
Ma ütleks, et nad on kogemuse võrra rikkamad.
Kasutagu neid kogemusi siis katkiste kohtade lappimisel
Ma olen Muhhinit alati nutikaks pidanud - õigust räägid, Vasja.
Aga mõni võib ka katki minna, kohe päris hullusti. Eks see ole individuaalne.
...veel "katkisemad" on need,kes peaksid juba ammu olema lahutatud,aga inertsi vm. saamatuse tõttu vegeteerivad edasi....
offil õigus...ei ole mõtet abielu vägistada
Mina olen kõigi eelkõnelejatega nõus.
Vahel on lahutusel parandav toime.
Loomulik protsess, nagu paljud muudki.
Mõni läheb lahutusest täiesti katki,teine hakkab jälle peale lahutust paranema katki olemisest. Kõik ikka oleneb inimesest.
On küll katki,räägitagu mis tahes.
oleneb, millistel põhjustel ja millist elu keegi pärast elab.
keegi tõuseb, keegi langeb.
kindlasti on raskem ja katkisem tunne sellel, kelle juurest mindi. ära. ükskõik mis põhjustel.
samuti olen nõus sellega, et teha ilmarahvale häid nägusid *õnnelikust abielust* 

Ja kui ongi katki,siis lohutagu end sellega,et iga katkiläinud suhtega tema(mehe) väärtus kasvab
kuidas? kasvab mehe väärtus katkiläinud suhte arvel?
ma vist lolakas
ei oska oletada kui paljud naised ema tereeesa rollis katkiseid mehi lappimas
Tsitaat:
Algne postitaja: night
On küll katki,räägitagu mis tahes.
to sossuke:see kuidas ta seda lapib on individuaalne,aga iga suhtega mees teeb omad järeldused,kogemused ei kao ju kuhugi,mida kasutab järgmises
suhtes.
On targem, ei tee selliseid vigu,mis viib katastroofini,hoiab rohkem.
kuidas just katkiläinud meest lappida ei tea,olen oma mehele kolmas abielu(noh suhtekriise on kah meil olnud,aga see on teine teema)
mehed-naised mitte solvuda.
on prügikalad ka väärtkalad.
kusjuures ei sõltu varanduslikust(?) seisust
lollid solvuvad
mulle meeldis,olen seda püüdnud kogu aeg siin seletada ja üks naisterahvas kogu aeg vaidleb mulle vastu.
free,
ma ei väidagi et peab vegeteerima,kui on läbi,siis on läbi-kõik,lõpp,finiito ! lihtsalt minu kogemus on selline,et vaatamata sellele kuidas abielu
lagunes,jääb hinges ikkagi midagi katki,mõlemal.
ei taha mitte katkisi inimesi lappida.
olen kokku puutunud ja filosoofiliselt suhtunud.
e eesti vanasõna kalade kohta:
IGA MEES(!!!!) ON OMA ÕNNE SEPP.
naisabilised õnne sepikojas :lol:
night
Aga kas poleks kergem lasta lahti sellest mis on möödunud ja vaadata rohkem edasi.Meelde jätta minevikust aga see ,mis oli ilus.Ka lahkunud inimestel
on kindlasti enam seda mida rõõmuga meenutada.Elu on ju antud elamiseks ja miks seda niigi lühikest aega enese eksimuste pidevaks
meeldetuletamiseks.
Sossukese tsitaadile lisaks enda loosungi,et elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.
Noh,mõnel on kahju "raisatud" ajast,tavaliselt aga järgneb abielu lagunemisele ideaalide/illusioonide purunemine.Kõik ei ole enam must ja
valge,armastan -ei armasta...seguneb juba ka halle toone järgnevate suhete loomisel.
Eks see ole normaalne nähtus.
Edasi tuleb aga minna igal juhul.
Krt segane jutt sai 
Ei ole katkised, täiesti terve olen. Tegelikult pole ka lahutatud - lihtsalt lahus või uuesti liitunud
Elu ei ole matemaatika ja mitte keegi ei lahku mitte kellestki sest oleme samas universumis ja kõik mis olnud see jääb
õõvastav.
katki saavad olla ka koos elavad paarid
sest ei osata teineteisest loobuda
Järelikult pole olukord veel nii hull,et teisiti ei saa.
see on selline võrdlus nagu siis kui elavad koos mees(kes on alkohoolik), peksab naist, terroriseerib tervet peret
naine väidab,et ta ju tegelikult armastab mind ja kus ma ikka lähen ja ta jätan
nii elatakse terve elu koos ja karjutakse ja sõimeldakse
vannutakse üksteist taga ja see pole ju normaalne elu
koos ei saa, aga eraldi ka mitte
Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
katki saavad olla ka koos elavad paarid
sest ei osata teineteisest loobuda
Minu vaba aeg igatahes on nii piiratud ,et ma ei elaks sekunditki inimesega keda ma ei austaks.Täielikult mahavistud aeg ju.Sellega oleks hoopis huvitavamaid asju korda saata kui kodus teineteise surma oodata või loota,et keegi loll ta üles korjaks ja minema viiks.
Ma väidan, et peale lahutust, on mõni justkui uuesti sündinud - õnnelik ja päris terve
kuna eelnevat postitajat /freed/ mitte tsiteerida, siis pean märkima, et paljud selle eesmärgi nimel elavadki
kahtlemata on ka väheseid erandeid.
+-
elu ongi selleks et õnnelik olla.Kurvastada ja nukrutseda võib ka kirstus.Niikuinii pole midagi targemat enne kohtumõistmist teha.Keha ju pole.
Arvan, et kooselu purunemine kedagi halvemaks küll ei tee. Leian, et on hea kui inimesel jätkub julgust ammendunud, või mõttetu suhe lõpetada.
mingil määral ikka, sest neil on alati olemas võrdludmoment
"Katkine" on vale sõna, mida inimese kohta kasutada.
Jah, nagu keegi ütles, on lahutatud inimesed kogemuse võrra rikkamad. Samas on neil ka teatud "ajalugu", ehk mälestused, ning isegi kui see
"ajalugu" hakkab inimese edasisi suhteid mingil moel mõjutama, ei tähenda see veel, et inimesel oleks midagi Viga.
Lahutamine peaks paljudele abieluinimestele tähendama pigem teist võimalust.
Tsitaat:
Algne postitaja: night
On küll katki,räägitagu mis tahes.
Inimese elu ongi üks valikute tegemise aeg.Tuleb teha ka pöördumatuid valikuid ja ebapopulaarseid valikuid.Hea kui inimene suudab enda vigadest õppida.Hea kui ta suudab üldse mõelda ,et ta teeb vigu.Sitt kaotaja ignoreerib seda viimase võimaluseni ja on võimeline astuma rehale korduvalt
Sama reha otsa astutakse mitu korda ikka sellepärast,et inimene on harjumuste ori
free ütles oma viimase postitusega juba kõik ära...
liasaksin vaid selle "kartkimineku" kohta , et see suht individuaalne...aga kindel on see, et mingi mõra jääb kindlasti....mis omakorda ei
takista elamast edaspidi tervikikku ja õnnelikku elu, sõltub ju igaühest endast, aga ka juhustest, kellega edaspidine elu kokku viib/ei vii...
kaks mõranenud hinge aga võivad näiteks väga edukalt kokku sulada ja elu lõpuni õnnelikult elada....olenemata minevikus toimunust...ja kui muidugi on
suudetud eelnevast elust midagi õppida...
seda juttu siin lugedes tundub see kõik üledramatiseerituna,minule vähemalt. Ilmselt olen suht tundetu inimene,mille üle mul tõesti heameel on 
off, ma arvan et ei tundu....vaata on juhuseid kus petetud pool on end näiteks põlema pannud (no see kõige ekstreemsem variant muidugi)....
aga fakt on, et lahku minnes mõra jääb, (seda muidugi juhul, kui ikka tõesti olid mingi tunded teineteise vastu)....tervik on ju pooleks kui katki
läinud tass...
kui dramaatiliselt keegi asju võtab/ei võta , sõltub ju inimesest ja tema närvisüsteemist....
Ma olin katki oma abielu viimastel aastatel, kuid nüüd , peale lahutust tunnen end palju tervemana kui eales varem.
miks on vaja üldse abielluda?
see on selline vanaaegne komme, aga koos saab elada ka ilma igasugu paberitele allakirjutamast ja vara jagamast kui selle vara ostmise hetkel on
kindlaks tehtud konkreetne omanik.
katki lähevad inimesed ikka sellest, et sa arvad, et jagad oma tööd vaeva ja raha inimesega keda armastad sel hetkel ja äkki võetakse sult kõik ära ja
see inimene kellega sa oled kõike jaganud on su vaenlane ja reetur.
Iga kord see nii ei ole aga proovige lahku minna sõpradena, kohutavalt heade sõpradena, siis on see katki mineminemist nats kergem üle elada.
Ei ole vaja abielluda. Ära abiellu, skin.
Inimesed on nii kohutavalt erinevad - kes läheb katki, kes saab terveks, aga ma ei usu, et see mitte üldse ei kõiguta, eriti, kui koos on elatud
aastaid ja on lapsed.
anne51, ma sain leeris kõvasti valget kleiti kanda nii, et üldsegi ei koti
ja olen ka ilma abiellumata käinud kokku ja lahti nagu ruubiku
kuubiku
aga kui on lapsed siis peaks küll olema inimestel üks perekonnanimi
Ma ei usu ka, et lahutamine kedagi mingitki moodi ei mõjuta. Iga tegu, millega me hakkama saame, mõjutab meid.
Aga kas just katki teeb, see on
iseasi. Ma ise küll polnud abielus, aga eelmise suhte lõppedes tundsin, kuidas elu minusse tagasi tuli ja ma jälle vaimselt hingata sain. Minu tegi
see hoopis tervemaks, kuid ma ei unusta seda õppetundi, mis sain.
skin, tõesti?
Mille poolest on õnnelikumad lapsed, kelle vanemad kannavad sama perekonnanime, nendest lastest, kelle vanemad on küll abielus, kuid erinevate
nimedega või lastest, kelle vanemad elavad õnnelikult koos ka ilma abiellumata?
Teemasse.
Isiklikult arvan, et "katkiminek" on ikkagi individuaalne, sõltudes konkreetsest isikust (sh iseloom, vaimne tervis, väärtushinnangud jm
omadused) ja konkreetsest olukorrast (kas lahkuminek tuleb ühele osapoolele täiesti ootamatult või minnakse mõlemapoolselt kokku leppides oma teed
vms).
skingirl: Iga kord see nii ei ole aga proovige lahku minna sõpradena, kohutavalt heade sõpradena, siis on see katki mineminemist nats kergem üle
elada.
kuidas saab lahku minna kohutavalt heade sõpradena
kui tõesti lahku minekuks on mingi veenev põhjus, minnakse veel rohkem katki, sest suhtes
on toimunud midagi mõistusevastast
ja järgmise suhte ülesehitus ei alga sel juhul puhtalt lehelt vaid kahetsuste varemetelt
nuu ariita,ei ole varemetelt.....ikka (vanalt)vundamendilt
sel juhul on see vundament na mõraline ja lagunev, sest head sõbrad võivad iga hetk jälle koos edasi minna
koos edasiminek ei tähenda ju alati kõrvuti minekut...aga olgu,ma ise küll pole tagasivaataja tüüp,üldistusi tegema ei hakka
Lisaks offi sõnadele,etedasiminek võib olla samasuunaline kuid ei pea olema teineteise jälgedes tammumine.
Kas just kõik katki on, kes lahutavad.
Aga minu tähelepanek on, et mehi "lõhub" lahutamine rohkem kui naisi. Või siis ei oska nad õigeid kilde alles hoida ja uueks eluks kokku
panna. Või siis ...
Kuigi jah, see on kõrvalseisja tähelepanek.
Iga lahutus võib olla ühele õnneks ja teisele õnnetuseks, mõnel lõheb kildudeks unelm, mõni jääb norutama, mõni jälle ärkab ellu... just nii nagu ta
konkreetselt läks...
Aga see on ka õigus, et uut elu tuleks alustada vanalt vundamendilt, samas paljud alustaks justkui vana abielu varemeltelt
to Lola: see vast füsioloogiline erinevus
?
Huvitav! Palju siin neid n.n. "Katkiseid" on?? Ma arvan et, see on jälle üks neist teemedest mille kohta võiks arvamust avaldada ehk need
kes on selle "Katki mineku" läbi teinud. Oletada selles kohas et, kumb rohkem kannatab on suht lühinägelik.
Uskuge maailm ei ole must ja valge.
Kaks korda läbi tehtud ja oluliselt tuimem inimene oligi valmis. Süüdlasi selles "Mängus" ei ole on vaid kaotajad.Vahe on vaid selles et,
naised teavad et, peavad edasi minema maksku mis maksab.
Selleks, et selles teemas arvamust avaldada, ei pea ise katki olema läinud. Minu arvamus.
kogu meie peresuhete ühiskond on katkine. kuna abielu ja peresuhted endisel kujul enam ei toimi ja teist toimivat viisi veel pole, siis tegelikult on
pere loomise mõte, see tähendab laste soetamine, liiga riskantne ja ohtlik tegevus.
kui kogu traditsiooniline pere on katkine, siis tegelikult see tingib juba iseenesest ka mehe ja ja naise katki oleku.
lahutusel on reeglina hea toime vähemalt ühele osapoolele nii et tegelikult kuidas kellele, ühe mütsiga lüüa ei saa siin kuidagi.
hea küll....mehed-naised - täiskasvanud siiski...saadakse kuidagi üle....kõige hullem on siiski lastel - kui laps ei räägi, ei näe ka tema hinge, mis
seal vanemate lahkumineku järel toimub....
ka lapsed elavad seda valulikult üle, isegi valulikumalt täisinimestest ja nende hinged ehk isegi rohkem katki kui me arvata oskamegi...
vesi psühholoogide/psühhiaatrite veskile kahjuks..
Nõustu Hiirekese arvamusega. Tihti ei suuda me neid kes tegelikult abi vajavad aidata.Oma lapsi. Mina küll ei osanud.
Kuid see juba teemast väljas.
Aga see pole kindlasti paratamatus,et laps kannatab...tahtmise ja oskuse(mõlemapoolse muidugi!) olemasolul pole probleemi,absoluutselt(väidab minu
laps!)
No mina "läksin katki" 10 aastat tagasi... esialgu oli suur vabaduse eufooria... kuna olin armees, siis võis lustida ja metsast ning
kasarmust üldse mitte välja tulla, keegi ju ei küsinud, kus sa nii kaua kolad...
Ja esimese kahe aastaga oli mul sekspartnereid rohkem, kui eelnevas elus kokku
Aga siis tüütas ära
, sest ega neid variante nüüd niipalju ka pole, kui fantaasiates ja müütides heietatakse
Aga vabaduse kallis aare omandas sellise sügavama tähenduse, et seda enam mingi prääniku eest maha ei müüks...
to sales:tunnen sinu kommentaaris kedagi ära.....
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
hea küll....mehed-naised - täiskasvanud siiski...saadakse kuidagi üle....kõige hullem on siiski lastel - kui laps ei räägi, ei näe ka tema hinge, mis seal vanemate lahkumineku järel toimub....
Lahkuminek on sama pidulik ,kui abiellumine.Paraku ei saada sellest kohe aru 
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Miks räägime lahkuminekust.Kas tõesti peate oma lapsi nii idiootideks,et nad ei mõista peres valitsevat närvilist õhkkonda ja seda kuidas täiskasvanud suhtlevad.Kas tõesti hakkab see läbielamine alles peale lahkuminekut.Laps vajab siiski midagi enamat kui kahte täiskasvanut sama katuse alla.Mõnele lapsele on lahkuminek isegi kergendav ,kui vahtida päevast päeva robotlikke vanemaid kes kullipilguga teineteist põrnitsevad.Ma ei mõtle isegi mitte neid lapsi kellele kolki antakse ja keda pereriidudesse tiritakse,Või kellele üks osapool teise kohta pidevalt halvustavaid kommentaare teeb.
algne postitaja:kontorihiir
jah, õige, selleks pole vaja lahku minna, et nn "katki" või "mõrane" olla...mõned on koos seda elu lõpuni...ja ka lapsed
kannatavad, aga sellisel juhul on vanemad juba idioodid, mitte, mitte lapsed...
Lapsed seda polegi, aga millegipärast, mõnel juhul seda eeldatakse. Sest miks inimesed lohistavad, end edasi sellises suhtes, mis nende hingele midagi
ei paku. Seal juures, tuues veel põhjuseks, et ise ei elaks, aga laste pärast.
Elu on selleks liiga lühike, et seda sellisel moel kulutada.
.
Laste pärast koos elada...oeh. Minu ema arvas kunagi samuti,et pigem lapsele jobust isa kui,et laps isata jääb tänu lahutusele.
6 või 7 aastaselt pakkisin mina oma asju üks õhtu ning ema sattus peale. Minu esimene lause oli:" ma kolin vanaema juurde ära, kas sa tuled
ka?"
Ja seejärel andis ema lahutuse sisse. See oli õige tegu, selles praeguses lühikeses elus ei tasuks ikka suuri ja lolle ohvreid tuua.Pealegi olin
(olen) ma miljon korda õnnelikum koos kasuisaga kui oma õige isaga kes pole mitte mingi isa.
Kas mu ema oli katkine pärast lahutust - ei ta oli õnnelik,et sai vaevast lahti
. Ma usun,et kõik oleneb inimestest, nende suhetest, abielust. On
inimesi kes on katki ja murtud aga on ka inimesi kes on õnnelikumad kui iial varem.
endal saab homme aasta lahutusest
tagant järele mõeldes siis katki olin üpris pikalt oma pool aastat,kuid antud hetkel olen õnnelik,et pääsesin fuuria küüsist,sest viimasel ajal on
ikka sellist infot välja ujunud,et võiks eksabikaasa vägitükkidest lausa romaani kirjutada
katkisemad on ilmselt need, kellel lapsed abielust. sel juhul on raske selga poorata ja uuelt lehelt alustada.
Pole hullu midagi, ma täitsa ühes tükis 
Sellel teemal üldistada on kindlasti tobe....aga üldjuhul katkiminemise valulikus on võrdne suhte ühe-või mõlema osapoole mittetoimiva&rahuldava
suhte venitamise kestvusega
Tsitaat:
Algne postitaja: Aike
Nõustu Hiirekese arvamusega. Tihti ei suuda me neid kes tegelikult abi vajavad aidata.Oma lapsi. Mina küll ei osanud.
Kuid see juba teemast väljas.
Enamasti jäävad lapsed kannatama neis lahkuminekuis, kus ei suudeta poolitada lauaserviisi... või kus ühe või
mõlema ego mängib solvunult ära- ja tagasitegemist
Aga mõistlikud inimesed, kellele lahkuminek oli abielukriisi ainuõige lahendus, kes jäävad
endiselt oma lastele isaks ja emaks, need leiavad ka siin lahenduse
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Tsitaat:
Algne postitaja: Aike
Nõustu Hiirekese arvamusega. Tihti ei suuda me neid kes tegelikult abi vajavad aidata.Oma lapsi. Mina küll ei osanud.
Kuid see juba teemast väljas.
Just, et ei osata või ei tahetaEnamasti jäävad lapsed kannatama neis lahkuminekuis, kus ei suudeta poolitada lauaserviisi... või kus ühe või mõlema ego mängib solvunult ära- ja tagasitegemist
Aga mõistlikud inimesed, kellele lahkuminek oli abielukriisi ainuõige lahendus, kes jäävad endiselt oma lastele isaks ja emaks, need leiavad ka siin lahenduse
![]()
Ei ütleks, et nüüd katkised kohe, aga ettevaatlikumad kindlasti, lahutatud inimestel on juba oma nägemus väljakujunenud, milline ta kaasa kindlasti
olla ei tohiks
Pea ees vaevalt keegi enam neist suhtesse tormab.
Ja ütle miks peaks esimesel korral siis pea ees suhtesse tormama.Äkki enne kui leivad ühte kappi paned mõtleks veits.
Lugesid kiiruga jah? 
Tsitaat:
Algne postitaja: Binq
Ei ütleks, et nüüd katkised kohe, aga ettevaatlikumad kindlasti, lahutatud inimestel on juba oma nägemus väljakujunenud, milline ta kaasa kindlasti olla ei tohiksPea ees vaevalt keegi enam neist suhtesse tormab.
minul oli lahkuminek ikka võrdne paranema hakkamisega, sest kooselu oli mind katki teinud.
tavaliselt ei ole nad katki, pigem etemadki, sest teavad, kuidas järgmine kord paremini suhet hoida-arendada (kui suudavad tehtud vigadest õppida).
inimesi ja situatsioone on muidugi erinevaid, mõned jäävadki põdema, aga eluterve inimene saab üle ja liigub edasi 
Olen olnud mitu korda "katki",tähendab ma pole võtnud õppust vigadest....kogemuse võrra rikkam - on mul siis selliseid kogemusi nii väga vaja...
Tsitaat:
Algne postitaja: Timbu1
...taas õnnelikuks saada,kuni järgmise purunemiseni...see on suletud ring...aga me teeme seda ikkagi..
Tsitaat:
Algne postitaja: Timbu1kas lahutatud mehad on katkised... ja naised ka
nüüd hakkab katkisus juba vaikselt paranema ...
Mina arvan, et katkiseid pole olemas.
Elu ongi ju üks probleemide ja jamade sasipundar ning eks ole meie ülesanne neid klattida.
Mis ei tapa teeb tugevaks.
Eks see esialgne katkisuse tunne on puht emotsinaalne ja mingi aja jooksul mööduv.
(vahest tuleb see meelde aga see mõte oma vigadest ja oleksitest tuleb püüda ära unustada)
Õpime ju kogu elu kuidas enda eluga paremini hakkama saada.
Isiklikust kogemusest oskan öelda, et see lahkuminek tagantjärele üks hea kogemus oli (hakkasin võib olla paremini aru saama mida üldse suhetelt
tahta) sai kahe jalaga maapeale tagasi ja pani asjade, mis algul loomulikuna tundusid üle järele mõtlema ja teises valguses nägema.
nn. esimesse ringi tormavad inimesed puht emotsinaalselt (mõistust jääb tahaplaanile ainult tunded, midagi muud ei nähta) ja nagu peale igat pidu
tuleb pohmell nii saab ka see ilus kõik otsa kui reaalsus pärale jõuab.
Teise ringi jaoks on siis kooliraha käes
Mõelge, paljudel teie tuttavatel on teine või kolmas abielu ja mitu siis algusest peali kenasti koos elavad?
Ja kellel see teine või kolmas ka nässu läheb pole mõtet põdeda, inimestel on suurepäranee oskus oma vigu korrata, see teebki neist inimesed ja seda
pole mõtet häbeneda.
Aga muidugi natuke läheb õnne elus ka vaja.
Arvan, et nad on tervemad ja targemad kui enne olid
Kuna mul on kaks eksnaist ning kokku 3 last siis rääkides isiklikust kogemusest julgen väita, et ma ei tunne end katkisena, pigem tunnen kuidas olen läbi elu arenenud, kasvanud ja targemaks saanud. Lihtsalt kui kokku ei sobinud ei olnud puhtalt loogika alusel suhtes olla ja vinduda. Olen sellisena palju parem mees ja isa.
mu peres on kokku sattunud kaks täiesti vastandlike perekogemustega inimest.
mina kasvasin ilma isata ja olen korduvalt tundnud, kuidas olen selle kaudu pigem kaotanud kui võitnud.
mu kaasa sirgus peres, kus isa oli meister suhete perssekeeramises. ta on veendunud selles, et on sellest pigem kaotanud kui võitnud, et tal olid
olemas mõlemad vanemad.
olgu selle meeste ja naiste teemaga kuidas on, aga kindlamast kindlam on see - kui peres on lapsed, siis nemad on topelt katki sõltumata sellest kas
tegemist on lõputu õuduse või õudse lõpu stsenaariumiga. üks mu üheksast ametist on õpetaja-amet ning on üle mõistuse kurb näha endale otsa vaatamas
klassitäit noori, kellest enamuse seljatagune on tühi. selliseid, kes pole tulnud mitte kooli, vaid kodust ära. ja/või selliseid, kes on kaotanud
arengueeldustes juba pelgalt seetõttu, et sirguvad ühe vanema (majanduslikul ja moraalsel) toel.
Jah sa räägid õigust. Kahjuks pole meie võimuses mittemidagi muuta. Sest see kokku lahku elu oli on ja jääb.
Nujh.yldistadaeisaa,eksole
Ise olen seoke suht emotsionaalne, ning on juhtunud kyll, et päris kildudeks on k6ik lennanud.Sis jood,et maa must, s6imad ja syydistad kogu maailma
(kui veab, saad kolakat ka
),ja millalgi avastad, et see puzzle annab teisetmoodu ka kokku panna
V6ibla on see tingitud east ja mugavast eluviisist, aga iga k6rvalekalle rutiinist teeb natsa aiai 
Kunagi lõpetasin ära 5a kestnud kooselu. Vaatamata sellele, et ise olin lahku mineku algataja, läksin ikka katki. Alguses tuli enesehaletsus, siis
tuli ahastus, siis tuli viha ja siis tuli hirm üksinduse ees. Siiani mäletan, kuidas ma lihtsalt nutsin terve päeva. Järgmisel päeval ei tulnud
silmadki enam nii lahti, lihtsalt oli kõik paistes.
Kui praegu peaks lahku minema... lapse pärast ilmselt lükkaks seda edasi taluvuse piiri peale. Ja siis enam kooselu vist ei alustaks...ma olen eriline
loll olnud läbi oma elu valesid mehi valima, mul on lausa anne.
Vastupidi,Sa oled tark naine ja paljud mehed ei "seedi" ära tarku naisi.Ennem läheb neil "kõht lahti".
Veel vähem, ei suuda alla nelata,et naine on temast arukam.
kui abielu võrrelda ringiga siis lahutades jääb ringist poolkuu
et siis katkised
Minu elus on olnud väga palju suhteid ja rägastikke
kuid hetkel kui ma kohtusin dalai laamaga täieseti juhuslikult olles meeleheitel ja eufooria piiril ütles ta ,et kohtun oma saatusega, olen sõjameeste
sõber!
Mähh, kas see muld teeb veel ka asju, ning kumb teist katki läks?
iga asi jätab hinge jälje....ükskõik siis millega tega....ni,et siis lahutus samuti ju
Kui suhe kstkeb, siis võib inimene olla õnnetu või õnnelik, kuidas just läks... mees on kindlasti ettevaatlikum aga mitte katki... ja naine ka...
Õnnelik vaevalt ta on...
Nojah. Katki võib olla ka ilma suhteta, või ka just sellepärast. Igal juhul on iga lahkuminek rohkemal või vähemal määral traumaatiline.
Üldiselt võtab Lev Ylmaz selle oma lühifilmidega hästi kokku minu jaoks. Umbes nii on ka läinud
Boyfriends i have been (tales of mere existance, Lev Ylmaz)
How to brake up
Tsitaat:Sa pole kohanud kibestunud ja õnnetuid inimesi? Siis on sul vedanud - nendega on raske suhelda.
Algne postitaja: Aku
Mina arvan, et katkiseid pole olemas.
Elu ongi ju üks probleemide ja jamade sasipundar ning eks ole meie ülesanne neid klattida.
Mis ei tapa teeb tugevaks.
nn. esimesse ringi tormavad inimesed puht emotsinaalselt (mõistust jääb tahaplaanile ainult tunded, midagi muud ei nähta) ja nagu peale igat pidu tuleb pohmell nii saab ka see ilus kõik otsa kui reaalsus pärale jõuab.
Teise ringi jaoks on siis kooliraha käes
[
ju need ongi siis need kibestunud.
Vanatüdrukuid küll nüüd ühtse nimetaja alla ei saa sokutada.Vanatüdruk on vanatüdruk-kibestunud inimene on kibestunud inimene.Olen mõlema kategooria
inimesi näinud.Iga inimene püüab oma elu sättida ideaali lähedaseks.Üks asi on tahtmine-teine see kuidas loodus sulle selleks eeldused on
andnud.Kõigil ei saagi olla kohta marjamaal ja mõni naisterahvas ongi loodud selleks,et elu loojanguni ise prügiämbrit välja viia.
Vanatüdrukud on huvitav üksus, sest need inimesed on kunagi ka unistanud printsesslõikelisest pulmakleidist ja valgest loorist. Miks on läinud neil
asi nii, igal ühel oma lugu. Mina tean ühte naist, kes oli meie mõistes vanatüdruk. Tema traagika oli see, et suht noorelt võrgutas ta ära üks
abielumees, kes lubas tüdrukule ta är võtt. Kuisid tuli alati juurde. Nii siis naine tegi aborte ja ootas, kuni siis mõistus pähe tuli, kuni tervis
käest. See, et ilma regulaarse sugueluta naine ebastabiilseks muutub, mis teha...see on elu. Mul on ülemus 30 a noormes, ilma regulaarse sugueluta. Ja
ausalt öeldes...katastroof
Iir
Kuidas siis selle siinse arusaamaga jääb,et nii naine kui ka mees võivad elada õnnelikult ja ilma sugueluta.Isegi armastus kui selline nähtus pidavat
olema ilma lihalikke rõõme nautimata täiuslik.
Kui nüüd lugeda Gutta postitusi teemas kus ta otsib abikaasat,naist ja jumal teab veel mida siis ma hakkan samuti arvama et ilma sugueluta võib täitsa
lolliks kätte minna.
Free, guttas pole asi, asi on meessoost organites, mis toodab kogu aeg " võid lattu juurde ja juurde ". Kui seda ei osata tühjendada, on lõpp lähedal. Asi on simple.
Mustikas
Eks ta ole jah kurb kui titeseeme silmanurkadest hakkab välja valguma.
Free,
Aga asi on pöördumatu, kui tase täitub üle silmanurkade...
P.s. mulle pole vaja kaasa tunda, mul on tugi mujalt kui foorumid...
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Iir
Kuidas siis selle siinse arusaamaga jääb,et nii naine kui ka mees võivad elada õnnelikult ja ilma sugueluta.Isegi armastus kui selline nähtus pidavat olema ilma lihalikke rõõme nautimata täiuslik.
Kui nüüd lugeda Gutta postitusi teemas kus ta otsib abikaasat,naist ja jumal teab veel mida siis ma hakkan samuti arvama et ilma sugueluta võib täitsa lolliks kätte minna.![]()
Lugupeetud Iir
Ma ei tsiteerinud sind.Lihtsalt kajastasin üht väidet mis kõlas läbi ühe teema.Mis karvamütsi ja radiaatorisse puutub siis võibolla on selliste
vahendite kasutamise eelduseks just inimese valgustatus ja tema argumenteeritud valikuvabadus.Inimene valib ikka kahest halvast parima ja enam
naudingut pakkuva variandi.Jah sul on õigus selle miski suhtes.Hea ja naudingut pakkuva intiimseansi õnnestumiseks ei piisa tavaliselt ainult looduse
poolt antud võimalusest midagi kuhugi toppida.Tähtis pole ka see kuidas seda sinna topitakse vaid see mis emotsioonidega see sealt välja võetakse.
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Iir
Kuidas siis selle siinse arusaamaga jääb,et nii naine kui ka mees võivad elada õnnelikult ja ilma sugueluta.Isegi armastus kui selline nähtus pidavat olema ilma lihalikke rõõme nautimata täiuslik.
... tohohh pime!
Kui on siis kahel juhul:
Sales
Igaühel pole selliseid võimalusi et endal kitsesid pidada ja hiljem teiste hämamiseks siin teemasid teha nagu otsiks sokku.
Ka minul on oma isiklik maamaja kuid eelistan mitte kitsesid pidada.Parem oleksin ilma.
Free, ma ikka usun veel timurlast Petkat, kes arvas, et pull teeb seda paremini kui isa... ja rakendan seda ka kitste puhul
Kui minu vanemad lahutasid ammu-ammu, siis mul polnud õrna aimugi, mis toimub, kuigi olin juba 16. Ema ütles ühel õhtul lihtsalt, et isa läheb
hommikul ära. That's it - nagu välk selgest taevast. Praegugi vahest mõtlen, et see muutis minu elus päris palju - mõtteid, tõekspidamisi ja
millegipärast siiani arvan, et mu isa ei taha mind. Noh, nüüd olen juba suur ning üritan asja mitte väga oluliseks pidada. Viinamarjad ongi ju hapud
Nagu ka eespool mainitud, siis kõik lahutatud inimesed ei pruugi katkised olla - minu vanemad tunduvad väga õnnelikud olevat, kuigi isal võttis päris
kaua aega, et oma eluga edasi minna. Kaua oodatud kaunikene - nüüd on tal uus pere ja väikesed lapsed.
Enamus inimestel tekib hulga komplekse juurde. Positiivseid nimetatakse muidugi kogemusteks.