Board logo

jätta maha või mitte?
vallatu - 20.12.2006 kell 15:44

Mees pettis ja jäi asitõenditega vahele. Lõpuks tunnistas üles, aga ajas jama. Teda tundes ei usuks ma iial, et see oli juhusuhe ning kindlasti mitte ka esimene kord... Tean, et ta on viimasel ajal teinud kellegile teisele kinke, ka nüüd jõuludeks. Kuigi mulle väidab, et mitte. Ma olen vist loll,et teda maha pole jätnud?? Väidab, et armastab mind. Lapse vastu ka väga ok. Kardan, kas saan ikka hakkama, kui maha jätan. Laps alles nii väike, et lasteaeda ei pane. Ja kus ma siis elaks? Samas kui sa ikka teist ei usalda, siis elu ka sitt. Kõige hullem see, et ma ikka armastan teda.
Okt. jäi vahele ja mina siiani otsustada ei suuda. Kuhu tõmmata piir - kui järgmine kord asitõendiga vahele jääb? Teeks tagasi, aga ei suudaks siis enam ise endaga edasi elada. Elada mõnda aega eraldi ja vaadata, mis saab? Elu nagu seebiooper, kuid õnnetuseks minu elu.


unistaja - 20.12.2006 kell 15:55

Ennast tundes tean, et mina ei suudaks elada ühe katuse all inimesega, kes on minu usaldust nii rängalt petnud!!! Hing oleks kohe nii katki. Enne lapin seda üksi, kui sellise inimesega, keda ma usaldada enam ei suuda!

Isegi laps tunneb ära, et midagi on viga ja et pinged on õhus! Ja on naisi, kes on suutnud üksinda üles kasvatada 2, 3 või isegi 4 last!!! Lihtsalt minu arvamus!


kontorihiir - 20.12.2006 kell 16:29

hinnates situatsiooni, pole tegelikult lihtne nõu anda...selge on see, et usaldus mehe vastu on kadunud...kaua suudad nii elada, sõltub sinust...
esialgu pead rohkem siiski lapsele mõtlema ja sellest tulenevalt oma otsused tegema...
usu, tean mida räägin...


reheline - 20.12.2006 kell 16:38

Kannata seni, kuni ennast kindlamalt tunned ja anna siis mehele jalaga.


Pipilota - 20.12.2006 kell 16:42

sellistes olukordades on alati koige raskem otsuse langetamine. kord juba tehtud, laheb koik kergemaks. ja alles siis taipad, kui tugev sa tegelikult oled.


Sybill - 20.12.2006 kell 16:45

Ära sellist otsust kellegi soovituste põhjal või kiirustades tee! Lahku minna jõuab alati....ka siis, kui oled üdini veendunud, et asjast asja ei saa.


valkrs - 20.12.2006 kell 17:44

Just, sina ise pead otsustama, kuidas edasi minna. Kahjuks on see üliraske kindlasti. Seda enam, et tead, et mees on sinu ja lapse vastu muidu hea.
Nii vastik mure, selliseid taolisi ei soovi kellegile....
edu sulle! Ole vapper ja tubli!


ariita - 21.12.2006 kell 00:19

jah, kõige paremini tunned end ja oma olukorda ja selle peenemaid nüansse ise, sa ju tead kui tugeva iseloomuga oled või kui kerge on hoopis sind rööpast välja lüüa, sest sellelt teelt tavaliselt tagasiteed ei ole, ja küllalt suureks teguriks võivad kujuneda kummagi vanemad; nähes momendil oma olukorda ei oska ju keegi aimata kuhu kogu krempel võib pöörata - selliste probleemide suund on ettearvamatu, kui mees on ikka väärt mees siis hoiaksid ikka sabast ja järelejäänud sarvemuksudest kinni,kuni ta need maha jookseb


skingirl - 21.12.2006 kell 10:29

see on tüüpiline perekonnamudel, titt taga muutub kodukana täeilikult frigiidseks ja siis mees petab, ei tea kus mujalt vaene mees ikka keppi saaks, kui kodust ei saa.


Imre - 21.12.2006 kell 10:33

Alles üks mulle ütles, et mees toob raha koju, suudavad teineteist taluda, milleks lahku minna.
Ehk sobib selline variant teema algatajalegi.
Ma ei pea seda küll õigeks, aga eks iga inimene teeb mida õigeks peab.


anne51 - 21.12.2006 kell 11:46

Tsitaat:
Algne postitaja: vallatu
Kardan, kas saan ikka hakkama, kui maha jätan. Laps alles nii väike, et lasteaeda ei pane. Ja kus ma siis elaks?

Siin on vastus. Kui sa üksi hakkama ei saa, siis... Eelkõige pead mõtlema lapsele.


reheline - 21.12.2006 kell 12:01

Paraku paljud paarid virelevad koos, kuna arvatakse, et laste pärast ei saa ju lahku minna. Saab küll! Enim kannatavad lapsed just pingeid täis perekonnaelus.


delilah - 21.12.2006 kell 12:01

Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Ära sellist otsust kellegi soovituste põhjal või kiirustades tee! Lahku minna jõuab alati....ka siis, kui oled üdini veendunud, et asjast asja ei saa.

Saan sõnu kokku hoida.


anne51 - 21.12.2006 kell 12:13

reheline, teemaalgataja tunnistab, et ei saa vist üksi hakkama. Sain aru, et tal on laps veel väga väike. Ta ei saa ju kuuse alla minna, kui ta ei suuda iseseisvalt korterit muretseda. Kui suudab, siis olen mina esimene, kes lahku minna soovitab.


reheline - 21.12.2006 kell 12:20

Sellisel juhul loe mu esimest postitust siin teemas. Küll ta kunagi suudab.


Lii001 - 22.12.2006 kell 09:59

Sa oled vähemasti peakangelane sellest seebiooperis.

Tegelt vist ei oskagi midagi soovitada peale sisetunde järgimise, sest see ei valeta KUNAGI.


bellatrix - 22.12.2006 kell 10:21

Kui laps juba asjast aru hakkab saama, mis loom see issi on, siis on raskem lahku minna. Aga kui alternatiivi, vanemate või mõne muu sugulase (õed-vennad) juurde minna ei saa, ajutiselt,kuni jõngermann suuremaks kasvanud, siis tuleb vist edasi vana asja ajada ja vaikselt salakontole pangas raha tallele panna. Siis on võimalik hiljem põrsast elukaaslase juurest püstipäi ilma kerjusetundeta vehkat teha.


dex - 22.12.2006 kell 14:01

See viimane on küll üks igavesti veider plaan. Olgu see mees milline tahes, aga et tema tagant varastada....


kranz - 22.12.2006 kell 14:23

Kas on mõtet abielu vägistada?Oled noor,küll leiad kellegi,kes oskab sust lugu pidada.


skingirl - 22.12.2006 kell 14:29

loomariigis murrab uus isane võõrad pojad maha, inimene on ka loom


dex - 22.12.2006 kell 15:41

Skin, äkki seletad kuidas seesinane "fakt"(minu andmetel on vaid vähestel liikidel komme võõrad pojad maha murda) on käesoleva teemaga seotud?


skingirl - 22.12.2006 kell 15:44

lõvid ja karud
sellepärast nad ongi nii suured ja tugevad


Ray - 22.12.2006 kell 16:57

Tsitaat:
Algne postitaja: vallatu
Lapse vastu ka väga ok. Kardan, kas saan ikka hakkama, kui maha jätan. Laps alles nii väike, et lasteaeda ei pane. Ja kus ma siis elaks? Samas kui sa ikka teist ei usalda, siis elu ka sitt. Kõige hullem see, et ma ikka armastan teda.



1. Lapse vajadused ja tingimused eelkõige (Sul pole ju tegemist naisepeksjaga või muidu ränga vägivaldse tüübiga?).
2. Seda juhtub oioi kui paljudes peredes et keegi pooltest petab. Mine tänavale ja võid sisuliselt kindel olla et iga teine vähemasti või rohkemadki on petta saanud. Mõnedele on vahele jäädud, mõnele mitte, mõnele vaid üksikud korrad meeletutest pikkadest juhuhooramisjadadest.
3. Kui ei oska otsustada sedasi et oled väga kindel ja ei hakka otsust kahetsema: oota et asi klaarub. Las settib natuke. Emotsionaalsed otsused on peaaegu sama palju sitta inimestele toonud nagu narko mõnele õnnetuste läbi kannatanud inimesele kes juhuslikult sellelt lohutust otsis.


hallhiir - 22.12.2006 kell 18:49

kui sa oled kindlalt veendunud, et see polnud juhsuhe,siis saada ta pikalt.või uuri välja tema oletatav armuke ja ütle sellele naisele,mis sa temast arvad. sõnu valida pole vaja-ole rahulik,aga mürgine kui mees sellest teada saab ja hakkab seda lipakat õigustama või saad teada,et nad edasi suhtlevad, siis jäta ta ikka maha.
Pea meeles,et kui sa ise oma õnne eest ei võitle,siis ei tee seda keegi!


Lilith - 22.12.2006 kell 18:52

esimene kord anna andeks ja järgmine kord nagu lastelaulus kadugu kiirelt üle mäe


hallhiir - 22.12.2006 kell 18:55

tere jutt,lilith armukese pidamist andeks anda


ariita - 22.12.2006 kell 18:56

selles loos on ka selline lause: ma armastan teda,
see seletab palju, ikka on mehed haake teinud, aga eks ka nad nendest õpi, kui ikka oled selgusel, et issi armastab oma peret , kas siis tasub impulsi ajel maailma rändama minna, maailm on suur ja keeruline monstrum, kardan, et turvalise kodu vahetamisega võid hoopis rohkem haiget saada,( nördimus ja viha lahtuvad ja asenduvad igatsusega ja lapse pärast ju peate edaspidigi kokku puutuma),
püüa hoopis olla igati etem naine kui need kes kusagil on - naine peab olema ju mehe kael ja püüa pöörata ikka pea kodu poole, tugevust ja õigeid otsuseid ning perekondlikke , armsaid jõule!


Lilith - 22.12.2006 kell 18:58

arita jutule polegi rohkem lisada


hallhiir - 22.12.2006 kell 19:03

nojah, aga kui mehel on ikka armuke, siis järelikult ta oma naist ei armasta. või vähemalt on teie suhtes ikka midagi väga viltu. milleks piinelda
teemaalgataja: okei,aga armukese näo võiks igatahes hakatuseks täis sõimata küll. eks siis vaata edasi


ariita - 22.12.2006 kell 19:13

meestel just sellepärast on armuke, et armastavad oma naist,armuke on vaheldus - neid vahetatakse aga neid ei armastata kunagi, need on mänguasjad
armukese pärast ei minda lahku ega võidelda elu eest, neid võetakse ja jäetakse


hallhiir - 22.12.2006 kell 19:17

aga sellist alatust andestada... oleneb ikka armukesest-kui see on meest ikkasüdamest armastama hakanud, siis ta lihtsalt varem või hiljem keerab teie pereelu p...sse. selle ennetamiseks soovitan ma ikka ise võidelda ja enne armukese enda elu sinna keerata


sissy84 - 22.12.2006 kell 19:36

Ma leian,et te peate mehega asjad selgeks rääkima.Mis jäi puudu,et ta armukese kasuks otsustas?Ja kas ta usub,et asjast saab veel asja ehk kas on mõtet koos jätkata kui pole usaldust.

Ja kui ta leiab,et see polnud viga ju siis ta ongi tüüpiline mees kes kogu elu jookseb sarvi maha ehk seni kuni tal tõuseb.

Isegi kui sa suudad andestada ei unusta sa ju seda mitte kunagi.Raske võib olla inimesega koos kui mõtled pidevalt,et äkki praegu ka koinib kedagi.

Ma ei usu,et lapsel on hea elada seal kus vanemate vahel pole usaldust ja austust üksteise vastu.Seda arvan ma kuna minu elus olid esimesed 10 aastat õnnetud-aga peale seda kui ema lahutuse sisse andis oli hoopis teine elu Kasuisa on ka mul vapustav...


ariita - 22.12.2006 kell 19:39

võitlemise vastu mul pole midagi- armuke tuleb teelt pühkida, pere on väärtus


kranz - 22.12.2006 kell 19:48

Vastik,vastik,vastik!Tuleb mees voodisse ja teise naise lõhn juures-no mida meest


sissy84 - 22.12.2006 kell 20:03

Kui mehel pidevalt ikka püksis kiheleb ja ta vajab uut liha siis ega ühe armukese elu nässu keeramine nüüd küll petmistele lõppu tee,ta muudkui võtab uue ja uue jne...

Lihtsam mehega diil teha,et mõlemad käivad ja litutavad aga koju tulles on perekond


Ray - 22.12.2006 kell 20:19

Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Lihtsam mehega diil teha,et mõlemad käivad ja litutavad aga koju tulles on perekond


Abielu on abi elu. Kokkulepe. Vabatahtlik kokkulepe. Ma ei püüa midagi väita lahenduseks, aga tean mitut paarikest kes elavad vastavas kokkuleppes ja edukalt üle 10 aasta.

Oleneb kokkuleppest!


hallhiir - 22.12.2006 kell 22:03

sissy,aga asja mõte ju selles ongi, et kui mees pärast selle armukese elu kihva keeramist kohe uue otsib, siis tuleb ka mees pikalt saata.ja vähemalt minul oleks küll endal ka kergem, kui ma saaksin kätte maksta sellele, kes mulle s..ta keeras ja mehe üle lõi


ariita - 22.12.2006 kell 22:11

ks- sõna lõpus näitab mida kõike teeks aga kas on ikka vaja, tähtis on ju, et pere koos ja armukesed jääks eemale, ega killud alati õnne too:no
kurjus ja õelus on kurjad jõud ja neil on omadus põrkuda


hallhiir - 22.12.2006 kell 22:24

ks-lõpp on mu kommentaarides selle pärast, et mul on selle asjaga isiklikult (õnneks) väga vähe kogemusi. aga jah, kunagi ma niimoodi toimisin küll...armukese elu tegin põrguks, mehega püüdsin rääkida,aga sellest suhtest siiski enam asja ei saanud- ma küll andestasin, aga ei unustanud...ning see hakkas aegamööda meie suhet hävitama.
nii et jään oma arvamuse juurde-see suhe on hukule määratud.


vallatu - 22.12.2006 kell 23:37

Meest kuival hoidnud, nagu keegi siin mainis. No ei tea miks küll, siis ise ka kannataks? Ennetamaks järgmisi nõmedaid arvamusi - ei ole ka paks ja käest lastud. Müürilill pole kunagi olnud.

Segadus hinges on kõige hullem. Mees väga hooliv nii minu kui lapse suhtes. Ütleb,et armastab jne. Saa siis aru. Kahjuks mehega rääkimisest eriti kasu ei ole. Ajab tagasi ja kogu lugu. Kuidas sa seda armukest ikka välja sõelud, kui teine üliettevaatlik nüüd. Ma ei tahagi seda naist tegelikult näha. Läbi sõimamiseks - no see on ju lame ja mida see ikka muudaks.

Kui veel vahele jääb, siis lahku (kaks väiksemat korterit asemele - üks siis meile lapsega). Tahab ringi tõmmata, siis lasku käia, aga mitte pereinimesena.

Kõige hullem on hakkama saada iseenda tunnetega. Kord õnnelik ja samas järgmine päev võib olla selline, et elada ei taha. Depressioon missugune. Huvitav millal see kõik lõppeb. Tahaks rahulikku elu tagasi.


ariita - 22.12.2006 kell 23:37

hallhiir!
selleks foorum ju, et oma arvamusi põhjendada ja ega kelgunöör ju keegi taha olla.
suhe, mis sul karile jooksis tänu armukesele, see annabki aluse ju seda sorti naisi jälestada, ainult huudishimulik küssa, kas teil kahepeale laps ka oli, kui ei olnud siis oli igati õigustatud tegu.
vasta otse sõnumis, kui see küsimus sind ei solva.


hallhiir - 22.12.2006 kell 23:44

mul pole üldse lapsi,ariita. aga ma arvan, et isegi kui oleks olnud, oleksin ma ikka samamoodi käitunud. sest parem on ikka valus lõpp, kui lõputa valu. nagu vallatu viimasest sõnumist lähtub- kerge tal just ei ole...


ariita - 22.12.2006 kell 23:47

peaasi, et palju raskemaks ei läheks ja mind vaevab ikka see, et armastus on ju olemas aga kogemusi jääb puudu, ja paari päevaga loomulikult selline sõlm ei hargne