
Mõne inimese puhul olen tagantjärele ikka mõelnud, et vat see inimene oleks nagu kuskilt kõrgemalt saadetud mu teele.. Seda eriti inimeste puhul, kes
on mind mingil eluhetkel kõvasti mõjutanud või kes on mu ellu läbi juhuse tulnud ja jäänud.
Või siis taban end mõttelt, et küll see kohtumine/tutvumine mingi inimesega oli alles kummaline.
Nagu oleks midagi ütlemata-tegemata
jäänud või nagu ta oleks mingi olulisem karakter mu elus, kes praegu alles esimest korda lavale astus, aga kellel on määratud "laval" olla
veel palju kordi ja mängida mu elus mingit olulist rolli.
Näiteks, täna - puutusin kohviautomaadi juures kokku ühe ca 30 a kiitsaka mehega, kes küsis mult midagi ebaolulist, ma vastasin talle, siis küsis
midagi isiklikumat ja tabas kuidagi väga naelapea pihta oma lausega/mõttega. Ja siis ma võtsin oma kohvi.. ja keerasin ringi ja ta oli lännu. Kuidagi
kripeldama jäi..
Hmm.
See oli Viidik ilmselt. Kirjuta talle privasse. 
teinekord piisab poolpulli pärast kirjutatud kirjakesestki, et koos elama hakata 
Kas saatuslik kohtumine või saatuslik õnnetus
Anekdoot: Pruutpaar tuleb perekonna-ameti üksest välja, trepil mustlane napsab peigmehel varrukast:"Ma ennustan sulle.." vaatab siis pruuti
ja ütleb kurval ilmel:"Oh, lootusetult hilja juba.."
Terve elu on täis huvitavaid inimesi ja elu keerdkäike
Iga pisike liigutus või sõna võib muuta oluliselt tervet elu kulgu,siiski sellele ma mõtlen tavaliselt tagant järele.Näe kohtusime väga naljakas kohas
ja nüüd on ta mulle väga kallis inimene.
Olevikus inimesega kohtudes ei mõtle ma küll selle peale kas inimene mängib tulevikus mu elus 1 viiulit või ei mängi mitte mingit rolli, kuna see ei
huvita mind.
Oleks ja oleks... oleks seal tiivad siis ta lendaks... ma leian,et eks näis mis saab homme, ülehomme...
kõik oleneb sellest kui palju mingile eluhetkele tähelepanu pöörata, mõni neist oli vaid sekundeid ja ununeb, teine veereb aina suuremaks ja suuremaks
ning saadab kogu elu
mina rääkisin 10+ a tagasi telefonis ühe Raheliga, kes Meie Meele ajalehte tutvumiskuulutuse jättis. väga huvitav oli, aga sinna see lõppeski. ma ei
tea miks. aga sa võid nüüd mulle tagasi helistada 
kõik kohtumised on üldse saatuslikud
inimesed ei ole juhuslikult meie elus, ka naabrid mitte, kuigi vahel sooviks, et neid saaks valida
alles hiljem saad tavaliselt aru, et kas olid õigel ajal õiges kohas või oli see selle hetke õnnistus
pöörane eluring
Sa loed mu mõtteid!

Kohtunud me silmast silma pole, ent ometi on ta mu teele pikaks ajaks jäänud. Ja ma miskipärast arvan, et kunagi saab see ammune teederistumine meile saatuslikuks.