Board logo

Kui keegi kolmas moosib kaasat
Darkened - 23.10.2007 kell 13:34

Selline omamoodi olukord et sain juhuslikult kolmandalt inimeselt (nagu ikka vahel juhtub) teada et mu naispoolest on üks meesterahvas sisse võetud. Samas olen üsna kindel et minu kaasa pole vedu võtnud ja talle lihtsalt meeldib selle töökaaslasega suhelda - lõunal käia ja natuke koos aega veeta, ei midagi rohkemat. Võin öelda et usaldan oma kaaslast suht palju ja väga ei karda et siit miskit ebameeldivat kooruks. Samas on alati ¹anss et kunagi kuskil võib see olukord neil ülekäte minna. Tegelikult oleksin üsna kindel et midagi ei juhtu kui mul poleks eelmisest suhtest juba sarnane olukord võtta, kus naisel oli hea, ilus ja tore sõprussuhe ühe meesterahvaga kuni ta temasse ära armus. Ja see polnud enam üldse ilus ja tore mis siis sai.
Samas ei saa mina naisele ega naine mulle keelata vastassooga suhtlemist vaid hirmus et äkki juhtub midagi. See oleks ju väheke veider. Naisega sellest rääkida ei ole ka nagu suurt mõtet vist. Ja millest üldse rääkidagi kui tegelikult midagi ilmselt ei ole ja ei tule. Nii et omamoodi olukord mis tekitab mõtteid. Mida teie arvate?


skingirl - 23.10.2007 kell 13:37

See on märk armukadedusest, oleneb kui väärtuslik sa ise oled ja eriline!


pisimimm - 23.10.2007 kell 13:45

Mina arvan, et ei tasu suitsu näha seal, kus tuld pole
Kuni on hea kaasa kõrva, ei loe kellegi kolmanda moosimine küll karvavõrdki Pisike lõõgastus tööpäevas, lõuna näol toreda vestluskaaslasega võib ju olla...


skingirl - 23.10.2007 kell 13:50

Samas väike loomalik panemine lõunapausil vürtsitab teemaalgataja haiget fantaasiat!


unistaja - 23.10.2007 kell 14:19

Usaldus suhtes on väga oluline. Aga samas ei öelda niisama, et usalda, aga kontrolli. Eriti juhul, kui oled ühe sarnase situatsiooni läbi elanud. Kuid samas ei pruugi kõik lood nii kurvalt lõppeda ja sõprus võibki vaid sõpruseks jääda.


ariita - 23.10.2007 kell 15:47

"moosimine" peaks tähendama magusaks tegemist, seega tuleks end veel "magusamaks" teha, et konkurentsis püsida


sixty - 23.10.2007 kell 15:53

Pane ennast Temakese olukorda.. Mõtle, kuidas käituksid ja kuidas Talle vastaksid, kui Tema armukadedaks saaks.. Olen kindel, et kui Te üksteist usaldate, ei juhtu midagi hullu.


Siiski.. poole silmaga piilu, mis toimumas.


freelancer - 23.10.2007 kell 16:05

Teemaalgatajale niipalju ,et kui see tõmme on vastastikune siis varem või hiljem kepivad nad niikuinii.Ja võid kindel olla et lubba selleks sinult küll keegi küsima ei tule.
Niipalju lohutuseks et mina ei elaks sekunditki koos inimesega keda maailmas ainult mina tahaks.Mul on vaja elukaaslast,lastele ema ja mõnusat seltsilist-mitte hernehirmutist keda ainult mina soovin.


skingirl - 23.10.2007 kell 16:21

sõber , freelancer ütles nüüd tõe välja, meeste isekus on läinud juba täielikut üle piiri, kas te annate ka aru mida teie väike armetu kapsapuder seal peas välja mõtleb!


freelancer - 23.10.2007 kell 16:25

Skinn
See sõber freelancer võib muutuda saatuslikuks su edasises eksistentsis.Luban sul selle sõbel asendada tärnidega siis saab igaüks sinna panna sõna mida soovib.


skingirl - 23.10.2007 kell 16:45

kas ma muutun juba saatuslikut saatnalikuks, hm ma võin ju pahvatada kaa


mmunk - 23.10.2007 kell 17:02

mis ma oskan kosta? minu arvates püsib edukas kooselu neljal vaalal - usaldus, armastus, huvi ja muutuja N ehk kohanemine uute tingimustega/ nende kohandamine enda põhimõtetele vastavaks. see, mida sina hetkel tegema kibeled, on huvi (nt veendumine, et oma mees on mäekõrguselt parem) ja muutuja N-i (nt äkki naisel ongi teatav eneseotsimise periood, mille lahutamatu osa on ka suhtlusringkonna laienemine) kõrvaldamine, mille kaudu satub ohtu usaldus ning pikemas plaanis ka armastus. tahad sa seda? võta hetkeolukorda kui head võimalust - meelevaldselt ei suuda sa naist nii ehk naa enda manu hoida ja parem saada oma tunnetes ning suhte võimalikus tulevikus selgust praegu, kui ennast veel paar aastat aeglasel tulel praadida.

minul oli praeguse suhte esimese aasta jooksul vähemalt kaks tõsiseltvõetavat "konkurenti". ma valetaksin, kui ütleksin, et olin oma edus kindel. hiljem ütles minu praegune naispool, et "võitsin", kuna erinevalt teistest suudan teda armastada mitte nagu ainuomandit, vaid pigem nagu tuult väljal. ju oli teisigi argumente, aga küllap oli neid ka teiste kasuks. millised ootused on sinu kaasal ja kuidas need sobi(tu)vad sinu ootustega? kas seesinane suhe on seda väärt, et oma ootusi muuta/ püüda seda teha teise ootustega?


susanna - 23.10.2007 kell 17:11

Tsitaat:
Algne postitaja: Darkened
sain juhuslikult kolmandalt inimeselt (nagu ikka vahel juhtub) teada et mu naispoolest on üks meesterahvas sisse võetud.


konks on siin-kolmandalt osapoolelt, kes ikka muretses, kas mees on teadlik naise lõunatest
miks naine ise oma käikudest ei rääkinud, kui selles midagi halba pole
usaldus peab olema, aga hea oleks see arusaamatus, mis siiski sinu hinge kraabib, ruttu selgeks rääkida


freelancer - 23.10.2007 kell 17:47

Susanna.Isiklikult ei näe mingit põhjust et peaksin igal õhtul detailselt ette kandma oma päevastest tegemistest.Kuna suhtlen tööl olles väga paljude inimestega nii naiste kui ka meestega siis oleks noorikul nende pajatuste kuulamisest ilmselt sitavesi kõrvadest välja voolanud.Olgu siis suhtluse tasandiks telefonikõne või ärialane ölõuna või põgus jutuajamine.Kui ikka tahetakse kujundada minust kuldiruudit siis pole selleks vaja sugugi nagu tripper mul järgi joosta.Noorikule piisab täiesti teadmisest ,et kõiki neid ma niikuinii keppida ei jõuaks kellega suhtlen.Ja pealegi on tal palju targemat teha kui istuda ja pöidlakruvide vahele mu pöidlaid keerata ,et teda huvitavat infi saada.
Siin eespool juba mainiti omadustest mis kooseluks vajalikud on.Kui need puuduvad siis pole mõtet pingutada-niikuinii minnakse lahku.Mida varem seda parem-säästaks aega ,raha ja närve.


susanna - 23.10.2007 kell 17:59

sorry, free
lõunatel on ka vahe sees
kui need kipuvad olema järjekindlalt sama vastassoost inimesega, siis ma ei pea paljuks näiteks oma abikaasat/elukaaslast valgustamast kellega mu antud päev lõunalauas möödus
hullem olekski siin variant kolmandatelt isikutelt valgustust saada

ja õnneks mul ei jookse sitavesi kõrvust, sest mulle meeldib oma mehe tegemistest kuulata, ka igapäevaselt ja aastaringselt


freelancer - 23.10.2007 kell 18:14

Teinekord ei peitu mõte ainult ridades mida loetakse.

Ma usun,et sa oled tubli.Ausõna.


brainstorm - 23.10.2007 kell 18:59

Kuna lugesin nagu välja, et teemaalgatajal on enne, s.t. eelmise Temakesega probleeme analoogseid olnud, siis--- soovitan peeglit.
Hunt ei lähe metsast sööki noolima, kui kõtu täis...
Igas mõttes täis
Hunt on metsasanitar, seega võib ta oma maole teinekord liigagi teha,,,


shram - 23.10.2007 kell 21:57

Naised, armastus ja truudus?

Armastus on üldse üks kahtlane teema. Sest ennemini oleme koos, sest meile meeldib temaga olla, kui tõesti tunneme suurt vajadust tema isiksuse järgi. Paljudele võrdubki heaolu armastusega. Kuigi armastus on midagi hulka enamat. Ja võib olla olemas ka ilma heaoluta. Seega siis esineda puht platooniliselt.

Enamik naisi tunneb suhtes olles tõmmet mõne oma sõbra vastu. Kuid nad kuradid on truud. Ja eelistavad ikkagi oma kutti teisele. Sest nad valivad selle, mis on kindel. Nad ei taha enamasti ühe väikse tõmbe pärast kõike ära rikkuda. Mõistagi on ka erandeid. Kuid enamik tahavad pikka suhet isegi kui kirg on kustunud.

Ja üleüldse on minu arvates naise kutilt ülelöömine täitsa normaalne nooruses. Sest enamasti nii 22, 24 jne vanad naised ei tea midagi elukestvast kiindumusest ühte mehesse. Seega üks kirg asendub keemiaga teiselt mehelt.

Rohkem ma ei viitsi rääkida. Minu energia on kanaliseeritud!


Allikas - 23.10.2007 kell 23:40

Ettevaatlik tasub alati olla ja kui siin öeldakse,et armukadesus on VÄGA PAHA iseloomuomadus,siis vaidleks vastu!Kõikke peab olema parasjagu!Ka veits armukadedust,sest selle täielik puudumine ei tähenda usaldust,vaid ükskõiksust.
Nagu öeldakse:usalda-aga kontrolli!!


kiusupunn - 24.10.2007 kell 07:11

hakka aga pingutama, kulla mees, ole tähelepanelikum ta vastu, kuid ära sellega liiale mine, et ta ennast ahistatuna tunneks ... võtke koos rohkem midagi ette.


Phantom - 24.10.2007 kell 07:20

Asi, mida kindlasti vältida tasuks, on selle eest oma naispoolele kõrri kargamine. paraku see üsna levinud käitumine.


Darkened - 24.10.2007 kell 09:01

Tänud mõtete eest. Eks ikka väike armukadedus on hinges jah. Kuid nagu Allikaski arvas, siis ka minu meelest on see mingi piirini üsna normaalne. Kui täitsa poogen oleks mis teinepool teeb või ei tee, siis ilmselt polekski seda suhet. Ja tõesti see pole kontrollimatu armukadedus et hakkaksin nüüd hirmsasti temakese järel nuhkima või talle kõrri kargama. Erinevaid arvamusi on ikka hea kuulda.
Samas see naise-mehe vaheline sõprus on alati üks libe teema, nii libe et "sõprus" tuleb sageli jutumärkidesse riputada. Varem või hiljem käib peast läbi mõte "mis oleks kui...".


faded - 24.10.2007 kell 10:00

asi ju lihtne: kui omal suhe korras(usaldus, armastus, jne väärtused), siis ei teki ka petmist ega isegi vastavaid mõtteid a la kas neil võiks asi kuskile minna või mitte, kas ta vaatab teisi jne.


Ray - 24.10.2007 kell 10:25

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Teemaalgatajale niipalju ,et kui see tõmme on vastastikune siis varem või hiljem kepivad nad niikuinii.



Arvan sama. Võrdlemisi tõenäoline asjade käik. Iseasi, mida pihta hakata. Kui see lugu ikka nii hirmus süütu on, siis enamasti ei viitsiks keegi sellest vaikselt märku anda, kuigi on võimalus, et pole tontigi kogu loos.

See, kes Sulle teada andis, oli kindlasti naisterahvas?


delilah - 24.10.2007 kell 10:32

Mulle näis Shrami jutt üsna tuumakas olevat. Muidugi - mis naise truudusesse puutub, siis oskan rääkida ainult enda seisukohalt, ei mina tea, mida teised teevad.

Mis aga puutub sõprusesse mehe ja naise vahel, siis... ma eriti ei usu enam selle võimalikkusesse.


lauritsatytar - 24.10.2007 kell 11:10

delikaatne teema tõepoolest. Ja au sulle, et oskad nii arutleda nagu seda tegid, väh. minu kogemuste põhjal sinusuguseid mehi on kaduvväike osa. Ega tõepoolest sa saagi muud teha kui anda enda poolt kõik, et su teinepool "täiskõhu tundega" oleks ja loota, et sellest piisab, minu puhul sellest piisaks raudselt kuid vastupidises olukorras olen jälle käitunud tõesti nagu sarvekestega saatanike


kontorihiir - 24.10.2007 kell 12:15

jah, kõik on nii hästi niikaua kuni täit tõde teada ei saa....aga väga võimalik , et seda polegi...kuid...
analoogne juhtus mu tuttavaga, kes sai teada abikaasa ja tolle kunagise töökaaslase suhtest, mis - ülla-ülla! oli kestnud juba pea 4 aastat...kuigi ka kolmandate isikute poolt sadas mingeid kahtlasi kommentaare vahetevahel ikka, oli siiski usaldus ja ka sellist vanade sõprade-tuttavate vahelist suhet eitav suhtumine tema poolt olemas, kui ükspäev selgus tõde..

antud näitega ei soovinud ma muidugi teemaalgatajas mingeid kahtlusi tekitada sry...


Ray - 24.10.2007 kell 12:41

Tsitaat:
Algne postitaja: Darkened
Naisega sellest rääkida ei ole ka nagu suurt mõtet vist. Ja millest üldse rääkidagi kui tegelikult midagi ilmselt ei ole ja ei tule. Nii et omamoodi olukord mis tekitab mõtteid. Mida teie arvate?


Need truudusejutud, kus aluseks tuuakse mingid täiskõhutunded, ei tundu isiklikult minujaoks kuigi veenvad, on ju praktiliselt igaühele teada täiesti ohvrimeelselt truusid abikaasasid, hoolimata räigest väärkohtlemisest, samamoodi igati poputatud ja hoitud poole, kes ei suuda ikkagi enda ohjeldamisega toime tulla.

Võibolla isegi tasuks naisega rääkida, aga taktikaliselt, kavalalt. Mõnikord natuke kainestab see naise mõttemaailma, kui asi pole hoopis roosaks kätte kujunenud.

Ma ei soovi siinjuures kahtlusi õhutada, aga enamikul paaridel on vähem või rohkem samalaadseid situatsioone olnud, põhimõtteliselt ei midagi erakorralist. Emotsionaalne lugu igatahes.


mmunk - 24.10.2007 kell 12:44

Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
Mis aga puutub sõprusesse mehe ja naise vahel, siis... ma eriti ei usu enam selle võimalikkusesse.


mul on naissoost sõpru peaaegu sama palju kui meessoost sõpru. ei oska nimetada ühtegi kogemust, mille põhjal saaksin öelda, et mul on rohkem usku mees-mees sõprusesse. arvestades mõningaid suunatud mõtlemisega kodutuid pean küll mainima, et ühegi meessõbraga pole seni veel mõttessegi tulnud seksida

see selleks. kahtlemata on oma maailmapilti raske sobitada kinnise suuga laulupidu või rohelist päikest, saati kui vankumatud põhimõtted toetavad ja kaitsevad ainult seda, mis suure vaevaga pildi peale paika on saadud. minu arvates on teemaalgataja probleemi üldse valesti püstitanud. probleem ei seisne mitte selles, et keegi kolmas moosib kaasat, vaid selles, et teemaalgataja on sellest erinevatel põhjustel enda jaoks probleemi teinud. seda võiks võrrelda olukorraga, kus nt mulle ei meeldi, et ma ei suuda hüpata 7 m kaugusele ning selle asemel, et uurida, kas mu hüppetehnika ning kehaline/vaimne ettevalmistus on eesmärgi püstitamiseks sobilikud, keskendun hoopis sellele vahele (nt 1,5 m), mis eraldab minu tegelikke võimeid ootustest. kui probleemi lahendamisel keskenduda ainult välistele ärritajatele (antud juhul keegi kolmas, kes moosib kedagi teist), siis tere tulemast suletud ringi! äkki õnnestubki mingi pingutuse tulemusel see "kolmas" kõrvaldada, aga kolmanda asemele tuleb neljas, neljanda asemele viies jne jne, sest kui ettekujutused ja ootused jäävad samaks, siis saab muutuda ainult uue probleemi tekkimise vorm ja viis.

meie seas pole kedagi, kes saaks väita, et tema, "hea", vaated elule on õigemad ja ta ise väärtuslikum kui keegi, "halb", kes ei suuda kuidagi mahtuda "hea" ettekujutusse sellest, kuidas üks suhe peaks toimima ja arenema. saan ainult ennast tagasi hoidvalt soovitada järele proovida, et äkki on sellest mõtteviisist lähisuhetele kasu..


habe - 24.10.2007 kell 15:12

Olen sellist situatsiooni kogenud ise ja on ka mu naine (ilmselt mõistate, et mitte samaaegselt).
Teema sai omavahel läbiarutatud ja ka käitumisreeglid enda jaoks mingil määral kokkulepitud, sest need "kolmandad inimesed" olid tegelikult väga toredad inimesed, kellele asjata haiget teha me ka poleks soovinud. Elu kulges oma rada ja tänaseks on need "kolmandad" meist ammu kaugel.


Andrew - 24.10.2007 kell 18:59

Ega sa ometi ei arvanud, et peale kooselu alustamist saad sa elukaaslase ühiskonnast eraldada? Ja et ta on kaotanud huvi kogu ümbritseva maailma vastu? Kui uus poiss tabab ära tühjad kohad sinu naise elus, siis on sul alles põhjust muret tunda.


freelancer - 24.10.2007 kell 20:10

Andrew
Sa panid üldjoontes kirja iga naise helesinise unistuse.Mees ühiskonnast isoleerida ja palatiõeks paadunud lesbid.


kranz - 24.10.2007 kell 20:13

Tsitaat:
Algne postitaja: Darkened
Selline omamoodi olukord et sain juhuslikult kolmandalt inimeselt (nagu ikka vahel juhtub) teada et mu naispoolest on üks meesterahvas sisse võetud. Samas olen üsna kindel et minu kaasa pole vedu võtnud ja talle lihtsalt meeldib selle töökaaslasega suhelda - lõunal käia ja natuke koos aega veeta, ei midagi rohkemat. Võin öelda et usaldan oma kaaslast suht palju ja väga ei karda et siit miskit ebameeldivat kooruks. Samas on alati ¹anss et kunagi kuskil võib see olukord neil ülekäte minna. Tegelikult oleksin üsna kindel et midagi ei juhtu kui mul poleks eelmisest suhtest juba sarnane olukord võtta, kus naisel oli hea, ilus ja tore sõprussuhe ühe meesterahvaga kuni ta temasse ära armus. Ja see polnud enam üldse ilus ja tore mis siis sai.
Samas ei saa mina naisele ega naine mulle keelata vastassooga suhtlemist vaid hirmus et äkki juhtub midagi. See oleks ju väheke veider. Naisega sellest rääkida ei ole ka nagu suurt mõtet vist. Ja millest üldse rääkidagi kui tegelikult midagi ilmselt ei ole ja ei tule. Nii et omamoodi olukord mis tekitab mõtteid. Mida teie arvate?

Kui see meesterahvas on tast sisse võetud,siis küll ta ükskord su kaasakese "ära räägib"


sales - 24.10.2007 kell 20:42



Mulle küll ei meeldiks naisterahvas, kellest teised mehed nagu telefonipostist mööda jalutavad... siis tekib paratamatult ajapikku mõtteke, et ega ma üksi see tuhajuhan ole, kes miskit olulist viga pole märganud


Andrew - 24.10.2007 kell 21:06

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Andrew
Sa panid üldjoontes kirja iga naise helesinise unistuse.Mees ühiskonnast isoleerida ja palatiõeks paadunud lesbid.

Tead, on vist tõesti nii. Sellepärast, et nüüd jäid kõik naised vakka ja kommentaare ka pole.


freelancer - 24.10.2007 kell 21:09

Nad lihtsalt koguvad vägesid,et mind ära lintsida.
Pole hullu.Üle 20 aasta abielu on mind piisavalt tugevaks teinud.


Andrew - 24.10.2007 kell 21:10

Kuidas karastus teras.

Lisatud: Ja kui naine pingutab, siis on mehed sumisemas nagu mesilased ümber õie. Puha naise enda teha.


julianus - 24.10.2007 kell 21:30

Mõtlen, et sellises olukorras oleks kõige targem vahele mitte segada. Armukadedus teeks asja veelgi halvemaks.Ja kui lähebki halvasti, siis järelikult nii pidigi minema. Kusagil pole öeldud, et ühe naisega peaks terve elu elama. Jumal hoidku selle õnnetuse eest!


pisimimm - 24.10.2007 kell 21:37

Jah, julianusega nõus - see nö ''omandi'' kaitsma hakkamine viib reeglina sootuks sohu...


Ray - 24.10.2007 kell 21:42

Normaalne huvitundmine, millega teine pool tegeleb, pole küll mingisugune omandikaitse, jätke rumalused.


Lola69 - 24.10.2007 kell 21:43

Huvitumine ei pea ju kohe kole ja kleepuv moos olema? Või siiski?


pisimimm - 24.10.2007 kell 21:45

Ray, normaalne nö. kaitse ongi normaalne..kuid kaua seda normaalset jagub tavaelus


freelancer - 24.10.2007 kell 21:46

Ray
Aga miks sa arvad et loodusseadused ei kehti ka inimeste maailmas.Keegi pole paari ju pandud vägisi.Täpselt nagu looduses nii ka inimkonnas toimub võitlus paarissuhte pärast.Kõik tahavad tugevaid ja elujõulisi järglasi.Emane indiviid valib enda arvates tugevamate geenidega isase et saada tugeva järelkasvu.Nõrgem kas lükatakse kõrvale või ta taandub ise.Valiku teeb ju lõppude lõppuks see isend keda paaritama hakatakse .


Lola69 - 24.10.2007 kell 21:46

Vastuseks mimmile:

Eks see sõltu igaühe rikutuse astmest.


delilah - 24.10.2007 kell 21:46

Ma olen võib-olla naiivne, aga kas teemaalgataja on püüdnud oma tunnetest naisele rääkida? Tunnistada, et tead nendest lõunalkäikudest, ei oska seisukohta võtta ja tunned ennast ebakindlana. Mitte rünnates, pigem kasutades mina-sõnumit?

Eks siis näha ole, mis vastatakse või kuidas reageeritakse.


pisimimm - 24.10.2007 kell 21:49

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Vastuseks mimmile:

Eks see sõltu igaühe rikutuse astmest.
Just, õnneks või paraku... See ntx, kui keegi õhkab sinu järele ju, ei pea tähendama, et sina ka tema järele joosta tahaksid...onjueksju...a vot tee sa see kolmandale osapoolele selgeks....


freelancer - 24.10.2007 kell 21:53

No kuidas sa saadki seda selgeks teha kui ümbritsev keskond kogu aeg seletab et vot kohe,kohe nüüd pannakse ots sisse.


pisimimm - 24.10.2007 kell 21:55

Vot see ongi see kolmanda osapoole nö. mõistlikkus, mis peab alles jääma... Või kuidas keegi seda nimetab, kes usalduseks, kes kaaslase mõistmiseks...kes igaühe enda elu elada laskmiseks... annan au inimestele, kes seda suudavad


freelancer - 24.10.2007 kell 22:02

Kahjuks ongi elus nii,et kõige kaugemalt paistab asi kõige selgemini ja kõige kaugemal seisjad teavad täpselt mis toimub ja mis veel hullem,mis võib toimuma hakata.
Tööoludest sõltuvalt on ka minu elus olnud piisavalt seiku kus kõrvalseisjad teavad rääkida kellega metsas keppimas käinud ja keda kuskil laohoones pannud.Noorikule piisab teadmisest et kui kedagi panen siis soliidses kohas ja nii et see kustumatu mulje jätab.Piisab lihtsalt sellest kui ta teab et jutud mida räägitakse pole minu stiil.


Ray - 24.10.2007 kell 22:16

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Ray
Aga miks sa arvad et loodusseadused ei kehti ka inimeste maailmas.Keegi pole paari ju pandud vägisi.


Absoluutselt nõus!!!

Ainult et... loomadel pole näiteks vara, maja ja aktsiaid, mida võib inimlooma eripärast tulenevalt kaotada. Näiteks läbi totra situatsiooni, kus preilike võib oma ootamatu kepiihaga ronida *omaarust* kuldmunadega mehe hõlma ja siis lahutuse käigus püüda oma ametlikku meest laostada, kuigi ise enne abielu oli paljas kui juuksetutt.

Inimsuhted on ikka natuke keerulisemad, kui arutlemine selle üle, kes kepib, kus kepib, kellega kepib ja mismoodi kepib. See on terve kompleks õiguseid ja kohustusi. Kuskil palmisaarel ei pruuguks asi nii valuliseks kujuneda.

Minul on isiklikult absoluutselt kama, mismoodi, kus ja kui palju kepitakse, lihtsalt tekkis siia foorumisse teema ja püüdsin oma elukogemusele toetudes (elus nähtu, kogetud ja teadmised) arvamust avaldada.


freelancer - 24.10.2007 kell 22:36

Ray
Aga selleks tegelikult ongi ju kooselu loodud et suuta ka jagada seda situatsiooni millele sina tähelepanu juhtisid.Kuskil pole kirjas et elu peab ilus olema.Selleks ilmselt nimetatakse seda ka abielusks kus kaks vabatahtlikult kokku asunud inimest jagavad nii rõõmu kui ka SUUDAVAD jagada muret ja raskusi.Hästi meeldib kõigil elada kuid kui saabuvad rasked ajad siis kas on kõik selleks katsumuseks valmis.Elu saadavadki nii rõõm ja küllus kui ka laostumine ,surm ja õnnetused.Kui valikud on õiged siis see õnnestub kui valed siis üks pool hüppab alt ära.Kahjuks kohtab reeturlikkust rohkem kui lojaalsust ja oskust põhjast uuesti välja saada.


Darkened - 25.10.2007 kell 12:14

Päris sisukas vestlus on siin kujunenud Aga uskuge mind, ma enda jaoks väga suurt probleemi polegi tekitanud. Teema algatamiseks ei pea viimase piirini ahastuses olema. Alati on mehi kes üritavad naisi moosida ja seda ei saa neile pahaks panna. Küsimus selles kas sellele vastatakse naise poolt ja kui palju. Ning olgu see kõht nii täis kui tahes, hüpaku ma nii kaugele kui tahes, ikka on võimalus et asjad lähevad käest. Miskit lõplikku kindlust ei ole kunagi ja võibolla nii ongi elu huvitavam. Peab ju jääma võimalus vahepealt veidi ringi vaadata ja veenduda et see mis on, on õige.
Nagu teema vastustest näha, siis arvamused mis on üsna mõistlikud kipuvad olema ka vastuolulised. Üheltpoolt on kõik need ideaalid nagu usaldus, truudus, armastus, mis juba iseenesest ei tohiks lasta ühtki meest ega naist iial oma kaaslast petta. Paraku päris elu näitab et pole sellist inimest kes oleks teiste suhtes kristalselt aus, ei jätaks mõnd olulist asja enda teada, kellel poleks oma saladusi mis võibolla pole päris kooskõlas kokkulepitud reeglitega või on seal kusagil piiripeal jne.
Teisalt on need arvamused et "varem või hiljem nad kepivad nagunii". Kõlab hirmus labaselt kuid olen ka märganud et sinnakanti piisavalt tihti (aga ka mitte alati) need asjad lähevad. Kuid loomulikult loodan et minu kaaslane on teistsugune ja tema jaoks kehtivad ikkagi ideaalid ja isegi kui kobar kihvtimat sorti geene vastu tuleb, suudab ta ausalt hakkama saada. Sest meie suhe ei ole sugugi maha käinud.
Omavaheline rääkimine on enamasti õige, kuid praegu ma pole selles nii kindel. Kui see kolmas ongi tema jaoks vaid sõbrasuhe, siis mõjub selline jutuajamine talle pigem ahistavalt. Kui kõik tegelt ei ole päris nii, vaevalt et ta ka sel juhul mulle midagi rääkima hakkab kui ta seda seni teinud ei ole.


Andrew - 26.10.2007 kell 15:33

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Ray
Aga selleks tegelikult ongi ju kooselu loodud et suuta ka jagada seda situatsiooni millele sina tähelepanu juhtisid.Kuskil pole kirjas et elu peab ilus olema.Selleks ilmselt nimetatakse seda ka abielusks kus kaks vabatahtlikult kokku asunud inimest jagavad nii rõõmu kui ka SUUDAVAD jagada muret ja raskusi.Hästi meeldib kõigil elada kuid kui saabuvad rasked ajad siis kas on kõik selleks katsumuseks valmis.Elu saadavadki nii rõõm ja küllus kui ka laostumine ,surm ja õnnetused.Kui valikud on õiged siis see õnnestub kui valed siis üks pool hüppab alt ära.Kahjuks kohtab reeturlikkust rohkem kui lojaalsust ja oskust põhjast uuesti välja saada.


Jah, selle taustal on üks kõrvalhüpe täiesti täpe.


officer - 26.10.2007 kell 16:00

Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk
mis ma oskan kosta? minu arvates püsib edukas kooselu neljal vaalal - usaldus, armastus, huvi ja muutuja N ehk kohanemine uute tingimustega/ nende kohandamine enda põhimõtetele vastavaks.


minu arvates püsib probleemideta kooselu ainult ühel "vaalal" , aga kui keegi tahab,võib enesepetteks neid "vaalu" palju iganes välja mõelda,edu muidugi selleks


freelancer - 26.10.2007 kell 20:23

Off
Ega Sinu poolt nimetatud vaala juhuslikult ei nimetata riistaks.


SinineLiblikas - 26.11.2007 kell 17:26

No kuule siin on näha minevikus neg kogemust ...sa oled selles kinni siiani ..lase see ometi lahti ja püüa oma kaasat usaldada.Kui pole usaldust ei ole ka suhet .Pealegi sa ei saa jäädagi kartma et iga uus suhe sama moodi läheb.Keegi 3 isik ütles.No kuulujutud on küll viimased mida uskuda ja hinge vötta.Löppude löpuks on oma silm kuningas .Nii kaua kui ise midagi vastumeelset ei näe niikaua pole ka töinamisel alust!


freelancer - 26.11.2007 kell 17:32

Jumal on mu palveid lõpuks ometi kuulda võtnud.
Liblikas on ju elu hoopis lahedam.


Pipilota - 26.11.2007 kell 20:14

free, jumal on toesti su palveid kuulnud ja end siniliblikale ilmutanud. varsti hakkab ta vaid jumalasona kuulutama. siis on meil kohe palju vahem teemasid, mille yle arutada. kurb.


freelancer - 26.11.2007 kell 22:07

Pipi
Ole mureta,iga teema annab huvitavaks mõelda ja kirjutada kui vaid see midagi väärt on.Või soovid sa vastu vaielda.


Andrew - 27.11.2007 kell 16:34

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Off
Ega Sinu poolt nimetatud vaala juhuslikult ei nimetata riistaks.


Käesoleva teema püstitaja elu seisab kindlalt kahel vaalal.


freelancer - 27.11.2007 kell 16:38

Fui
Kuidas sa julged sellist asja ajada tulevase jumalasulase kohta.Kas sa tõesti tahad ,et teda luuaga jõulude ajal kirikust minema kupatataks.


Andrew - 27.11.2007 kell 17:27

Pole tal häda midagi. Muidu seisab kolmel vaalal ja ühel kilpkonnal.


pointer - 27.11.2007 kell 17:46

Niikaua kuni keegi kolmas, neljas või kaheksas mind või mu kaasat tahab on kõik okei.
Kui ka mina hakkan või mu kaasa hakkab silma pilgutama siis tuleb paraku tunnistada, et ka inimene on loom...