
Ma tõesti õnnetu, läksime mehega riidu ja ta väga solvas mind sõnadega. Mispeale me pole kaks päeva rääkinud.
Selgituseks võin öelda , et omaaruga on mul alati kodutööd tehtud, söök mehe tulekuks alati valmis, lapsed hoitud kasitud, pesud puhtad jne. (olen
pisemaga kodune) Sõbrannadega ringi ei hulgu ja loomulikult on asju mida ma ei oska.
Tavaliselt otsin mina esimesena lepitust, ma ei suuda kaua vait olla, pealegi on meil lapsed.
Seekord mõtlesin et ootan mil mees ise esimesena vabandust palub ja tunnistab oma eksimust. Aga võta näpust- helistas ja ülbas jälle... Nii ei saa
ju....Kas meestel on tõesti tabu vabandust paluda???
Naised on sellised emotsonaalsed, piisab ühest vabadusest ja antakse andeks ka suurimad koledused ja pettused.
Krt nii vana juba, et peaksid ise teadma, et seda ei juhtu!
Niuksed nunnutajad ja andekspalujad on kõige ilgemad tean omast käest.
Krt kui sa otsid vabasid kõrvu siis mine piina mõnd vihavaenlast!
Naised vajavad sõnu, kaisutamist, mehed mõtlevad veidi asja üle, vabandavad ehk, toovad lilli ja ongi korras. Me oleme erinevad - mehed, naised
siis...see on paratamatus...
Olen aru saanud, et vahet pole, millepärast tülli mindi, kes alustas jms - vabandust oodata kui asi ennast painab, pole mõtet - võta kätte küsi, mis
siis juhtus ja kas seda annaks korda sättida - usu, sul pole vaja vabandust, vaid aru saada, MIKS nii läks...Küll tuleb see vabandus ka...mis sest kui
hilinebki paar päeva 
su mees on peibestunud ja ära hellitatud
Skin, katsu aru saada, Fiona on lapsega kodune, seda enam vajab ta nunnutamist ja sõnu - suhtlemisvaegus on selle nimi 
Tsitaat:Mis sa selle viimase lausega öelda tahad? Miks nii kuri kohe hommikul????
Algne postitaja: skingirl
Naised on sellised emotsonaalsed, piisab ühest vabadusest ja antakse andeks ka suurimad koledused ja pettused.
Krt nii vana juba, et peaksid ise teadma, et seda ei juhtu!
Niuksed nunnutajad ja andekspalujad on kõige ilgemad tean omast käest.
Krt kui sa otsid vabasid kõrvu siis mine piina mõnd vihavaenlast!
mina ei poolda sigimist ja enda vabatahtlikku ahistamist, kui selle mehega juba nii kõvasti keppi on tehtud, et lausa järeltulijaid on vaja siis eks
see väärt mees oli, mis suhtlemisvaegus, ma usun, et millega eputada on sellel koduperenaisel küll, lapsed on ju nii ilusad ja armsad
mehed teenivad raha, saage sellest aru, nende vastutust ei oska keegi määrata, ise andeks paluma pole küll vaja minna, tuleb käitudad õigesti ja olla
omas mullis ja süümekatest lahti saada
PS! ma pole kuri! ma olengi selline
Fiona, vaata, kui sa nüüd kirjutad, et mees vabandab ikka suht harva, siis miks eeldad, et ta hetkel peaks tormates sind kaissu haarama ja andestust
anuma? Inimesed on erinevad, sa peaksid juba tundma oma meest ju, kellega lapse tegid....harju sellega, et ta on selline, usu, sul endal on siis
edaspidi lihtsam 
Tsitaat:Ühtepidi on sul õigus, jah mees tõesti teeb tööd ja seda mitme koha peal. Olen olnud alati uhke oma mehe üle ja seepärast püüan ka omaltpoolt pakkuda talle hoolitsust. Aga vot oma sõnade pärast võiks ikka üks mees vabanust paluda ju..???
Algne postitaja: skingirl
mina ei poolda sigimist ja enda vabatahtlikku ahistamist, kui selle mehega juba nii kõvasti keppi on tehtud, et lausa järeltulijaid on vaja siis eks see väärt mees oli, mis suhtlemisvaegus, ma usun, et millega eputada on sellel koduperenaisel küll, lapsed on ju nii ilusad ja armsad![]()
mehed teenivad raha, saage sellest aru, nende vastutust ei oska keegi määrata, ise andeks paluma pole küll vaja minna, tuleb käitudad õigesti ja olla omas mullis ja süümekatest lahti saada![]()
PS! ma pole kuri! ma olengi selline![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Fiona, vaata, kui sa nüüd kirjutad, et mees vabandab ikka suht harva, siis miks eeldad, et ta hetkel peaks tormates sind kaissu haarama ja andestust anuma? Inimesed on erinevad, sa peaksid juba tundma oma meest ju, kellega lapse tegid....harju sellega, et ta on selline, usu, sul endal on siis edaspidi lihtsam![]()
Tead mis, inimesed on juba sellised kes teevad sõnadega haiget, mõni ei saa arugi,et on seda teinud ja ta ei tea seda, kas seda Sina tead?
Usu, kui nad seda teavad ja aru saavad, tuleb ka vabandus...kannatust on vaja
Ja nagu skin ütles, saada üle oma solvumisest, sest sageli pole
meeste jaoks asi üldse nii suur kui meie, naiste jaoks 
Oma eksimuse tunnistamine olevat küpse inimese tunnus. Ehk ei ole mees seda, püüab ennast iga hinna eest tugeva inimesena näidata? Samas - sageli
nõuab vabandamine ja andestamine märksa rohkem tugevust kui viha. Inimesed, kes seda ei suuda või ei taha peavad seda aga nõrkuseks.
Ja veel - kas sa, Fiona, oled mehega sellest rääkinud, et sulle tähendaks palju, kui ta oma sõnade eest vabandust paluks? Võibolla ta ei tule selle
pealegi.
Jah, peale hommikust tema helistamist saatsin sõnumi, et kuna ta solvas mind , siis ootan vabandust ja räägin siis edasi. Ta saatis mu v...u 


Ah nii? No sellisel puhul mina ise teekski oma sõnade järgi. Ehk siis seesama "pilt on, häält pole". Jonni mul jätkub
P.S. Aga paneb imestama, et mehed oma naistega niimoodi räägivad 
Kusjuures kõige nõmedam on see et mul tekivad süümekad , et tülis oleme...ahh ma olen nii rumal...sorry
Ära tsiteeri vahetult eelnevat postitust! Meeskond
Aga kas sa ei arva, et tema hommikune helistamine ehk oli katse lepitust otsida?
Ma ei mõista neid, kes kukuvad ultimaatumeid esitama...sry, ei mõista. Suhe ei tohiks olla ju üksteise peal oma kanguse testimine...
Krt, naised, mis asja te solvute iga asja peale...
Tsitaat:
Algne postitaja: Fiona
Tavaliselt otsin mina esimesena lepitust, ma ei suuda kaua vait olla, pealegi on meil lapsed.
Seekord mõtlesin et ootan mil mees ise esimesena vabandust palub ja tunnistab oma eksimust.
Vat tahan ja solvun. Aga mitte iga asja peale.
Tegelikult peaks ikka enne mõtlema kui ütlema. On selleks siis kes iganes, naine või mees. Aga noh, kui aru ei saa, mis ütles ja tegi ja mina lõputult
rääkida ei jaksa, siis ... Kas pilt on, häält ei ole. Või veel lihtsam: ma olen kirjutanud mõned "memuaarid" ehk siis oma nägemuse solvavast
situatsioonist ja mehele kirjana kätte toimetanud. Siis ei saa vähemalt esimesest sõnast uut tüli kiskuda. Kas loeb või ei loe.
Kuigi ma pean tõdema ka seda, et ega meil siin solvanguid eriti ei lenda. Ja tüli kah ei kisuta.
Tsitaat:
Algne postitaja: Fiona
omaaruga on mul alati
no kui v***u saadetakse siis on see täieti normaalane
ma saadan ise ka pideval, eks see palk ole selle eest
palun saagem oma kompleksidest üle või alustuseks teadvustage neid, vaadke ennast kõrvalt jne, anne51 sinus on palju elutarkust ja arukust, hindan
seda
Jah, kunagi olen ka nii teinud , et kirjutan kirja, et mis mind solvas ja miks olen õnnetu ning mida tema saaks teha , et seda muuta. Olen siis kirja
rahakoti vahele susanud ja no aega võtab aga ääri veeri palutakse siis vabanust. No aga krt miks ma pean kogu aeg kirjutama?
Loomulikult pole minagi mingi ideaalne inimene aga ma vähemalt tunnistan oma vigu!
Ja hommikune kõne oli selline:
Kanna mulle raha arvele ja miks sa tagavarakummi autole panid , mitte ei pumbanud tühja täis...!!!!!
(raha oli laenatud, mitte tema palk)
ja üleüldse kus on foorumi mehed?Miks nad ei vasta 


Fionake, mehed teevad TÖÖD sellisel kellaajal...
aga noh, jälle võib ju solvuda, et ei vastata 
meil on siin ptsis olukord, mehed on nii ikkes ,et ei saa kirjutada kuna teenivad oma naistele raha
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Fionake, mehed teevad TÖÖD sellisel kellaajal...
aga noh, jälle võib ju solvuda, et ei vastata![]()
Vabandust, aga ei saa aru. Miks sa pidid mingi laenatud raha tema arvele kandma? Kas sina panid autole tagavarakummi alla?
No me ostsime maja. Ja korterit pole maha müüa veel saanud, aga majas vaja katlamaja paigalduse eest maksta. Laenasime raha. (no me ei ole
rikkurid-ausalt, elame tagasihoidlikult)
Jah, käisin eile autoga linnas ja kumm oli katki läinud, mul aidati tagavarakumm alla panna. Pisike oli ka auto peal. Õhtul ma mainisin talle , et
kumm läks katki. Aga kuna ta ei räägi minuga , siis mina ka ei täpsustanud enam.
Aga mind ikkagi painab, miks te tülli läksite? Eriti kuna sa rõhutad, et omaaruga on sul alati kodu korras, lapsed kasitud, toit laual .... jne.
pigem vist probleem selles, et see mees pole veel täiskasvanuks saanud. Ooodata ja loota, et küll ise muutub, või aktsepteerida, sellisena nagu on.
Ehh...kui inimene ei saa aru, et ta käitub valesti, võiks talle seda kuidagi siiski selgeks teha üritada. Muidu arvabki, et temale kõik lubatud
Just see omast arust ongi konks siin!!! Sinu aru ja tema aru lihtsalt ei lähe kokku, ja nii lihtne see ongi...
pisimimm, mees ei ole väike laps
Kui mees tunneb, et naine solvunud, millestki valesti aru saanud vms, siis miks ei võiks olla see mees, kes tuleb
ja küsib, mille peale solvuti, miks solvuti jne?
Tsitaat:
Algne postitaja: Fiona
Jah, käisin eile autoga linnas ja kumm oli katki läinud, mul aidati tagavarakumm alla panna. Pisike oli ka auto peal.
Tsitaat:Aga selles ju küsimus ongi, et see antud mees ei saa hetkel arugi, mis ta valesti tegi - mulle tundub...Naine on tige/solvunud, ei suhtle mehega, samas ei saa ka mees teada ju nii, mille peale ta solvus...seega nokk kinni, saba lahti... Inimesed, krt, neelake oma eneseuhkused alla ja suhelge omavahel
Algne postitaja: Aeryn
pisimimm, mees ei ole väike lapsKui mees tunneb, et naine solvunud, millestki valesti aru saanud vms, siis miks ei võiks olla see mees, kes tuleb ja küsib, mille peale solvuti, miks solvuti jne?
Teemaalgataja võtku aluseks kasvõi see, et mehed ja naised näevad asju erinevalt
ja ka suhtuvad neisse erinevalt
Kuna mina tartu linna tunnen vähe, ei oska ma tartus autoga liigelda ja ei julge ka, eriti kui lapsed peal. Nii, pidime minema linna, olime end valmis
sättinud juba aga mees kutsuti tööle.
Mina ütlesin lapsele: emme ei saanudki turu peale...
Mispeale mees käratas, et mine oma turu peale!!! (Kusjuures ta teab et ma ei oska Tartus sõita.) Mina siis käratasin vastu, et sa tead väga hästi
miks ma üksi minna ei saa. Tema jällegi ,et KÕIK TEISED NAISED saavad- sina ei saa! Ütles veel et olen saamatu ja ei saa nii litsa asjaga hakkama jne.
Mina vastu , et mine võta omale siis see TEINE NAINE kes oskab kõike...no vot ja nii see lumepallina läks...
Solvusin ma just selle peale , et ta nimetas mind saamatuks naiseks . Jah ma pole liikluses eriti kõva käsi aga ma käin Tartus niiiiiii harva ja ei
oska seal liigelda autoga. Koduses majapidamises olen kõik teinud, et mehel oleks koju tulles mugav ja hea.
Jah mu mehel on raske, aga mis ma teha saan? tema unistus oli see maja soetada-ta teadis et läheb raskeks, mina saan pisikest emapalka, millega pean
kuuaega ära majandama. Tema tahab veel lapsi, mina pole nõus. Siis olen süüdi et ma ei armasta teda, et ei taha talle veel lapsi sünnitada. Aga ise on
ta väsinud kogu aeg-töö rabamisest. Aga mina olen ka kõigest inimene, kel omad vajadused, mida olen niigi allasurunud, sest ei julge puruväsinud
mehele oma soove teatada ja millekski, tean et ta ei saa mulle neid võimaldada ..
Tsitaat:
Algne postitaja: Aeryn
pisimimm, mees ei ole väike lapsKui mees tunneb, et naine solvunud, millestki valesti aru saanud vms, siis miks ei võiks olla see mees, kes tuleb ja küsib, mille peale solvuti, miks solvuti jne?
Tsitaat:Mulle tundub, et mees ei tunegi huvi, miks naine tige ja solvunud on. No niipaljukest ju võiks uurida, ka kui ei arva, et miskit valesti tehtud sai.
Algne postitaja: pisimimm
Tsitaat:Aga selles ju küsimus ongi, et see antud mees ei saa hetkel arugi, mis ta valesti tegi - mulle tundub...Naine on tige/solvunud, ei suhtle mehega, samas ei saa ka mees teada ju nii, mille peale ta solvus...seega nokk kinni, saba lahti... Inimesed, krt, neelake oma eneseuhkused alla ja suhelge omavahel
Algne postitaja: Aeryn
pisimimm, mees ei ole väike lapsKui mees tunneb, et naine solvunud, millestki valesti aru saanud vms, siis miks ei võiks olla see mees, kes tuleb ja küsib, mille peale solvuti, miks solvuti jne?
Teemaalgataja võtku aluseks kasvõi see, et mehed ja naised näevad asju erinevalt ja ka suhtuvad neisse erinevalt
![]()
Kas mingist eelmisest raginast ei või olla vana kala sees?
Vahel võib meenuda mingi (-d) vana(-d) asjad just mõne detailiga seoses ja see lisab võibolla 500% tuuri juurde?
Jeerum, sina jeerum
Fiona, ja sa leiad, et SINA ei teinud midagi valesti?
Sa kirjutad algsetes postitustes oma kodu korrashoiust, kui hea naine sa oled jne... aga see ju hetkel ei puutu üleüldse asjasse...
Mõistad? Tüli
tekkis ju autosõiduoskusest ja linnas liiklemise julgusest...mitte kodu korrahoiust...
Seegam, keskendugi sellele...
ja seda lugedes oled sa muide täpselt samapalju süüdi, kui mees - etteheidete tegemine tööle ruttavale mehel on ikka liiga vale... Naine peabki siis
ise hakkama saama
, mitte panema meest valikute ette, kas töö, või minu turule vedamine
Mulle tundub ka, et mees ei tunne üldse huvi, mida see saamatu naine seal jälle hädaldab ja solvub
Ja kui Fiona on öelud, et teda solvas see, et mees teda saamatuks peab, ja mehe meelest on kõik justkui korras, siis ....
Ja oma lähedasi pole tõesti ilus niimoodi n.ö maha teha ja alahinnata
Kindlasti on valdkondi, milles äramainitud mees on tõeliselt saamatu
No tüli põhjus on küll tühine. St. algne nagin. See "saamatus" ja muu sinnaotsa, saabki lumepalli.
Ilmselt tuleb maha rahuneda ja lihtsalt asi lahti rääkida...siin konkreetses tülis ei näe ma, et viga oleks ainult mehes olnud
Lisatud: kuigi jah, kaaslase mahategemine pole mitte teps mehelik tegu 
Kahtlustan et mehe etteheide oli puhtvormiline, mitte sisuline. Ehk rohkem ärritusehoos tühjatähja paiskamine.
Seal on vaks vahet. Kas tasub alati solvuda iga märkuse peale? (Ma ei õigusta).
Ray'ga nõus
100%
arvestades asjaolusid, et mehel oli kiire tööle 
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Jeerum, sina jeerum![]()
Fiona, ja sa leiad, et SINA ei teinud midagi valesti?
Sa kirjutad algsetes postitustes oma kodu korrashoiust, kui hea naine sa oled jne... aga see ju hetkel ei puutu üleüldse asjasse...Mõistad? Tüli tekkis ju autosõiduoskusest ja linnas liiklemise julgusest...mitte kodu korrahoiust...
Seegam, keskendugi sellele...
Ei ei kullake, ma ei heitnud ette et ma turule ei saanud, tean et ta peab minema siis peab ja kõik. Ütlesin seda lapsele ja mitte etteheitvalt. Ole nüüd, muidu ma ei hädaladaks siin. See et mees seepealae käratas oli mullegi ootamatu, sest ma ei heitnud seda ette-turule saab ka teinekord minna. Loe : solvusin seepärast et ta mind saamatuks naiseks nimetas, nagu ma oleks mingi äpu krt! Jah ei oska sõita, sest pole praktikat!!!!
ja seda lugedes oled sa muide täpselt samapalju süüdi, kui mees - etteheidete tegemine tööle ruttavale mehel on ikka liiga vale... Naine peabki siis ise hakkama saama, mitte panema meest valikute ette, kas töö, või minu turule vedamine
Tsitaat:
Algne postitaja: Fiona
Jah mu mehel on raske, aga mis ma teha saan?
Tsitaat:Mina ei arva, et kohe peakski omapäi hakkama saama. Eriti kui on teada nõrgad kohad. Alati leidub variante, nii et kõik saab tehtud ja kõik on rahul. Siin ei vaevutud neid aga otsimagi.
Algne postitaja: pisimimm
Jeerum, sina jeerum![]()
Fiona, ja sa leiad, et SINA ei teinud midagi valesti?
Sa kirjutad algsetes postitustes oma kodu korrashoiust, kui hea naine sa oled jne... aga see ju hetkel ei puutu üleüldse asjasse...Mõistad? Tüli tekkis ju autosõiduoskusest ja linnas liiklemise julgusest...mitte kodu korrahoiust...
Seegam, keskendugi sellele...
ja seda lugedes oled sa muide täpselt samapalju süüdi, kui mees - etteheidete tegemine tööle ruttavale mehel on ikka liiga vale... Naine peabki siis ise hakkama saama, mitte panema meest valikute ette, kas töö, või minu turule vedamine
Tsitaat:Aga siin ehk ongi mõtlemise koht, et küsi mehelt, miks ta nii arvab? Usu, see pole allaandmine..Sul ju oli tol hetkel parim aeg praktiseerida...
Algne postitaja: Fiona
/.../ Loe : solvusin seepärast et ta mind saamatuks naiseks nimetas, nagu ma oleks mingi äpu krt! Jah ei oska sõita, sest pole praktikat!!!!
Mina näen ühte lahendust: õpid sina oma vajadusi sõnastama ja ütled need ka välja. Ja mees õpib kuulama ja kuulma. Ilma ägestumata.
Enda allasurumine ei aita elukest kohe kuidagi edasi. Ja järgmine plahvatus võib olla veelgi hullem. Või talumatum.
Pole keegi püha lehm.
Parim meetod panna mees vabandama (kui ta tõesti süüdi on) on käituda nii et ta ise tuleb vabatahtlikult vabandama. Ole igati hea, vaarita head
toidud, elamine eriti hoolsalt läikima, naerata sõbralikult.
Kui mees tunneb et on ikka süüdi, siis varem-hiljem tuleb vabandama. Kui naine käib nagu kreissaag, siis pole isu isegi süüdi olles asjaga tegeleda.
...mu meelest rõve,kui inimeste käitumist hinnatakse mitte kongreetse inimese põhjal, vaid selle järgi,kas ta on mees või naine
!
Sellest mehe tööst koorub taaskord välja tõsiasi, et ainult mehe töö on töö. Kõik muu on lust ja lillepidu ning nii tulebki lõuad pidada ja edasi
teenida.
Mõtete. soovide, vajaduste väljendamisest ma parem üldse ei räägigi.
Kõige hullem ongi see , lõpptulemus on see et olengi mina süüdi. Ja siis ma nutan ja olen kurb. tegelikult ei tunne te mind ja minu meest ja te ei
tea kuidas ma teda armastan ja hoolin temast aga mõnikord teeb ta mulle sõnadega väga haiget ja ei arvesta minu puudustega. Ta läheb alati närvi kui
ma ei oska midagi- üteb et ÕPI!!!
Ja ma ei taha enam nutta , ja rumal oli minust üldse siia midagi kirjutada, sest nüüd tunnen end veelgi halvemini kui enne. 
Fiona, muide, solvumine on alati vabatahtlik ja sagedasti tuleneb sellest, et oleme solvajaga nõus...siis lähevad ütlemised hinge. Kui sa ise teaksid, et saad autoga hakkama, poleks ju ka probleemi tekkinud - nüüd aga oled hingepõhjani solvunud, et mees julges välja tuua su nõrga koha...
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Sellest mehe tööst koorub taaskord välja tõsiasi, et ainult mehe töö on töö. Kõik muu on lust ja lillepidu ning nii tulebki lõuad pidada ja edasi teenida.
Lahenduseks oleks vast kompromissid, aga nuh, see eeldabki seda, et üks ja ka mõlemad pooled ei oota, millal teine pool maha jahtub ja saab oma
nõmedast solvumisest üle. Kui ei suudeta omavahel rääkida, ilma irooniliste märkusteta, rahulikult ja täiskasvanulikult, siis varsti seda lumepalli ei
peata.
Ja, ma arvan ka, et tööle kiirustav mees pole miski pühadus, kes kiirustades võib öelda ja teha, mida heaks arvab. Enne ikka tuleb mõelda, ja siis
öelda
Ära tunne.
Tee oma tavalisi toimetusi edasi. Kas räägid või ei räägi mehega .. Las see tuleb iseenesest.
Aga mina ise leppima ei läheks. Küll püüaks leida võimaluse rahulikult välja öelda minu solvumise tegeliku põhjuse: saamatuse süüdistuse.
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Fiona, muide, solvumine on alati vabatahtlik ja sagedasti tuleneb sellest, et oleme solvajaga nõus...siis lähevad ütlemised hinge. Kui sa ise teaksid, et saad autoga hakkama, poleks ju ka probleemi tekkinud - nüüd aga oled hingepõhjani solvunud, et mees julges välja tuua su nõrga koha...
pisimimm, mehed ei saa tihti hakkama oma särgikrae triikimisega, pesumasinasse õigete pesude panemisega, oma õhtul minema lennutatud sokkide
otsimisega, ja võib olla paljude muude asjadegagi
Kui mehed ja naised on erinevad, siis on üsna loogiline, et on valdkondi, kus teist poolt aidata
võiks. Seda ilma eelnevate kommentaarideta.
Arvan nagu Aeryn, et kui te omavahel asju selgeks ei räägi, siis seda lumepalli enam ei peata.
Tsitaat:jah, saan, aga see on ju sinus kinni, mitte sõna ütlejas!
Algne postitaja: Fiona
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Fiona, muide, solvumine on alati vabatahtlik ja sagedasti tuleneb sellest, et oleme solvajaga nõus...siis lähevad ütlemised hinge. Kui sa ise teaksid, et saad autoga hakkama, poleks ju ka probleemi tekkinud - nüüd aga oled hingepõhjani solvunud, et mees julges välja tuua su nõrga koha...
See sõna SAAMATU kõlab minu jaoks üldistavalt-saad aru?
Kas solvumised on piisavalt tähtsad et abielulahutus sisse anda?
Maailmas on niipalju õuduseid mis on paljusid inimesi tabanud: surmad, sandistumised, lapsevargused, meeletud alandused, nälg, õudus.
Ma ei taha õel olla aga minuarust selliste pisiasjade üle vaevlemine on natuke häbiväärne.
Kui näiteks laps röövitakse ära, kas siis hakkaks ikka veel nääklema et kes oskab autoga sõita või kelle töö on tähtsam?
Kurat küll, te olete elus, käed-jalad otsas ja ikka on häda! Võibolla on homme keegi teist surnud? Elage oma elu mõistlikult, see on piiratud
ressurss!!!
Sry võibolla veidi terava kommentaari eest.
Tsitaat:Ei pannud.
Algne postitaja: Ray
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Sellest mehe tööst koorub taaskord välja tõsiasi, et ainult mehe töö on töö. Kõik muu on lust ja lillepidu ning nii tulebki lõuad pidada ja edasi teenida.
Nüüd panid küll sügavalt oletusliku fantaasia faktipähe maha.![]()
Sõna SAAMATU on halvustav, mitte niivõrd üldistav.
Tsitaat:Aeryn, ma tean seda kõike, ma olen ise üle elanud mitukümmend analoogset solvumist, nagu teemaalgataja, kuid siin ei saa teised elu sees aidata, kuniks nad omavahel asju selgeks ei räägi! Ja kui tahetakse suhtes edasi minna, peab olema üks pooltest veidigi pehmem ja suutma asju lahendada - selline mõlemapoolne vaikimine, tigetsemine ja üksteisest möödaelamine viib üsna kiirelt suhte lõppu, mitte leppimiseni...
Algne postitaja: Aeryn
pisimimm, mehed ei saa tihti hakkama oma särgikrae triikimisega, pesumasinasse õigete pesude panemisega, oma õhtul minema lennutatud sokkide otsimisega, ja võib olla paljude muude asjadegagiKui mehed ja naised on erinevad, siis on üsna loogiline, et on valdkondi, kus teist poolt aidata võiks. Seda ilma eelnevate kommentaarideta.
Tsitaat:Ka ütlejas, siiski. Sest ka öelda saab erinevalt.
Algne postitaja: pisimimm
Tsitaat:jah, saan, aga see on ju sinus kinni, mitte sõna ütlejas!
Algne postitaja: Fiona
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Fiona, muide, solvumine on alati vabatahtlik ja sagedasti tuleneb sellest, et oleme solvajaga nõus...siis lähevad ütlemised hinge. Kui sa ise teaksid, et saad autoga hakkama, poleks ju ka probleemi tekkinud - nüüd aga oled hingepõhjani solvunud, et mees julges välja tuua su nõrga koha...
See sõna SAAMATU kõlab minu jaoks üldistavalt-saad aru?
Lola, aegajalt ongi mehe töö tähtsam/tähtis
Samas see ei tähenda, et naise vajadused peaksid jääma rahuldamata, eiei, lihtsalt
hetkesituatsioonis ei tea me keegi (peale teemaalgataja), KUI tähtis just asi oli... Muide, tean mida räägin, sest oli aeg, kus ma nägin meest kui
kuuvarjutust, ja seda just töö pärast...aga see viis ta edasi ja see tasus kannatamist 
Jah, aga kui mees tuleks koju ja viskaks mingil põhjusel mokaotsast, et sa oled saamatu ...
Isegi kui mehe töö tundub tähtsam, siis saab seda tähtsustada ka ilma salvavate verbaalsete kõrvalepõigeteta.
aga see polnud ju nii, see sõna saamatu tuli ju tüli käigus, mil mõlemad olid üleliia ärritunud
ja siin ON vahe sees! Samas, ei, see ei
õigusta selle ütlemist...
lisatud: ehk tundis mees abitust, et ei saa naist turule lasta ja samas oli ta ka võimetu midagi ette võtma asja parandamiseks, naine ju ei sõida
ise...Nokk kinni, saba lahti,
Tegelikult ma ei ootagi, et Te minu stoorit lahendate, pidin ja pean selle alati ise lahendama.
Tänan , et viitsisite selle hommiku minu nõmeda probleemi kallal arutleda.
Tsitaat:No seda ju räägitakse, et nad peavad omavahel asja selgeks rääkima. Mõlemale mõistetavas keeles.
Algne postitaja: pisimimm
Tsitaat:Aeryn, ma tean seda kõike, ma olen ise üle elanud mitukümmend analoogset solvumist, nagu teemaalgataja, kuid siin ei saa teised elu sees aidata, kuniks nad omavahel asju selgeks ei räägi! Ja kui tahetakse suhtes edasi minna, peab olema üks pooltest veidigi pehmem ja suutma asju lahendada - selline mõlemapoolne vaikimine, tigetsemine ja üksteisest möödaelamine viib üsna kiirelt suhte lõppu, mitte leppimiseni...
Algne postitaja: Aeryn
pisimimm, mehed ei saa tihti hakkama oma särgikrae triikimisega, pesumasinasse õigete pesude panemisega, oma õhtul minema lennutatud sokkide otsimisega, ja võib olla paljude muude asjadegagiKui mehed ja naised on erinevad, siis on üsna loogiline, et on valdkondi, kus teist poolt aidata võiks. Seda ilma eelnevate kommentaarideta.
Nagu sina diivanilt sõnavõtmise
aga töö tuli sellest, et mees pidi tööle minema jne, jne, teate, ma ei viitsi enam 
Probleemid on alati probleemid. Mis ühele pole mingi probleem, võib teisele olla eluline asi.
Ei tasu kinni jääda solvumisse, see tapab enda (ja teiste) tervist.
Mõelda kas see asi on ikka seda kõike väärt?
Kui on tragöödia, siis parem lahku kolida. Kooselu ongi selline et omal ajal tuleb püüda valida elukaaslaseks selline inimene keda suudad välja
kannatada. Kui suudetakse, siis on juba suur eeldus olemas.
Rahu ja päikest kõigile! 
Samas, ei tea ka, kas mees ütles seda lihtsalt seetõttu, et oli tülist ärritunud, või ei suutnud ärritunud olekus välja ütlemata jätta seda, mida ise sisemuses mõelnud on.
No see teine variant on juba keerulisem. Äkki väljendas sellega oma soovi ja naise soovimatust saada veel lapsi?
Aga diivanilt ma sõna ei võta
Puudub võimalus.
To: Ray
Ei see pole nii hull probleem , et kohe lahku vaja minna. Me oleme juba palju aastaid koos ja mõlemad emotsionaalsed. Kui meil tüli pole saame väga
hästi läbi ja oleme õnnelikud oma pere üle. Ma tõesti ei taha oma meest maha teha, ta pole halb aga haiget oskab teha.
Ma usun , et ka seekord saame üle, võtab vaid aega ja kuna foorumis olijad ei tunne meid siis on Teil tegelikult suht raske hinnata seda
hetkeolukorda mis meil siin on.
Naine on lõksus. Istub väikese lapsega kodus, hoolitseb kõige eest, pühib, peseb, koristab aga mees tunneb end justkui jumal, sest tema käib tööl.
Kamoon. Naine tahtis turule minna, et perele toitu osta. See on ju ka tähtis ja võimalusel peaks mees ikka aitama või siis vähemalt mitte nii räigeid
sõnu kasutama. See 'õpi ära' ja 'kõik teised naised oskavad' on jabur jutt. Ei oska need teised kõik kõike midagi ja mõni ei
suudagi ära õppida autosõitu ja mõni lihtsalt ei taha. Siin ei saa keegi kedagi sundida, see tuleb ajaga või ei tulegi. Ja tõesti - paljud mehed ei
oska/ei jaksa ise sellist lihtsat asjagi nagu soki põrandalt üles tõstmine rääkimata lapiga laua pühkimisest või veel raskem - pesu masinasse
toppimine.
Minu kaasa ei tule ka ise vabandama - mingi aja pärast on tal lihtsalt nägu nagu polekski midagi juhtunud ja ei saa aru, miks mul kulm kortsus on.
Sellega olen lihtsalt leppinud ja harjunud - palju inimesed on sellised - ja sellega tuleb leppida ja solvumine ja viha lihtsalt kõrvale lükata - see
on raske aga mõnel pole lihtsalt seda suutmist, et vabandada.
Fiona: võib-olla ei oska ta mitte niivõrd haiget teha kui sina just haiget saada
Aitähh LadyButterfly toetuse eest....

Mingi osa meessoost kipubki arvama, et kui nemad teenivad pere tarvis kordades enam raha, siis on nende töö ja vajadused justkui olulisemaid, sest nemad toovad ju perre raha.
Pole tänu väärt
Tean mis tunne on väikestega kodus olla ja kodus rabeleda, saamata selle eest mingit ordenit
Kodunaised peaks ikka väärilist palka saama, et end mitte mehe alamana tunda - ma ei imesta üldse kui naine rohkem lapsi ei taha.
Tsitaat:
Algne postitaja: Aeryn
Mingi osa meessoost kipubki arvama, et kui nemad teenivad pere tarvis kordades enam raha, siis on nende töö ja vajadused justkui olulisemaid, sest nemad toovad ju perre raha.
Kui ürgestest rollidest lähtuda, kes siis auto kummi peaks vahetama või pumpama? Ürgajal hoidis naine kodu ja lapsi ja mees hoolitses, et naisel
oleks, millest süüa teha. Miks tänapäeval siis naised tööl käivad ja üldse vaeva näevad, et kuskile neetud turule saada.
Minu arust on ürgaeg juba ammu möödas
Loomulikult on ürgaeg mõõdas aga inimene on peaaegu täpselt samasugune loom kui tollal. Inimeseloom.
Mehe pearoll on sotsiaalselt domineerida, hankkida ressursse, aidata järglastel (tema geenikandjatel) kasvada. Naise pearoll on valida võimalikult
tugev ja terve isane kes aitab tugevate järglaste soetamisel ning siis kantseldada neid piisavalt kaua kuniks ise hakkama saavad.
Meie ühiskond on kunstlik ja suuresti dikteeritud, see on viinud selleni et on hulk naisi kes ei sünnita üldse (kuigi on sigimisvõimelised) ja osa
rahvast istub üldse sostiaalabi ja muu sellise peal. (Räägime mitte ainult eestist). Looduslik valik, surm, ei ole alati nii jõuga eluga kaasas.
Meeste eluiga on lühem ja tänu meie haigele ühiskonnale mis dikteerib tihti absurdini viivaid edunorme ja vajadusi (ka pseudovajadusi), surevad juba
30. aastates mehed mühinal. Naine on palju sitkem kui pealtnäha arvata võiks.
Autoga ei pea sõitma, võib ka bussiga. Loomulikult on toidulaari kergem lohistada autoni ja siis koju kärutada.
Kui mees toitu ei too, siis toob raha mille eest saab naine seda osta.
Ray, ma pidasin silmas seda, et naine, kes hoolitseb kodu ja laste eest panus ühisellu ei ole väiksem ja vähetähtsam kui raha teeniva mehe roll.
Loomulikult, ja sama ka vastupidi.
Tegelikult on naise roll natuke suurem küll, just lastega seonduvalt.
Ja, Ray, need lapsed tuleb ka üles kasvatada. Kui naine seda ei soovi, siis pole siginemisvõimelisus küll põhjus sünnitamiseks.
Siin selgubki mehe roll. See ei seisne vaid ressursside hankkimises, aga ka moraalse ja emotsionaalse toe tagamises. Ka mehe kohalolek on tugi, isegi kui ta ei lipitse või ei kiida vahetpidamata.
Ideaalvariandis jah.
Kuulge, igasugune selline tüli ei teki ühe hetkega (vallanduda aga võib tühisest asjast), seal taga on erinevad pinged, aja jooksul kogunenud solvumised, etteheited ja mis kõik veel, mis on jäetud lahti rääkimata - seega pole mõtet tuua siia mängu tglt ei naise kodusolekut ega ka mehe tööle ruttamist - asi on kahes persoonis ja nendevahelises suhtlemises kinni! Rääkige lahti omad probleemid ja te suudate hoiduda edaspidi mõttetutest nääklemistest!
Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Naine on lõksus. Istub väikese lapsega kodus, hoolitseb kõige eest, pühib, peseb, koristab aga mees tunneb end justkui jumal, sest tema käib tööl. Kamoon. Naine tahtis turule minna, et perele toitu osta. See on ju ka tähtis ja võimalusel peaks mees ikka aitama või siis vähemalt mitte nii räigeid sõnu kasutama. See 'õpi ära' ja 'kõik teised naised oskavad' on jabur jutt. Ei oska need teised kõik kõike midagi ja mõni ei suudagi ära õppida autosõitu ja mõni lihtsalt ei taha. Siin ei saa keegi kedagi sundida, see tuleb ajaga või ei tulegi. Ja tõesti - paljud mehed ei oska/ei jaksa ise sellist lihtsat asjagi nagu soki põrandalt üles tõstmine rääkimata lapiga laua pühkimisest või veel raskem - pesu masinasse toppimine.
Minu kaasa ei tule ka ise vabandama - mingi aja pärast on tal lihtsalt nägu nagu polekski midagi juhtunud ja ei saa aru, miks mul kulm kortsus on. Sellega olen lihtsalt leppinud ja harjunud - palju inimesed on sellised - ja sellega tuleb leppida ja solvumine ja viha lihtsalt kõrvale lükata - see on raske aga mõnel pole lihtsalt seda suutmist, et vabandada.
Fiona: võib-olla ei oska ta mitte niivõrd haiget teha kui sina just haiget saada![]()
nuh, egas kõik alati nii lihtne ja must-valge ole, et kas räägib või ei räägi. Vahel räägivad mõlemad, aga ikka midagi ei parane. Vahel polegi vaja rääkida, saadakse niisamagi aru ja püütakse edaspidi oma käitumist korrigeerida.
No egs iga sõna nüüd kohe näägutamine ka ei ole. Ja või need mehed sellist lillepoti moodi aknal "hoidmist" tahaks.
Aga jah, rääkima peab. aga seda rahulikult. Ja KUULAMA ning KUULMA! Ning ükski allasurumine ei tule kasuks. Ükskord see plahvatab nagunii. Ikka
selgeks kuniks paugatused on veel kontrolli all. Või, parem veel, kui neid üldse ei ole.
Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
Üks on valinud endale sellise rolli, olgu raHul sellega!
Mehi tuleb hoida mitte näägutada ja tseene teha!
, nagu tuleb hoida mehi, tuleb hoida ka naisi. Iga sõna pole näägutamine ja iga probleem pole tseen.
Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
Üks on valinud endale sellise rolli, olgu raHul sellega!
Mehi tuleb hoida mitte näägutada ja tseene teha!
Nii ilusti võib vaid kuntsnik õelda!
tähendab see oli leediliblikale aga jah mehedki on näägutised, see on see kui koolis ei õpetata asutust nõrgema soo vastu ja hakatakse ise oma nõrkusi
näitma
to: Ray! vabandamine küll eluiga ei lühenda
... vaid toob soojust mõlemi hinge, kuidas te mehed sellest aru ai saa!
teema on ju vabandamisest
Elu nõuab kohanemisvõimet. Kui teine pool ei vabanda, siis... mine vabanda ISE! Tee natuke ¹okiteraapiat (vabanda kui ka süüdi pole). Las mees mõtleb, mille eest vms.
Mees ei mõtle - see on rohkem naiste ala
Aitäh, Skin, mul mõni lause kukub jah, ladusalt välja
kui ma ikka süüdi pole siis oskan ka hääletut pildiga telekat mängida kuni asjaosaline hakkab uurima, mis viga
Mees ei peagi mõtlema kuna kõik on selge.
Kui nii edasi lähme siis jõuame blondiinianektootideni välja.
Kuulge, mis on tähtsam - kas mõttetu tüli, kus kumbki osapool ei taha vabandada/tunneb end solvatuna...või see, et üks teeb algust lepituse otsimiseks
(kasvõi see, kes leiab, et ta üleüldse pole süüdi) ja ülejäänud aeg saadakse ÕNNELIKULT koos oldud? Saan aru, et asi on hetkel põhimõttes, kuid neid
põhimõtteid ei kehtestata tüli käigus, sel juhul ei jää need kestma... Need tuleb rahulikus olekus läbi rääkida koos!
Lisatud: minu jaoks on kodurahu olulisem...solvumised saab alati lahti rääkida ja edaspidi olla targem, kuna kumbki osapool teab, millistel ütlustel
on kaalu, millistel mitte...aga noh, eks olen isegi seda rikkis telekat mänginud
ja vihaga igasugu asju öenud, mida hiljem kahetsen 
aga minu selline käitumine on viinud olukorra selgeks rääkimiseni, olgu kohtutega kuis on, seal ju kaasistujad ja kohtunikud, mul pole oma elu korda
sättimiseks neid vaja läinud
Mina pelgan seda, et pikemas perspektiivis hakkavad ka need ilmsüüta vabandused õõnestama. Kui asi iseenesest jääb lahti rääkimata.
Aga mina niimoodi päevi tusatseda ei jaksa. Töö kiire ja korralik. Kui juba - siis äikesetorm. ja kõik saab klaariks.
Sest kes ütleb, et üks jääb ilma teise ja teine kolmandata? Tülid ma mõtlen.
Oleks see läbirääkimine nii lihtne, asi on selles et mees mul suht kinnine tüüp, tema ennast niisama juba ei ava. Jah olen mitmeid kordi istunud ta
kõrvale maha ja selgitanud, miks üks või teine asi mind-teda ärritas. On küll kasu. No krt aga räägi nagu lapsega , mees võiks ise ka natuke üritada,
eriti kui niipalju aega koos oldud.
Kusjuures ta vahel isegi on tunnistanud et on egoist.....
Fiona, kannatust palun, mehed ongi aegajalt nagu lapsed...ja eriti hull on nende kinniste tüüpidega
kes enda sisse elavad. Rahu ja kannatust, usun,
et saate ikka asjad korda...
pole see ju maailmalõputraagika 
Mul on ka kinnine mees. Aga kõik saab selgeks.
Kuigi ega ta ütleb küll vahel, et ma pidada solvuma iga asja pääle ning mulle ei saavat midagi öelda/rääkida, kohe solvun.
Mina ise küll nii ei arva. Aga seep see on, et me näeme asju isemoodi.
ja-jaa! aastad muudavad inimesi, ega me ise ju valinud endale ei kinniseid ega müüblilõhkujaid tüüpe
Ok eks ma annan tead kuidas me ära leppisime
Tänaseks lõpetan-vaja tegutseda!
Tsao!!!
Tahaks midagi õelda, aga jätan siinkohal ütlemata.
Loodetavasti läheb kõik hästi.
PS. Miks ollakse endas nii paganama kindlad et mees on kuradi maapealne kehastus ja ise ollakse roosad süütukesed inglid? 
naised jäävad alati naisteks on nad inglid või maod, aga enamus kiisu tüüpi hinge kriipijad
Mees ei ole kuradi maapealne kehastus ja naised pole kaugeltki roosad inglid. Mehed on sead ja naised on ussid ja kui järele mõelda siis selles on
omajagu tõde kah
Kuidas soovite.
Üldiselt peetakse siga oluliselt inimesele lähedasemaks olendiks kui ussi. (Uss - selgroota olend).
mulle näiteks õeldi ,et sina pole mitte keegi, sa osta endale eraldi televiisor kui tahad krimkaseepe vahtida
uss ei salva kedagi, kui teda ei torgi ja talle peale ei astu(istu)
näljane siga tuleb kallale küll, mida uss kunagi ei tee
ma olin samas tänulik, et ma võin õhku hingata
Tsitaat:siit ka see tõetera siis, et armastus käib kõhu kaudu
Algne postitaja: ariita
uss ei salva kedagi, kui teda ei torgi ja talle peale ei astu(istu)![]()
näljane siga tuleb kallale küll, mida uss kunagi ei tee![]()
(meeste puhul)
äärmiselt irrratsionaalne arutelu,kus tagajärge peetakse olulisemaks, kui põhjust,samas teades,et ise ollakse selle valiku(mehe) autorid
Kui naine on pidevalt see, kes järele annab ja leplik on, sest nii püsib kodurahu
Siis sellist keskkonda pole küll vaja. Kooselu on eelkõige
kompromissid ja üksteise vajadustega arvestamine ja aktsepteerimine. Kui sellest ei soovita aru saada..no siis vist paraku ei ole need inimesed loodud
ühist kodu looma ja täiendama.
küll on ikka hea teada, et mõned on osanud teha elus vaid õigeid valikuid 
üldse ma aru ei taipa..kui ikka ei suju, siis saab alati uue otsingule minna. Kes otsib, leiab lõpuks ka selle kõige sobivama
Lihtsalt lõputult
rääkida ja lahkhelisid lahendada..ehh, ajaraiskamine.
...aga laenud ja kodu?
kes siis on nõus minema kimsuke näpu otsas lapsed lisaks
Too on nõus minema, kellel selline elu koormavaks muutunud.
Kui nüüd vahepeal teemast rääkida, siis kõikidele meestele ei ole vabanduse palumine tabu. Naine aga ei tohiks vabandamist nõuda, pigem võiks
rahulikus õhkkonnas arutada, mis teda haavab ja kuidas sellest üle saada.
Tihtilugu me näeme nagu jänesed - kõrvale küll väga hästi, kuid otse enda ette ei mõista vaadata. Mees ei mõista naist ja naine meest.
Mulle meenusid ka tegelased, kes kalduvad nt vindise peaga kõigilt suhtluspartneritelt andeks paluma.
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
küll on ikka hea teada, et mõned on osanud teha elus vaid õigeid valikuid![]()
ega mehed tõesti alati ei tule uksest müts peos ja vabandus näpus andestust paluma, aga nad osksvsad kummalisel kombel ja omal moel ilusasti kõveraks
muutunud suhte sirgeks rääkida kui seda lasta rahumeelselt teha
Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
Tihtilugu me näeme nagu jänesed - kõrvale küll väga hästi, kuid otse enda ette ei mõista vaadata.
...sorry seems to be the hardest word
Ei tea kuidas teistega lood on aga minu mehe puhul peavad need laulusõnad paika küll.
paremini ei oskagi öelda kui see laulutekst. Tõesti! Arvan, et see on seotud "perekonnapeaks" olemisega ja see tähendab, et peaksid tegema õigeid otsuseid. Kui aga sulle järjekindlalt öeldakse, et sa eksid, siis...no tekib komplikatsioone. Olematu eneseuhkus?
Tsitaat:
Algne postitaja: officer
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
küll on ikka hea teada, et mõned on osanud teha elus vaid õigeid valikuid![]()
ma pean iseenda kogemuste põhjal deklareerima,et parim on üldse mitte valikut teha![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Fiona
foorumis olijad ei tunne meid siis on Teil tegelikult suht raske hinnata seda hetkeolukorda mis meil siin on.
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
...sorry seems to be the hardest word
Ei tea kuidas teistega lood on aga minu mehe puhul peavad need laulusõnad paika küll.
Aga vahel on ka naistel raske vabandada ju. See on selline mina-kaitse, raske on endale tunnistada, et olen halb. Teistele ammugi ei taha ennast halvaks tunnistada, on ju oht saada põlatud.
eks iga naine tunneb oma kaaslast kõige paremini,aga see v...u saatmine võib olla just selle mehe kõnepruuk,mul oleks hea vastus talle valmis olnud,
mis oleks ta muigama pannud, ma lihtsalt proovisin alati teravnurgad huumoriks keerata.
õppimissoovitus anti ka mulle kord, vastasin:" käsu täitmine kuulub ajakavva võtmiseks" mees muigas ja arvas, et minuga pole mõtet õiendada,
nagunii aru ei taha saada, aga vähemalt tüliks ei läinud ja üldse meie peres on lõmps esikohal ja huumor olnud suhtekorraldajaks, kasutan seda
jõudumööda oma tööski ja ka iseendaga suheldes
pean tõdema, et tihti teevad naised oma elu liiga keeruliseks.
mõtlevad oma peas, et mees peaks nüüd tegema-käituma-olema naiste endi ettekujutletud viisil, ja kui seda ei juhtu, siis ollakse solvunud ja oodatakse
vabandusi.
kuis krt mees peab naise pea sisse nägema ja teadma, mida too ette kujutas või ootas?
konkreetsete sigaduste eest palutakse vabandust, ent soovitud kujutelmade eest ei suuda keegi vabandust paluda.
Solvamine pole sigadus?
Mis krdi *soovitud kujutelmadest* sa räägid

to fiona: oled veel liiga noor
Miks sa seda arvad et ma liiga noor olen???
ajaga elutarkust ikka koguneb vist
analüüsivõimet samuti.
Vat siinkohal sa mind absoluutselt ei tunne, eks. Ma olen piisava kadalipu oma elu jooksul läbi käinud, kõike talunud, andeks andnud, ise vabandust palunud! Kuna ma olen naine(mitte liiga noor , nagu sa arvad) siis soovin mina mehe poolt samasugust respekti enda suhtes nagu mina tema suhtes! Ja ma ei väida et mu mees on paha jne, meil on lapsed ja ilus kodu aga vot andeks palumist kuuleb minu mehe suust harva! Ja see oligi põhjus miks siia teema püstitasin!!!!!!!!!!!
absoluutselt nõus.
kedagi 5 päeva postituste põhjal tunda ei olegi võimalik.
nii see on.
ent minu komm ei käinud sinu pihta, eestlastele omane üldistus vist
ei maksa nii isiksuskeskne olla, võib asju ja olukordi laiemalt vaadelda, mitte ainult oma mätta otsast
Ok 
Pagan, mul on mehega vedand. Paar korda aastas, kui meil mingi suurem kräu käsil on (saab õhu puhtaks), on vabanduse palumise ja leppimisega vähe problemaatiline, muul juhul tuleb mees sageli nurruma ja vabandama isegi siis, kui suurem süüdlane olen mina.
Tsitaat:
Algne postitaja: Fiona
vot andeks palumist kuuleb minu mehe suust harva! Ja see oligi põhjus miks siia teema püstitasin!
Tsitaat:
Algne postitaja: sossuke
konkreetsete sigaduste eest palutakse vabandust, ent soovitud kujutelmade eest ei suuda keegi vabandust paluda.
Hmm, ma olen ikka vabandusi kuulnud küll.
Aga ega need väga kergelt ei tule. Kui just midagi vastuvaidlematult kohatut pole sündinud.
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Minu mees näib arvavat, et teod räägivad enese eest ja vabandamine on mõttetu. Juhul, kui ta tegu oli halb, siis tema nn. vabandus väljendub mõne teoga mitte sõnadega.
Tsitaat:
Algne postitaja: Vanapaks
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Minu mees näib arvavat, et teod räägivad enese eest ja vabandamine on mõttetu. Juhul, kui ta tegu oli halb, siis tema nn. vabandus väljendub mõne teoga mitte sõnadega.
See on nüüd see koht, kus peab nõustuma ja tsiteerima ka üht vallaslast Naatsaretist, kes väitis, et puud tuntakse tema viljadest, mitte õitest.
Loomulikult on see tabu. Milline mees see ikka vabandust palub, kui tal niikuinii alati õigus on?
Või noh, need harvad korrad, kui ei ole õigus,
siis vahel võib seda ju tunnistada ja vabandust paluda 
nujah,mooses tasas ka 40 aastat kõrbes ringi,aga teed ei küsinud...ikka iseenese tarkusest tark
Ma arvan et mehed siiski vabandavad kuid see tähendab ju oma eksimuse tunnistamist ja seda on raske teha. Peale selle ei tohi nii hea naine olla, tekita mehes tunne et oled talle vajalik kuid hakkad kätevahelt ära libisema, see peaks aitama. Sama peaksid sa ikka ka sõbrannadega ringi luusima, natuke peab ka egoistlik olema
Tsitaat:
Algne postitaja: Fiona
Seekord mõtlesin et ootan mil mees ise esimesena vabandust palub ja tunnistab oma eksimust. Aga võta näpust- helistas ja ülbas jälle... Nii ei saa ju....Kas meestel on tõesti tabu vabandust paluda???
Tsitaat:
Algne postitaja: Lilith
nujah,mooses tasas ka 40 aastat kõrbes ringi,aga teed ei küsinud...ikka iseenese tarkusest tark
sellised põhimõtted sis...
te tahate ka ikka eri ajuvabandusi ja taktitunnet ning suhtumist, tra te võtke endle naine siis!!! Hakake lesbiks või ikka on seda tala taha
vaja?
Tsitaat:
Algne postitaja: Vanapaks
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Minu mees näib arvavat, et teod räägivad enese eest ja vabandamine on mõttetu. Juhul, kui ta tegu oli halb, siis tema nn. vabandus väljendub mõne teoga mitte sõnadega.
See on nüüd see koht, kus peab nõustuma ja tsiteerima ka üht vallaslast Naatsaretist, kes väitis, et puud tuntakse tema viljadest, mitte õitest.
Tsitaat:
Algne postitaja: Aeryn
üldse ma aru ei taipa..kui ikka ei suju, siis saab alati uue otsingule minna. Kes otsib, leiab lõpuks ka selle kõige sobivamaLihtsalt lõputult rääkida ja lahkhelisid lahendada..ehh, ajaraiskamine.
Keegi siinolijatest ütles millalgi väga hästi, ma sõnasõnalt ei mäleta (vabandan) aga mõte algas vähemalt kuidagi nii:....et abielu algul üritasin
muuta partnerit endasarnaseks - kui see ei õnnestunud, siis üritasin ise muutuda...kui ka see kuidagi ei õnnestunud, sain aru, et inimesed ongi
erinevad ja peavad aktsepteerima teineteist sellistena, nagu nad on - kui seda teha ei suudeta, mingu lahku
Pole ju mõtet ennast ja teist sundida
midagi tegema
Mõni ei suudagi vabandussõnu välja öelda, samas kui näitab oma tegudega seda, et kahetseb - teist aga saadab katkematu sõnamulin, kuid seda tera sealt
vahelt ikkagi ei leia...
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Tsitaat:
Algne postitaja: Vanapaks
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Minu mees näib arvavat, et teod räägivad enese eest ja vabandamine on mõttetu. Juhul, kui ta tegu oli halb, siis tema nn. vabandus väljendub mõne teoga mitte sõnadega.
See on nüüd see koht, kus peab nõustuma ja tsiteerima ka üht vallaslast Naatsaretist, kes väitis, et puud tuntakse tema viljadest, mitte õitest.
Päris ratsionaalne, peaks tunnistama.
Ma arvan, et mees mõtlebki, et milleks vabandada, sa oled ju alati kodus, alati võtta. Kuhu sul ikka minna on oma väikeste lastega. Ja nagunii sa annad varsti järele ja hakkad ise rääkima, sul hakkab ju lihtsalt igav. Ja lõpeks, mis sest vabandamisest kasu, kui ta seda tõsiselt ei mõtle-vabandus lihtsalt vabanduse pärast.
Aga te lihtsalt andestage.
kogu aeg käid ringi ja andestad, no kuulge andke andeks, minge 
Kui veel jätkata Skinistiilis: Viilma ka andestas aga lõpuks sõideti ta laiaks niiet mis sest kasu on 
Tsitaat:
Algne postitaja: Kally
Ma arvan, et mees mõtlebki, et milleks vabandada, sa oled ju alati kodus, alati võtta. Kuhu sul ikka minna on oma väikeste lastega. Ja nagunii sa annad varsti järele ja hakkad ise rääkima, sul hakkab ju lihtsalt igav. Ja lõpeks, mis sest vabandamisest kasu, kui ta seda tõsiselt ei mõtle-vabandus lihtsalt vabanduse pärast.
Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
Kui veel jätkata Skinistiilis: Viilma ka andestas aga lõpuks sõideti ta laiaks niiet mis sest kasu on![]()
viha on energiavorm ja mingi tapmist ei ole, kes oskab sellega pirni põlema panna kes mitte, selles on vahe.
ja delilah, viilma oli vabsee mõtetu mutt, maailmas on alati 49 % kurjust kui see ära võtta siis kukub see maailm kokku ja sureb kohe maha.
Skin, muidugi on viha energiavorm ainult kahjuks negatiivne.
Viha kahjustab Sind suurel määral juba tekkemomendil ning kõike viha endast koheselt välja elada/suunata, kas siis pirne süüdates, patja pekstes,
koristades etc. Sa nagunii ei suudaks.
Minge vihaga sauna ja pekske palju kulub.
rehelise varjant on väärt, kui viha on siis tuleb vihaga see välja ajada
sybill, ma ei mõtlend viha välja elamist vaid genereerimist teistsuguseks, sitast saab ka energiat teha 
jah skin, saab küll sitast energiat teha aga esialgu on ta siiski sitt, mis haiseb 
asi see et meestel on vabandust paluda raske...sest kuidas siis suur ja veelgi suurema egoga mees tuleb vabandama. Ta teab ,et tegi vea aga
vat...seda ta ei tunnista.
Ja seda vabandust võidki ootama jääda. Muidugi oleneb ka mehest.
OT küll, aga on piisavalt naisi, kelle käest vabanduse palumist oodata on sama, kui vihmaussi lendamahakkamist 
ei näe küll vahet, et meestel see raskem oleks kui naistel, pealegi mõlemad pooled pigem õigustavad end, kui vabandust paluvad. pole vahet!
Tsitaat:
Algne postitaja: tv1
asi see et meestel on vabandust paluda raske...sest kuidas siis suur ja veelgi suurema egoga mees tuleb vabandama. Ta teab ,et tegi vea aga vat...seda ta ei tunnista.
Ja seda vabandust võidki ootama jääda. Muidugi oleneb ka mehest.
Fiona, rahu, egas seepärast kohe lahutama pea, üheks variandiks on ka harjuda
või lihtsalt mitte välja teha...toimetada oma toimetusi edasi ja las
siis haub, et mis värk on, naine ei mossitagi 
mehed paluvad üldjuhul vabandust patu eest siis, kui on häda käes või endal tuju hea
Ei saa selles küsimuses soolisi üldistusi teha. Eks igaüks isemoodi inimene on, vabanduse palumisel on mõtet vaid siis kui see ei muutu rutiinseks väljavabanduseks vaid tuleb peale pikemat mõtisklust oma tegude õigsuse või vääruse üle. Mis väärtust saab olla kahetsusel, mis kiirelt üle huulte libiseb ja päevast-päeva kordub ilma, et muutuks käitumine? Sõnadest palju olulisemad on teod.
Mina küll vabandan alati, kui mõistan, et eksisin. Ja kui inimene ei vabanda või vaidleb ikka vastu, et temal õigus, kuigi teab, et tegelikult pole, siis on see lihtsalt lapsikus.
Mina palun alati vabandust kui taipan, et olen midagi valesti teinud.
Samas võin ma olla üsna taipamatu...
minul ka samat moodi,kui olen eksinud või tahtmatult teist inimest eriti õrnemasoo esindajaid solvanud siis alati palun vabandust.kuid samas tean
mõningaid naisterahvaid kelle leksikonis puudub sõna palun vabandust.Neil on see põhimõte,et kui nad on teinud midagi siis vabandust paluma lihtsalt
ei hakka.;Ennem mingu jumalapäike looja,kui mina hakkan vabandust paluma: selline oli mu endise abikaasa lause peale seda kui ta süüdistas mind
alusetult armukese pidamises ja lõpuks ennast lolliks tegi
Minu mees küll pole iialgi vabandust palunud
aga kui on midagi väga valesti teinud,siis tahab seda heastada ja on valmis kasvõi kätel käima(ainult
mitte sõna"vabandust"ütlema)....mulle see nii meeldib,kui ta siis ostab kõike,mida soovin
Paluda vabandust on tõesti väga raske, selle asemel teen parem midagi kasulikku. Samuti püüan tulevikus oma viga mitte korrata
Nudol,kas sa oledki minu mees


Jumal tänatud eiiiiii
Mul langes kohe kivi südamelt-ma niiiiii kartsin juba....olin infarkti äärepääl

Olen oma pikkadeja värvikalt veedtud eluaastatega jõudnud arusaamisele,et naistel on alati õigus.Teinekord on vabanduse palumine ainus võimalus vältimaks lolle targutusi ja ebamaiseid seletusi.
Ütleks,et naistel ei ole alati õigus,vaid tuline õigus.
Vabandust suudab paluda tugev isiksus, sest oma vea tunnistamine nõuab julgust.
Mina olen nii tugev isiksus,et ma jonni pärast ei taha oma viga tunnistada
Tegelikult,kui ikka asi väga inetu on,siis sunnin end vabandama,kuigi vastumeelselt,sest mu uhkus saab veidi kannatada....
Kranz, kuidas saab su uhkus kannatada, kui käitud nagu mõistlik täiskasvanud inimene?
Kordan, inimene, kes teab, et eksis, aga ei vabanda ja ei tunnista oma eksimust, on vaid lapsik. Hoopis sellisel inimesel peaks häbi olema!
Ma olengi lapsik ja mul on niiiii häbi

vabandavad,vabandavad,kuidas siis muidu,kui asi svabandamist väärt on
just niiii...... kui asi tõesti seda väärt on
Tsitaat:
Algne postitaja: Tiile
Vabandust suudab paluda tugev isiksus, sest oma vea tunnistamine nõuab julgust.
minu mees palub rohkem vabandust kui ma ise.
Pole ise ka suur vabandaja, v. a juhul kui kellegile peale astun või otsa jooksen.
Aeg, ajalt tunnistan oma vigu, öeldes, et seekord oli sinul
õigus. 
Tsitaat:
Algne postitaja: Tiile
Vabandust suudab paluda tugev isiksus, sest oma vea tunnistamine nõuab julgust.
Olen selle kunsti läbi valu ja vaeva üsna talutavalt omandanud.. 
Eks ole see vabanduse palumine otsapidi kinni ikka isiklikus käitumiskultuuris ja enesekriitilisuses...supersuure egoga mees vaevalt andestust
palub... ja matsikommetega samuti
Aga kui see võime on omandatud läbi valu ja vaeva, siis on see tõekspidamisi muutes ja egot taltsutades enesekasvatuse tulemus... võib olla ka
lihtsalt teesklus, kui teatud üldtunnustatud kombed omandatakse...
Ma olen mats. Ma ei saa arugi kui midagi valesti olen teinud või öelnud. Seega ma ei oskagi vabandust paluda.
Sest minumeelest on kõik ok.
Mina olen alati normaalseks pidanud seda, et elu on iseenesestmõistetav ja ilma mingisuguste pingutusteta.
Enamus elab oma elu kunstlikult ja mis veel hämmastavam mulle, minuarvates isegi koguni tahtlikult keeruliseks. Ma ei ole siiani aru saanud sellest,
et miks?
Ja siis tulla veel mingeid nõuandeid nuruma? No see on ülbus juba. krt.
Mina ka viimasel ajal enam ei palunud vabandust