Board logo

kas lahutatud mehad on katkised... ja naised ka
Timbu1 - 21.09.2007 kell 10:44


muhhin - 21.09.2007 kell 10:46

Ma ütleks, et nad on kogemuse võrra rikkamad.
Kasutagu neid kogemusi siis katkiste kohtade lappimisel


delilah - 21.09.2007 kell 10:52

Ma olen Muhhinit alati nutikaks pidanud - õigust räägid, Vasja.
Aga mõni võib ka katki minna, kohe päris hullusti. Eks see ole individuaalne.


officer - 21.09.2007 kell 11:05

...veel "katkisemad" on need,kes peaksid juba ammu olema lahutatud,aga inertsi vm. saamatuse tõttu vegeteerivad edasi....


kranz - 21.09.2007 kell 11:24

offil õigus...ei ole mõtet abielu vägistada


Beith - 21.09.2007 kell 11:54

Mina olen kõigi eelkõnelejatega nõus.
Vahel on lahutusel parandav toime.


Andrew - 21.09.2007 kell 14:38

Loomulik protsess, nagu paljud muudki.


jaanely - 21.09.2007 kell 14:46

Mõni läheb lahutusest täiesti katki,teine hakkab jälle peale lahutust paranema katki olemisest. Kõik ikka oleneb inimesest.


night - 21.09.2007 kell 16:52

On küll katki,räägitagu mis tahes.


sossuke - 21.09.2007 kell 17:01

oleneb, millistel põhjustel ja millist elu keegi pärast elab.
keegi tõuseb, keegi langeb.

kindlasti on raskem ja katkisem tunne sellel, kelle juurest mindi. ära. ükskõik mis põhjustel.

samuti olen nõus sellega, et teha ilmarahvale häid nägusid *õnnelikust abielust*


tiivitaavi - 21.09.2007 kell 19:43

Ja kui ongi katki,siis lohutagu end sellega,et iga katkiläinud suhtega tema(mehe) väärtus kasvab


sossuke - 21.09.2007 kell 19:46

kuidas? kasvab mehe väärtus katkiläinud suhte arvel? ma vist lolakas

ei oska oletada kui paljud naised ema tereeesa rollis katkiseid mehi lappimas


freelancer - 21.09.2007 kell 19:52

Tsitaat:
Algne postitaja: night
On küll katki,räägitagu mis tahes.



huvitav milleks ta katki on.Kas katkiseks võib lugeda inimest kes lõpuks on leidnud endasjulgust elada mitte vegeteerida.Kas tõesti on parem kannatada ja mängida lolli,selle asemelet elus edasi minna.Katkiseks võib end lugeda ainult siis kui tunned et oled oma võimaluste tipul ja areneda pole enam kuhugi.

Sossuke
Inimene liigub sünnimomendist edasi ainult surma poole.Kuidas iga inimene seda aega kasuytab on tema valik.Milleks peaks kaks inimest siduma end jäägitult olles ise teineteise suhtes vastumeelsed.Ohvrimeelsus-milleks.


tiivitaavi - 21.09.2007 kell 19:57

to sossuke:see kuidas ta seda lapib on individuaalne,aga iga suhtega mees teeb omad järeldused,kogemused ei kao ju kuhugi,mida kasutab järgmises suhtes.

On targem, ei tee selliseid vigu,mis viib katastroofini,hoiab rohkem.

kuidas just katkiläinud meest lappida ei tea,olen oma mehele kolmas abielu(noh suhtekriise on kah meil olnud,aga see on teine teema)


sossuke - 21.09.2007 kell 20:05

mehed-naised mitte solvuda.
on prügikalad ka väärtkalad.

kusjuures ei sõltu varanduslikust(?) seisust


freelancer - 21.09.2007 kell 20:07

lollid solvuvad
mulle meeldis,olen seda püüdnud kogu aeg siin seletada ja üks naisterahvas kogu aeg vaidleb mulle vastu.


night - 21.09.2007 kell 20:22

free,
ma ei väidagi et peab vegeteerima,kui on läbi,siis on läbi-kõik,lõpp,finiito ! lihtsalt minu kogemus on selline,et vaatamata sellele kuidas abielu lagunes,jääb hinges ikkagi midagi katki,mõlemal.


sossuke - 21.09.2007 kell 20:25

ei taha mitte katkisi inimesi lappida.
olen kokku puutunud ja filosoofiliselt suhtunud.
e eesti vanasõna kalade kohta:
IGA MEES(!!!!) ON OMA ÕNNE SEPP.

naisabilised õnne sepikojas :lol:


freelancer - 21.09.2007 kell 20:28

night
Aga kas poleks kergem lasta lahti sellest mis on möödunud ja vaadata rohkem edasi.Meelde jätta minevikust aga see ,mis oli ilus.Ka lahkunud inimestel on kindlasti enam seda mida rõõmuga meenutada.Elu on ju antud elamiseks ja miks seda niigi lühikest aega enese eksimuste pidevaks meeldetuletamiseks.

Sossukese tsitaadile lisaks enda loosungi,et elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.


night - 21.09.2007 kell 20:36

Noh,mõnel on kahju "raisatud" ajast,tavaliselt aga järgneb abielu lagunemisele ideaalide/illusioonide purunemine.Kõik ei ole enam must ja valge,armastan -ei armasta...seguneb juba ka halle toone järgnevate suhete loomisel.
Eks see ole normaalne nähtus.
Edasi tuleb aga minna igal juhul.
Krt segane jutt sai


vaarema - 21.09.2007 kell 20:43

Ei ole katkised, täiesti terve olen. Tegelikult pole ka lahutatud - lihtsalt lahus või uuesti liitunud
Elu ei ole matemaatika ja mitte keegi ei lahku mitte kellestki sest oleme samas universumis ja kõik mis olnud see jääb


sossuke - 21.09.2007 kell 20:44

õõvastav.


susanna - 21.09.2007 kell 20:45

katki saavad olla ka koos elavad paarid
sest ei osata teineteisest loobuda


freelancer - 21.09.2007 kell 20:47

Järelikult pole olukord veel nii hull,et teisiti ei saa.


susanna - 21.09.2007 kell 20:50

see on selline võrdlus nagu siis kui elavad koos mees(kes on alkohoolik), peksab naist, terroriseerib tervet peret
naine väidab,et ta ju tegelikult armastab mind ja kus ma ikka lähen ja ta jätan
nii elatakse terve elu koos ja karjutakse ja sõimeldakse
vannutakse üksteist taga ja see pole ju normaalne elu
koos ei saa, aga eraldi ka mitte


sossuke - 21.09.2007 kell 20:51

Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
katki saavad olla ka koos elavad paarid
sest ei osata teineteisest loobuda


...kuna ei suudeta otsustada, kellele jääb muruniiduk. vbl see ongi nende paaride koospüsimise mõte


freelancer - 21.09.2007 kell 20:55

Minu vaba aeg igatahes on nii piiratud ,et ma ei elaks sekunditki inimesega keda ma ei austaks.Täielikult mahavistud aeg ju.Sellega oleks hoopis huvitavamaid asju korda saata kui kodus teineteise surma oodata või loota,et keegi loll ta üles korjaks ja minema viiks.


LadyButterfly - 21.09.2007 kell 21:03

Ma väidan, et peale lahutust, on mõni justkui uuesti sündinud - õnnelik ja päris terve


sossuke - 21.09.2007 kell 21:05

kuna eelnevat postitajat /freed/ mitte tsiteerida, siis pean märkima, et paljud selle eesmärgi nimel elavadki

kahtlemata on ka väheseid erandeid.
+-


freelancer - 21.09.2007 kell 21:30

elu ongi selleks et õnnelik olla.Kurvastada ja nukrutseda võib ka kirstus.Niikuinii pole midagi targemat enne kohtumõistmist teha.Keha ju pole.


julianus - 21.09.2007 kell 21:52

Arvan, et kooselu purunemine kedagi halvemaks küll ei tee. Leian, et on hea kui inimesel jätkub julgust ammendunud, või mõttetu suhe lõpetada.


ariita - 21.09.2007 kell 21:57

mingil määral ikka, sest neil on alati olemas võrdludmoment


stc - 24.09.2007 kell 12:16

"Katkine" on vale sõna, mida inimese kohta kasutada.

Jah, nagu keegi ütles, on lahutatud inimesed kogemuse võrra rikkamad. Samas on neil ka teatud "ajalugu", ehk mälestused, ning isegi kui see "ajalugu" hakkab inimese edasisi suhteid mingil moel mõjutama, ei tähenda see veel, et inimesel oleks midagi Viga.

Lahutamine peaks paljudele abieluinimestele tähendama pigem teist võimalust.


tiivitaavi - 24.09.2007 kell 21:58

Tsitaat:
Algne postitaja: night
On küll katki,räägitagu mis tahes.

Elus me otsime ,leiame,teeme valiku ja kahjuks ka eksime valiku tegemisel.
Esimene lahkuminek on alati valus kuna puudub kogemus,kuidas olukorrast välja tulla ja edasi minna.

Katki lihtsalt ei tohi minna peab eluga edasi minema,leidma motivatsiooni - lapsed,lapselapsed,töö,mis iganes.


freelancer - 24.09.2007 kell 22:53

Inimese elu ongi üks valikute tegemise aeg.Tuleb teha ka pöördumatuid valikuid ja ebapopulaarseid valikuid.Hea kui inimene suudab enda vigadest õppida.Hea kui ta suudab üldse mõelda ,et ta teeb vigu.Sitt kaotaja ignoreerib seda viimase võimaluseni ja on võimeline astuma rehale korduvalt


tiivitaavi - 24.09.2007 kell 23:11

Sama reha otsa astutakse mitu korda ikka sellepärast,et inimene on harjumuste ori


kontorihiir - 25.09.2007 kell 09:26

free ütles oma viimase postitusega juba kõik ära...
liasaksin vaid selle "kartkimineku" kohta , et see suht individuaalne...aga kindel on see, et mingi mõra jääb kindlasti....mis omakorda ei takista elamast edaspidi tervikikku ja õnnelikku elu, sõltub ju igaühest endast, aga ka juhustest, kellega edaspidine elu kokku viib/ei vii...
kaks mõranenud hinge aga võivad näiteks väga edukalt kokku sulada ja elu lõpuni õnnelikult elada....olenemata minevikus toimunust...ja kui muidugi on suudetud eelnevast elust midagi õppida...


officer - 25.09.2007 kell 09:32

seda juttu siin lugedes tundub see kõik üledramatiseerituna,minule vähemalt. Ilmselt olen suht tundetu inimene,mille üle mul tõesti heameel on


kontorihiir - 25.09.2007 kell 09:42

off, ma arvan et ei tundu....vaata on juhuseid kus petetud pool on end näiteks põlema pannud (no see kõige ekstreemsem variant muidugi)....
aga fakt on, et lahku minnes mõra jääb, (seda muidugi juhul, kui ikka tõesti olid mingi tunded teineteise vastu)....tervik on ju pooleks kui katki läinud tass...

kui dramaatiliselt keegi asju võtab/ei võta , sõltub ju inimesest ja tema närvisüsteemist....


rosita - 25.09.2007 kell 09:50

Ma olin katki oma abielu viimastel aastatel, kuid nüüd , peale lahutust tunnen end palju tervemana kui eales varem.


skingirl - 25.09.2007 kell 10:59

miks on vaja üldse abielluda?
see on selline vanaaegne komme, aga koos saab elada ka ilma igasugu paberitele allakirjutamast ja vara jagamast kui selle vara ostmise hetkel on kindlaks tehtud konkreetne omanik.
katki lähevad inimesed ikka sellest, et sa arvad, et jagad oma tööd vaeva ja raha inimesega keda armastad sel hetkel ja äkki võetakse sult kõik ära ja see inimene kellega sa oled kõike jaganud on su vaenlane ja reetur.
Iga kord see nii ei ole aga proovige lahku minna sõpradena, kohutavalt heade sõpradena, siis on see katki mineminemist nats kergem üle elada.


anne51 - 25.09.2007 kell 12:05

Ei ole vaja abielluda. Ära abiellu, skin.
Inimesed on nii kohutavalt erinevad - kes läheb katki, kes saab terveks, aga ma ei usu, et see mitte üldse ei kõiguta, eriti, kui koos on elatud aastaid ja on lapsed.


skingirl - 25.09.2007 kell 14:06

anne51, ma sain leeris kõvasti valget kleiti kanda nii, et üldsegi ei koti ja olen ka ilma abiellumata käinud kokku ja lahti nagu ruubiku kuubiku
aga kui on lapsed siis peaks küll olema inimestel üks perekonnanimi


unistaja - 25.09.2007 kell 14:10

Ma ei usu ka, et lahutamine kedagi mingitki moodi ei mõjuta. Iga tegu, millega me hakkama saame, mõjutab meid. Aga kas just katki teeb, see on iseasi. Ma ise küll polnud abielus, aga eelmise suhte lõppedes tundsin, kuidas elu minusse tagasi tuli ja ma jälle vaimselt hingata sain. Minu tegi see hoopis tervemaks, kuid ma ei unusta seda õppetundi, mis sain.


madu - 25.09.2007 kell 14:18

skin, tõesti?

Mille poolest on õnnelikumad lapsed, kelle vanemad kannavad sama perekonnanime, nendest lastest, kelle vanemad on küll abielus, kuid erinevate nimedega või lastest, kelle vanemad elavad õnnelikult koos ka ilma abiellumata?

Teemasse.
Isiklikult arvan, et "katkiminek" on ikkagi individuaalne, sõltudes konkreetsest isikust (sh iseloom, vaimne tervis, väärtushinnangud jm omadused) ja konkreetsest olukorrast (kas lahkuminek tuleb ühele osapoolele täiesti ootamatult või minnakse mõlemapoolselt kokku leppides oma teed vms).


ariita - 25.09.2007 kell 20:54

skingirl: Iga kord see nii ei ole aga proovige lahku minna sõpradena, kohutavalt heade sõpradena, siis on see katki mineminemist nats kergem üle elada.

kuidas saab lahku minna kohutavalt heade sõpradena kui tõesti lahku minekuks on mingi veenev põhjus, minnakse veel rohkem katki, sest suhtes on toimunud midagi mõistusevastast ja järgmise suhte ülesehitus ei alga sel juhul puhtalt lehelt vaid kahetsuste varemetelt


officer - 25.09.2007 kell 20:59

nuu ariita,ei ole varemetelt.....ikka (vanalt)vundamendilt


ariita - 25.09.2007 kell 21:08

sel juhul on see vundament na mõraline ja lagunev, sest head sõbrad võivad iga hetk jälle koos edasi minna


officer - 25.09.2007 kell 21:11

koos edasiminek ei tähenda ju alati kõrvuti minekut...aga olgu,ma ise küll pole tagasivaataja tüüp,üldistusi tegema ei hakka


freelancer - 25.09.2007 kell 21:34

Lisaks offi sõnadele,etedasiminek võib olla samasuunaline kuid ei pea olema teineteise jälgedes tammumine.


Lola69 - 25.09.2007 kell 21:38

Kas just kõik katki on, kes lahutavad.
Aga minu tähelepanek on, et mehi "lõhub" lahutamine rohkem kui naisi. Või siis ei oska nad õigeid kilde alles hoida ja uueks eluks kokku panna. Või siis ...

Kuigi jah, see on kõrvalseisja tähelepanek.


sales - 25.09.2007 kell 21:39

Iga lahutus võib olla ühele õnneks ja teisele õnnetuseks, mõnel lõheb kildudeks unelm, mõni jääb norutama, mõni jälle ärkab ellu... just nii nagu ta konkreetselt läks...

Aga see on ka õigus, et uut elu tuleks alustada vanalt vundamendilt, samas paljud alustaks justkui vana abielu varemeltelt


officer - 25.09.2007 kell 21:40

to Lola: see vast füsioloogiline erinevus?


Aike - 26.09.2007 kell 06:57

Huvitav! Palju siin neid n.n. "Katkiseid" on?? Ma arvan et, see on jälle üks neist teemedest mille kohta võiks arvamust avaldada ehk need kes on selle "Katki mineku" läbi teinud. Oletada selles kohas et, kumb rohkem kannatab on suht lühinägelik.
Uskuge maailm ei ole must ja valge.
Kaks korda läbi tehtud ja oluliselt tuimem inimene oligi valmis. Süüdlasi selles "Mängus" ei ole on vaid kaotajad.Vahe on vaid selles et, naised teavad et, peavad edasi minema maksku mis maksab.


Lola69 - 26.09.2007 kell 07:37

Selleks, et selles teemas arvamust avaldada, ei pea ise katki olema läinud. Minu arvamus.


lati - 26.09.2007 kell 08:42

kogu meie peresuhete ühiskond on katkine. kuna abielu ja peresuhted endisel kujul enam ei toimi ja teist toimivat viisi veel pole, siis tegelikult on pere loomise mõte, see tähendab laste soetamine, liiga riskantne ja ohtlik tegevus.
kui kogu traditsiooniline pere on katkine, siis tegelikult see tingib juba iseenesest ka mehe ja ja naise katki oleku.


lauritsatytar - 26.09.2007 kell 10:09

lahutusel on reeglina hea toime vähemalt ühele osapoolele nii et tegelikult kuidas kellele, ühe mütsiga lüüa ei saa siin kuidagi.


kontorihiir - 26.09.2007 kell 10:43

hea küll....mehed-naised - täiskasvanud siiski...saadakse kuidagi üle....kõige hullem on siiski lastel - kui laps ei räägi, ei näe ka tema hinge, mis seal vanemate lahkumineku järel toimub....
ka lapsed elavad seda valulikult üle, isegi valulikumalt täisinimestest ja nende hinged ehk isegi rohkem katki kui me arvata oskamegi...
vesi psühholoogide/psühhiaatrite veskile kahjuks..


Aike - 26.09.2007 kell 19:49

Nõustu Hiirekese arvamusega. Tihti ei suuda me neid kes tegelikult abi vajavad aidata.Oma lapsi. Mina küll ei osanud.
Kuid see juba teemast väljas.


officer - 26.09.2007 kell 20:01

Aga see pole kindlasti paratamatus,et laps kannatab...tahtmise ja oskuse(mõlemapoolse muidugi!) olemasolul pole probleemi,absoluutselt(väidab minu laps!)


sales - 26.09.2007 kell 20:47

No mina "läksin katki" 10 aastat tagasi... esialgu oli suur vabaduse eufooria... kuna olin armees, siis võis lustida ja metsast ning kasarmust üldse mitte välja tulla, keegi ju ei küsinud, kus sa nii kaua kolad...
Ja esimese kahe aastaga oli mul sekspartnereid rohkem, kui eelnevas elus kokku
Aga siis tüütas ära, sest ega neid variante nüüd niipalju ka pole, kui fantaasiates ja müütides heietatakse
Aga vabaduse kallis aare omandas sellise sügavama tähenduse, et seda enam mingi prääniku eest maha ei müüks...


officer - 26.09.2007 kell 20:51

to sales:tunnen sinu kommentaaris kedagi ära.....


freelancer - 26.09.2007 kell 23:06

Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
hea küll....mehed-naised - täiskasvanud siiski...saadakse kuidagi üle....kõige hullem on siiski lastel - kui laps ei räägi, ei näe ka tema hinge, mis seal vanemate lahkumineku järel toimub....



Miks räägime lahkuminekust.Kas tõesti peate oma lapsi nii idiootideks,et nad ei mõista peres valitsevat närvilist õhkkonda ja seda kuidas täiskasvanud suhtlevad.Kas tõesti hakkab see läbielamine alles peale lahkuminekut.Laps vajab siiski midagi enamat kui kahte täiskasvanut sama katuse alla.Mõnele lapsele on lahkuminek isegi kergendav ,kui vahtida päevast päeva robotlikke vanemaid kes kullipilguga teineteist põrnitsevad.Ma ei mõtle isegi mitte neid lapsi kellele kolki antakse ja keda pereriidudesse tiritakse,Või kellele üks osapool teise kohta pidevalt halvustavaid kommentaare teeb.


hal - 27.09.2007 kell 07:58

Lahkuminek on sama pidulik ,kui abiellumine.Paraku ei saada sellest kohe aru


kontorihiir - 27.09.2007 kell 10:56

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Miks räägime lahkuminekust.Kas tõesti peate oma lapsi nii idiootideks,et nad ei mõista peres valitsevat närvilist õhkkonda ja seda kuidas täiskasvanud suhtlevad.Kas tõesti hakkab see läbielamine alles peale lahkuminekut.Laps vajab siiski midagi enamat kui kahte täiskasvanut sama katuse alla.Mõnele lapsele on lahkuminek isegi kergendav ,kui vahtida päevast päeva robotlikke vanemaid kes kullipilguga teineteist põrnitsevad.Ma ei mõtle isegi mitte neid lapsi kellele kolki antakse ja keda pereriidudesse tiritakse,Või kellele üks osapool teise kohta pidevalt halvustavaid kommentaare teeb.



free, ära liialda...kes peab lapsi idiootideks? ei mõista
loomulikult tajuvad lapsed kodus toimuvaid protsesse ja seda, kas ema-isa saavad omavahel läbi või mitte....selleks ei pea isegi keegi peksa saama mitte ja isegi mitte kuulma kõvahäälset rääkimist ega karjumist....
tajub nii väike laps, kes veel täpsemalt küll ehk ei adu, mis toimub...kuid teismelistega on hulga raskem.....ma tean mida räägin...sul free pole lihtsalt sellist kogemust mis minul on.....

jah, õige, selleks pole vaja lahku minna, et nn "katki" või "mõrane" olla...mõned on koos seda elu lõpuni...ja ka lapsed kannatavad, aga sellisel juhul on vanemad juba idioodid, mitte lapsed.....


Myrk - 25.05.2009 kell 13:34

algne postitaja:kontorihiir

jah, õige, selleks pole vaja lahku minna, et nn "katki" või "mõrane" olla...mõned on koos seda elu lõpuni...ja ka lapsed kannatavad, aga sellisel juhul on vanemad juba idioodid, mitte, mitte lapsed...

Lapsed seda polegi, aga millegipärast, mõnel juhul seda eeldatakse. Sest miks inimesed lohistavad, end edasi sellises suhtes, mis nende hingele midagi ei paku. Seal juures, tuues veel põhjuseks, et ise ei elaks, aga laste pärast.
Elu on selleks liiga lühike, et seda sellisel moel kulutada.



.


sissy84 - 25.05.2009 kell 15:11

Laste pärast koos elada...oeh. Minu ema arvas kunagi samuti,et pigem lapsele jobust isa kui,et laps isata jääb tänu lahutusele.
6 või 7 aastaselt pakkisin mina oma asju üks õhtu ning ema sattus peale. Minu esimene lause oli:" ma kolin vanaema juurde ära, kas sa tuled ka?"
Ja seejärel andis ema lahutuse sisse. See oli õige tegu, selles praeguses lühikeses elus ei tasuks ikka suuri ja lolle ohvreid tuua.Pealegi olin (olen) ma miljon korda õnnelikum koos kasuisaga kui oma õige isaga kes pole mitte mingi isa.

Kas mu ema oli katkine pärast lahutust - ei ta oli õnnelik,et sai vaevast lahti . Ma usun,et kõik oleneb inimestest, nende suhetest, abielust. On inimesi kes on katki ja murtud aga on ka inimesi kes on õnnelikumad kui iial varem.


kerberos - 25.05.2009 kell 15:39

endal saab homme aasta lahutusest
tagant järele mõeldes siis katki olin üpris pikalt oma pool aastat,kuid antud hetkel olen õnnelik,et pääsesin fuuria küüsist,sest viimasel ajal on ikka sellist infot välja ujunud,et võiks eksabikaasa vägitükkidest lausa romaani kirjutada


Pipilota - 25.05.2009 kell 17:54

katkisemad on ilmselt need, kellel lapsed abielust. sel juhul on raske selga poorata ja uuelt lehelt alustada.


Binq - 25.05.2009 kell 18:23

Pole hullu midagi, ma täitsa ühes tükis


officer - 25.05.2009 kell 18:54

Sellel teemal üldistada on kindlasti tobe....aga üldjuhul katkiminemise valulikus on võrdne suhte ühe-või mõlema osapoole mittetoimiva&rahuldava suhte venitamise kestvusega


sales - 25.05.2009 kell 21:07

Tsitaat:
Algne postitaja: Aike
Nõustu Hiirekese arvamusega. Tihti ei suuda me neid kes tegelikult abi vajavad aidata.Oma lapsi. Mina küll ei osanud.
Kuid see juba teemast väljas.


Just, et ei osata või ei taheta Enamasti jäävad lapsed kannatama neis lahkuminekuis, kus ei suudeta poolitada lauaserviisi... või kus ühe või mõlema ego mängib solvunult ära- ja tagasitegemist Aga mõistlikud inimesed, kellele lahkuminek oli abielukriisi ainuõige lahendus, kes jäävad endiselt oma lastele isaks ja emaks, need leiavad ka siin lahenduse


Myrk - 26.05.2009 kell 01:29

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Tsitaat:
Algne postitaja: Aike
Nõustu Hiirekese arvamusega. Tihti ei suuda me neid kes tegelikult abi vajavad aidata.Oma lapsi. Mina küll ei osanud.
Kuid see juba teemast väljas.


Just, et ei osata või ei taheta Enamasti jäävad lapsed kannatama neis lahkuminekuis, kus ei suudeta poolitada lauaserviisi... või kus ühe või mõlema ego mängib solvunult ära- ja tagasitegemist Aga mõistlikud inimesed, kellele lahkuminek oli abielukriisi ainuõige lahendus, kes jäävad endiselt oma lastele isaks ja emaks, need leiavad ka siin lahenduse


Lastele jäävad nad emaks ja isaks igal juhul. Isegi, kui tehakse seda rahulikult, tsiviliseeritult, see ei päästa väikese inimese hinge, mis puruneb kildudeks. Ehk rahulik lahkuminek, tagab kiirema taastumise traumast. Ja seda meie, kui täiskasvanud võiksime oma lastele lubada, ja mitte oma egot nuumata laste arvelt.





.


Binq - 30.03.2010 kell 17:15

Ei ütleks, et nüüd katkised kohe, aga ettevaatlikumad kindlasti, lahutatud inimestel on juba oma nägemus väljakujunenud, milline ta kaasa kindlasti olla ei tohiks Pea ees vaevalt keegi enam neist suhtesse tormab.


freelancer - 30.03.2010 kell 17:44

Ja ütle miks peaks esimesel korral siis pea ees suhtesse tormama.Äkki enne kui leivad ühte kappi paned mõtleks veits.


kommionu - 30.03.2010 kell 18:14

Lugesid kiiruga jah?


rosita - 30.03.2010 kell 20:02

Tsitaat:
Algne postitaja: Binq
Ei ütleks, et nüüd katkised kohe, aga ettevaatlikumad kindlasti, lahutatud inimestel on juba oma nägemus väljakujunenud, milline ta kaasa kindlasti olla ei tohiks Pea ees vaevalt keegi enam neist suhtesse tormab.


Just nimelt, olles korra juba lahutuse seljataha jätnud, ei tormata enam ehk nii kiiresti uude abiellu.
Samas võib suhtes olla ka väga edukalt ilma end riigiametniku ees rõngastamata.


lati - 31.03.2010 kell 09:03

minul oli lahkuminek ikka võrdne paranema hakkamisega, sest kooselu oli mind katki teinud.


paranoidgirl - 02.04.2010 kell 18:35

tavaliselt ei ole nad katki, pigem etemadki, sest teavad, kuidas järgmine kord paremini suhet hoida-arendada (kui suudavad tehtud vigadest õppida). inimesi ja situatsioone on muidugi erinevaid, mõned jäävadki põdema, aga eluterve inimene saab üle ja liigub edasi


kassiproua - 05.06.2010 kell 11:02

Olen olnud mitu korda "katki",tähendab ma pole võtnud õppust vigadest....kogemuse võrra rikkam - on mul siis selliseid kogemusi nii väga vaja...


garinee - 05.06.2010 kell 11:30

Tsitaat:
Algne postitaja: Timbu1


siis on terve inimkond katkine, selliseid on ju palju.
alati on võimalik uuesti alustada ja õnnelikuks saada.


kassiproua - 05.06.2010 kell 11:59

...taas õnnelikuks saada,kuni järgmise purunemiseni...see on suletud ring...aga me teeme seda ikkagi..


Liilia - 05.06.2010 kell 14:32

Tsitaat:
Algne postitaja: Timbu1kas lahutatud mehad on katkised... ja naised ka



Ma isiklikult olin enne lahutatust katkine... nüüd hakkab katkisus juba vaikselt paranema ...


Aku - 08.08.2010 kell 22:05

Mina arvan, et katkiseid pole olemas.
Elu ongi ju üks probleemide ja jamade sasipundar ning eks ole meie ülesanne neid klattida.
Mis ei tapa teeb tugevaks.
Eks see esialgne katkisuse tunne on puht emotsinaalne ja mingi aja jooksul mööduv.
(vahest tuleb see meelde aga see mõte oma vigadest ja oleksitest tuleb püüda ära unustada)
Õpime ju kogu elu kuidas enda eluga paremini hakkama saada.
Isiklikust kogemusest oskan öelda, et see lahkuminek tagantjärele üks hea kogemus oli (hakkasin võib olla paremini aru saama mida üldse suhetelt tahta) sai kahe jalaga maapeale tagasi ja pani asjade, mis algul loomulikuna tundusid üle järele mõtlema ja teises valguses nägema.
nn. esimesse ringi tormavad inimesed puht emotsinaalselt (mõistust jääb tahaplaanile ainult tunded, midagi muud ei nähta) ja nagu peale igat pidu tuleb pohmell nii saab ka see ilus kõik otsa kui reaalsus pärale jõuab.
Teise ringi jaoks on siis kooliraha käes
Mõelge, paljudel teie tuttavatel on teine või kolmas abielu ja mitu siis algusest peali kenasti koos elavad?
Ja kellel see teine või kolmas ka nässu läheb pole mõtet põdeda, inimestel on suurepäranee oskus oma vigu korrata, see teebki neist inimesed ja seda pole mõtet häbeneda.
Aga muidugi natuke läheb õnne elus ka vaja.


ariita - 09.08.2010 kell 01:54

Arvan, et nad on tervemad ja targemad kui enne olid


alar - 09.08.2010 kell 10:45

Kuna mul on kaks eksnaist ning kokku 3 last siis rääkides isiklikust kogemusest julgen väita, et ma ei tunne end katkisena, pigem tunnen kuidas olen läbi elu arenenud, kasvanud ja targemaks saanud. Lihtsalt kui kokku ei sobinud ei olnud puhtalt loogika alusel suhtes olla ja vinduda. Olen sellisena palju parem mees ja isa.


mmunk - 09.08.2010 kell 14:02

mu peres on kokku sattunud kaks täiesti vastandlike perekogemustega inimest.
mina kasvasin ilma isata ja olen korduvalt tundnud, kuidas olen selle kaudu pigem kaotanud kui võitnud.
mu kaasa sirgus peres, kus isa oli meister suhete perssekeeramises. ta on veendunud selles, et on sellest pigem kaotanud kui võitnud, et tal olid olemas mõlemad vanemad.
olgu selle meeste ja naiste teemaga kuidas on, aga kindlamast kindlam on see - kui peres on lapsed, siis nemad on topelt katki sõltumata sellest kas tegemist on lõputu õuduse või õudse lõpu stsenaariumiga. üks mu üheksast ametist on õpetaja-amet ning on üle mõistuse kurb näha endale otsa vaatamas klassitäit noori, kellest enamuse seljatagune on tühi. selliseid, kes pole tulnud mitte kooli, vaid kodust ära. ja/või selliseid, kes on kaotanud arengueeldustes juba pelgalt seetõttu, et sirguvad ühe vanema (majanduslikul ja moraalsel) toel.


Myrk - 10.08.2010 kell 10:13

Jah sa räägid õigust. Kahjuks pole meie võimuses mittemidagi muuta. Sest see kokku lahku elu oli on ja jääb.


guttamax - 10.08.2010 kell 11:52

Nujh.yldistadaeisaa,eksole
Ise olen seoke suht emotsionaalne, ning on juhtunud kyll, et päris kildudeks on k6ik lennanud.Sis jood,et maa must, s6imad ja syydistad kogu maailma (kui veab, saad kolakat ka ),ja millalgi avastad, et see puzzle annab teisetmoodu ka kokku panna
V6ibla on see tingitud east ja mugavast eluviisist, aga iga k6rvalekalle rutiinist teeb natsa aiai


iir - 11.08.2010 kell 07:36

Kunagi lõpetasin ära 5a kestnud kooselu. Vaatamata sellele, et ise olin lahku mineku algataja, läksin ikka katki. Alguses tuli enesehaletsus, siis tuli ahastus, siis tuli viha ja siis tuli hirm üksinduse ees. Siiani mäletan, kuidas ma lihtsalt nutsin terve päeva. Järgmisel päeval ei tulnud silmadki enam nii lahti, lihtsalt oli kõik paistes.
Kui praegu peaks lahku minema... lapse pärast ilmselt lükkaks seda edasi taluvuse piiri peale. Ja siis enam kooselu vist ei alustaks...ma olen eriline loll olnud läbi oma elu valesid mehi valima, mul on lausa anne.


tiivitaavi - 11.08.2010 kell 07:49

Vastupidi,Sa oled tark naine ja paljud mehed ei "seedi" ära tarku naisi.Ennem läheb neil "kõht lahti".
Veel vähem, ei suuda alla nelata,et naine on temast arukam.


ohakas - 11.08.2010 kell 21:15

kui abielu võrrelda ringiga siis lahutades jääb ringist poolkuu

et siis katkised


skingirl - 12.08.2010 kell 00:56

Minu elus on olnud väga palju suhteid ja rägastikke
kuid hetkel kui ma kohtusin dalai laamaga täieseti juhuslikult olles meeleheitel ja eufooria piiril ütles ta ,et kohtun oma saatusega, olen sõjameeste sõber!


guttamax - 12.08.2010 kell 20:40

Mähh, kas see muld teeb veel ka asju, ning kumb teist katki läks?


Trea - 13.08.2010 kell 13:50

iga asi jätab hinge jälje....ükskõik siis millega tega....ni,et siis lahutus samuti ju


sales - 14.08.2010 kell 01:37

Kui suhe kstkeb, siis võib inimene olla õnnetu või õnnelik, kuidas just läks... mees on kindlasti ettevaatlikum aga mitte katki... ja naine ka...


Myrk - 14.08.2010 kell 08:37

Õnnelik vaevalt ta on...


okaloka - 20.09.2010 kell 09:31

Nojah. Katki võib olla ka ilma suhteta, või ka just sellepärast. Igal juhul on iga lahkuminek rohkemal või vähemal määral traumaatiline.
Üldiselt võtab Lev Ylmaz selle oma lühifilmidega hästi kokku minu jaoks. Umbes nii on ka läinud

Boyfriends i have been (tales of mere existance, Lev Ylmaz)
How to brake up


anne51 - 20.09.2010 kell 10:41

Tsitaat:
Algne postitaja: Aku
Mina arvan, et katkiseid pole olemas.
Elu ongi ju üks probleemide ja jamade sasipundar ning eks ole meie ülesanne neid klattida.
Mis ei tapa teeb tugevaks.
nn. esimesse ringi tormavad inimesed puht emotsinaalselt (mõistust jääb tahaplaanile ainult tunded, midagi muud ei nähta) ja nagu peale igat pidu tuleb pohmell nii saab ka see ilus kõik otsa kui reaalsus pärale jõuab.
Teise ringi jaoks on siis kooliraha käes
Sa pole kohanud kibestunud ja õnnetuid inimesi? Siis on sul vedanud - nendega on raske suhelda.
Mis ei tapa, see võib ka sandistada.
Kuidas teisele ringile minnakse? Kaine kaalutlusega? Ei usu. No-jah, on ka neid.
"Reaalsus" - tavaline argielu - jõuab pärale igas suhtes ja kui inimene on jäänud kinni oma käitumismustritesse, siis ei päästa ka teist ringi.
Tavaline on, et keskendutakse partneri vigadele ja head omadused ei meenugi.


Aku - 20.09.2010 kell 18:28

[


Sa pole kohanud kibestunud ja õnnetuid inimesi? Siis on sul vedanud - nendega on raske suhelda.
Mis ei tapa, see võib ka sandistada.
Kuidas teisele ringile minnakse? Kaine kaalutlusega? Ei usu. No-jah, on ka neid.
"Reaalsus" - tavaline argielu - jõuab pärale igas suhtes ja kui inimene on jäänud kinni oma käitumismustritesse, siis ei päästa ka teist ringi.
Tavaline on, et keskendutakse partneri vigadele ja head omadused ei meenugi.
Pidasin teise ringi all silmas seda, et paljud abielluvad liiga noorelt esimese emotsiooni najal, lapse pärast jne. Seda tarkust ja enese ning teiste mõistmist tuleb elus juurde ja siis hakkatakse asju teise pilguga nägema ja oma tegevusi ümber hindama. Paljud teevad siis oma järeldusi ja püüavad midagi muuta, kuidas see aga välja tuleb sõltub juba inimesest endast. Mõned lõpetavad piinad ja alustavad uuesti, mõned on mugavad, arad ja ei julge otsustada ning asuvad pettumust ja viha partneri peal välja elama. ju need ongi siis need kibestunud.
Natuke olen neid kibestunuid ka näind. Ühe sordi nimi on vanatüdrukud


freelancer - 20.09.2010 kell 20:06

Vanatüdrukuid küll nüüd ühtse nimetaja alla ei saa sokutada.Vanatüdruk on vanatüdruk-kibestunud inimene on kibestunud inimene.Olen mõlema kategooria inimesi näinud.Iga inimene püüab oma elu sättida ideaali lähedaseks.Üks asi on tahtmine-teine see kuidas loodus sulle selleks eeldused on andnud.Kõigil ei saagi olla kohta marjamaal ja mõni naisterahvas ongi loodud selleks,et elu loojanguni ise prügiämbrit välja viia.


iir - 20.09.2010 kell 20:24

Vanatüdrukud on huvitav üksus, sest need inimesed on kunagi ka unistanud printsesslõikelisest pulmakleidist ja valgest loorist. Miks on läinud neil asi nii, igal ühel oma lugu. Mina tean ühte naist, kes oli meie mõistes vanatüdruk. Tema traagika oli see, et suht noorelt võrgutas ta ära üks abielumees, kes lubas tüdrukule ta är võtt. Kuisid tuli alati juurde. Nii siis naine tegi aborte ja ootas, kuni siis mõistus pähe tuli, kuni tervis käest. See, et ilma regulaarse sugueluta naine ebastabiilseks muutub, mis teha...see on elu. Mul on ülemus 30 a noormes, ilma regulaarse sugueluta. Ja ausalt öeldes...katastroof


freelancer - 20.09.2010 kell 20:41

Iir
Kuidas siis selle siinse arusaamaga jääb,et nii naine kui ka mees võivad elada õnnelikult ja ilma sugueluta.Isegi armastus kui selline nähtus pidavat olema ilma lihalikke rõõme nautimata täiuslik.

Kui nüüd lugeda Gutta postitusi teemas kus ta otsib abikaasat,naist ja jumal teab veel mida siis ma hakkan samuti arvama et ilma sugueluta võib täitsa lolliks kätte minna.


2mustikas - 20.09.2010 kell 20:46

Free, guttas pole asi, asi on meessoost organites, mis toodab kogu aeg " võid lattu juurde ja juurde ". Kui seda ei osata tühjendada, on lõpp lähedal. Asi on simple.


freelancer - 20.09.2010 kell 20:54

Mustikas
Eks ta ole jah kurb kui titeseeme silmanurkadest hakkab välja valguma.


2mustikas - 20.09.2010 kell 20:59

Free,
Aga asi on pöördumatu, kui tase täitub üle silmanurkade...
P.s. mulle pole vaja kaasa tunda, mul on tugi mujalt kui foorumid...


iir - 21.09.2010 kell 07:40

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Iir
Kuidas siis selle siinse arusaamaga jääb,et nii naine kui ka mees võivad elada õnnelikult ja ilma sugueluta.Isegi armastus kui selline nähtus pidavat olema ilma lihalikke rõõme nautimata täiuslik.

Kui nüüd lugeda Gutta postitusi teemas kus ta otsib abikaasat,naist ja jumal teab veel mida siis ma hakkan samuti arvama et ilma sugueluta võib täitsa lolliks kätte minna.


Austet Free, ma ple omast arust kunagi rõhutanud, et ilma lihaliku rõõmuta kooselu täiuslik on, ma ilmselt olen väitnud, et sellele lihalikule naudingule on juurde vaja seda miskit. Vastasel juhul võiks ju ka karvamütsi ja radiaatorit naise asemel tarvitada.

Mis puudutab Gutakesekest, siis peaks nentima, et sul on õigus. Nii labiilseid ja heitlike sõnavõtte annab ikka otsida....eriti viimasel ajal.


freelancer - 21.09.2010 kell 16:08

Lugupeetud Iir
Ma ei tsiteerinud sind.Lihtsalt kajastasin üht väidet mis kõlas läbi ühe teema.Mis karvamütsi ja radiaatorisse puutub siis võibolla on selliste vahendite kasutamise eelduseks just inimese valgustatus ja tema argumenteeritud valikuvabadus.Inimene valib ikka kahest halvast parima ja enam naudingut pakkuva variandi.Jah sul on õigus selle miski suhtes.Hea ja naudingut pakkuva intiimseansi õnnestumiseks ei piisa tavaliselt ainult looduse poolt antud võimalusest midagi kuhugi toppida.Tähtis pole ka see kuidas seda sinna topitakse vaid see mis emotsioonidega see sealt välja võetakse.


Leni - 22.09.2010 kell 09:26


sales - 22.09.2010 kell 12:28

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Iir
Kuidas siis selle siinse arusaamaga jääb,et nii naine kui ka mees võivad elada õnnelikult ja ilma sugueluta.Isegi armastus kui selline nähtus pidavat olema ilma lihalikke rõõme nautimata täiuslik.


Ma ei saa nüüd aru free ja iir, miks jälle kord nämmutada seda siin foorumis sadu kordi läbi vaieldud teemat, et inimsugu jaguneb laias laastus 3 põhirühma:
- need kes armastavad ja seksivad,
- need kes armastavad ja ei seksi ja
- need kes ainult seksivad ega armasta kunagi...
Ja veel üks tähelepanek, kui teemad silmas pidada, et justnagu oleks abielu ainuke võimalus keppi saada... tohohh pime!
No ükski lahutanud mees või naine küll sellepärast "katki" pole, et nad seeläbi seksita on jäänud Kui on siis kahel juhul:
- nad on seksis nii mannetud, elasid abielus halastusseksist ja nüüd ei oska, kust peale hakata,
- nad abielus ei seksinud ja arvasid, et selline rutiin - 4 korda kuus - ongi normaalne... ja nüüd ei saa aru mis ilmas sünnib...


freelancer - 22.09.2010 kell 20:28

Sales
Igaühel pole selliseid võimalusi et endal kitsesid pidada ja hiljem teiste hämamiseks siin teemasid teha nagu otsiks sokku.
Ka minul on oma isiklik maamaja kuid eelistan mitte kitsesid pidada.Parem oleksin ilma.


sales - 22.09.2010 kell 20:39

Free, ma ikka usun veel timurlast Petkat, kes arvas, et pull teeb seda paremini kui isa... ja rakendan seda ka kitste puhul


Chess - 23.09.2010 kell 08:29

Kui minu vanemad lahutasid ammu-ammu, siis mul polnud õrna aimugi, mis toimub, kuigi olin juba 16. Ema ütles ühel õhtul lihtsalt, et isa läheb hommikul ära. That's it - nagu välk selgest taevast. Praegugi vahest mõtlen, et see muutis minu elus päris palju - mõtteid, tõekspidamisi ja millegipärast siiani arvan, et mu isa ei taha mind. Noh, nüüd olen juba suur ning üritan asja mitte väga oluliseks pidada. Viinamarjad ongi ju hapud

Nagu ka eespool mainitud, siis kõik lahutatud inimesed ei pruugi katkised olla - minu vanemad tunduvad väga õnnelikud olevat, kuigi isal võttis päris kaua aega, et oma eluga edasi minna. Kaua oodatud kaunikene - nüüd on tal uus pere ja väikesed lapsed.


arthas6014 - 28.09.2010 kell 11:18

Enamus inimestel tekib hulga komplekse juurde. Positiivseid nimetatakse muidugi kogemusteks.