Board logo

Vana armastus
desiree - 21.05.2002 kell 19:03

Õeldakse, et vana arm ei roosteta.Ja kui "ta" ykspäev teie uksele koputab, siis kuidas käituda??Ja mis veel sis teha, kui hõõguvad sõed lõkkele löövad.


tiina - 21.05.2002 kell 19:29

Hee...see hea küsimus. Aga ma arvan et katkist küna pole mõtet enam parandada. Mis läind see läind...kui tagasi pöördud on see elus samm tagasi mitte edasiminek.


epp - 21.05.2002 kell 21:05

ma rvan kah et.. mis läinud see läinud.. ja midagi paremat pole loota kui eelneval korral.. algus võib olla ju ilus ja hea ja kena aga kõik see muutub ajapikku!
see on minu arvamus!


pisi - 21.05.2002 kell 21:17

see vana armastus armastab väga ilmuda siis kui sul on juba uus elu ,noormees jne... sellest vanast armastusest tuleb üle saada, kuna temaga ei saa kunagi enam õnnelikuks ,mida ta sulle kokku ka ei räägiks...elus tuleb tõesti edasi minna ,mitte vanu suhteid üles soojendada ja loota et äkki nüüd läheb kõik hästi...


etc - 22.05.2002 kell 13:59

vana arm ei roosteta... ei ta roosteta


KuradiNeiu - 22.05.2002 kell 16:35

Tsitaat:
Algne postitaja: pisi
see vana armastus armastab väga ilmuda siis kui sul on juba uus elu ,noormees jne... sellest vanast armastusest tuleb üle saada, kuna temaga ei saa kunagi enam õnnelikuks ,mida ta sulle kokku ka ei räägiks...elus tuleb tõesti edasi minna ,mitte vanu suhteid üles soojendada ja loota et äkki nüüd läheb kõik hästi...



Olen sinuga nõus...tuleb üle saada ja eluga edasi minna mitte vana pärast toppama jääda..


mada - 22.05.2002 kell 20:09

njah...minagi arvan et vana armastus kuhugi ei vii... kes eilset meelde tuletab, sel silm peast välja, nagu vanarahvaski ütleb...


epp - 22.05.2002 kell 20:32

nii see paraku on ja jääb... vanasõna ei valeta!


Honey - 28.05.2002 kell 17:35

mnjah...ex ma mõne aja pärast räägin teile mis sai.....ootab, vaatab, loodab...


tiina - 19.06.2002 kell 19:22

Honey, nüüd juba tükk aega möödas...räägi mis sai


etc - 20.06.2002 kell 20:45

etc tahaks ka teada


tiina - 07.08.2002 kell 16:27

Tundub, et Honey ei taha kommenteerida, kuidas selle vana armastusega siis läks...


paha - 07.08.2002 kell 16:40

hmm, vana arm ei roosteta...täiesti õige, tean yht juhust, kus naisel oli suur suur armastus, kuid pärast seda, kui ta kolis eestist ära, see vaikselt kustus..naine armus uuesti, ning abiellus...aastaid hiljem juhuslikult kohtus naine vana armastatuga....lahutas oma abikaasast ning abiellus...nagu mehhiko seebikas, ahh? aga ometi võetud elust enesest


tiina - 07.08.2002 kell 18:08

Tsitaat:
Algne postitaja: paha
hmm, vana arm ei roosteta...täiesti õige, tean yht juhust, kus naisel oli suur suur armastus, kuid pärast seda, kui ta kolis eestist ära, see vaikselt kustus..naine armus uuesti, ning abiellus...aastaid hiljem juhuslikult kohtus naine vana armastatuga....lahutas oma abikaasast ning abiellus...nagu mehhiko seebikas, ahh? aga ometi võetud elust enesest

Mnjah...aga kas nende abielu ka õnnelik, nad ilmselt tegid palju haiget teistele asjaosalistele. Öeldakse, et kui oma õnne rajad teiste õnnetusele ja kurbusele, siis ei saa sa õnnelik olla.
Kuigi paratamatult saab haiget ikka mõni su kõrval, ei saa kunagi elada kõigi meelejärgi. Mina püüan haiget tegemise siiski miinimumini viia.


epp - 07.08.2002 kell 18:30

Tsitaat:
Algne postitaja: Honey
mnjah...ex ma mõne aja pärast räägin teile mis sai.....ootab, vaatab, loodab...



njuu nyyd yle 3 kuu juba möödas?!
kas hakkad lobisema niidilõngast harutama?


epp - 07.08.2002 kell 18:49

Tsitaat:
Algne postitaja: desiree
Õeldakse, et vana arm ei roosteta.Ja kui "ta" ykspäev teie uksele koputab, siis kuidas käituda??Ja mis veel sis teha, kui hõõguvad sõed lõkkele löövad.

jah.. probleem milline.. ma arvan et minu jaox olex... oleneb mis suhe on hetkel vms.. kui midagi yldse on...
hmm.. mõte oli kah aga krt ununes vist.. ju siis ei olnud nii suuur mõte.. hmm.. a
ma arvan et palju oleneb ka sellest et kuidas "te" lahku läxite vms.. et kui pexmisega vms.. siis pole mingit lõket


Honey - 07.08.2002 kell 21:26

mitte mnnigi ei saanud roostetab jah irwwwww


li-li - 07.08.2002 kell 22:52

Las siis närib see roosteuss seda vana armi......kuld(õige valik) on see mis hiilgab


tiina - 12.08.2002 kell 09:34

Honey, seda oli arvata, et mitte mnnigi ei tule asjast välja...
Las see vana arm parem roostetab...


lota_kalla - 05.10.2002 kell 18:04

roostetab küll kuid mitte palju..cut cut nurga pealt ma võtax esimese "armastuse" küll tagasi kui ta tulex....aga vo õtlen seda praegu nii, sest üxi on kurb olla ja valu vaja peletada...yeah


Kayleigh´n I - 05.10.2002 kell 18:06

Mina ei võtaks oma esimest tagasi...armastasin teda küll ja mingil tasemel siiamaani, kuid ta tegi mulle haiget. Ja seda ma enam ei taha. Mõistus ei võta tagasi...süda teeks seda kindlasti. Natuke kurb


Tom25 - 05.10.2002 kell 18:27

Ma arvan, et mis läinud, see läinud. Silmad vaatavad ka ettepoole ju.


pirka - 27.10.2002 kell 05:01

Tsitaat:
Algne postitaja: Tom25
Ma arvan, et mis läinud, see läinud. Silmad vaatavad ka ettepoole ju.

See õige, et vaadata tuleb ettepoole.
Kuid mingi hell kohake jääb ikkagi hinge, ja kui ta ilusasti tuleb... ning seda hella kohta oskab puutuda....
Müistus ütleb, et ei tohi, teeb jälle haiget. Kuid kas süda ikka talitab alati mõistuse käsu kohaselt.


kontorihiir - 27.10.2002 kell 18:05

Ic.. minul isiklikult pole küll enam mingeid tundeid.
Oleme kohtunud mitmel kooli ja ka lennu kokkutulekul. Mina ja ka tema suudame suhelda täitsa vabalt. Seda pean ütlema, et ta oli väga hea tantsupartner omal ajal mulle. Ilmselt seal see alguse saigi. Sellekohapealt me sobisime väga hästi ja mulle väga meeldib kui mees oskab tantsida
Novembri lõpus on jälle vilistlaste kokkutulek. KUi tema tuleb ja mina ka viitsin minna, siis kindlasti vehime jälle tantsida nagu 4 aastat tagasi


Tom25 - 27.10.2002 kell 18:16

Ma arvan, et kui üks vana pastel on korra ära visatud, mis tast siis veel üles korjata.


pirka - 28.10.2002 kell 10:06

Tsitaat:
Algne postitaja: Tom25
Ma arvan, et kui üks vana pastel on korra ära visatud, mis tast siis veel üles korjata.

Pastel ju lõpuni ära kantud.
Kuid armastus tihti poolikuks jääb ning lõpetamatus kraabib hinge. Jääb kummitama küsimus, et kui oleks näiteks midagi teisiti teind... Võib tekkida soov see vana haav ära parandada.
Kuid samas pean siiski paljude eelkõnelejatega nõustuma. Väga harva juhtub, et purunenud suhte lappimine õnnestuks, Haav hinges jätab siiski oma jälje.


Venom - 29.10.2002 kell 12:29

Kui vana armastus mingi päev uksele peaks koputama siis võid ukse rahus lahti teha ja vanale armastusele lahkesti juhatada kustkaudu ta uksetagant minema saab. Nähtavasti on ta selle unustanud. endale on nii kergem kuna ülessoojendadud sup kipup kiiresti halvaks minema


drops - 29.10.2002 kell 15:23

ei vanast asjast asja saa - olen ise proovinud, olen kõrvalt näinud

alati on siiski midagi mis jääb häirima ja tuletab meelde vanu aegu ja seega arvan, et siiski on targem mitte proovida (loe üritadagi)

kuigi jah see minu arvamus


baharet - 29.10.2002 kell 16:10

ex ta vist jama ole, endal sellised kogemused puuduvad. Kuid arvan, et kõik oleneb ikka põhjustest mix lahku mindi!


pirka - 29.10.2002 kell 18:22

Tsitaat:
Algne postitaja: baharet
ex ta vist jama ole, endal sellised kogemused puuduvad. Kuid arvan, et kõik oleneb ikka põhjustest mix lahku mindi!

Headel põhjustel lahku ei minda....
Midagi jääb ikkagi hinge kraapima, haavadest jäävad alati armid.
Püüa olla veel pikalt see õnnelik, kellel sellised kogemused puuduvad


julychill - 10.11.2002 kell 17:19

ma ei teagi.. kax meest keda ma oma elus kõige rohkem olen armastanud jätsid mind maha.. muidugi teeb see haiget ja nii.. aga kui kumbki neist tagasi tulex võtax siiski vastu, sest suur armastus ei sure iial vist.. aga samas olex ka raske lahti saada hirmust, et võivad uuesti maha jätta.. ei tea.. südant ei saa käskida nagu öeldaxe.. armastan, igatsen ja kõik- ei saaa sinna midagi parata..
..ei tea kas arvaxin samamoodi, kui need kax meest olexid olnud mu kallimad.. igatahes olid nad mu isad.


Mamba - 10.11.2002 kell 23:40

Kas vana arm ka roostetab?
Ei ta roosteta!

Ise küsin, ise vastan


pirka - 10.11.2002 kell 23:45

Tsitaat:
Algne postitaja: julychill
..ei tea kas arvaxin samamoodi, kui need kax meest olexid olnud mu kallimad.. igatahes olid nad mu isad.

Armastada isa ... või armastada kallimat... need ju ääretult erinevad tunded.
On asju, mida võib andestada isale, kuid ei saa andestada kallimale...


julychill - 10.11.2002 kell 23:53

Tsitaat:
Algne postitaja: pirka
Tsitaat:
Algne postitaja: julychill
..ei tea kas arvaxin samamoodi, kui need kax meest olexid olnud mu kallimad.. igatahes olid nad mu isad.

Armastada isa ... või armastada kallimat... need ju ääretult erinevad tunded.
On asju, mida võib andestada isale, kuid ei saa andestada kallimale...

armastus on see ju kõik.. küllap võib kallimat armastada isegi rohkem kui isa.. mis siis, et erinevad armastused on.. tunned ju ikkagi kõivõrd kallis sulle keegi on..


pirka - 11.11.2002 kell 00:17

Tsitaat:
Algne postitaja: julychill
armastus on see ju kõik.. küllap võib kallimat armastada isegi rohkem kui isa.. mis siis, et erinevad armastused on.. tunned ju ikkagi kõivõrd kallis sulle keegi on..

Jutt ju sellest, kas vana arm ka roostetab...
Kui isa on mingil ajal ikkagi oma isa rolli täitnud, näidand lapsele, et ta teda armastab, siis see tunne jääb hinge, ei läinud ta ju lapse pärast ära. Laps vaid kannataja. Aga armastus säilis.
Kui kallim lahkub, siis ühel osapooltest armastus ju otsa sai.
Surnud armastuse taastamine palju keerukam, kui osapooltest mitte sõltuvatel põhjustel lahutatud armastuse taastumine.
See viimane lause veits keerukas välja kukkus ,kuid ehk on mõistetav, mida õelda tahtsin.


julychill - 11.11.2002 kell 00:22

Tsitaat:
Algne postitaja: pirka
Jutt ju sellest, kas vana arm ka roostetab...
Kui isa on mingil ajal ikkagi oma isa rolli täitnud, näidand lapsele, et ta teda armastab, siis see tunne jääb hinge, ei läinud ta ju lapse pärast ära. Laps vaid kannataja. Aga armastus säilis.
Kui kallim lahkub, siis ühel osapooltest armastus ju otsa sai.
Surnud armastuse taastamine palju keerukam, kui osapooltest mitte sõltuvatel põhjustel lahutatud armastuse taastumine.
See viimane lause veits keerukas välja kukkus ,kuid ehk on mõistetav, mida õelda tahtsin.


on küll


ipsu - 12.01.2003 kell 18:09

Mida teha kui su kallimal vana arm ei roosteta? Kas panna silmad kinni või reageerida kudagi? Kui reageerida siis kuidas?


Ray - 12.01.2003 kell 20:04

Läheb rooste küll. Minul roostetavad vanad armastused pulbriks. See - eest aga süüakse vahel suurem portsjon närve krt.

Tegelikult on minu probleem liigne mõtlemine. Emotsioonid ei lase ratsionaalsel mõistusel domineerida (kuigi harva seda juhtub, mõistus valitseb enamasti).


Kayleigh´n I - 12.01.2003 kell 20:58

Mina võtsin vana tagasi .. Ju siis ei olnud piisavalt tugev ..
Või kes teab, mis oli ..
Ei kahetse .. aga ...
kuidagi tühi on seest ...


arvutihiir - 12.01.2003 kell 22:34

Tsitaat:
Algne postitaja: pirka
Pastel ju lõpuni ära kantud.
Kuid armastus tihti poolikuks jääb ning lõpetamatus kraabib hinge. Jääb kummitama küsimus, et kui oleks näiteks midagi teisiti teind... Võib tekkida soov see vana haav ära parandada.
...



Huvitav on see, et alati nagu jääb kripeldama sellele, kes maha jäeti. Ma mõnikord vaatan seda seriaali Vill@. Mõtlesin, et kripeldama jäävad suhted, mid on kestnud kauem, aga tollest seriaalist jääb mulje, et kes iganes on päevaks võetud ja maha jäetud - poiss või tüdruk - see jääb põdema ja ei suuda enam valida. Takerdub enesehaletsusse ja teadmisesse, et miski jäi pooleli...

Praegu, haiget saanud küünikuna hakkaksin selliseid suhteid looma, kus ma esimesena maha jätan - siis vähemalt ei tee see mulle haiget


pirka - 13.01.2003 kell 01:09

Tsitaat:
Praegu, haiget saanud küünikuna hakkaksin selliseid suhteid looma, kus ma esimesena maha jätan - siis vähemalt ei tee see mulle haiget

Oh..ole sa küünik või mitte...
Või ole mahajäetud või mahajätja, krt kraabib ikkagi...

Nu mahajäetul kraabib rohkem ehk. Kuid see ka eriolukordades erinev on.
Aga loota, et ise kedagi maha jättes pääseda täiesti hingepiinadeta, see om vist lootusetu. Nu jah vaid juhul kui see suhe oli tõesti mingil moel piinav või ahistamistunnet tekitav. Kuid kui lihtsalt mingi tunne saab nagu otsa ja otsustad kedagi maha jätta, krt ikka kraabib seest.
Nu ei saa sellest aru, peaks ju nagu vabanemine olema, aga miks siis piinab natu.
Ei see ei ole vana arm, mis ei roosteta. See on nagu rohkem süümekas või ma ka ei tea täpselt.
See inimhing om imelik.
Aga äkki ikkagi roostetamatu arm, et kuskile jääb nagu kummitama, et kunagi ma ju armastasin...


tiina - 13.01.2003 kell 08:18

Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
Mida teha kui su kallimal vana arm ei roosteta? Kas panna silmad kinni või reageerida kudagi? Kui reageerida siis kuidas?
Arvan, et sellisel juhul silmi kinni küll ei tohi panna. Reageerima peab, aga ettevaatlikult ja ilma süüdistusteta.
Pigem peaks kaasaga maha istuma ja suutma üks pikem jutuajamine maha pidada. Silmast silma ja ausalt. Tegema selgeks mida ja keda siis vajatakse. See vaevalt ise jutuajamist alustab, kellel vana arm peas või südames...juttu peab alustama ikka ise. Ettevaatlikult ja ehk alguses üldisemat laadi teemadel, kuni vaikselt jutt tüürib õige asja poole. Selgeks on vaja rääkida mida siis kaasa õieti soovib, millised on tema tunded ja mida tema asjast arvab. Riiu ja süüdistamistega ei vii selline jutt kuskile...võib vaid kaasa rohkem endast eemale peletada.

Aga ega see kerge saa olema...ma mõtlen teine inimene rääkima panna. Aga seda peab tegema, muidu jääbki see piinama ja võib ka suhte lõhkuda.
Lahti rääkimata asjad, ka pisikesed, võivad teinekord paraja tõuke anda, et lahkumineku äärel olla.


ipsu - 13.01.2003 kell 09:06

Mida teha kui on juba kolm aastat tagasi maha istutud ja räägitud. Ja nüüd jälle?


tiina - 13.01.2003 kell 09:19

Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
Mida teha kui on juba kolm aastat tagasi maha istutud ja räägitud. Ja nüüd jälle?
Ega polegi muud, kui jälle maha istuda ja rääkida. Kui tahad hoida seda mis on...siis teed seda. Kui aga väsinud seda hoidmast ja enam ei suuda, siis lased minna. Kui see kordub aastate tagant, siis lõpuks võib tõesti väsida ja enam ei suudagi ja ei tahagi istuda ega rääkida....siis ei saa ka enam midagi teha...pole enam ka millestki kinni hoida. Aga niikaua kui on hoolimine, armastus ja tahtmine...niikaua istud ja räägid jälle ja jälle ja jälle....muud valikut pole.

On veel valik muidugi...teha lõpp ja kõik. Lõpetada see suhe ja edasi minna üksinda. Aga üksi on ääretult raske ja enne kui selline samm astuda, peab hoolega järele mõtlema ja endas selgusele jõudma. Kui on pisutki veel tahtmist, tasub ikkagi jälle maha istuda ja rääkida.


Hiirekas - 08.04.2003 kell 13:37

Kutsun ta siisse ja räägin nagu iga teisega. Minu tundeid ei ole võimalik süüdata taas. Söest on saanud tuhk, ja seegi on mööda ilma laiali.


Virgin - 10.04.2003 kell 12:40

Esimene armastus oli nö nooruse rumalus, annax jumal et tema kuskile koputama ei tule... ja üldiselt ega ei võtax kedagi endistest tagasi...
Kripeldama jäävad pigem sellised suhted, kus jäi midagi poolikux või midagi proovimata


pisimimm - 10.04.2003 kell 12:56

Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
Kui vana armastus mingi päev uksele peaks koputama siis võid ukse rahus lahti teha ja vanale armastusele lahkesti juhatada kustkaudu ta uksetagant minema saab. Nähtavasti on ta selle unustanud. endale on nii kergem kuna ülessoojendadud sup kipup kiiresti halvaks minema


Vot ma teeks sama... Minupärast küll vana arm roostetada võib, kuid tehku seda mujal...


Hiirekas - 10.04.2003 kell 21:18

Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
Mida teha kui su kallimal vana arm ei roosteta? Kas panna silmad kinni või reageerida kudagi? Kui reageerida siis kuidas?


kõige õigem on mitte reageerida, muidu annad ikka lootust.


michelle - 10.04.2003 kell 23:09

ei asja sest saa enamasti...järgi proovitud variant, alguses hakkas kõik uue hooga ja palju tõotavalt peale...aga kahjuks oli liiga palju aega mööda läinud. nii et need kes meid alguses lhku püüdsid ajada kui kunagi tutvusime, neil see ka õnnestus.


eero - 10.04.2003 kell 23:37

kui koputab ikka teen ukse lahti...siiamaani ple niisama keegi koputand ja kui asja on siis eks ikka vastuvõtan olgu ta siis vana või uus....eks kellegi uus oli ikka kellegi vana kas ta siis on su enda vana või kellegi teise...


sales - 12.04.2003 kell 10:40


Kahjuks või õnneks on nii. Kahju, et olnud suhet ei suudetud hoida. Õnneks ei jää nad ka kummitama.
--------------------------------------------------

Seda isegi siis, kui pole kaotatud armastuse kaotusevalust üle saanud, aga oled saanud kunagi petta armsamalt.
---------------------------------------------------
Kuid ma ei julge ennustada, mis juhtub siis kui saatuse keerkäigud on meid lahutanud ja kohtume taad. Ei parem ei ennusta!


moggy - 12.04.2003 kell 11:47

seda et vana arm ei roosteta olen ma teistele öelnud pidevalt ja seda , et üles soendadtud supp on hea supp, kui ta pole armusupp. kuid siis saabus aeg kus ma kõike ise kogesin. kui ennem lihtsalt rääkisin neid sõnu, siis nüüd tean, ei tasu inimesega, kes sulle kord juba haiget teinud on uut suhet alustada, või siis sealt edasi minna kus pooleli jäi. se mis juhtus eelmine kord, juhtub jälle ja kui ei ole veel juhtunud siis jääb hirm, et millal siis see juhtub et jälle haiget saad...

See on minu arvamus ja kogemus


PrettyLizi - 12.04.2003 kell 12:18

Samas kui on viisakalt ja sõbralikult lahkumindud ja nii 30 aasta pärast koputama tuleks ja ma parasjagu lesk oleks, siis vist ikka mõtleks küll tagasivõtmist.

Minu jaoks oleneb kõik sellest miks ja kuidas lahku mindi ja kui kaua sellest möödas on ning milline perekondlik seis mul tol hetkel on(lesk, lahutatud, abielus).


arena - 23.04.2003 kell 18:30

kuna meil exiga väga kummaliselt asi lõppes ja asjad jäid nagu selgeks rääkimata usun et oleks kummaline kohtuda ja kardan et tagasi oleks tal ka võimalus tulla aga siis peaks midagi ikka praegusel elul viga olema.


Lii001 - 17.05.2003 kell 11:24

Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Hee...see hea küsimus. Aga ma arvan et katkist küna pole mõtet enam parandada. Mis läind see läind...kui tagasi pöördud on see elus samm tagasi mitte edasiminek.


Sul tiina on vist kõige õigem variant


roosi - 17.05.2003 kell 11:36

Kui on juba lahku mindud siis milleks enam hakat uuesti jamama.Seda enam kui on leitud juba uued partnerid.Aga no kui ta tuleks mulle ukse taha siis nii viisakas ma olen küll et pakun talle kohvi ja lobisex niisama aga oleksin kindel ei midagi enamat juhtux


skingirl - 13.09.2003 kell 15:22

Vana armastusega on nii,et see on võimalik küll aga lühiajaliselt.
Kui ma noor olin siis kiimlesin üht kutti, ma olin ka krdi noor ei teadnud veel eriti midagi tahta siis läksid aastad ja saime kokku kõik sujus ning need tunded mis olid aastaid varjusurmas olnud ärkasid, muutudes põõraseks seksiks ja siis oli kõik läbi, mitte midagi enam.


püsimatu - 14.09.2003 kell 13:03

Sain hiljuti kokku oma esimese armastusega...ehh, vanaks oli jäänud, aga muidu ikka nagu vanasti...lihtsalt lahe oli juttu rääkida, vanu aegu ja tuttavaid meenutada...nagu kaks tudikest ja seks ei huvitanud meid üldse


exmehega on teine asi...räägitakse ju et armastusest vihkamiseni on üks samm...ja jummala õige, aga vastupidist varianti seal ei esine...


Lola69 - 14.09.2003 kell 14:42

Selga "vanale armule" ikka ei keera küll. Aga vaevalt et suppi ka soojendama hakkaks. Kuigi ega kunagi või teada.
Kuniks omal nahal pole situatsiooni kogenud, seda minemist ja taastulemist, siis on väga raske arvata.


sales - 15.09.2003 kell 05:32

Tsitaat:
Algne postitaja: moggy
seda et vana arm ei roosteta olen ma teistele öelnud pidevalt ja seda , et üles soendadtud supp on hea supp, kui ta pole armusupp. kuid siis saabus aeg kus ma kõike ise kogesin. kui ennem lihtsalt rääkisin neid sõnu, siis nüüd tean, ei tasu inimesega, kes sulle kord juba haiget teinud on uut suhet alustada, või siis sealt edasi minna kus pooleli jäi. se mis juhtus eelmine kord, juhtub jälle ja kui ei ole veel juhtunud siis jääb hirm, et millal siis see juhtub et jälle haiget saad...

See on minu arvamus ja kogemus


Üks hea tuttav uskus, "kes vana asja meelde tuletab, sel..." ja tema kogemus paneb mõtlema, et mälu eest ei pääse ja koos vana suhtega tulevad tagasi ka vanad probleemid ning lisavad uusi...

Sellepärast - mis läinud see läinud ja kord kustunud armastust uuesti lõkkele puhuda vaevalt õnnestub.

Ja üldse mulle tundub, et vanasõnad suurt paika ei pea ja mingit elureeglit endast ei kujuta.


madras - 15.09.2003 kell 12:06

Kui ei õnnestunud siis, siis vaevalt et nüüdki. Kuid kes teab, mõlemad ehk küpsemad ja kogenumad. Kuid ei ühel ega teisel juhul pruugi jätta teineteisele mõned nauditavad hetked pakkuda.


muhhin - 15.09.2003 kell 20:58

ei tule sest enam miskit välja


lupus - 15.09.2003 kell 21:14

Vana arm roostetab....ja täiega.... Milleks mulle see vana roostes romu kui ümberringi uued ja läikivad?


Beith - 18.09.2003 kell 18:59

Kui mõlemad on vabad ja vallalised, siis mine tea...Oleneb inimestest..Tunded on sellised kavald asjad, millele éi saa kunagi kindel olla...
Kuid olen kindel, et mul küll midagi sõprusest enamat ei tekiks.
kuid mine sa tea....


unistaja - 19.09.2003 kell 13:31

Kus ta's nii äkitselt ilmub??? Vot see oleks lausa hämming!!!

*ei usu eriti*


sinisilm - 19.09.2003 kell 15:17

Pole juhust olnud, et kohtudes midagi ärkaks...Niisiis kaks võimalust-kas polnud ikkagi see õige või suudab süda siiski unustada...


alar68 - 20.09.2003 kell 12:38

ärkab ikka.ja kuidas veel.pärast süümekad.


ponx - 24.09.2003 kell 17:44

.


MonaLisa - 24.09.2003 kell 20:04

..kui armastus on "vanaks" läinud, siis ei aita enam midagi..Läbi põlenud ja möödas.
Aga pooleli olevad tunned võivad küll igasugu segadusi põhjustada..


sirli - 20.11.2003 kell 15:03

Ui, täpselt minu praegune probleem ja nii palju häid nõuandeid

Tegelikult olen teoreetiliselt enamike siinkirjutajatega nõus-kui oled korra ühe filmi ära vaadanud ja pead natuke vahet ning hakkad teda siis uuesti vaatama, siis lõppeb ta ju samamoodi, kõik on täpselt sama, ainult et natuke igavam on vaadata, kui esimene kord-sama lugu on ka armastusega, kui korra on üks lugu läbi saanud, siis ega ta teistmoodi ei lõppe.

Aga, samas on kange kiusatus, naiivne lootus, et äkki nüüd läheb teisiti, ei, mis möödas, see on läinud, mis tuleb alles ees.


pisikekohuke - 20.11.2003 kell 21:35

roostetab kyll
oleneb ju armust...a minu oma roostetas ja selleüle õnnelik...sest elu ei saa edasi minna kui keegi kuskil südames toksib


chocolatefugitive - 20.11.2003 kell 22:01

ei tea selle roostetamise koha pealt midagi.. teinekord roostetab.. teinekord lihtsalt natuke tolmune ainult.
olen lahku läinud ja jälle kokku ja jälle lahku ja jälle kokku.. praegu oleme jälle lahus..
nooruse lollus? võib-olla.. aga miski on see mis lihtsalt tõmbab teineteise poole.. ei saa oldud koos ja ei saa ka ilma. .
jama lugu
mis teha


kodanik - 20.11.2003 kell 23:47

eh...ma olen hetkel üliõnnelik..vana armastus paistab jälle üles soojenevat ja sedakorda olen ma õnnelik...

tavaliselt mulle sedasorti vana supi soojendamised ei meeldi...aga hetkel olen küll selle üle õnnelik


Killagal - 22.11.2003 kell 13:32

Jube, kui koputab... Mulle see ei meeldi.. Pole õnneks selles olukorras olnud.. kuigi mitu korda napilt pääsenud.


sirli - 12.12.2003 kell 10:42

hmm, tundub, et niiväga ei roostetagi, nagu ma kartsin. Praegu olen päris õnnelik ja rahul


päikesekilluke - 10.08.2004 kell 00:26

Kui peakski koputama(mida ma tõesti ei usu), siis...sisse ma teda enam ei laseks.
Mis lõppenud, see lõppenud. See aeg, mis sulle antud, on nüüd möödas-vastaksin.


ponx - 10.08.2004 kell 11:33

.


Emily - 10.08.2004 kell 20:52

Olen seda meelt, et vanu kilde endisel kujul enam kokku ei kleebi ja ülessoendatud supp pole pooltki enam see, mis värske. Kui miskit on kunagi läbi saanud, siis ilmselt põhjusega ja paraku, hakkavad need omaaegsed põhjused ikka ja jälle häirima ka tulevikus. Seega siis on mõttekam selg sirgu ajada ja süda kõvaks teha ning eluga edasi minna, mitte tagasi.


ponx - 11.08.2004 kell 13:40

.


hestia - 11.08.2004 kell 13:59

leidsin oma esimese armastuse puhtjuhuslikult interneti teel üles (rate.ee see koht, kust igasugu inimesi leiab).... sel suvel käisin tema koduõues miski päev ka grillimas.... aga ei miskit kuuma tunnet, veel vähem kahjustavat lõket... liiga palju aega vist siiski möödas meie stoorist... pealegi mõlemal uued silmarõõmud ning olevikku tuleb tähtsamaks pidada kui minevikku


kiisu1 - 11.08.2004 kell 21:34

[...arvan sama .....vana armastus on samm tagasi....


Epukas - 12.08.2004 kell 00:59

ei, ex vana armastus ole põhjusega vana...kui ise otsustati lahku minna, siis pole mõtet asja yles soojendada..kuid kui lahku mindi muudel põhjustel, siis ehk..kuid mina ei jääks sellele lootma ning ei soovita siis hilisemat elu kõrale visata, et midagi sellist proovida..mõelda, kui paljud haiget saavad:S


mils - 12.08.2004 kell 01:49

Kõik on võimalik!!


missdarkness - 12.08.2004 kell 13:41

mnjah eks siis vaataks, kui see vana arm tuleks ja koputaks uksele...aga muidugi väike võimalus on et mingi thing hakkab uuesti arenema vana arm siiski ei roosteta


BlueAngel - 12.08.2004 kell 14:39

vana arm ei roosteta. Kaks aastat olin oma mehega koos, nüüd olime vahepeal pea kolm aastat lahus, nüüd oleme jälle koos ja suhe on parem kui kunagi enne.


kellykasx - 17.08.2004 kell 14:03

Ma arvan et vana armastus ei kao kunagi kuhugi...ta on ikka su hinges edasi ja kuskil su südamesopis . Kui inimesed ikka kaua koos olnud siis see lahku minek pagana raske. Kui nüüd koputama tuleks ...siis minul olek küll väga hea meel kugi haiget sain kõvasti,aga ma lausa tahaksin teda näha ja kõvasti kallistada.
Nüüd mul oma pere ja temal ka mingi piiga ,aga kui tuleks see võimalus temaga koos olla uuesti siis teeksin seda kindlasti....see tunne on nii tugev mida tema vastu tunnen, et lausa põletab kugi lahus juba üle 3a ja mul uus pere.
Seega on kõik võimalik siin ilmas...oleneb ainult inimestest ja nende tunnetest....kui tugevad tunded on.


lendajapoiss - 09.10.2004 kell 10:06

Tsitaat:
Algne postitaja: missdarkness
et mingi thing hakkab uuesti arenema vana arm siiski ei roosteta


exactly- sex thing!


salliise - 09.10.2004 kell 15:16

Ega ta päris roosteta. Suuremalt jaolt tallel paremate või halvemate mälestustena. Uksest sisse ikka laseks aga susisema miski vaevalt, et hakkab enam.


Hera - 09.10.2004 kell 15:29

Suhtlen oma eksiga sõbralikult ning piisavalt tihti, kuid kordussuhet ei tule isegi mitte mõttesse. Minu puhul ikka vana arm roostetab küll - mis läinud, see läinud ja seda lõplikult.


bimbo - 09.10.2004 kell 18:04

Kui söed lõkkele löövad tuleb kirge nautida. Tõelist armastus antakse vaid veidi rumal oleks jätta see vedelema. Kui ikka on midagi mis pea segi ajab siis tuleb lihtsalt kaasa minna. püüda hetke ja päeva.


Kaidike - 14.10.2004 kell 18:00

Njaaa.. ise praegu kogen lauset: vana arm ei roosteta. Nimelt mitu aastat tagasi olin koos noormehega, keda pidasin oma esimeseks armastuseks, aga siis olin liig noor ja nüüd otsustasime uuesti proovida. Kuid ütlen ausalt - ülessoojendatud supp pole kunagi sama hea kui värskest peast!

Oleme küll koos, kuid ma ei tea kui kauaks. Pole nagu sellist elektrit meie kahe vahel...

Me igatseme seda, mida meil hetkel pole...


liisbeth - 16.10.2004 kell 11:41

no ei kujutaks küll ette, et mõne ex-iga uuesti suhtlema peaks hakkama. kunagi ühe inimesega pendeldasime 3 aastat kokku-lahku-kokku-lahku. ning lõpptulemuselr on see, et tänaval teineteisest möödudes ei ütle enam teregi. ja uuesti kokku saades oli alguses küll meel hea, ent üsna pea hakkas kummitama kahtlus, et kauaks siis seekord... aga kindlasti leidub erandeid ja oma viimase kallima võtaksin võibolla isegi tagasi - lollist peast.


laksar - 25.10.2004 kell 14:00

Mis olnud, see olnud, ega see leek südames enam iial põlema hakka nii kui kord alguses, see on kindel.


mompsik - 25.10.2004 kell 21:31

kui need söed uuesti suuremat tulukest näitama hakkavad siis ma lähen lihtsalt segi.proovin hoiduda sellest.


laksar - 25.10.2004 kell 22:01

Selle peale öeldakse, et Show most Go on!


unistaja - 26.10.2004 kell 01:14

Aga sellel ¹oul ei ole enam seda endist sära...


Bithe - 26.10.2004 kell 05:24

Nu jah...
ei ütleks et koputas see vana arm....
Tuli lihtsalt sisse ja lajatas..
5 aastat olime lahus...mina teist korda juba abielus...ja siis ta lihtsalt teatas et...
äkki hakkaks uuesti koos elama..
Aitähh...loobusin...
sest tundeid polnud...
tagant järgi mõtlen...
kas neid kunagi õieti oligi...


siljaline - 03.11.2004 kell 14:06

Ehh.. ia küsimus. Mul praegu küll selline tunne, et ma võtaksin oma endise mehe tagasi kui juhtuks nii... Tegelikult oleneb sellest miks üldse lahku mindi ja palju koos oldi...


pizike - 28.09.2005 kell 15:36

Tsitaat:
Algne postitaja: desiree
Õeldakse, et vana arm ei roosteta.Ja kui "ta" ykspäev teie uksele koputab, siis kuidas käituda??Ja mis veel sis teha, kui hõõguvad sõed lõkkele löövad.


vana arm jääb alati hinge!!!ja vahel tuleb igatsus,et jätax kõik sinnapaika ja kaox oma "armastusega"kasvõi ühex ööx.....


Alfaromeo - 28.09.2005 kell 15:40

LAs lõõmab


sissy84 - 28.09.2005 kell 18:29

Söed kustunud ja kui uksele koputab küsin kas saan millegagi aidata.Võin suhelda nagu sõpradega aga midagi enamat ei suudaks ma iial välja punnitada.Kes siis tagasi vaatab?Tuleb edasi minna oma eluga mitte tagasi


marga22 - 29.09.2005 kell 07:47

Ega ta ei roosteta jah, kohe ültse ei roosteta.


helikax - 29.09.2005 kell 20:52

Ei roosteta .. mitte kübetki .. kahjuks .. vastastikune magnet on ülitugev ..


Bithe - 29.09.2005 kell 20:55

Roostetab ja kuidas veel
Nii, et roostepuru lendab... vähemalt minul pole küll sooja ega külma oma eks mehest, keda kunagi armastasin.
Mida tema mõtleb või tunneb- sellest pole mul uduõrna aimugi


Carita - 29.09.2005 kell 23:56

igatahes lõkke paistel soojendada!


pimeduseprints - 30.09.2005 kell 09:43

usun et siis löövad kired lõkkele.ja samas tahaks ikka inimest keda ple 100 aastat näinud näha küll ja mitte vähe!!!!!!!!!!!!


Canyncton - 02.10.2005 kell 15:03

Ega ikka roostetab küll. Niisama ei mindud lahku,midagi pidi juhtuma. Tugevad saavad kohe üle,nõrgad hiljem. Nõrgad on nõrgad ja annavad uuesti alla.


LadyButterfly - 07.03.2006 kell 15:33

Tsitaat:
Algne postitaja: desiree
Õeldakse, et vana arm ei roosteta.Ja kui "ta" ykspäev teie uksele koputab, siis kuidas käituda??Ja mis veel sis teha, kui hõõguvad sõed lõkkele löövad.


Mõni roostetab mõni mitte. Kui hõõguvad söed lõkkele löövad siis meenub mulle kindlasti see, miks ma ta maha jätsin. Inimest, kellega olen koos olnud, tunnen ma piisavalt hästi, teadmaks, mis sellest vana supi soojendamisest välja tuleks. Exid jäävad exideks ja kaks korda ma ühe reha otsa ei astu


sinitaevas - 09.03.2006 kell 18:25

Minu vana armastus üritas lõhkuda minu uut suhet.
jah ... varsti juba 3 aastat lahus, aga eile oli naistepäev... jälle tulin meelde.


Pipilota - 09.03.2006 kell 18:32

roostetamine oleneb sellest, miks ja kuidas lahku mindi. kui tunded jahtusid, siis ilmselt roostetab. kui aga midagigi alles jai, siis voimalus, et arm jalle lokkele loob, on taiesti olemas.


exactly - 09.03.2006 kell 19:25

Põhjusest sõltumatumata........krdi mulgi uhkus ei luba tagasivaadata, ja õnneks on ikka eespool ootamas,mida vaadata!


2mustikas - 10.03.2006 kell 01:05

Vastaks samaga, ta on seda väärt! aga ei kipuks katkestama oma seniseid sidemeid.
Loodus on loodus, tunnete vastu ei saa, ei saa!


LadyButterfly - 10.03.2006 kell 09:19

Saab küll tunnete vastu - kui mõistus tugevam on


Marxendorf - 10.03.2006 kell 10:45

Aga kas siin on ka selliseid kasutajaid, kes on eksiga ennem lahku läinud ja nüüd elavad õnnelikult koos?


pisimimm - 10.03.2006 kell 10:56

Ma selline küll pole, kuid tean kahte paari, kes olid koos, läksid lahku ja nüüd kestab juba üle 10 aastane kooselu ja tunduvad õnnelikud

Miski pole võimatu, kui seda tõeliselt tahetakse!


Alfaromeo - 10.03.2006 kell 10:59

Tsitaat:
Algne postitaja: Marxendorf
Aga kas siin on ka selliseid kasutajaid, kes on eksiga ennem lahku läinud ja nüüd elavad õnnelikult koos?


Koos ei ela aga läbi saame väga hästi. Hoiab teine mu raamatupidamist korras.


Marxendorf - 10.03.2006 kell 11:01

Aga ei ole ju välistatud ka, et midagi enamat võib taas sündida! Ka mina saan paljude eksidega hästi läbi ja me suhtleme mõnuga. Aga et midagi rohkemat seda ma küll ei tahax! Vähemalt nendega!


Alfaromeo - 10.03.2006 kell 12:29

Ei ei mul on kohe kindlalt välistatud. Miskit ei saa juhtuda enam ja enamgi veel.


kayly - 10.03.2006 kell 12:37

Minu vana arm pidevalt uksele koputab... lausa uksekella laseb Ühise lapse pärast sisse ikka lasen, aga tagasi küll ei taha teda... kuigi päris roostatanud asi veel ei ole, vaevalt üldse kunagi roostetab...


Marla - 10.03.2006 kell 13:57

Pole olnud sellist juhust, et mingi vana arm uuesti lõkkele lööks vms. Kui kõik on öeldud, on aeg edasi minna ja reeglina järgneb sellele sammule kasvamine (nn vaimses möttes). Ning nii polegi hiljem sama persooniga suurt millestki rääkida (sest ka temal on ju vahepeal olnud oma, minust erinev, suund).


Binq - 03.06.2009 kell 18:44

Noh, mina siis jälle sellega silmitsi. Kuigi ma arvan, et minu exi sunnib alati uksele koputama see, kui tal uue kaaslasega miskit viltu. Siis saan jälle teada kui kallis ja armas ma ikka olen. Kui mul endal oleks uus meha, siis vaevalt seda juhtuks.
Minu puhul see arm ikka roostetab, aga exile seda raske selgeks teha


hallhiir - 03.06.2009 kell 19:06

olen enda üle uhke, et nüüd viimaks ometi, pärast 5 aastat kestnud põdemist ja vindumist,pisaraid ja meeletut valu ning tühjust suudaksin ma nüüd oma esimesele tõelisele armastusele öelda "sorry mees, hiljaks jäid" .ja ma mõtleksin seda tõsiselt


MorganLaFey - 03.06.2009 kell 19:16

Vana arm ikka täiega roostetab. Oletan, et sõltuvalt koos elatud aastatest võib see tunne kauem kesta inertsist. Praeguse suhte purunemist elaksin kindlasti kauem üle, aga uuesti proovida pole soovinud varasemate puhul ega tea, kas sooviks ka tulevikus.


Pipilota - 03.06.2009 kell 19:28

ma arvan, et kui mingi pohjus sunniks mind yksi tagasi eestisse kolima, siis yks vana armastus looks lokkele kyll. pole kunagi kahepoolselt paris rooste lainudki. vist. mitte et ma tegelikult teda tagasi tahaks, aga tundub, et asjalood ilmselt kujuneks selliseks. oh arge kysige, elus on palju seletamatuid asju.


officer - 03.06.2009 kell 19:58

Tsitaat:
Algne postitaja: hallhiir
olen enda üle uhke, et nüüd viimaks ometi, pärast 5 aastat kestnud põdemist ja vindumist,pisaraid ja meeletut valu ning tühjust suudaksin ma nüüd oma esimesele tõelisele armastusele öelda "sorry mees, hiljaks jäid" .ja ma mõtleksin seda tõsiselt


lõpuks ometi.....


hallhiir - 03.06.2009 kell 20:30

off, sinu kergendusohe tuli ikka lausa südamest aga ma pean sind kurvastama- jutt polnud sellest baarmenist


2mustikas - 03.06.2009 kell 21:57

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Saab küll tunnete vastu - kui mõistus tugevam on

Nõus, nagu bussis, kõva häda korral..........


suhkrukomm - 07.06.2009 kell 19:15

Eks see ole lihtsalt üks ilus mälestus.. Mina saan oma eksiga päris normaalselt läbi, vahest saab ikka napsu võetud ja juttu aetud. Vihavaenlased me ei ole, kuigi ta vahepeal minust sitasti taga rääkis aga ta vabandas ja ma pikka viha ei pea. Tahtis sõbrad olla kuid päris sõbrad me nüüd kindlasti ei ole. Minule meenub ainult ilus temaga seoses. Ükskord purjus peaga rääkis mulle küll, et kui mu praegune kallim mind maha peaks jätma, siis tema on ka olemas, ma ei tea kas see oli valejutt või mitte kuid tagasi ma teda enam ei taha.


sales - 12.06.2009 kell 20:46

Sõprus, tutvus...nii ka armastusega...
Teine asi on hoopis kas ja kuivõrd ja kuidas mäletad
Kui ikka sai uks jalaga kinni löödud, vastastikku üksteist sõimatud... kui on pretensioone, siis loomulikult sunnid mõistusega eemal hoidma sellest... mis jällegi ei tähenda, et südames oleksid tunded kustunud

Aga mõnikord lõpeb suhe ka välistel asjaoludel (elamine erinevates linnades, riikides, näiteks) või oli kunagi kangekaelselt oma rida aetud, millest saad nüüd aru, et olid loll , siis... siis küll võibolla ei lähegi rooste... kasvõi surmani...


2mustikas - 12.06.2009 kell 21:20

Tsitaat:
Algne postitaja: suhkrukomm
Eks see ole lihtsalt üks ilus mälestus.. Mina saan oma eksiga päris normaalselt läbi, vahest saab ikka napsu võetud ja juttu aetud. Vihavaenlased me ei ole, kuigi ta vahepeal minust sitasti taga rääkis aga ta vabandas ja ma pikka viha ei pea. Tahtis sõbrad olla kuid päris sõbrad me nüüd kindlasti ei ole. Minule meenub ainult ilus temaga seoses. Ükskord purjus peaga rääkis mulle küll, et kui mu praegune kallim mind maha peaks jätma, siis tema on ka olemas, ma ei tea kas see oli valejutt või mitte kuid tagasi ma teda enam ei taha.

igal asjal on parim enne. ..


skingirl - 12.06.2009 kell 21:30

mul näiteks puudub mälu vana armastuse suhtes, see kes on selle kord ise matnud seda ma üles ei soojenda jääb vaid sõprus aga soojaks suppi ei tee, olenemata suhtest isegi kui tegu vaid sekssõprusega siis see on minu jaoks ammendund ja jääb vaid sõprus


klaara - 12.06.2009 kell 22:04

Poiss ja tüdruk "käivad", olude sunnil ja veel mõnel muul põhjusel suhe vajub ära. Mõlemad abielluvad, saavad lapsi ja elavad pereelu üle 10 aasta, lähevad lahku, põevad pikalt ja siis kohtuvad taas...

Lugu on nagu läägest armastusromaanist, aga tegelikult elust enesest.


Myrk - 13.06.2009 kell 17:44

Algne postitaja:sales

Iga asi (suhe), mida ei õlita (uuenda) läheb rooste ehk vindub minevikku...
___________________________________________________________________

Miks peaski, vana armastust õlitama? Kas mingid lootused siis ikkagi on, või... ? Mind väsitaksid jubedalt sellised suhted, mis ei ela, ega sure ka.
Ja ei huvita vana armastus, nimega sõprus, see on lihtsalt, enese ego toitmine, ei muud.



.


SexyGirl18 - 14.06.2009 kell 03:15

Ma just ei usu et mõni vana armastus mu ukse taha ilmuks, kuid jah kõike võib ju juhtuda kas pole nii??
Aga mida ma siis teeks?noo küsiks kuidas ta esmalt muu aadressi sai?siis et mis teda siiakanti toob..pakuks kohvi ja noo kahtlane on minu puhul selline asi nagu kirgede taas lõkkele puhkemine, aga kui see ka juhtuma peaks noo siis ma ei tea ehk väikse "tihi"teeks ära aga seda ka juhul kui vaba-vallaline olen


kiaara - 24.06.2009 kell 19:36

Mul oli ka juhus, et vana armastus koputas uksele, lasin sisse, rääkisime nii mõnedki jutud selgeks... natukene särises ka ....ilmselt jääbki särisema
Kuigi kõik oli teistmoodi ..suhtusin ise asjasse lõdvalt, et saab mis saab , ei lootnud pikka õnnelikku suhet elu lõpuni...aga jah..suhtleme nagu sõbrad praegu jne ..aga teisel tasemel...põhjuseks ilmselt ka see, et ma tean , et ta koos oma naisega ikkagi ..


kizfiz - 12.07.2009 kell 14:12

Paraku on see tõsi.


Myrk - 12.07.2009 kell 18:04

Tsitaat:
Algne postitaja: kizfiz
Paraku on see tõsi.


Mis mõttes? Paluks fakte, näiteid, oled seda ise kogenud, põhjendust, muidu ei usu.


mirja3 - 12.07.2009 kell 18:12

selline võimalus välistatud, kuna see kõige esimene parim ja suurim armastus, keda võiks üldse ette kujutatada oma ukse taha, on kahjuks teises ilmas....


cc - 12.07.2009 kell 18:20

Mulle tuli praegu meelde mu enda esimene armastus. Salajane ja ühepoolne. Nagu nad kõik.
Selle 3 aasta jooksul, mis me ühes koolis käisime ma isegi rääkisin temaga 2 korda.
Esimene kord rääkisime seentest. See oli üsna pikk arutelu. Aga kahjuks ma ei olnud teemas pädev.
Teine kord ta naeris ühe mu labase nalja peale vist.
Ilus tüdruk oli küll...


Binq - 22.07.2010 kell 17:04

Tsitaat:
Algne postitaja: desiree
Õeldakse, et vana arm ei roosteta.Ja kui "ta" ykspäev teie uksele koputab, siis kuidas käituda??Ja mis veel sis teha, kui hõõguvad sõed lõkkele löövad.



Jah, mis nüüd siis teha. Süda ütleb jaa-jaa-jaa, mõistus ei-ei-ei. Mingi konkreetselt lõpetamata suhe ja nüüd tungib uksest ja aknast sisse

kaaludes poolt ja vastu argumente ei suuda siiski otsudstada...
Hakka või ennast haletsema, siiski oleks vaja mind maapeale tuua...


officer - 22.07.2010 kell 17:38

huvitav, ma ei tuleks selle pealegi, et kedagi endistest ,no ma peaks siis ikka juba mitu päeva "ilma" olema


Myrk - 23.07.2010 kell 09:46

Tsitaat:
Algne postitaja: Binq
Tsitaat:
Algne postitaja: desiree
Õeldakse, et vana arm ei roosteta.Ja kui "ta" ykspäev teie uksele koputab, siis kuidas käituda??Ja mis veel sis teha, kui hõõguvad sõed lõkkele löövad.



Jah, mis nüüd siis teha. Süda ütleb jaa-jaa-jaa, mõistus ei-ei-ei. Mingi konkreetselt lõpetamata suhe ja nüüd tungib uksest ja aknast sisse

kaaludes poolt ja vastu argumente ei suuda siiski otsudstada...
Hakka või ennast haletsema, siiski oleks vaja mind maapeale tuua...


Binq ütleks, pead südame häält kuulama Aga vastutust eelpool öeldule ei võta.


Liilia - 23.07.2010 kell 10:20

Tsitaat:
Algne postitaja: officer
huvitav, ma ei tuleks selle pealegi, et kedagi endistest ,no ma peaks siis ikka juba mitu päeva "ilma" olema


Ma ei oleks siinkohal sinuga siiski päris nõus.Mis puutub siia "ilma" olema?Vbl.sain ma teemast valesti aru,kuid minumeelest puudutab see arutelu siin rohkem emotsionaalset kiindumust(või armastust),kuidas keegi seda nimetab.Ja ma ei tea,kuidas kellelgi aga tean selliseid inimesi(ise kaasaarvatud),kellel on nn."vana armastust"siiski ühe teatud isiku näol.
Et igaüks elab oma elu,kuid nooruse armastus või sümpaatia,kuulub sügaval hinges tihtipeale siiski ühele konkreetsele inimesele


Leni - 24.07.2010 kell 01:32

Liilial on õigus muidugi, et konkreetse isikuga seotud kiindumus. Minu vana kiindumus jaguneb mitme inimese vahel, aga ma ei lase endale öelda, et see on vähem samamoodi sellepärast. Armastan neid kõiki siiamaani v isiklikul ja maailmanägemust kujundaval viisil, mõnda olen lausa tagantjärgi mälu pealt hakanud armastama, enne ei saanud arugi

Nad ei saa seda kunagi teada ja üldiselt see pole nende asigi, aga minu elu on nad värvinud kindlasti mitmes heas mõttes.

Kui uksele koputaks, siis õpiks tundma, aga ma ei usu, et ma annan põhjust tulla koputama (vt eelmine lõik) Kannan niisama kaasas mõttes vahel, kui meelde tuleb keegi.

edit: tegelikult järelemõeldes on see mingi arhetüüpide kogumise komme ilmselt ja vbl ikka ei ole päris samamoodi.

Mingit reaalselt kollitama tulevat "vana armastust" ei ole õnneks.