
Üks mu tuttav psühholoog esitas sellise huvitava seisukoha, et naiste suurem kohanemisvõime ja stressitaluvus praeguse kiire elutempo juures on
seletatav sellega, et nad tegelevad meestest rohkem käsitööga, mis võimaldab neile hingetõmmet ja privaatsusesse peitumist.
Kuidas on suhe käsitööga meil (rääkimata muidugi Lolast), kodututel?
Kas sellest on tõesti abi?
Kas peaks ka mehed rohkem käsitööga tegelema ( ei-ei, free... mitte käsikiimlemisega) ?
Ise. No nööbi ajan ikka ette ja armees sai ka soki- ning vormiauke lapitud, iseasi muidugi kui just kaubandusliku väljanägemisega...
mulle meeldib pärlitest igasugu asju teha.(paelast jms) käevõrusid, kõrvarõngaid jms
, kusjuures seda on tõesti mõnus teha, rahustab hästi. ja viib
mõtted mujale halbadest asjadest...
vahepeal kui suhteliselt kreisi periood oli, siis tegelesin sellega suht aktiivselt ja tegelikult oli küll kergem olla hiljem...
minu puhul on ka nii, et kui ma tunnen, te suht võiamtu on juba olla, probleemid kasvavavad üle pea ja ei suuda enam selgelt mõelda ja stress
kummitab, siis otsin kohe oma käsitöökotikese üles ja hakkan nikerdama
nikerdan. vahel 
Õmblen, koon ja maalin.Vastavalt võimalustele.
Aga olen võimeline sellega oma pere ka ära elatama kui selleks peaks vajadus tekkima.
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Kas peaks ka mehed rohkem käsitööga tegelema ( ei-ei, free... mitte käsikiimlemisega) ?
Ikka nikerdan vahel. Väga rahustav tegevus on.
kunagi isegi oskasin heegeldada
kuid nüüd on asi ära vajunud,pole enam viitsimist
Ehh, ma ei oskagi kuskile täpikest teha.
Aga jah, ma teen ... Kõike ja rohkem, st. koon, õmblen, vajadusel heegeldan ja tikin. Lisandunud on vanutamine, viltimine. Aga need on alles õppimise
faasis.
Nojah, nikerdamisega on nagu on. Aga mõne mustri puhul võib todagi tinglikult nikerdamiseks nimetada.
Tänx tähelepanemast. Nii armas 
Samalaadne teema olema täitsa, isegi mitte maha maetud.
Käsitöö sinu elus: http://www.kodutud.com/viewthread.php?tid=1738&page=1
Oskan kõike, aga lihtsalt pole vajadust/tahtmist olnud tegeleda, aega ka napib 
Igapäevasel ei tegele millegagi neist, samas hooti koon, heegeldan, tikin, õmblen - täpselt kuidas tuju on 
Tsitaat:SAmaladne võib-olla, aga polliga .. Kahjuks ei lähe liitmine siinkohal niisamalihtsalt.
Algne postitaja: jenni
Samalaadne teema olema täitsa, isegi mitte maha maetud.
Käsitöö sinu elus: http://www.kodutud.com/viewthread.php?tid=1738&page=1
Oskan kõike, aga lihtsalt pole vajadust/tahtmist olnud tegeleda, aega ka napib![]()
Okok, ma ei taotlenud sellega midagi, püüan saada lahti sellineteemajubaoli-sündroomist ja kuigi viimasel ajal siia harva eksin, kriibib ikkagi silma,
et otsingut ei viitsita kasutada 
mina tikin, aga see on suht hooletusse jäänud...viimati umbes 20 aastat tagasi
Minu käed ei ole ka pe...st kasvanud.
Juba väiksena oskasin midagi sinna keerata..
Võtsin vanamehe õli värvid ja läksin kaevu juurde vette neid segama , sain pärlmutter toonid. Ilu on vaataja silmades.
Tsitaat:
Algne postitaja: jenni
Okok, ma ei taotlenud sellega midagi, püüan saada lahti sellineteemajubaoli-sündroomist ja kuigi viimasel ajal siia harva eksin, kriibib ikkagi silma, et otsingut ei viitsita kasutada![]()
Pole paremat vahendit stressist vabanemiseks kui käsitöö. Ütleksin isegi, et see aitab mõistuse juurde jääda, kui on väga rasked ajad.
Tsitaat:Kindlasti. Pealegi .. Oleneb mida ja kuidas teha, teatud tunnustus, rõõm saavutatust kaasneb ka.
Algne postitaja: sales
Kas tegelemine käsitööga on abiks stressist, sotsiaalsest väsimusest ülesaamisel?![]()
Mitte ainult enda oma. minu töö ongi käsitöö, kuigi see pole kudumine ega heelgeldamine aga iga päev on näpud töös
Õmblen aeg-ajalt. Tahaks rohkem nikerdada aga lihtsalt ei ole aega.
Samas, aega nagu oleks .. kui järele mõelda.
18 jõuan koju , siis koristan, tegelen kassidega ( annan süüa ja mängin), arutan elukaaslasega päevaasju .. teleka taha ja tuttu .. ei ole ikka aega.
Ei leidnud mina ka kuhu vajutada....minu hobisid lihtsalt polnud kirjas...
oskan enamusi käsitööliike mida pereelus vajalikuks olen pidanud, peale puulõhkumise on nad head pingemaandajad, on mulgi poolik sokipaar varrastega,
huvitav pole juba aasta jagu olnud seda tarvis üles otsida
Kudusin endale just pika/paksu rohelise salli
Eesmärgiks oli tegelikult kudumise meeldetuletamine, nüüd ehk proovin midagi raskemat.
Õmmelda ei oska
Ei ole tugev käelistes tegevustes. Isegi sirgelt lõikkamine ei tule välja
Koon,heegeldan,tikin,õmblen-kõiki käsitööliike teen võrdselt.
Sügisõhtutel ma võin isegi kududa sokke, kujutate ette 
Ma ka heegeldan, koon ja tikin, teen sautashi ja kõlavöösid, lisaks maalin. Kuu aega tagasi ostsin omale kangasteljed. Näis, kui ma nad kunagi kokku saan, siis ehk sünniks midagi huvitavat.
Talvel heegeldasin riideribadest vaipu, kudusin mõned nukuriided lapsele...kooliajal heegeldasin ja proovisin muid käsitöövärke veel, aga näiteks
õmblemisega pole kunagi kahjuks sõbraks saanud.
Igasugune nikerdamine meeldib tubaste ilmade korral.
Hobina: heegeldan, koon, tikin, vildin, teen siidimaale, joonistan t-särkidele erinevaid pilte, teen ehteid, teen küünlaid, teen seepi, meisterdan
kingitustele karbid, teen ise kaardid sünnipäevadeks (tikin ka kartongi), lisaks tegelen ilukirja ja maalimisega.
Ainus mida ma ei salli on õmblemine.
Hetkel nokitsen vaid suvel kuna ülikool on prioriteediks.
Ma arvan, et nii nagu naistel maandab käsitöö stressi, maandaks meestel stressi kalapüük. Ma ei tea vähemalt minu jaoks on kalapüük sama lõõgastav
tegevus. 