast, et siis tean, kuidas edasi elada.....praegu elame me lahus, sest ei tea, mida teha.....samas tahab ta tagasi tulla, kuid ma ei tea, kas suudan seda teha......äkki "juhtub" see jälle....ma eivõi ju kunagi kindel olla.....ma olen sellex valmis, kuid selles mõttes mingil määral õnnelik, et ma ikkagi looda, et see laps on minu.....samas ei ole ma õnnelik selle üle, mis juhtus.....ma ei tea, mida teha....ühed soovitavad üht, teised teist.....ex elu on see, mis meile teed näitab...
aga sinu juhatatud õnn ei ole su naise õnn.
mida naine soovib, mis on tema soov olnud?
No tema tahab ikka mind tagasi ja loodab ise ka, et see on ikka minu laps....
Ventomees - 26.09.2006 kell 16:01Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Mina pakuks et fakt on see: lapse eksistentsi ja heaolu ei tohi meelevaldselt ohtu seada. Ei või iial teada, kas mitte kasupoeg pole see kes Sind tulekahjust kraedpidi välja veab vms.
Samas ma mõistan Sind, loodusseadused tungivad vahel peale ja on vaja teada, kes on kes.
Ole sündimata lapse vastu hea ja tõenäosus kasvab...
Isegi teise DNAga lapsed kasvavad tihti TEGELIKU isaga sarnaseks ja on hiljem tema moodi (bioväli...).
Tegelikud valikud on Sinu!!!
Mina eelistaks teada, võimalik et edaspidine käitumine oleks norm.
Võtan su sõnu arvesse....
Ventomees - 26.09.2006 kell 16:03Tsitaat:
Algne postitaja: Marxendorf
Algne postitaja: Ventomees
Tsitaat:
Millal teil laps sünnib? Kas lähed ka ise kätt hoidma? Poiss või tydo?
Laps peaks sündima Oktoobri lõpu poole, seega mingi 3 - 4 nädalat veel oodata.....muidugi tahaks jube momendil teda näha! Aga kannatus on kõige ema!
Sündima peaks plika ja asjadki juba roosat värvi ära ostetud....kui on ka poiss, siis käivad ka talle need imiku asjad!
Käehoidmisega on lood sellised, et enam-vähem samal ajal on mul koolitus, aga ubasin nasele ja ülemustele, et kui alarm antakse olen kohe lidumas!
Mis siis muud, kui edu sulle....teile soovida....ha ikka pikka kooselu ning lapsekasvatamise rõõme![]()
Marxendorf - 26.09.2006 kell 17:59Head sõnad on alati teretulnud!
freelancer - 26.09.2006 kell 18:37Juba ainuüksi küsimuse tekkimine,et kas ma ikka olen selle lapse isa on minu arust piisav põhjus lugeda suhe surnuks.Puudub usaldus.Suhe usalduseta -mõttetu värk.
Tulevik.vs.Olevik - 26.09.2006 kell 21:36Tsitaat:
Algne postitaja: Ventomees
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Tsitaat:
Algne postitaja: Ventomees
Vaata kõik oleneb olukorrast....kui ma võtan naise koos lapsega, siis muidugi tean ma, et ma kasvatan seda last, kuid kui ma elan naisega koos ning ta üle aisa hakkab lööma ning seejärel laps tuleb, on hoopis midagi muud!
Selge see, et vahe sees! Teisel juhul sa ei tea, kas laps on sinu, aga nagu ma aru saan, on sinu jaoks oluline teada. Arvan, et enamiku inimeste jaoks on see oluline. Miks see sinu puhul oluline on? Jäi mulje, et sa tegelikult ei ole päris valmis isaks saama. Ütled: "...mingil määral õnnelik". Saan aru nii, et kui laps on sinu, siis oled valmis naisele andestama ja kohusetundele alluma? Või ei andesta ja aitad lihtsalt last kasvatada?
muidugi on see minu jaox oluline teada....see on oluline juba puht sellepärast, et siis tean, kuidas edasi elada.....praegu elame me lahus, sest ei tea, mida teha.....samas tahab ta tagasi tulla, kuid ma ei tea, kas suudan seda teha......äkki "juhtub" see jälle....ma eivõi ju kunagi kindel olla.....ma olen sellex valmis, kuid selles mõttes mingil määral õnnelik, et ma ikkagi looda, et see laps on minu.....samas ei ole ma õnnelik selle üle, mis juhtus.....ma ei tea, mida teha....ühed soovitavad üht, teised teist.....ex elu on see, mis meile teed näitab...
Lapse saamine ja sellega seonduv ei ole kunagi lihtne.
" 18 aastat liisingut" millest ei saa loobuda ega ära öelda.Liising on just õige sõna- kes ei ole võtnud need kardavad ja kelle on need võtavad juurde.
Oluline on kas lapse emaga huvi pikemat aega koos olla või mitte, see tee enne lapse sündi endale selgeks.Asendusisasid kes pidavalt vahetuvad ei ole vaja ühelegi lapsele.
2mustikas - 26.09.2006 kell 22:19jah, olen ka meelt, et asendusisasid, kes üheks õhtuks isa tahavad olla, ei ole lapsele vaja.
freelancer - 27.09.2006 kell 07:00sellega nõus,kuid pole vaja ka seemendustehnikut üheks õhtuks,eriti kui asi puudutab olukorda nagu ühes teises teemas siin lahatakse.Rasedust on võimalik suure tõenäolsusega ära hoida.Aga kui sellesse suhtutakse ükskõiksusega siis sorry.Kui ikka inimene ei suuda korraga kahele
asjale korraga mõelda siis tuleks enne areneda kui jala täiskasvanute ukse vahele lükkad.
Ventomees - 27.09.2006 kell 20:53Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
sellega nõus,kuid pole vaja ka seemendustehnikut üheks õhtuks,eriti kui asi puudutab olukorda nagu ühes teises teemas siin lahatakse.Rasedust on võimalik suure tõenäolsusega ära hoida.Aga kui sellesse suhtutakse ükskõiksusega siis sorry.Kui ikka inimene ei suuda korraga kaheleasjale korraga mõelda siis tuleks enne areneda kui jala täiskasvanute ukse vahele lükkad.
Kui sa eestpoolt ka lugesid, siis kuskil tsitaadis kirjutasin, et arstid olid kidlax teinud, et ta ei saa lapsi....ning siis ei paistnud ka mingit ohtu.....kui ta viimase testi operatsioonix ära tegi, siis sooviti õnne, et olete hoopis rase....sellised on meie arstid siis ka.....
freelancer - 28.09.2006 kell 19:59ainus kindel vahend rasedusest hoidumiseks on kas vasetoomia või siis munajuhade läbilõikamine.Täiskasvanud inimesed peaksid seda teadma.Ülejäänu on "naised saunas rääkisid"Ja lohutus et sa ei peaks lapsi saama isiklikult minu juures ei kehti.Järjekordne näide et must,valge maailmavaade on ka mõnikord kasulik.
Ventomees - 28.09.2006 kell 20:09Sa oled ikka hea retsidevist......munajuhasid läbi lõikama
ok......mõnes mõttes on sul õigus....mida meie arstid üldse teavad...
![]()
Palun ära tsiteeri vahetult eelnevat postitust. Tänab Meeskond
freelancer - 28.09.2006 kell 22:06muuseas et teaksid,mitte munajuhasid läbi lõikama vaid selliseid oppe tehakse ja seda vabatahtlikult.See on inimese vaba valik.Nii et üllatus mis puudutab seda sinu kommi on kuidagi kohatu.Sorri.
Äkki enne und väike vasetoomia.Et sul parem uni tuleks.Ise otsid lingi kui soovid Google abiks.
Quex - 29.09.2006 kell 08:48Abiks nendele, kes nüüd Googlist otsima hakkavad, need kasutagu otsinguks sõna "vasektoomia".
Lola69 - 29.09.2006 kell 08:55Tsitaat:Ega jah, kui keegi ütleb, et "ohtu" ei ole, siis ... Olgu selleks või arstid.
Algne postitaja: Ventomees
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
sellega nõus,kuid pole vaja ka seemendustehnikut üheks õhtuks,eriti kui asi puudutab olukorda nagu ühes teises teemas siin lahatakse.Rasedust on võimalik suure tõenäolsusega ära hoida.Aga kui sellesse suhtutakse ükskõiksusega siis sorry.Kui ikka inimene ei suuda korraga kaheleasjale korraga mõelda siis tuleks enne areneda kui jala täiskasvanute ukse vahele lükkad.
Kui sa eestpoolt ka lugesid, siis kuskil tsitaadis kirjutasin, et arstid olid kidlax teinud, et ta ei saa lapsi....ning siis ei paistnud ka mingit ohtu.....kui ta viimase testi operatsioonix ära tegi, siis sooviti õnne, et olete hoopis rase....sellised on meie arstid siis ka.....
Ära kohe arste ka süüdistama tõtta. Vahel käitub inimese organism omatahtsi. Ja selles ei ole arstid süüdi.
Ventomees - 06.10.2006 kell 21:03Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:Ega jah, kui keegi ütleb, et "ohtu" ei ole, siis ... Olgu selleks või arstid.
Algne postitaja: Ventomees
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
sellega nõus,kuid pole vaja ka seemendustehnikut üheks õhtuks,eriti kui asi puudutab olukorda nagu ühes teises teemas siin lahatakse.Rasedust on võimalik suure tõenäolsusega ära hoida.Aga kui sellesse suhtutakse ükskõiksusega siis sorry.Kui ikka inimene ei suuda korraga kaheleasjale korraga mõelda siis tuleks enne areneda kui jala täiskasvanute ukse vahele lükkad.
Kui sa eestpoolt ka lugesid, siis kuskil tsitaadis kirjutasin, et arstid olid kidlax teinud, et ta ei saa lapsi....ning siis ei paistnud ka mingit ohtu.....kui ta viimase testi operatsioonix ära tegi, siis sooviti õnne, et olete hoopis rase....sellised on meie arstid siis ka.....
Ära kohe arste ka süüdistama tõtta. Vahel käitub inimese organism omatahtsi. Ja selles ei ole arstid süüdi.
ma ei süüdista kedagi......muidugi ei ole arstid ka mingid imetegijad, kuid.....sellised on kord juba saatuseteed.....