
Õeldakse, et vana arm ei roosteta.Ja kui "ta" ykspäev teie uksele koputab, siis kuidas käituda??Ja mis veel sis teha, kui hõõguvad sõed lõkkele löövad.
Hee...see hea küsimus. Aga ma arvan et katkist küna pole mõtet enam parandada. Mis läind see läind...kui tagasi pöördud on see elus samm tagasi mitte edasiminek.
ma rvan kah et.. mis läinud see läinud.. ja midagi paremat pole loota kui eelneval korral.. algus võib olla ju ilus ja hea ja kena aga kõik see muutub
ajapikku!
see on minu arvamus!
see vana armastus armastab väga ilmuda siis kui sul on juba uus elu ,noormees jne... sellest vanast armastusest tuleb üle saada, kuna temaga ei saa kunagi enam õnnelikuks ,mida ta sulle kokku ka ei räägiks...elus tuleb tõesti edasi minna ,mitte vanu suhteid üles soojendada ja loota et äkki nüüd läheb kõik hästi...
vana arm ei roosteta... ei ta roosteta
Tsitaat:
Algne postitaja: pisi
see vana armastus armastab väga ilmuda siis kui sul on juba uus elu ,noormees jne... sellest vanast armastusest tuleb üle saada, kuna temaga ei saa kunagi enam õnnelikuks ,mida ta sulle kokku ka ei räägiks...elus tuleb tõesti edasi minna ,mitte vanu suhteid üles soojendada ja loota et äkki nüüd läheb kõik hästi...
njah...minagi arvan et vana armastus kuhugi ei vii... kes eilset meelde tuletab, sel silm peast välja, nagu vanarahvaski ütleb...
nii see paraku on ja jääb... vanasõna ei valeta!
mnjah...ex ma mõne aja pärast räägin teile mis sai.....ootab, vaatab, loodab...
Honey, nüüd juba tükk aega möödas...räägi mis sai

etc tahaks ka teada
Tundub, et Honey ei taha kommenteerida, kuidas selle vana armastusega siis läks...

hmm, vana arm ei roosteta...täiesti õige, tean yht juhust, kus naisel oli suur suur armastus, kuid pärast seda, kui ta kolis eestist ära, see vaikselt
kustus..naine armus uuesti, ning abiellus...aastaid hiljem juhuslikult kohtus naine vana armastatuga....lahutas oma abikaasast ning abiellus...nagu
mehhiko seebikas, ahh? aga ometi võetud elust enesest 
Tsitaat:
Algne postitaja: paha
hmm, vana arm ei roosteta...täiesti õige, tean yht juhust, kus naisel oli suur suur armastus, kuid pärast seda, kui ta kolis eestist ära, see vaikselt kustus..naine armus uuesti, ning abiellus...aastaid hiljem juhuslikult kohtus naine vana armastatuga....lahutas oma abikaasast ning abiellus...nagu mehhiko seebikas, ahh? aga ometi võetud elust enesest![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Honey
mnjah...ex ma mõne aja pärast räägin teile mis sai.....ootab, vaatab, loodab...
Tsitaat:
Algne postitaja: desiree
Õeldakse, et vana arm ei roosteta.Ja kui "ta" ykspäev teie uksele koputab, siis kuidas käituda??Ja mis veel sis teha, kui hõõguvad sõed lõkkele löövad.
mitte mnnigi ei saanud
roostetab jah
irwwwww
Las siis närib see roosteuss seda vana armi......kuld(õige valik) on see mis hiilgab
Honey, seda oli arvata, et mitte mnnigi ei tule asjast välja...
Las see vana arm parem roostetab...
roostetab küll kuid mitte palju..cut cut nurga pealt
ma võtax esimese "armastuse" küll tagasi kui ta tulex....aga vo õtlen seda praegu nii, sest
üxi on kurb olla ja valu vaja peletada...yeah
Mina ei võtaks oma esimest tagasi...armastasin teda küll ja mingil tasemel siiamaani, kuid ta tegi mulle haiget. Ja seda ma enam ei taha. Mõistus ei
võta tagasi...süda teeks seda kindlasti. Natuke kurb 
Ma arvan, et mis läinud, see läinud. Silmad vaatavad ka ettepoole ju. 
Tsitaat:
Algne postitaja: Tom25
Ma arvan, et mis läinud, see läinud. Silmad vaatavad ka ettepoole ju.![]()
Ic.. minul isiklikult pole küll enam mingeid tundeid.
Oleme kohtunud mitmel kooli ja ka lennu kokkutulekul. Mina ja ka tema suudame suhelda täitsa vabalt. Seda pean ütlema, et ta oli väga hea
tantsupartner omal ajal mulle. Ilmselt seal see alguse saigi. Sellekohapealt me sobisime väga hästi ja mulle väga meeldib kui mees oskab tantsida
Novembri lõpus on jälle vilistlaste kokkutulek. KUi tema tuleb ja mina ka viitsin minna, siis kindlasti vehime jälle tantsida nagu 4 aastat tagasi 
Ma arvan, et kui üks vana pastel on korra ära visatud, mis tast siis veel üles korjata. 
Tsitaat:
Algne postitaja: Tom25
Ma arvan, et kui üks vana pastel on korra ära visatud, mis tast siis veel üles korjata.![]()
Kui vana armastus mingi päev uksele peaks koputama siis võid ukse rahus lahti teha ja vanale armastusele lahkesti juhatada kustkaudu ta uksetagant minema saab. Nähtavasti on ta selle unustanud. endale on nii kergem kuna ülessoojendadud sup kipup kiiresti halvaks minema
ei vanast asjast asja saa - olen ise proovinud, olen kõrvalt näinud
alati on siiski midagi mis jääb häirima ja tuletab meelde vanu aegu ja seega arvan, et siiski on targem mitte proovida (loe üritadagi)
kuigi jah see minu arvamus
ex ta vist jama ole, endal sellised kogemused puuduvad. Kuid arvan, et kõik oleneb ikka põhjustest mix lahku mindi!
Tsitaat:
Algne postitaja: baharet
ex ta vist jama ole, endal sellised kogemused puuduvad. Kuid arvan, et kõik oleneb ikka põhjustest mix lahku mindi!
ma ei teagi.. kax meest keda ma oma elus kõige rohkem olen armastanud jätsid mind maha.. muidugi teeb see haiget ja nii.. aga kui kumbki neist tagasi
tulex võtax siiski vastu, sest suur armastus ei sure iial vist.. aga samas olex ka raske lahti saada hirmust, et võivad uuesti maha jätta.. ei tea..
südant ei saa käskida nagu öeldaxe.. armastan, igatsen ja kõik- ei saaa sinna midagi parata..
..ei tea kas arvaxin samamoodi, kui need kax meest olexid olnud mu kallimad.. igatahes olid nad mu isad.
Kas vana arm ka roostetab?
Ei ta roosteta!

Ise küsin, ise vastan
Tsitaat:
Algne postitaja: julychill
..ei tea kas arvaxin samamoodi, kui need kax meest olexid olnud mu kallimad.. igatahes olid nad mu isad.
Tsitaat:
Algne postitaja: pirka
Tsitaat:
Algne postitaja: julychill
..ei tea kas arvaxin samamoodi, kui need kax meest olexid olnud mu kallimad.. igatahes olid nad mu isad.
Armastada isa ... või armastada kallimat... need ju ääretult erinevad tunded.
On asju, mida võib andestada isale, kuid ei saa andestada kallimale...
Tsitaat:
Algne postitaja: julychill
armastus on see ju kõik.. küllap võib kallimat armastada isegi rohkem kui isa.. mis siis, et erinevad armastused on.. tunned ju ikkagi kõivõrd kallis sulle keegi on..
,kuid ehk on mõistetav, mida õelda tahtsin.
Tsitaat:
Algne postitaja: pirka
Jutt ju sellest, kas vana arm ka roostetab...
Kui isa on mingil ajal ikkagi oma isa rolli täitnud, näidand lapsele, et ta teda armastab, siis see tunne jääb hinge, ei läinud ta ju lapse pärast ära. Laps vaid kannataja. Aga armastus säilis.
Kui kallim lahkub, siis ühel osapooltest armastus ju otsa sai.
Surnud armastuse taastamine palju keerukam, kui osapooltest mitte sõltuvatel põhjustel lahutatud armastuse taastumine.
See viimane lause veits keerukas välja kukkus,kuid ehk on mõistetav, mida õelda tahtsin.
on küll
Mida teha kui su kallimal vana arm ei roosteta? Kas panna silmad kinni või reageerida kudagi? Kui reageerida siis kuidas?
Läheb rooste küll. Minul roostetavad vanad armastused pulbriks. See - eest aga süüakse vahel suurem portsjon närve krt.
Tegelikult on minu probleem liigne mõtlemine. Emotsioonid ei lase ratsionaalsel mõistusel domineerida (kuigi harva seda juhtub, mõistus valitseb
enamasti).
Mina võtsin vana tagasi .. Ju siis ei olnud piisavalt tugev ..
Või kes teab, mis oli ..
Ei kahetse .. aga ...
kuidagi tühi on seest ...
Tsitaat:
Algne postitaja: pirka
Pastel ju lõpuni ära kantud.
Kuid armastus tihti poolikuks jääb ning lõpetamatus kraabib hinge. Jääb kummitama küsimus, et kui oleks näiteks midagi teisiti teind... Võib tekkida soov see vana haav ära parandada.
...
Tsitaat:
Praegu, haiget saanud küünikuna hakkaksin selliseid suhteid looma, kus ma esimesena maha jätan - siis vähemalt ei tee see mulle haiget
Tsitaat:Arvan, et sellisel juhul silmi kinni küll ei tohi panna. Reageerima peab, aga ettevaatlikult ja ilma süüdistusteta.
Algne postitaja: ipsu
Mida teha kui su kallimal vana arm ei roosteta? Kas panna silmad kinni või reageerida kudagi? Kui reageerida siis kuidas?
Mida teha kui on juba kolm aastat tagasi maha istutud ja räägitud. Ja nüüd jälle?
Tsitaat:Ega polegi muud, kui jälle maha istuda ja rääkida. Kui tahad hoida seda mis on...siis teed seda. Kui aga väsinud seda hoidmast ja enam ei suuda, siis lased minna. Kui see kordub aastate tagant, siis lõpuks võib tõesti väsida ja enam ei suudagi ja ei tahagi istuda ega rääkida....siis ei saa ka enam midagi teha...pole enam ka millestki kinni hoida. Aga niikaua kui on hoolimine, armastus ja tahtmine...niikaua istud ja räägid jälle ja jälle ja jälle....muud valikut pole.
Algne postitaja: ipsu
Mida teha kui on juba kolm aastat tagasi maha istutud ja räägitud. Ja nüüd jälle?
Kutsun ta siisse ja räägin nagu iga teisega. Minu tundeid ei ole võimalik süüdata taas. Söest on saanud tuhk, ja seegi on mööda ilma laiali.
Esimene armastus oli nö nooruse rumalus, annax jumal et tema kuskile koputama ei tule... ja üldiselt ega ei võtax kedagi endistest tagasi...
Kripeldama jäävad pigem sellised suhted, kus jäi midagi poolikux või midagi proovimata 
Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
Kui vana armastus mingi päev uksele peaks koputama siis võid ukse rahus lahti teha ja vanale armastusele lahkesti juhatada kustkaudu ta uksetagant minema saab. Nähtavasti on ta selle unustanud. endale on nii kergem kuna ülessoojendadud sup kipup kiiresti halvaks minema
Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
Mida teha kui su kallimal vana arm ei roosteta? Kas panna silmad kinni või reageerida kudagi? Kui reageerida siis kuidas?
ei asja sest saa enamasti...järgi proovitud variant, alguses hakkas kõik uue hooga ja palju tõotavalt peale...aga kahjuks oli liiga palju aega mööda läinud. nii et need kes meid alguses lhku püüdsid ajada kui kunagi tutvusime, neil see ka õnnestus.
kui koputab ikka teen ukse lahti...siiamaani ple niisama keegi koputand ja kui asja on siis eks ikka vastuvõtan olgu ta siis vana või uus....eks kellegi uus oli ikka kellegi vana kas ta siis on su enda vana või kellegi teise...
Kahjuks või õnneks on nii. Kahju, et olnud suhet ei suudetud hoida. Õnneks ei jää nad ka kummitama.
--------------------------------------------------
Seda isegi siis, kui pole kaotatud armastuse kaotusevalust üle saanud, aga oled saanud kunagi petta armsamalt.
---------------------------------------------------
Kuid ma ei julge ennustada, mis juhtub siis kui saatuse keerkäigud on meid lahutanud ja kohtume taad. Ei parem ei ennusta!
seda et vana arm ei roosteta olen ma teistele öelnud pidevalt ja seda , et üles soendadtud supp on hea supp, kui ta pole armusupp. kuid siis saabus
aeg kus ma kõike ise kogesin. kui ennem lihtsalt rääkisin neid sõnu, siis nüüd tean, ei tasu inimesega, kes sulle kord juba haiget teinud on uut suhet
alustada, või siis sealt edasi minna kus pooleli jäi. se mis juhtus eelmine kord, juhtub jälle ja kui ei ole veel juhtunud siis jääb hirm, et millal
siis see juhtub et jälle haiget saad...
See on minu arvamus ja kogemus
Samas kui on viisakalt ja sõbralikult lahkumindud ja nii 30 aasta pärast koputama tuleks ja ma parasjagu lesk oleks, siis vist ikka mõtleks küll
tagasivõtmist.
Minu jaoks oleneb kõik sellest miks ja kuidas lahku mindi ja kui kaua sellest möödas on ning milline perekondlik seis mul tol hetkel on(lesk,
lahutatud, abielus).
kuna meil exiga väga kummaliselt asi lõppes ja asjad jäid nagu selgeks rääkimata usun et oleks kummaline kohtuda ja kardan et tagasi oleks tal ka võimalus tulla aga siis peaks midagi ikka praegusel elul viga olema.
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Hee...see hea küsimus. Aga ma arvan et katkist küna pole mõtet enam parandada. Mis läind see läind...kui tagasi pöördud on see elus samm tagasi mitte edasiminek.
Kui on juba lahku mindud siis milleks enam hakat uuesti jamama.Seda enam kui on leitud juba uued partnerid.Aga no kui ta tuleks mulle ukse taha siis
nii viisakas ma olen küll et pakun talle kohvi ja lobisex niisama aga oleksin kindel ei midagi enamat juhtux 
Vana armastusega on nii,et see on võimalik küll aga lühiajaliselt.
Kui ma noor olin siis kiimlesin üht kutti, ma olin ka krdi noor ei teadnud veel eriti midagi tahta siis läksid aastad ja saime kokku kõik sujus ning
need tunded mis olid aastaid varjusurmas olnud ärkasid, muutudes põõraseks seksiks ja siis oli kõik läbi, mitte midagi enam.
Sain hiljuti kokku oma esimese armastusega...ehh, vanaks oli jäänud, aga muidu ikka nagu vanasti...lihtsalt lahe oli juttu rääkida, vanu aegu ja
tuttavaid meenutada...nagu kaks tudikest ja seks ei huvitanud meid üldse
exmehega on teine asi...räägitakse ju et armastusest vihkamiseni on üks samm...ja jummala õige, aga vastupidist varianti seal ei esine...
Selga "vanale armule" ikka ei keera küll. Aga vaevalt et suppi ka soojendama hakkaks. Kuigi ega kunagi või teada.
Kuniks omal nahal pole situatsiooni kogenud, seda minemist ja taastulemist, siis on väga raske arvata.
Tsitaat:
Algne postitaja: moggy
seda et vana arm ei roosteta olen ma teistele öelnud pidevalt ja seda , et üles soendadtud supp on hea supp, kui ta pole armusupp. kuid siis saabus aeg kus ma kõike ise kogesin. kui ennem lihtsalt rääkisin neid sõnu, siis nüüd tean, ei tasu inimesega, kes sulle kord juba haiget teinud on uut suhet alustada, või siis sealt edasi minna kus pooleli jäi. se mis juhtus eelmine kord, juhtub jälle ja kui ei ole veel juhtunud siis jääb hirm, et millal siis see juhtub et jälle haiget saad...
See on minu arvamus ja kogemus![]()
Kui ei õnnestunud siis, siis vaevalt et nüüdki. Kuid kes teab, mõlemad ehk küpsemad ja kogenumad. Kuid ei ühel ega teisel juhul pruugi jätta teineteisele mõned nauditavad hetked pakkuda.
ei tule sest enam miskit välja
Vana arm roostetab....ja täiega.... Milleks mulle see vana roostes romu kui ümberringi uued ja läikivad?
Kui mõlemad on vabad ja vallalised, siis mine tea...Oleneb inimestest..Tunded on sellised kavald asjad, millele éi saa kunagi kindel olla...
Kuid olen kindel, et mul küll midagi sõprusest enamat ei tekiks.
kuid mine sa tea....
Kus ta's nii äkitselt ilmub??? Vot see oleks lausa hämming!!!
*ei usu eriti*
Pole juhust olnud, et kohtudes midagi ärkaks...Niisiis kaks võimalust-kas polnud ikkagi see õige või suudab süda siiski unustada...
ärkab ikka.ja kuidas veel.pärast süümekad.
.
..kui armastus on "vanaks" läinud, siis ei aita enam midagi..Läbi põlenud ja möödas.
Aga pooleli olevad tunned võivad küll igasugu segadusi põhjustada..
Ui, täpselt minu praegune probleem ja nii palju häid nõuandeid
Tegelikult olen teoreetiliselt enamike siinkirjutajatega nõus-kui oled korra ühe filmi ära vaadanud ja pead natuke vahet ning hakkad teda siis uuesti
vaatama, siis lõppeb ta ju samamoodi, kõik on täpselt sama, ainult et natuke igavam on vaadata, kui esimene kord-sama lugu on ka armastusega, kui
korra on üks lugu läbi saanud, siis ega ta teistmoodi ei lõppe.
Aga, samas on kange kiusatus, naiivne lootus, et äkki nüüd läheb teisiti, ei, mis möödas, see on läinud, mis tuleb alles ees.
roostetab kyll
oleneb ju armust...a minu oma roostetas 
ja selleüle õnnelik...sest elu ei saa edasi minna kui keegi kuskil südames toksib 
ei tea selle roostetamise koha pealt midagi.. teinekord roostetab.. teinekord lihtsalt natuke tolmune ainult.
olen lahku läinud ja jälle kokku ja jälle lahku ja jälle kokku.. praegu oleme jälle lahus..
nooruse lollus? võib-olla.. aga miski on see mis lihtsalt tõmbab teineteise poole.. ei saa oldud koos ja ei saa ka ilma. .
jama lugu
mis teha
eh...ma olen hetkel üliõnnelik..vana armastus paistab jälle üles soojenevat ja sedakorda olen ma õnnelik...
tavaliselt mulle sedasorti vana supi soojendamised ei meeldi...aga hetkel olen küll selle üle õnnelik 
Jube, kui koputab... Mulle see ei meeldi.. Pole õnneks selles olukorras olnud.. kuigi mitu korda napilt pääsenud.
hmm, tundub, et niiväga ei roostetagi, nagu ma kartsin. Praegu olen päris õnnelik ja rahul 
Kui peakski koputama(mida ma tõesti ei usu), siis...sisse ma teda enam ei laseks.
Mis lõppenud, see lõppenud. See aeg, mis sulle antud, on nüüd möödas-vastaksin. 
.
Olen seda meelt, et vanu kilde endisel kujul enam kokku ei kleebi ja ülessoendatud supp pole pooltki enam see, mis värske. Kui miskit on kunagi läbi saanud, siis ilmselt põhjusega ja paraku, hakkavad need omaaegsed põhjused ikka ja jälle häirima ka tulevikus. Seega siis on mõttekam selg sirgu ajada ja süda kõvaks teha ning eluga edasi minna, mitte tagasi.
.
leidsin oma esimese armastuse puhtjuhuslikult interneti teel üles (rate.ee see koht, kust igasugu inimesi leiab).... sel suvel käisin tema koduõues miski päev ka grillimas.... aga ei miskit kuuma tunnet, veel vähem kahjustavat lõket... liiga palju aega vist siiski möödas meie stoorist... pealegi mõlemal uued silmarõõmud ning olevikku tuleb tähtsamaks pidada kui minevikku
[...arvan sama .....vana armastus on samm tagasi....

ei, ex vana armastus ole põhjusega vana...kui ise otsustati lahku minna, siis pole mõtet asja yles soojendada..kuid kui lahku mindi muudel põhjustel, siis ehk..kuid mina ei jääks sellele lootma ning ei soovita siis hilisemat elu kõrale visata, et midagi sellist proovida..mõelda, kui paljud haiget saavad:S
Kõik on võimalik!!

mnjah eks siis vaataks, kui see vana arm tuleks ja koputaks uksele...aga muidugi väike võimalus on et mingi thing hakkab uuesti arenema
vana arm
siiski ei roosteta
vana arm ei roosteta. Kaks aastat olin oma mehega koos, nüüd olime vahepeal pea kolm aastat lahus, nüüd oleme jälle koos ja suhe on parem kui kunagi
enne.
Ma arvan et vana armastus ei kao kunagi kuhugi...ta on ikka su hinges edasi ja kuskil su südamesopis . Kui inimesed ikka kaua koos olnud siis see
lahku minek pagana raske. Kui nüüd koputama tuleks ...siis minul olek küll väga hea meel kugi haiget sain kõvasti,aga ma lausa tahaksin teda näha ja
kõvasti kallistada.
Nüüd mul oma pere ja temal ka mingi piiga ,aga kui tuleks see võimalus temaga koos olla uuesti siis teeksin seda kindlasti....see tunne on nii tugev
mida tema vastu tunnen, et lausa põletab kugi lahus juba üle 3a ja mul uus pere.
Seega on kõik võimalik siin ilmas...oleneb ainult inimestest ja nende tunnetest....kui tugevad tunded on.
Tsitaat:
Algne postitaja: missdarkness
et mingi thing hakkab uuesti arenemavana arm siiski ei roosteta
Ega ta päris roosteta. Suuremalt jaolt tallel paremate või halvemate mälestustena. Uksest sisse ikka laseks aga susisema miski vaevalt, et hakkab
enam.
Suhtlen oma eksiga sõbralikult ning piisavalt tihti, kuid kordussuhet ei tule isegi mitte mõttesse. Minu puhul ikka vana arm roostetab küll - mis läinud, see läinud ja seda lõplikult.
Kui söed lõkkele löövad tuleb kirge nautida. Tõelist armastus antakse vaid veidi rumal oleks jätta see vedelema. Kui ikka on midagi mis pea segi ajab
siis tuleb lihtsalt kaasa minna. püüda hetke ja päeva.



Njaaa.. ise praegu kogen lauset: vana arm ei roosteta. Nimelt mitu aastat tagasi olin koos noormehega, keda pidasin oma esimeseks armastuseks, aga
siis olin liig noor ja nüüd otsustasime uuesti proovida. Kuid ütlen ausalt - ülessoojendatud supp pole kunagi sama hea kui värskest peast!
Oleme küll koos, kuid ma ei tea kui kauaks. Pole nagu sellist elektrit meie kahe vahel...
Me igatseme seda, mida meil hetkel pole...
no ei kujutaks küll ette, et mõne ex-iga uuesti suhtlema peaks hakkama. kunagi ühe inimesega pendeldasime 3 aastat kokku-lahku-kokku-lahku. ning lõpptulemuselr on see, et tänaval teineteisest möödudes ei ütle enam teregi. ja uuesti kokku saades oli alguses küll meel hea, ent üsna pea hakkas kummitama kahtlus, et kauaks siis seekord... aga kindlasti leidub erandeid ja oma viimase kallima võtaksin võibolla isegi tagasi - lollist peast.
Mis olnud, see olnud, ega see leek südames enam iial põlema hakka nii kui kord alguses, see on kindel.
kui need söed uuesti suuremat tulukest näitama hakkavad siis ma lähen lihtsalt segi.proovin hoiduda sellest.
Selle peale öeldakse, et Show most Go on!
Aga sellel ¹oul ei ole enam seda endist sära...
Nu jah...
ei ütleks et koputas see vana arm....
Tuli lihtsalt sisse ja lajatas..
5 aastat olime lahus...mina teist korda juba abielus...ja siis ta lihtsalt teatas et...
äkki hakkaks uuesti koos elama..
Aitähh...loobusin...
sest tundeid polnud...
tagant järgi mõtlen...
kas neid kunagi õieti oligi...
Ehh.. ia küsimus. Mul praegu küll selline tunne, et ma võtaksin oma endise mehe tagasi kui juhtuks nii... Tegelikult oleneb sellest miks üldse lahku mindi ja palju koos oldi...
Tsitaat:
Algne postitaja: desiree
Õeldakse, et vana arm ei roosteta.Ja kui "ta" ykspäev teie uksele koputab, siis kuidas käituda??Ja mis veel sis teha, kui hõõguvad sõed lõkkele löövad.

LAs lõõmab
Söed kustunud ja kui uksele koputab küsin kas saan millegagi aidata.Võin suhelda nagu sõpradega aga midagi enamat ei suudaks ma iial välja
punnitada.Kes siis tagasi vaatab?Tuleb edasi minna oma eluga mitte tagasi
Ega ta ei roosteta jah, kohe ültse ei roosteta.
Ei roosteta .. mitte kübetki .. kahjuks .. vastastikune magnet on ülitugev ..
Roostetab ja kuidas veel
Nii, et roostepuru lendab... vähemalt minul pole küll sooja ega külma oma eks mehest, keda kunagi armastasin.
Mida tema mõtleb või tunneb- sellest pole mul uduõrna aimugi
igatahes lõkke paistel soojendada!
usun et siis löövad kired lõkkele.ja samas tahaks ikka inimest keda ple 100 aastat näinud näha küll ja mitte vähe!!!!!!!!!!!!


Ega ikka roostetab küll. Niisama ei mindud lahku,midagi pidi juhtuma. Tugevad saavad kohe üle,nõrgad hiljem. Nõrgad on nõrgad ja annavad uuesti
alla.
Tsitaat:
Algne postitaja: desiree
Õeldakse, et vana arm ei roosteta.Ja kui "ta" ykspäev teie uksele koputab, siis kuidas käituda??Ja mis veel sis teha, kui hõõguvad sõed lõkkele löövad.
Minu vana armastus üritas lõhkuda minu uut suhet.
jah ... varsti juba 3 aastat lahus, aga eile oli naistepäev... jälle tulin meelde. 
roostetamine oleneb sellest, miks ja kuidas lahku mindi. kui tunded jahtusid, siis ilmselt roostetab. kui aga midagigi alles jai, siis voimalus, et arm jalle lokkele loob, on taiesti olemas.
Põhjusest sõltumatumata........krdi mulgi uhkus ei luba tagasivaadata, ja õnneks on ikka eespool ootamas,mida vaadata
!
Vastaks samaga, ta on seda väärt! aga ei kipuks katkestama oma seniseid sidemeid.
Loodus on loodus, tunnete vastu ei saa, ei saa!
Saab küll tunnete vastu - kui mõistus tugevam on
Aga kas siin on ka selliseid kasutajaid, kes on eksiga ennem lahku läinud ja nüüd elavad õnnelikult koos? 
Ma selline küll pole, kuid tean kahte paari, kes olid koos, läksid lahku ja nüüd kestab juba üle 10 aastane kooselu ja tunduvad õnnelikud
Miski pole võimatu, kui seda tõeliselt tahetakse!
Tsitaat:
Algne postitaja: Marxendorf
Aga kas siin on ka selliseid kasutajaid, kes on eksiga ennem lahku läinud ja nüüd elavad õnnelikult koos?![]()
Aga ei ole ju välistatud ka, et midagi enamat võib taas sündida! Ka mina saan paljude eksidega hästi läbi ja me suhtleme mõnuga. Aga et midagi rohkemat seda ma küll ei tahax! Vähemalt nendega!
Ei ei mul on kohe kindlalt välistatud. Miskit ei saa juhtuda enam ja enamgi veel.
Minu vana arm pidevalt uksele koputab... lausa uksekella laseb
Ühise lapse pärast sisse ikka lasen, aga tagasi küll ei taha teda... kuigi päris
roostatanud asi veel ei ole, vaevalt üldse kunagi roostetab...
Pole olnud sellist juhust, et mingi vana arm uuesti lõkkele lööks vms. Kui kõik on öeldud, on aeg edasi minna ja reeglina järgneb sellele sammule kasvamine (nn vaimses möttes). Ning nii polegi hiljem sama persooniga suurt millestki rääkida (sest ka temal on ju vahepeal olnud oma, minust erinev, suund).
Noh, mina siis jälle sellega silmitsi. Kuigi ma arvan, et minu exi sunnib alati uksele koputama see, kui tal uue kaaslasega miskit viltu. Siis saan
jälle teada kui kallis ja armas ma ikka olen. Kui mul endal oleks uus meha, siis vaevalt seda juhtuks.
Minu puhul see arm ikka roostetab, aga exile seda raske selgeks teha 
olen enda üle uhke, et nüüd viimaks ometi, pärast 5 aastat kestnud põdemist ja vindumist,pisaraid ja meeletut valu ning tühjust suudaksin ma nüüd oma esimesele tõelisele armastusele öelda "sorry mees, hiljaks jäid" .ja ma mõtleksin seda tõsiselt
Vana arm ikka täiega roostetab. Oletan, et sõltuvalt koos elatud aastatest võib see tunne kauem kesta inertsist. Praeguse suhte purunemist elaksin kindlasti kauem üle, aga uuesti proovida pole soovinud varasemate puhul ega tea, kas sooviks ka tulevikus.
ma arvan, et kui mingi pohjus sunniks mind yksi tagasi eestisse kolima, siis yks vana armastus looks lokkele kyll. pole kunagi kahepoolselt paris rooste lainudki. vist. mitte et ma tegelikult teda tagasi tahaks, aga tundub, et asjalood ilmselt kujuneks selliseks. oh arge kysige, elus on palju seletamatuid asju.
Tsitaat:
Algne postitaja: hallhiir
olen enda üle uhke, et nüüd viimaks ometi, pärast 5 aastat kestnud põdemist ja vindumist,pisaraid ja meeletut valu ning tühjust suudaksin ma nüüd oma esimesele tõelisele armastusele öelda "sorry mees, hiljaks jäid" .ja ma mõtleksin seda tõsiselt
off, sinu kergendusohe tuli ikka lausa südamest
aga ma pean sind kurvastama- jutt polnud sellest baarmenist
Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Saab küll tunnete vastu - kui mõistus tugevam on![]()
Eks see ole lihtsalt üks ilus mälestus.. Mina saan oma eksiga päris normaalselt läbi, vahest saab ikka napsu võetud ja juttu aetud. Vihavaenlased me ei ole, kuigi ta vahepeal minust sitasti taga rääkis aga ta vabandas ja ma pikka viha ei pea. Tahtis sõbrad olla kuid päris sõbrad me nüüd kindlasti ei ole. Minule meenub ainult ilus temaga seoses. Ükskord purjus peaga rääkis mulle küll, et kui mu praegune kallim mind maha peaks jätma, siis tema on ka olemas, ma ei tea kas see oli valejutt või mitte kuid tagasi ma teda enam ei taha.
Sõprus, tutvus...nii ka armastusega...
Teine asi on hoopis kas ja kuivõrd ja kuidas mäletad
Kui ikka sai uks jalaga kinni löödud, vastastikku üksteist sõimatud... kui on pretensioone, siis loomulikult sunnid mõistusega eemal hoidma sellest...
mis jällegi ei tähenda, et südames oleksid tunded kustunud
Aga mõnikord lõpeb suhe ka välistel asjaoludel (elamine erinevates linnades, riikides, näiteks) või oli kunagi kangekaelselt oma rida aetud, millest
saad nüüd aru, et olid loll
, siis... siis küll võibolla ei lähegi rooste... kasvõi surmani...
Tsitaat:
Algne postitaja: suhkrukomm
Eks see ole lihtsalt üks ilus mälestus.. Mina saan oma eksiga päris normaalselt läbi, vahest saab ikka napsu võetud ja juttu aetud. Vihavaenlased me ei ole, kuigi ta vahepeal minust sitasti taga rääkis aga ta vabandas ja ma pikka viha ei pea. Tahtis sõbrad olla kuid päris sõbrad me nüüd kindlasti ei ole. Minule meenub ainult ilus temaga seoses. Ükskord purjus peaga rääkis mulle küll, et kui mu praegune kallim mind maha peaks jätma, siis tema on ka olemas, ma ei tea kas see oli valejutt või mitte kuid tagasi ma teda enam ei taha.
mul näiteks puudub mälu vana armastuse suhtes, see kes on selle kord ise matnud seda ma üles ei soojenda jääb vaid sõprus aga soojaks suppi ei tee,
olenemata suhtest isegi kui tegu vaid sekssõprusega siis see on minu jaoks ammendund
ja jääb vaid sõprus
Poiss ja tüdruk "käivad", olude sunnil ja veel mõnel muul põhjusel suhe vajub ära. Mõlemad abielluvad, saavad lapsi ja elavad pereelu üle 10
aasta, lähevad lahku, põevad pikalt ja siis kohtuvad taas...
Lugu on nagu läägest armastusromaanist, aga tegelikult elust enesest.
Algne postitaja:sales
Iga asi (suhe), mida ei õlita (uuenda) läheb rooste ehk vindub minevikku...
___________________________________________________________________
Miks peaski, vana armastust õlitama? Kas mingid lootused siis ikkagi on, või... ? Mind väsitaksid jubedalt sellised suhted, mis ei ela, ega sure ka.
Ja ei huvita vana armastus, nimega sõprus, see on lihtsalt, enese ego toitmine, ei muud.
.
Ma just ei usu et mõni vana armastus mu ukse taha ilmuks, kuid jah kõike võib ju juhtuda kas pole nii??
Aga mida ma siis teeks?noo küsiks kuidas ta esmalt muu aadressi sai?siis et mis teda siiakanti toob..pakuks kohvi ja noo kahtlane on minu puhul
selline asi nagu kirgede taas lõkkele puhkemine, aga kui see ka juhtuma peaks noo siis ma ei tea ehk väikse "tihi"teeks ära aga seda ka
juhul kui vaba-vallaline olen 

Mul oli ka juhus, et vana armastus koputas uksele, lasin sisse, rääkisime nii mõnedki jutud selgeks... natukene särises ka ....ilmselt jääbki särisema
Kuigi kõik oli teistmoodi ..suhtusin ise asjasse lõdvalt, et saab mis saab , ei lootnud pikka õnnelikku suhet elu lõpuni...aga jah..suhtleme nagu
sõbrad praegu jne ..aga teisel tasemel...põhjuseks ilmselt ka see, et ma tean , et ta koos oma naisega ikkagi .. 
Paraku on see tõsi.
Tsitaat:
Algne postitaja: kizfiz
Paraku on see tõsi.
selline võimalus välistatud, kuna see kõige esimene parim ja suurim armastus, keda võiks üldse ette kujutatada oma ukse taha, on kahjuks teises ilmas....
Mulle tuli praegu meelde mu enda esimene armastus. Salajane ja ühepoolne. Nagu nad kõik.
Selle 3 aasta jooksul, mis me ühes koolis käisime ma isegi rääkisin temaga 2 korda.
Esimene kord rääkisime seentest. See oli üsna pikk arutelu. Aga kahjuks ma ei olnud teemas pädev.
Teine kord ta naeris ühe mu labase nalja peale vist.
Ilus tüdruk oli küll... 
Tsitaat:
Algne postitaja: desiree
Õeldakse, et vana arm ei roosteta.Ja kui "ta" ykspäev teie uksele koputab, siis kuidas käituda??Ja mis veel sis teha, kui hõõguvad sõed lõkkele löövad.
huvitav, ma ei tuleks selle pealegi, et kedagi endistest ,no ma peaks siis ikka juba mitu päeva "ilma" olema
Tsitaat:
Algne postitaja: Binq
Tsitaat:
Algne postitaja: desiree
Õeldakse, et vana arm ei roosteta.Ja kui "ta" ykspäev teie uksele koputab, siis kuidas käituda??Ja mis veel sis teha, kui hõõguvad sõed lõkkele löövad.
Jah, mis nüüd siis teha. Süda ütleb jaa-jaa-jaa, mõistus ei-ei-ei. Mingi konkreetselt lõpetamata suhe ja nüüd tungib uksest ja aknast sisse
![]()
kaaludes poolt ja vastu argumente ei suuda siiski otsudstada...
Hakka või ennast haletsema, siiski oleks vaja mind maapeale tuua...
Aga vastutust eelpool öeldule ei võta.
Tsitaat:
Algne postitaja: officer
huvitav, ma ei tuleks selle pealegi, et kedagi endistest ,no ma peaks siis ikka juba mitu päeva "ilma" olema![]()
Liilial on õigus muidugi, et konkreetse isikuga seotud kiindumus. Minu vana kiindumus jaguneb mitme inimese vahel, aga ma ei lase endale öelda, et see
on vähem samamoodi sellepärast. Armastan neid kõiki siiamaani v isiklikul ja maailmanägemust kujundaval viisil, mõnda olen lausa tagantjärgi mälu
pealt hakanud armastama, enne ei saanud arugi
Nad ei saa seda kunagi teada ja üldiselt see pole nende asigi, aga minu elu on nad värvinud kindlasti mitmes heas mõttes.
Kui uksele koputaks, siis õpiks tundma, aga ma ei usu, et ma annan põhjust tulla koputama (vt eelmine lõik)
Kannan niisama kaasas mõttes vahel, kui
meelde tuleb keegi.
edit: tegelikult järelemõeldes on see mingi arhetüüpide kogumise komme ilmselt ja vbl ikka ei ole päris samamoodi.
Mingit reaalselt kollitama tulevat "vana armastust" ei ole õnneks. 