
Ma ei tea, kas taolist teemat on varem tehtud, kui on, siis moderaatorid võivad ta ära kustutada.
Mida arvate pargis võõraga jutu alustamisest? Lihtsalt huvitab, paljud seda teevad? On sellest ka midagi välja arenenud? Ise olen nii päris huvitavaid
vestlusi maha pidanud.
Kas jutu alustamine pargis erineb väga jutu alustamisest ühistranspordis/tänaval ?
Kirzike, mis küsimus
Pargis saab ju sääski tappa ja kivikesi jalaga toksida ja üleüldse aktiivsem olla
Ja pealegi.. Kui pargis jalutamisest kõrini saab, siis on hea
öelda, et hakkame nüüd koju minema
Aga kui ma üksi olen pargis, siis tulevad minuga healjuhul rääkima aint joodikad kahte krooni küsima või siis nolgid kes vajavad minu suitsu. Nendega
ma ei ole sotsiaalne 
Ma pole ammu parki sattunud, a vanasti (kui õhtul linnas käimist veel jalutamiseks kutsuti mitte hängimiseks
) alustati küll agaralt juttu.
Eriti aktiivsed olid tollel ajal turistid, kes alati kohvile kutsuda üritasid.
Kaht krooni norivaid promasid pole küll kohanud, ju ma näen liiga vaeve välja.
Koeraga jalutada ei ole kunagi õnnestunud nii, et keegi ei sooviks suhelda, lemmikloomadega koos looduses olijad on hästi suhtlemisaldid
... meil on nii pime ja hirmus park, et sinna ei lähegi keegi jalutama. Ainuke võimalus seal on varestega jutule saada.
Park on tõesti hea koht jutu alustamiseks - nii mulle vähemasti tundub. Lõpptulemus on, et varsti ma ei hakka enam pargis käimagi, et neid joodikuid
vältida.
Mõni millegipärast näikse arvavat, et joodikutega suhtlemine on kangesti inspireeriv.
mina näiteks vastan sellisele jutu alustajale pipragaasiga silmas, ja mul on väga kange gaas.
ja püksi võiksid talle lasta süsihappegaasi
pole au olnud pargis vist juba 20 aastat käia
see ju nii igav ja lakutud koht.
Tsitaat:Seda väidab ka mu tütar. Lisaks lapsed. kel pole koera, aga kes ihkavad teda endale.
Algne postitaja: ariita
Koeraga jalutada ei ole kunagi õnnestunud nii, et keegi ei sooviks suhelda, lemmikloomadega koos looduses olijad on hästi suhtlemisaldid![]()
Tihedamini vist alustan juttu baaris kui pargis, aga ka viimast on ette tulnud. Kuigi ma olen vaikne ja tagasihoidlik inimene.
ma ise pole ka just eriti initsiatiivikas võõrastega jutu alustamise osas samas minu poole pöördutakse erinevates kohtades päris tihti ja siis suhtlen
täitsa heameelega, viimati oli paar nd tagasi ühes bussipeatuses kui üks vene rahvusest kergelt vindine Bojarski teisik(vene D´artagniani näitleja)
jutu üles võttis ja lõpuks väga kurb oli et mul mees ja lapsed kodus ootamas olid ja talle korvi andsin 
Väga hästi töötab vana ,järeleproovitud variant.Noormees astub neiu juurde ja küsib viisakalt:Vabandage neiu ,mis kell on? Mul seisab.
Täna näiteks pöördus minu poole üks võõras inimene ja alustas vestlust teemal-Miks minul ja mu kaassõitjal on ohutusrihm lahti.Meil oli väga meeldiv
ja konstruktiivne mõttevahetus ja mõlemad pooled esitasid oma nägemuse enda tõekspidamistest ja eesti seadusloomest.Tore inimene oli ja mind üldse ei
seganud see ,et ta oli politseinik.
Lisatud hiljem:
Paljude kurvastuseks ei saanud ma trahvi ega hoiatust.Me lihtsalt mõistsime teineteise missiooni tähtsust meie ühiskonnas ja jõudsime tulemuseni ,et
oleme mõlemad vajalikud.
Ei ole ammu parki sattunud, aga leian et miski pole vöimatu. Kas oled lapsega vöi koeraga...ikka leidub keegi, kes nunnutama kukub
Ma selline tagasihoidlik inimene ja võõraga rääkimine on minu jaoks vaat et ületamatu takistus. Erand siis ehk tee küsimine. Ja pole keegi ka minuga suhelda soovinud pargis ega mujal. Ju ma siis náen nii hirmutav välja.
Kindlasti peaks tähelepanu pöörama ka neile suhtlusaltidele inimestele ,kes käivad pargis liputamas.Ka seda võib võtta kui jutuajamist kuid kasutades kehakeelt.
Võõrale koerale tähelepane pöörates, teda kutsudes saavutab kindlasti perenaise tähelepanu.
Sealt edasi ..kel soravam jutt, sel suuremat lööki.
Äärmine häbematus oleks koer tähelepanuta jätta!
Ka krantsil(kranzil?) on tunded!
Tsitaat:
Algne postitaja: ariita
Koeraga jalutada ei ole kunagi õnnestunud nii, et keegi ei sooviks suhelda, lemmikloomadega koos looduses olijad on hästi suhtlemisaldid![]()
Igatahes kahe bokseriga jalutades lähevad inimesed enamasti teisele poole teed...
Kollit tahetakse lausa silitada ja nunnutada, mis muidugi koerale väga meeldib, sest see koer vajab tähelepanu ja kiitmist, ega siis perenaistki ilma
ei jäeta
njah, pole eriti seda tüüpi (ju vist julgusest jääb vajaka), et läheks võõrale ligi ja kukuks tutvuma. kahjuks 
Tegelikult ei ole vaja pargis käimiseks koeratõugu vahetada.Võib minna ka kaukaasia lambakoeraga,kes ennast peremehe käest ootamatult lahti
tõmbab.Pärast on rääkimist rohkem kui küllalt
Jama selles, et bokserid on lahtiselt ka nunnuloomad, kui just jalgrattaga inimest pole.
Pole parki, pole probleemi. Väike külake, kõik teavad-tunnevad nagunii ja peavad auto kinni, et paar sõna vahetada.
Kurimoori lohutuseks mainin, et meie 45-kilone Nublu on ülimalt lastelemb - kusiganes pisikesi näeb, sinna musitama tormab. Tulime parasjagu
metsast jalutamast, kui tulevased naabrid, emme-issi 2 väikse lapsega, mööda teed meile vastu kõmpisid.
Ühel hetkel nägi olukord välja säärane, et mina seisin paigal enda peni kinni hoides, kannad maasse kaevunud, et too võõraid lapsi särasilmil
jumaldama ei tormaks ning perekond seisis kangestunult meist kümnekonna meetri kaugusel arvatavasti oodates, millal neid nahka pannakse.
Jutuainet jätkus pikemaks ajaks 
Pole vist seda tüüpi inimene, kes kipuks võõrastega lambist vestlema. Aga halba ma kah selles midagi ei leia, kes julgeb ja hakkaja...no tubli 
Tsitaat:
Algne postitaja: Marchrabbit
Väga hästi töötab vana ,järeleproovitud variant.Noormees astub neiu juurde ja küsib viisakalt:Vabandage neiu ,mis kell on? Mul seisab.
. "Mul seisab" oli küll asendatud sõnadega " Saame tuttavaks",aga kella osa oli
täiesti olemas. Äkki olid see sina,kallis kaasfoorumlane?
Kuidas ma sulle meeldisin siis?Selle teise fraasi väljaütlemine sõltub paljuski situatsioonist. Vahel tuleb tõesti veidi aega võtta,enne kui oma valmisolekust märku anda,öeldes "Mul seisab." Sellistel juhtudel tulebki partneri meelekindluse murdmiseks ajaviiteks jama ajada:"Saame tuttavaks";"Täna on ilus ilm"jne
ma alustan võõraga juttu ainult sel juhul kui mul on midagi tõepoolest nii väga vaja öelda...niisama mingist x-teemast küll mulisema ei kuku
naljalt...ja tartu parkides pole minu arust jamad vestluskaaslased 
Sul olid nii kurvad silmad...
Kunagi kooliajal sai võisteldud vestluste alustamises võõraga. Üksteisele näidati tänaval mingi inimene ette ja sellega pidid mingi aja vestlust üleval pidama. Sõltuvusse sellest ei jäänud, seega pargis inimesi tülitamas ei käi. Suhtlemisvaegust pole.
Tsitaat:Seda on hea teada. Kasulik. Õigus jah! Ühte tegelast tutvustas ka Võsa Peeter.
Algne postitaja: lepatriinu13
tartu parkides pole minu arust jamad vestluskaaslased![]()
on siis vahet kus juttu aetakse pargis ,kaubanduskeskuses vöi ühistranspordis ehk on vahe vaid jutu teemal.Poes ajad ikka kauba juttu ,bussis kirud
pileti hinda ja pargis naudid linnu laulu ja praegusel ajal imetled värvilisi langevaid puulehti...millest vöib ka rääkida..ntx ilmast.
tegelikult ma ei saanud teema mötest aru aga okei.