
Ülekõige elus, mis mulle ei meeldi, on üksi olla. Nüüd on see hetk käes. Suhe on kestnud ligi 6 aastat, ilma tülideta, kõik klappis, soetasin meile
elukoha, kus hakkasin usinalt remonti tegema, et sisse kolida, suured plaanid, suvel pidime reisile minema, kõik pingutused vastu taevast. Sitt on
olla. Olen kaotanud oma hingesugulasea. Ei oska mitte midagi teha. Mis edasi???? Kunagi arvasin et mis see hullu ikka on, kõrvalt on lihtne pealt
vaadata, aga see läbi elada on teine asi - jube. Ma ei saa aru krt mis ma valesti tegin.
Kahju on lugeda
Kas sulle siis ei öeldud, mis sa valesti tegid? Sina polegi ekk midagi valesti teinud?
Ma millegipärast keeldun uskumast, et see oli hingesugulane. Aga noh, eks valus ole niiehknaa.
Tsitaat:
Algne postitaja: marvin
Ülekõige elus, mis mulle ei meeldi, on üksi olla. Nüüd on see hetk käes. Suhe on kestnud ligi 6 aastat, ilma tülideta, kõik klappis, soetasin meile elukoha, kus hakkasin usinalt remonti tegema, et sisse kolida, suured plaanid, suvel pidime reisile minema, kõik pingutused vastu taevast. Sitt on olla. Olen kaotanud oma hingesugulasea. Ei oska mitte midagi teha. Mis edasi???? Kunagi arvasin et mis see hullu ikka on, kõrvalt on lihtne pealt vaadata, aga see läbi elada on teine asi - jube. Ma ei saa aru krt mis ma valesti tegin.![]()
Ega see üksiolemise algus kerge ei ole. Olin küll ise see, kes suhtele lõpu tegi, aga raske oli ikkagi. Ja ei tulnud see nii väga üleöö, et keegi
poleka aimanud..............ammu juba oli selline teema üleval.
Ja ikkagi oli raske olla..............väga raske.
Aga nüüd, kuid hiljem olen oma otsusega väga rahul. Elu on selline nagu peaks olema...........rahulik.
Aga eks ta õige on, et muu ei aita, kui see lihtsalt läbi põdeda!!
Jõudu
Pead ta enda käest küsima,mis valesti tegid.
Käisin läbirääkimas, saab asja isegi parandada, aga nüüd on mul tekkinud imelik olek. Kohati mõtlen, et vahet pole, tahtis lahku minna, siis lähme, samas jälle mõtlen, et ei läheks. Vastik seebiooper on vahest see elu. Kust krt ma tean kas see asi ei kordu.
Aga naisel peab ju olema mingi konkreetne põhjus, miks tahab lahku minna? Uuri see välja, ainult nii saad teada, kas ajalugu võib korduda või mitte 
Mis juhtus siis?
Sa panid vahepeal kedagi??
Oli temal äkki keegi teine tekkinud?Siis võib küll ajalugu korduda.
Uus kutt oli ajendiks nagu ma aru olen saanud. Eks ta väsis minuga olemisest ära, uus on ikka huvitavam. kes teab mis ajendiks on.
Tahtis vaheldust-mis muud.Uus suhe ikka huvitav,lööb algul peast lolliks...küll mõistab peagi,et sina oled parim.
Parem mõtle sellele, et need 6 aastat olid head ja keegi ei saa mälestusi sinult ära võtta. Nüüd on aga aeg edasi minna, ka üksinda saab teha kõike, ela nii, nagu tahad. Mõtle, et on inimesi, kes on kogu elu üksinda olnud, kellel ei ole sõpru ega armastust, sina said vähemalt üsna pikka aega armastust kogeda ning leidsid kasvõi mõneks ajaks hingesugulase. Elu läheb edasi.
kui oled teda armastanud ja armastad praegugi ning teie lahusolek pole pikk olnud, sa ju tunned teda ja tema väärtusi, pea aru, kas tal on
positiivsust rohkem kui negatiivsust ja kui leiad, et on siis võitle, võitle nagu isa-lõvi oma armastuse nimel ja ära soiu, ennegi on mehed oma kalli
nattipidi koju toonud, asjad sirgeks rääkinud ja õnnelikult edasi elanud, naised on vahel sellised tegelased, et vajavad tõestust kui elu läheb
igapäevaseks ja omavahel olemisel kaob sära, ise tead, kas tasub võidelda ja kui tasub tegutse, teil olid koos ju ilusad ajad, too need tagasi , ja
too ka ellu kuumus ja sära- võida
6 aastaga on kindlasti nii palju ühist küll, et mingi lühitutvus seda nullida ei tohiks, aga sa pead olema lihtsalt parem, kui sa seda ei suuda lase
tal siis minna, sest vireleval kooselul pole ka mõtet
Asjal on see positiivne külg nagu ma sellest vähesest mis räägid aru saan, et hea kui just nüüd ja niigi läks. On olemas ka halvemaid variante...
Sõltuvalt su iseloomust põed nüüd aastakese ja veel teist samapalju kahjatsed, aga siis läheb üle.
Kahte asja ei tohi teha:
- põdemise ajal ära loo uut suhet justnagu tasumiseks või nii, või lohutuseks, see pole see päris, mida vajad;
- ära jää üksi, ole sõpradega seltsis, aga ära otsi ka nende haletsust.
Tsitaat:
Algne postitaja: marvin
Käisin läbirääkimas, saab asja isegi parandada, aga nüüd on mul tekkinud imelik olek. Kohati mõtlen, et vahet pole, tahtis lahku minna, siis lähme, samas jälle mõtlen, et ei läheks. Vastik seebiooper on vahest see elu. Kust krt ma tean kas see asi ei kordu.
alati pole tegemist manipulatsiooniga ega pahatahtliku kavalusega, lihtsalt nooriku teele sattus inimene, kes pakkus hetkel seda, mida ta nii väga
vajas, selleks mehed kui arvate , et teil on noorik ja ta on nüüd teie elus asi, siis eksite, ka elusa asja eest tuleb pidevalt ja südamega hoolt
kanda
to: anne- huvitav millised on need moodused eluga edasi minna on,kui inimese hinges on selline tühjus...ja ma tean,mida räägin, sest olen ka ise juba
mitmendat aastat samas olukorras. jah-ma suhtlen, käin väljas, tegelen saja erineva asjaga...aga valu see ei vähenda. huvitav, on sul mõni tegevus vms
juurde lisda, minu eelpool mainitutele
teemaalgataja- mõnikord aitab natukenegi see, kui keegi lihtsalt mõistab ja ei hakka targutama...sul on raske, aga sa suudad sellest üle saada, kui
tead, mis põhjusel see kõik nii läks...
Lasen Ariita kommentaari peal liugu - aitäh, oled säästnud mu näpuvaeva
Ja Sales on räägib kah õigust - üks soovitus veel - ära sa jumala eest muret pudelisse ürita uputada!
täitsa huvitav, kallis mees on samuti täiesti elus asi, kelle eest on samuti vaja hoolt kanda!!!
noorikud, pange tähele!
kes armastab, see andestab...kõik...
igal asjal, lool, jne. on kaks otsa, ei saa ühtegi mõtet võtta kinnisideeks, ühtegi, süüd pole ühe osapoolega - kumma süü suurem seda teavad vaid
osanikud ise
to: sossuke- KÕIKE ei saa ikka ka elu suurima armastuse puhul andestada. muidu oled sa varsti talla-alune kes on kaotanud täielikult iseenda
"mina"
ja iroonia selles teemas on kohatu. kui ka oli tegemist kahepoolse süüga, siis ikkagi-valu see vähemaks ei muuda. ehk ainult hoiatab pisut ette, et
tulevikus enam sama reha otsa ei astuks.
sossuku! olen täiesti sinuga nõus ja vastastikune hoolivus ja hoolitsus hoiabki partnerid koos
hiir: valust võiks pajatada üht kui teist. nagu siberisse deporteeritu vabatahtlikult, muide /sarkasmita)
irooniat mitte grammigi.
mis ma kiusakas oskan öelda oma elukogemusest...kui story hakkab kiiva kiskuma (olgem tublid ja lugegem igasugu märke) on ainuvõimalik psüühikat
säästev viis ise asi ära lõpetada.
Tsitaat:
Algne postitaja: ariita
sossuku! olen täiesti sinuga nõus ja vastastikune hoolivus ja hoolitsus hoiabki partnerid koos![]()
elagu tuhvlialused ja isetud kammerteenrid
andestage kõike ja pärast ärge virisege, et elukaaslasel-abikaasal on teiega igav, sest tal pole
sinuga millestki rääkida.
ma pole õel ega kade, aga elu on mind õpetanud, et alati(ka armastades) tuleb jääda iseendaks.
eks kooselus juhtub ikka, et ka üksteise varbale astutakse ja siis vabandatakse, andestatakse, ei vabandata, aga ikka andestatakse, halba ei meenutata
ja solki välja ei kaevata, head tarbitakse topelt
ma küll pole koos elus igavust tundnud ja kaasa ei lasknud ka kodust kordagi jalga, oli kõike millest ülal juttu
Tsitaat:
Algne postitaja: hallhiir
elagu tuhvlialused ja isetud kammerteenrid![]()
armas hhiir, saad veic vanemaks, siis mõistad, et andestamisel on oma võlu...ehh, ise sain sest alles nüüd aru(aastake lisandus jälle), ent oma soovist tahtmatult manipuleerin täiegaelu ise loob olukordi..
kas ma endale meeldin? ma ei tia? olen ikka uss küll![]()
LadyButterfly - 12.01.2007 kell 22:31Kes armastab, see andestab - tõenäoliselt see nii ka on - aga unustamine???
Andestamine ei tee kedagi tuhvlialuseks
sossuke - 12.01.2007 kell 22:47armsaramd noored mehed, leedil on õigus
ariita - 12.01.2007 kell 22:55unustamine tähendas, et vanu eksimusi ega jamasi ei hõõrutud kunagi enam nina alla ehk, mis keekelt se ka meelelt, see reegel kehtis raudselt ja usun, et hoidis õhu puhta
sossuke - 12.01.2007 kell 23:03ev nõuab omad ohvrid. paraku.
ärgem pahandagem,
ent abituurium vastas küsimusele "Mille järgi valid oma sõpruskonna?"
"Rahakoti järgi" - noh nutke või naerge või tundke kaasa ehk olegem liberaalsed.
ehk peitub tõde rahakotis+manipuleerimises, kuigi tahaks hullult uskuda, et on veel tüdrukuid, kes ei unista.......aint asjadest
LadyButterfly - 12.01.2007 kell 23:12See unustamise värk - ma mõtlen tõesti unustamist - on pagana raske ära õppida. Ei saa olematuks teha olnut. Keelt hammaste taga on tunduvalt lihtsam hoida
hallhiir - 12.01.2007 kell 23:13mind igatahes on elu muutnud nii karmiks, et andestada iseenda ego maha surudes ma enam küll ei oska. egoist
LadyButterfly - 12.01.2007 kell 23:16Oleneb ju ka kellele andestada.
sossuke - 12.01.2007 kell 23:21leediliblik teab, millest(kellest) räägib....
hallhiir - 12.01.2007 kell 23:47andestada ju mõningaid asju võib, aga mis kasu on andestusest, kui mälu on liiga hea...ja see kõik jääb lihtsalt määramata ajaks hinge kripeldama. mõranenud klaasi võib ju liimida ka nii, et see paistab välja nagu uus...aga päris terveks see siiski enam kunagi ei saa
LadyButterfly - 12.01.2007 kell 23:49Ei peagi saama, kullake, vanad ja mõralised asjad on sageli palju väärtuslikumad, usu mind
![]()
Küll see kripeldus mööda läheb.
hallhiir - 12.01.2007 kell 23:53vt. tänast uut teemat, leedi liblikas, ja siis mõistad ehk mõistad, et hingevalu ei ole mitte ainult mööduv kripeldus
Calm - 13.01.2007 kell 00:12Kuule Marvin,
Üksindus rapsib sind vaid hetkel ja see on suurelt osalt tingitud asjaolust, et sa ei suuda harjuda vaikusega enda ümber. Kui ta läks omal algatusel, siis on see vältimatu ja kõige parem asi mis sai juhtuda. Mine õue ja mängi sõpradega. Sul on veel palju avastada ja vannituba on sinu päralt üksi hetkel!
Blackvell - 23.04.2007 kell 15:16mis muud kui pööra selg ja hakka edasi astuma....
liigu oma eluga lihtsalt edasi....
marvin - 23.04.2007 kell 16:16Midagi lõhkuda on lihtsam kui ehitada
lati - 23.04.2007 kell 16:31ma naudin igat hetke mis ma saan olla üksi.
ei iial enam rehapeale astumist!
Blackvell - 23.04.2007 kell 16:58seepärast ma muutusingi suht tundetuks.... ja nüüd mingid närused tunded ei kaalu minu jaoks enam midagi.... minu jaoks oli hetkeline üksikus ja piinav valu parem idee kui taluda sellist piina tema kõrval....
jäta ta ära piina end sellega (nalja pärast öeldes: ära muutu minusuguseks)....
SinineLiblikas - 23.04.2007 kell 17:43aEG PARANDAB HAAVAD
Blackvell - 16.09.2007 kell 22:16jah nii see on praeguse hetkeni olen uuesti vaikust nautima hakanud...
naudin üksindust....
küll läheb üle...