
on olemas selline kõnekäänd,mis arvate?
Ei olnud.
Loodan, et edaspidi ka ei löö.
olevat vahel pime jah...mu vend ütles,et talle tõmmati silmini,midagi pähe,nagu karvamüts ja oli mõnd aega pime.
Esimene armastus üldjuhul on pime.
Sest ta põleb heleda leegiga
Edaspidi suudad vältida samu vigu kasvõi juba partneri otsingul.
On küll, vähemalt alguses.
Olen küll kuulnud sellest kõnekäänust, kuid minu puhul see ei kehtinud esimese armastuse puhul.
Lolliks ma ei läinud ja teadsin väga hästi, mida ma teen. Valisin selle õige välja ja temaga oleme siiani koos.
Aga kui ringi vaadata, siis on küll tunne, et armastus on pime. Igasuguste kirjude ja valede tegelaste otsa kukutakse :S
Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
on olemas selline kõnekäänd,mis arvate?
Paljud kardavad suhte alguses teise vigadele tähelepanu pöörata,teha märkusi.Kartes lõhkuda suhet ja elataksegi armuuimas.
Hiljem mingi ebakõla pärast lahku minnes tuuakse ette teise vead,halvad harjumused ,mis veel.
Kui partneril on häirivad vead, siis suhtest midagi välja ei tule ka, sest aja jooksul muutuvad need üha häirivamaks.
lisatud:Teineteist ümber kasvatada ei ole võimalik. Tuleb võtta inimest sellisena, nagu ta on.
mida noorem ollakse, seda pimedam ka armumine ja armastus on... üks ei näe ja teine ei kuule
Armumine lööb pimedusega aga armastus on valgus
pole kunagi pimedusega löödud olnud....äkki pole siis armunud olnudki üldse 
Sind pole lihtsalt välk veel tabanud
Küllap jõuab, elu ju ees veel 
armastus võib ju alguses pime olla, aga selle ajal jõuad ka omaks võtta kaaslase vead
siis tõesti ei taba välk selgest taevast
Ma arvan,et on küll jah.
Öeldakse ju, et armastus tuleb pimedana, lahkub nägijana ...
on, ja seda just alguses. Ja vahet pole kas esimene või teine või teab mitmes, vähemalt minu puhul pole nn. järjekorranr kunagi kehtinud.
Kõnekäänud ja mõtteterad on hästi ahvatlevad, sest panevad ilusas vormis midagi lõplikult paika. Kui teed oma elus vale otsuse, siis on nii tore kui
saad end välja vabandada. Tegelikult ju polnudki midagi parata, sest armastus on pime, õnnetus ei hüüa tulles jne. Ja alati võib lisada, et parem
varblane pihus kui tuvi katusel.
Kuid üks on kindel - magavale kassile hiir suhu ei jookse. 
jep, alguses tõepoolest lööb silmist pimedaks ja kõrvad kurdiks. täitsa õudne kohe.
Pole parata. Kui inimene armub, siis erinevad hormoonid meie kehas võtavad aju vangi. Keha muudab aju endale alluvaks.
Koolivaheaeg vist jälle kätte jõudnud.
peaks olema eilsega lõppenud juba...
algul kindlasti aga hiljem oled targem ja omad enam kogemusi.Üldjuhul usun ma ühte Päris armastusse ..need esimesed ja vahepealesed suured kiindumused
on vaid meeldivus,sobivus või armumine.Praeguse kallima suhtes olen ma veendunud ,et armastan päriselt ja kohe väga...sellist tunnet et koos minna
kasvõi maailma löpu ja igaveseks on vaid temaga !
Oh jah minu pisike peake mõtleb vaid temast ja mu pisike südameke tuksub vaid temale.
Ma armastan teda meeletult
!

aga mina mõtlesin iga kord kui armusin, et see on kõige, kõige suurem, aga oli hoopis kõige pimedam
ariita, ka mina! tagasi vaadates on paris oudne, et mis ma selles mehes kyll leidsin, et nii pimesi ara armusin.
tõesti ollakse siis lisaks ka "kõva kuulmisega", mitte ei leita lausete vahelt "iva", vaid kuuldakse seda, mida kuulda
tahetakse
ja edasi algab toodavate tähtede ootamine taevast
...selline "soovmõtlemine" on suht levinud mõttemall ka ilma igasugu armastuseta, seda kohtab argielus ja õudsalt segab igasugu businessi
või lihtsalt suhtlemist olmetasandil
rohkem esineb seda pimedust ja kurtust vast aastates:15-30
onneks ei ole haigus progresseeruv!
aja edasiminnes vast allapoole progresseruv, et juba 14 -neseid võib nakatunud olla
Pime? Igatahes, iseasi, kas see on just armastus. Armastus on midagi muud, minu jaoks vähemalt.
Eriti pime on äkk-armastus.Teinekord ei näegi seda kellega abiellud ja tihti jääb vaema küsimus miks üldse.
Freelancer
mõtled a........t esimesest silmapilgust?
Noo noo noo
tänapäeval polegi "mõtlemisaega", kui abielluda tahetakse või
mina pidin küll ühe kuu seda õndsust ootama, et nägemine
taastuks
Sellepärast kardan seda nagu kass tuld
umbes nii, et mõnus on muidugi soojas olla, aga ega eriti ligi ka ei lähe
Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Freelancer
mõtled a........t esimesest silmapilgust?
Ma saadaks Tiivi asemel oma pesu Free masinasse pesta
brainz, pealtselle, et armumine on pime ja kurt, on ta ka veel kade...
, mis meil siin on kusagil teises teemas pahaks tunnistatud... ürita siis oma
kadedust peita...
Armastus peabki olema pime ja sõge, muidu poleks tal mingit väärtust. Emotsionaalne, muudest piirangutest vaba tunne, kõikehõlmav, kontrollimatu. Mida saaks veel sellisele elamusele vastu panna? Meenutage omi armumisi.
Jah... ja kui seejuures pikalt mõtlema jääd, siis võid ilma jääda... sest ega ideaalne pole meist ju keegi, et kohe mingit viga ei leia
nõnda "pime" on see armatuse algus küll, et kallimast osatakse siis vaid ideaal välja mõelda
Armastus on pime ja lombakas ja tal on puuhambad ning tal on paha komme peale passida, et Viru keskuses teisi kimbutamas käia. Kes teda näinud on,
andku teistele kohe teada!
Armastust on lihtne leida ning ta on hea viis, täis emotsioone, põgeneda maailma eest. Aga vot hingesugulusega on teised lood. Hingesugulast on raske
leida. Hingesugulasteks kasvatakse. Kuid kasvamine eeldab mõlemalt poolelt suurt küpsust ja sobivust. Need viimased kriteeriumid aga teevad tema
leidmise raskeks.
Kui armastus on põgenemine. Siis hingesugulus on siia maailma jäämine. Hingesugulane omab suurt tähtsust, kui soovime hakata 'olemise'
asemel 'eksisteerima' ning elama oma isikliku heaolu asemel maailmakeskselt. Kuid mitte iga hingesugulus pole hingesugulus minu mõistes.
Aga võibolla ei olegi armastus pime, kurt ja sõge... vaid hoopis meie oma fantaasia mängib meile vingerpussi
... äkki kujutleme kallimat ette
sellisena, nagu me tahaks, et ta oleks
... või sellisena, nagu tahaksime, et oleksime ise
pimeda armastuse füüsiliseks eelduseks on,et üks osapooltest oleks pime
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Aga võibolla ei olegi armastus pime, kurt ja sõge... vaid hoopis meie oma fantaasia mängib meile vingerpussi... äkki kujutleme kallimat ette sellisena, nagu me tahaks, et ta oleks
... või sellisena, nagu tahaksime, et oleksime ise
![]()
on jah pime. pimedas sobib ka.
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Noo noo noo
Armastus on sellepärast pime, et me näeme ainult inimese häid omadusi, aga ei märka puudusi!
Aga kas me alati tahame neid puudusi näha
võib-olla algul nad ei häiri ja inimeses on palju rohkem head,mis mõned pisipuudused üles kaaluvad
Asi ongi selles, sest amastuse möödumisel jäävadki ainult puudused, millega ei suudeta leppida.
Ütle julianus,
millal armastus sinu jaoks otsa saab?
Seda ei oska ühe sõnaga öelda. Sellest peab igaüks ise aru saama. Minu arust siis, kui muutud partneri suhtes ükskõikseks.
Siis kui mõlemad elavad eraldi tubades ja vaatavad oma televiisorit
Saavad hommikul köögis kokku,kui saavad,vahel sexivad,kui vanast harjumusest
Ma arvan, et siis saab armastaja pigem nägijaks ikka 
Seleta mismoodi?
Nii saabki!
Kui ühel hetkel enam ühte magamistuppa ei mahuta, siis järelikult avastati teineteises nüansse, millised selle edasise koosluse võimatuks muutsid.
Temakene või Tema polnud ühel hetkel enam lihtsalt ühist magamistuba väärt.
Kes ütleks muidugi, kelle väärtuseskaala see ilmeksimatu on...
lisan veids: sry, et teemat üksipulgi ei lugenud, vaid lähtusin pimeduse-nägemise stuffist, ning
arvasingi oma möla vahele pista.
Tegelikult oleme me ju elulõpuni pimedad 
timur
saad andeks
Vahelduseks on hea pime olla - saab aju puhata! 
Pole ka paha mõte
Aga siis peaksid mõlemad pimedad olema
Selle armumisetundega, kui ta vastastikune on, kipubki nii olema, et on samaaegselt m6lemal lyhis.
Kui armumiseloor oma salap2ra kaotama hakkab
ja teise loomus paistma hakkab, siis on teatud osa ikka meie teadlikust valikust, kas me tahame, et armastus edasi pime oleks v6i m2ngime edasi seda
magusat m2ngu (kuni see vastavalt vajadusele ja olukordadele oma kuju muudab).
Armastus küll pime ei ole, see on juba pikema perioodi jooksul tekkinud kiindumus ja veendumus.
Armumine, mis enne seda tuleb, vist on. Siis ei näe vigu, mis hiljem hakkavad esile vupsama.
pigem on tõesti armumine pime.
armastus on kõikeandestav. teatud piiri ja ajani.
küllap on siin tegemist teatud laadi pimedakslöömisega. samuti teatud ajani.