Board logo

Kas kooselu peaks olema pidev täiendkoolitus või harmooniline kokku kasvamine?
LadyButterfly - 15.01.2008 kell 10:53

Ajendatuna teemast erinevad & sarnased.
Mis moodi erinevused teineteist täiendavad?
Tooge näiteid. Seletage lahti. Mida täiendavad, kuidas täiendavad?
Kas tunned end paremini omasuguste seltsis või päevast päeva argumenteerides, tõestades ja nuputades?


Leni - 15.01.2008 kell 11:30

Tunnen end paremini päevast-päeva argumenteerides, tõestades ja nuputades, aga kõige meeldivam on seda teha inimes(t)e seltsis, kellega saab vaielda samadel alustel ehk kes opereerivad samas väljas või paradigmas kus isegi.

Seega erinevused toidavad ja täiendavad, kui on midagi sisulist ja põhilist, mis seob.


officer - 15.01.2008 kell 11:34

...see teineteise täiendamine suhtes võiks toimuda ainult mentaalselt,muidu tekkib üliõpilane-õppejõud suhe,millega omakorda kaasneb domineerimis case,isiksuste konflikt, etc muu paha-paha kuni fataalse lõpuni


pisimimm - 15.01.2008 kell 11:38

Kooselu ongi ju igapäevane suhtekorraldus, täiendkoolitus läbi elu.
Teineteise täiendamis''vajadus'' sõltub vastuvõtja vastuvõtmise lävest, soovist, vajadusest...vägisi ei saa miskit toimida.


Rashnu - 15.01.2008 kell 16:19

Kahte täiesti ühesugust inimest pole olemas, sarnaseid küll. Naise valisin endasuguse - meil on täiesti ühesugune maitse nii muusikas kui kirjanduses, sarnased põhimõtted ja arusaamad elust, me töötame mõlemad arstina, oleme ühtviisi temperamentsed, nõudlikud nii enda kui teiste suhtes, ambitsioonikad ning kohati neurootilised. Tõsi küll, mina olen temast veelgi domineerivam. Me arutleme väga sageli ning diskuteerime erinevatel teemadel, kuid üldjoontes oleme teineteise võrdkujud. Olen olnud enne teda suhtes ka endast erineva inimesega, kel elust teine arusaam ja ütlen ausalt, et see oli nagu õudusunenägu. Tüütu, häiriv ja väsitav, see lõppes 2 kuu jooksul. Minu jaoks on oluline, et mu kõrval oleks inimene, kes mõtleb minuga sarnaselt, sest hindan harmoonilist kulgemist. Endasugusega koos elada on kõige huvitavam.

Ma ei saa aru, mis arengust osa inimesi kogu aeg räägib. Ka mulle meeldib ennast täiendada, eeskätt tööalaselt. Lisaks on võimalik tegelda erinevate hobidega, õppida keeli, tutvuda erinevate heliloojate loominguga, uurida põhjalikult erinevate kirjanike teoseid - see on isiklik areng. Aga elada koos inimesega, kes on sinuga täiesti erineval arvamusel, kelle puhul sa ei tea, mida toob homne päev....ei, see on õudus.


anne51 - 15.01.2008 kell 16:38

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Mis moodi erinevused teineteist täiendavad?
Tooge näiteid. Seletage lahti. Mida täiendavad, kuidas täiendavad?
Kas tunned end paremini omasuguste seltsis või päevast päeva argumenteerides, tõestades ja nuputades?
Näiteid tuua ei olegi nii kerge.
Oletame, et on väga aktiivne inimene, kel on mitmeid hobisid, aga tema kaaslaseks on juhtunud inimene, kes pole kunagi füüsiliselt väga aktiivne olnud. Võib juhtuda, et vähemaktiivne tõmmatakse kaasa (sport, tantsimine, matkamine jne.), aga hüperaktiivne rahuneb pisut ja teeb valiku oma hobide hulgas, et olla rohkem koos kallimaga.
Selle näite puhul täiendatakse vist teineteise puudusi? Kas erinevused ei peaks täiendama ka teineteise häid omadusi? Ükskõik, igatahes on need inimesed, kellele meeldivad endast erinevad mehed-naised. Paljudele meeldib endasarnane. Kooselus muutuvad oluliseks hoopis teised asjad kui need, mis tundusid olulised tutvumisel.
Peaasi, kui on ühesugused väärtushinnangud, ausus ja avameelsus, siis on pingutuse ja tahte küsimus, kuidas seda elu koos hoitakse.


pointer - 15.01.2008 kell 16:43

Näited,:mind huvitab sport ja poliitika, teist inimest ei huvita, sest ta ei ole olnud sellises seltskonnas, perekonnas. Siis küsib ja uurib. Tema teab palju muusikast, kunstist ja siis seletab mulle.. jnejne
Ei ole erinevus probleem, pigem on täiendkoolitus huvitav.


LadyButterfly - 15.01.2008 kell 17:18

Olen Rashnuga 100% nõus aga vastupidiselt temale, olen mina endast väga erineva inimesega vastu pidanud 8,5 aastat

Ei ole lihtne elada päevast-päeva argumenteerides, tõestades, nuputades. Sedasi mõtleja ei mõtle pisiasjade peale, mis suhte lõpuks krahhini viivad.
Huvitav võib olla aeg ajalt maailma asjade üle vaielda ja oma maailmavaadete üle järele mõelda aga igapäevaselt... No jah, lõpuks sobituvad kuidagi ka erinevad partnerid kuid mitte tihti nad ei täienda teineteist vaid jätavad hoopis millestki ilma.


anne51 - 15.01.2008 kell 17:33

See ütlemine, et vastandid tõmbuvad, on vana ja populaarne millegipärast, aga mulle tundub, et inimene otsib enda kõrvale sarnast. "Klooniga" on rahulikum. Kui koos on väga erinevad inimesed, siis peavad nad olema maru targad, et suuta sallida ja leppida. Igav ei hakka, aga väga väsitav võib niisugune elu küll olla.


LadyButterfly - 15.01.2008 kell 17:38

Ma kahtlustan sellist banaalset asja, et see 'vastandid tõmbuvad' võib pigem välise kohta käia.
Noh, suurtele meeldivad väiksed, heledatele tumedad jne.


Andrew - 15.01.2008 kell 17:45

Harmooniline kokkukasvamine sobiks hästi sujuvale abielule, see täiendkoolituse asi ei sobi mitte.


officer - 15.01.2008 kell 17:56

Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu
Ma ei saa aru, mis arengust osa inimesi kogu aeg räägib.



...ilmselt sina (doktor-loodan,et loomadoktor!) saad aru ainult taandarengust?


pisimimm - 15.01.2008 kell 18:22

Tsitaat:
Algne postitaja: Andrew
Harmooniline kokkukasvamine sobiks hästi sujuvale abielule, see täiendkoolituse asi ei sobi mitte.
Minu meelest see nn. täiendkoolitus on meie elu igapäevane osa, ka abielu/kooselu...reeglina toimib märkamatult


ariita - 15.01.2008 kell 18:44

Kas kooselu peaks olema pidev täiendkoolitus või harmooniline kokku kasvamine?

ütleks, et kooselu on pidev täiendkoolitus mille tulemuseks on harmooniline kokkukasvamine ja teineteise mõistmine


LadyButterfly - 15.01.2008 kell 18:59

Kui kaua kestab pidev täiendkoolitus, et lõpuks tulemust näha, Ariita? Kui on tulemus, peab see koolitus ju ükskord ka läbi saama?
Et peaks oma 20, 30, 40 aastat koolituma ja kui ükskord vana ja väeti oled siis selleks ajaks on suhe ok?

Kas poleks mitte koos areneda ja õppida ja koolituda mõnusam kui et pidevalt teineteise ajusid komposteerida?


pisimimm - 15.01.2008 kell 19:00

Leediliblikas, õnnelikud on need, kes kunagi valmis ei saa (nagu Tln linn), sest siis on neil kogu aeg, kuhu poole püüelda


LadyButterfly - 15.01.2008 kell 19:03

Sel juhul lõpptulemust pole olemas... või siiski - surivoodil


ariita - 15.01.2008 kell 19:04

ei lõpe see täiendkoolitus enne kuni toimub lahkumine, ükskõik millisel moel, ka eakad paarid üllatavad vahel üksteist "õppetundidega"


LadyButterfly - 15.01.2008 kell 19:09

Ikkagi - koos on ikkagi mõnusam ja huvitavam avastada ja õppida. Kui sarnased inimesed koos on, ei tähenda ju kaugeltki, et elu elamata, kogemused kogemata ja elu õppetunnid õppimata jäävad.
Sarnased mõistavad teineteist paremini ja keda muud me siin ilmas veel vajame kui mitte mõistvat kaaslast, et mitte mõistmatutega ja kõigi eluraskustega koos hakkama saada


pisimimm - 15.01.2008 kell 19:11

Jah, ka omasuguselt on õppida, ja mõnikord vaata et enamgi, kui väga erinevalt persoonilt...


tiivitaavi - 15.01.2008 kell 20:10

Tsitaat:
Algne postitaja: officer
...see teineteise täiendamine suhtes võiks toimuda ainult mentaalselt,muidu tekkib üliõpilane-õppejõud suhe,millega omakorda kaasneb domineerimis case,isiksuste konflikt, etc muu paha-paha kuni fataalse lõpuni

Lõpeb see totalitaarse võimu kehtestamisega suhtes.
Kui oled mässaja ja näed endas oma võimalusi,siis lahku


moonlight - 15.01.2008 kell 20:15

Olime oma viimase elukaaslasega täiesti erinevad inimesed, ning algul oli väga huvitav. Õppisin teda tundma ja respekteerima, kuid...pikapeale väsitavaks läks jah, kuna temakene küll midagi õppida ei viitsinud
Küllap vist jah toimib sarnase hingelaadiga inimeste kooselu paremini.


sales - 15.01.2008 kell 22:39



Kuis oleks siis võimalik, et kahe areneva inimese kooselu muutuvas maailmas jääb paigale
Ma ei usu, et oleks õige seda täienduskoolituse stiilis professor-üliõpilane teha või kokkukasvamise stiilis, ehk oleks see KOOS KASVAMINE - teise arengut ja maailma muutumist silmas pidades iseenese arendamisena...

jah, kuuvalgus, kes ei arene see jääb maha ja kaotab lõppude lõpuks selle ilusa suhte...


LadyButterfly - 15.01.2008 kell 22:49

Isiklikust kogemusest: ma usun, et nii palju erineva inimese kõrval ma pigem taandarenen. Ma täitsa tunnen seda, sest neid asju, mis mind huvitavad, pole mul mitte kellegiga arutada


pisimimm - 15.01.2008 kell 22:50

Siin on küsimus Leedikene intelligentsis, mitte erinevuses!!!


LadyButterfly - 15.01.2008 kell 22:54

A mine sa tea. ...ma ei söenda end kaasast nii väga intelligentsemaks pidada ja nagu alla ka ei tahaks jääda


susanna - 16.01.2008 kell 00:59

kooselu võrdub harmooniaga, see omakorda üksteise pideva täiendamisega.
kestab ma arvan elu lõpuni, sest ülskõik, kui hästi arvad oma elukaaslast tundvat, nii nagu kõik on pidevas liikumises ja muutumises meie ümber, muutuvad ka koos elavad inimesed ja nende väärtused ja arusaamad.
esimesed 10 aastat on pidev kopmpamise ja tõusude ja mõõnade aeg, kes kedavõi umbes nii, et kelle jalga jäävad majas püksid võistlus.
edasi peaks juba üksteist niivõrd palju tundma, et oskad leida selle kuldse kesktee ja algab harmooniline kooselu üksteise täiendamisega mis iganes elu valdkonnas.
muidugi on ühised huvid selle võtmeks, aga midagi hullu ei juhtu, kui hobideks on erinevad asjad.
kokkukasvanud inimesed oskavad ja suudavad end viia ka sellele lainele, et mõistavad ja huvituvad ka kaasa huvidest.


Rashnu - 19.01.2008 kell 11:56

Harmooniline kokku kasvamine algab õigete eesmärkide püstitamisest. Ühest teisest teemast koorus välja, justkui teatud inimesed ei seagi sihiks püsivat kooselu. Ma ei pea enda ega partneri keha läbikäiguhooviks, seetõttu ei saa aru, kuidas on võimalik alustada kooselu inimesega, kellega puudub ühine eesmärk.
Nende elu pidev põgenemine mõtiskluse eest, igasugust mõttevahetust peljatest tõstavad seda tüüpi inimesed kilbile vahetu otsuse. Nad arvavad, et nii õnnestub neil vältida kõhkluseohtu. Tegelikult hoiduvad nad sellega vaid mõtlemast kõigi oma tegude tagajärgedele. Tegu järgneb teole nii kiiresti, et nad ei saa mahti möödunut analüüsida ja tõdeda, et teistsugune kaaslase valik oleks olnud targem.
Ma ei halvusta lahutavaid inimesi, aga see peab jääma viimaseks võimaluseks, mille tingis väga mõjuv põhjus ning olukord, kus kaks inimest ei suuda enam probleeme lahendada. Minu silmis on üks väheseid õigustusi petmine. See on andestamatu.


sales - 19.01.2008 kell 12:25

lisaksin vaid, et isegi petmise asjaolud peaksid olema enne lahkuminekut läbi arutatud omavahel
Et ei mindaks lahku vaenlastena, olukorras, kus ainsaks tundeks üksteise vastu on vihkamine ja vastastikuseks sooviks - tagasitegemine
See poleks aus senise kooselu suhtes
Ja teiseks - valaks hinge kibestumist, mis ei laseks enam normaalselt edasi elada


Rashnu - 19.01.2008 kell 12:41

Ma ei hakkaks oma abikaasat vihkama, oleksin löödud, aga suhe oleks läbi jalamaid. See oleks rüvetatud abielu. Petmist ei vabanda mitte ükski põhjus; kui inimestel on probleemid, tuleb sellest omavahel rääkida, mitte joosta teise inimese voodisse.


Myrk - 19.01.2008 kell 12:52

Mida, mida Sales? Enne lahku minekut läbi arutada? Kas see kellegil ka on õnnestunud?
Ja mida siin arutada, kui faktid kõik alasti ja kandikul ees. Pole just teema mille üle filosofeerida.
Kõne alla tuleks, ehk arutelu enne , kui petmiseks läheb. See oleks tõesti aus.

Lisatud: Rashnuga nõus.


tiivitaavi - 19.01.2008 kell 15:33

Sel petmise hetkel ei ole niipalju seda tarkust,et teada,millise jälje ta seejärel mulle hinge jätab.See on vaid tagantjärgi tarkus.


Leni - 19.01.2008 kell 18:13

Rashnu, kas sa oled abielus esimese naisega, kellega sul oli suhe? Ja sina oled tema esimene?

Paraku enamasti nii ei lähe. See olin mina, kes kirjutas, et alati ei pruugi eesmärk olla eluaegne kooselu. Ma usun, et natuke reaalsustaju omavad inimesed saavad aru, et enamasti ei ole esimene suhe ühtlasi viimane ja miks ta peaks olema. Kõikvõimalikud võrdlused keha/läbikäiguhoov jne on minu meelest kohatud, selle asja nimi on serial monogamy ja seda ei maksa litsakusega ära vahetada.

Mu meelest on meelevaldne see, kuidas sa arvad, et kui eelmisi suhteid vigadeks ei kuulutata, siis on tegu puuduliku järelemõtlemise, arusaamisvõime vms sarnasega. Pigem on vastupidi. Analüüsides oma eelmisi suhteid saad aru, milleks nad sulle sellel hetkel just väga vajalikud ja õiged olid ja miks enam mitte.


Rashnu - 19.01.2008 kell 20:12

Mul tekib kohati tunne, et me pole end piisavalt täpselt väljendanud. Mina eristan püsisuhet ja abielu. "Vabaabielu" võrdub minu silmis esimesega. Ka selle "õige" otsingu all pidasin silmas neid inimesi, kes abielluvad, siis lahutavad ja võtavad jälle järgmise. Minu seisukoht on järgmine: kaks inimest armuvad ning naudivad teineteise seltsi. Teatud aja pärast, kui ollakse veendunud, et sellest suhtest võib kujuneda abielu, kolitakse kokku. Kooselu eesmärk on teha kindlaks, kas inimene on ikka see, kellega tahetakse elu lõpuni koos olla. Kui ollakse teatud aastate pärast veendunud, et see inimene on õige, siis abiellutakse. Abielule eelnev kooselamise aeg peaks olema keskmiselt 2-4 aastat. Rõhutan veel kord, kooselu peaks alustama potentsiaalse kaaslasega, mitte seepärast, et teha elu värvikamaks. See on nö uurimustöö. Mul oli enne teda 2 püsisuhet, mõlema puhul tegemist inimestega, kelle väärtushinnangud ja iseloom tundusid olevat esmapilgul sobilikud. Kooseluni need ei jõudnud, kuna suhte käigus mõistsin, et nad ei vasta minu poolt kehtestatud standarditele, sest nende maailmavaated ei olnud mulle vastuvõetavad. Nad ei olnud minu vead. Kui ma oleksin nendega abiellunud, siis peaksin neid vigadeks, kuna ei võtnud piisavalt palju aega. Läbikäiguhooviks muutub minu silmis keha siis, kui kooselu eesmärk pole inimese sobivuse kontroll püsivaks abieluks.
Lisan veel selle, et minu põhimõtted on olnud alati ühesugused ja nendele põhimõtetele vastavalt olen elanud ning valinud ka kaaslase.


Leni - 19.01.2008 kell 20:31

Nojah, me rääkisime erinevatest asjadest.

Välja arvatud see sinu läbikäiguhooviteooria, millega ma ei ole endiselt (ka seda täpsustust arvesse võttes) nõus, aga minuga sul õnneks abielus ei ole vaja olla, seega me ei peagi ühel nõul olema


moonlight - 19.01.2008 kell 20:36

Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
Mida, mida Sales? Enne lahku minekut läbi arutada? Kas see kellegil ka on õnnestunud?
Ja mida siin arutada, kui faktid kõik alasti ja kandikul ees. Pole just teema mille üle filosofeerida.
Kõne alla tuleks, ehk arutelu enne , kui petmiseks läheb. See oleks tõesti aus.


Ma küll ei arva, et Sales midagi valesti ütles, ning ise arutasime küll need asjad, enne lahkuminekut läbi ..lausa pool tundi arutasime


susanna - 19.01.2008 kell 20:48

Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu
See on nö uurimustöö. Mul oli enne teda 2 püsisuhet, mõlema puhul tegemist inimestega, kelle väärtushinnangud ja iseloom tundusid olevat esmapilgul sobilikud. Kooseluni need ei jõudnud, kuna suhte käigus mõistsin, et nad ei vasta minu poolt kehtestatud standarditele. sest nende maailmavaated ei olnud mulle vastuvõetavad.


kui need suhted said läbi kahepoolsel kokkuleppel, siis ma mõistan, aga kui vaid sellepärast, et nad sinu standarditele ei vastanud, siis mul on tõesti kahju neist, kes haiget on saanud.

suhtes peab eelkõige inimene meeldima ja tekitama liblikaid kõhus, tekitama tunnet, et hing tuleb rinnust välja, kui igatsed ta järele, mõtled, unistad ja fantaseerid temast.oskus end diplomaatiliselt tema lainele viia, no mida iganes,aga mitte külm kalkulatsioon, et minu huvidega ta ei klapi ja asi jokk.
muidugi see on sinu elu ja võib-olla ei saagi kirjapildist välja lugeda kõike, mis sa öelda tahtsid, aga elu on ka mõnikord ilma igasugu eesmärkide ja plaanideta nauditav ja seda inimesega, kes lihtsalt vaatab sulle otsa ja täidab kõik su soovid vaid silmist lugedes, jättes oma vajadused ja tahtmised tulevikku.


Rashnu - 19.01.2008 kell 20:51

Võin sulle garanteerida, et suure tõenäosusega sa ei suudaks minuga koos eladagi. Ma olen väga raske iseloomuga inimene, kes lisaks äkilisusele on ka väga domineeriv, kangekaelne ning resoluutne. Minuga suudab koos elada naine, kes on kas väga tasakaalukas ning rahustab mind maha ega hakka end peale suruma või selline, kes on iseloomult nagu mina, aga jagab minu põhimõtteid (praegune abikaasa).
Kui sa arvad, et me ei vaidle, siis sa eksid. Me tülitseme küll ja peame maha palavaid diskussioone, kuid need ei sega meie harmoonilist kooselu. Meie põhimõtted ja elueesmärgid kattuvad 90-95% ulatuses. Need 5-10% pakuvad piisavalt vaidlusvõimalusi. 100% ühesugused pole isegi ühemunakaksikud, rääkimata abikaasadest.
Lisaks ütlen, et kuna meie kaks oleme täiesti erinevad inimesed, siis ei hakkagi me kunagi teineteise arusaamu mõistma. Ja ei väsi ma mitte kunagi rõhutamast, et suhe või kooselu, mille eesmärk pole kontrollida abielulist sobivust, on ajaraiskamine ning moraalselt vastuvõetamatu.


susanna - 19.01.2008 kell 21:00

ega ma vaidlegi sinuga.
pani lihtsalt mõtlema, et igaühe jaoks on kusagil keegi ja ega me ei peagi mõistma, kui teiste arust 2 täiesti erinevat inimest koos elavad.
vahest oskan seda veebruaris rohkem analüüsida, kui saan aru, mis fenomen see on, et 20 aastat abielu täis saab.
kusjuures me ei elanud 4 abielule eelnevat aastat koos, käisime selle vana aja mõistes.
aga seda olen aru saanud, et kangusega ei jõua kaugele.
mingil hetkel peab oskama järele anda.
nii, et pidev täiendus igapäevaselt.


Leni - 19.01.2008 kell 21:01

Tsitaat:
Lisaks ütlen, et kuna meie kaks oleme täiesti erinevad inimesed, siis ei hakkagi me kunagi teineteise arusaamu mõistma.
No seal sa paned mööda. Sinu mõistmisvõimega võib ju olla, nagu on aga me oleme ka selles asjas nii palju erinevad, et minu mõistmisvõime on piiritu ja ma pole veel kohanud niisugust inimest, kelle arusaamu ma "ei hakkagi kunagi mõistma". Sina see esimene kindlasti ei ole.

Aga teemasse nii palju, et kui ma kiitsin esimesel leheküljel, kuidas mulle meeldib (suhtes) argumenteerida, tõestada ja nuputada, siis selliste väga põhimõtteliste erinevuste puhul ma siiski (väga pikka) kooselu ette ei kujuta. Et siis elav näide, kes ei klapiks kokku elama on inimene, kes kohandub/muutub/hindab asju ümber ja inimene kes põhimõtteliselt on, nagu on, lihtsalt sellepärast, et ta kord juba niisugune on. Seal vist argumenteerimine ja tõestamine läheks väga väsitavaks.

Seega mingi harmooniline loomulik sarnasus võiks ikka olla. Põhimõtetes või kusagil.


pisimimm - 19.01.2008 kell 21:06

Oot, Leni, kas Rashnu on sinu abikaasa?


freelancer - 19.01.2008 kell 21:06

Ma millegipärast kaldun sinnapoole et kooselu peab tuginema teineteise usalduse,mõistmise ja vabaduse mittepiiramisega.Vabadus on tunnetatud paratamatus.Kellegiga end sidudes on see paratamatu.(Mida igaüks selle vabaduse all mõtleb on inimese enese probleem)Ka mina olen väga raske iseloomuga ja suhteliselt jonnakas kuid alati on võimalik jõuda kompromisslahenduseni,kui vaid seda soovitakse.Just kui seda vaid soovitakse.Ka minul on olemas oma tõekspidamised ja ka nu noorikul on need olemas.See et nad teinekord ei kattu on samuti normaalne.Kuid kedagi raamisesse suruda on praktiliselt võimatu ,varem või hiljem viskab see lihtsalt ühel poolel ära.


officer - 19.01.2008 kell 21:09

nagu minu sõbrad,nii ka naisinimene,kellega ma magan,võiks olla minu mõttekaaslane... sama temperament on kindlasti ka oluline


Leni - 19.01.2008 kell 21:10

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Oot, Leni, kas Rashnu on sinu abikaasa?
mismoodi sulle selline mulje jäi? Kui sa tähelepanelikult loed, siis sa näed, et Rashnu ja ta abikaasa mõistavad teineteist täielikult.

Rashnu on minu (olematu) abikaasa antitees. Ja mina ilmselt tema olemasoleva oma ka.


Rashnu - 19.01.2008 kell 21:11

susanna, inimene, kelle puhul ma kogen selliseid tundeid, nagu sa kirjeldad, vastabki minu standardile. Sellist suhet iseloomustab partnerite ühine arusaam õigesti elatud elust ning teineteise harjumuste aktsepteerimine ning soovide mõistmine. Need 2 naist olid mõlemad sellised, kes esialgu tekitasid elevust ning kellega oli huvitav vestelda, kuid teatud aja pärast mõistsid mõlemad osapooled, et suhe ei rahulda kummagi vajadusi. Nad ei võtnud elu piisava tõsidusega ega olnud vaimsete huvidega. Nendega oli teatud aeg tore, aga hiljem asendus see tüdimusega. Lahkuminekud toimusid rahumeelselt.
NB! Mina olen selline inimene, kes saab iseendaga suurepäraselt läbi. Abielu on minu silmis väärtuslik sel juhul, kui see muudab minu niigi hea elu veelgi paremaks. Ma armastan end liiga palju, et elada koos inimesega, kes muudab mu elu raskemaks. Hoolikas valik viis mu kokku sellise inimesega, kellega oli meil sobivus esimesest silmapilgust. Sellest hoolimata me ei kiirustanud ning 5 aasta jooksul (käimine + kooselu) jõudsime arusaamisele, et oleme teineteise jaoks õiged.

Leni, argumenteerimised on huvitavad siis, kui selle käigus arutatakse, kuidas saaks midagi paremini teha.
Kui üks inimene väärtustab perekonda ja teine tahab lõbutseda, siis sellises kooselus esineb liialt palju pingeid, et seda nautida.

Kui sa pidasid silmas lausega "inimene kes põhimõtteliselt on, nagu on, lihtsalt sellepärast, et ta kord juba niisugune on" mind, siis siin sa eksid. Mul on väga palju erinevaid põhimõtteid, mille õigsuses olen siiralt veendunud. Need on minu silmis õiged väärtused, mille järgimine tagab meeldiva elu, ma ei järgi neid põhimõtte pärast, vaid seetõttu, et need sobivad minu ellu.

Loomulikult tuleb kooselus kompromisse teha, see on paratamatu. Ma olen järeleandmisi teinud, aga mitte põhimõttelistes küsimustes. Kompromisse tuleb eeskätt teha teineteise harjumuste puhul.


susanna - 19.01.2008 kell 21:15

lähedased suhted eeldavad täielikku usaldust ja avameelsust.
kui need on olemas, siis saab kõige muuga ka hakkama, kui just vaimne terror hinge kallal ei toimu.
ma ei lepiks kunagi, kui minu eelistusi ja huve ei võetaks tõsiselt, sest ise toetad meest 100%, seega tahaks vastu samasugust suhtumist.
ma ei teagi, palju neid malbeid ja tagasihoidlikke inimesi üldse on, kui hakata raskest iseloomust ja kangusest rääkima.


Rashnu - 19.01.2008 kell 21:17

Leni, ilmselt tekitas temas säärase idee sinu lause: "No seal sa paned mööda. Sinu mõistmisvõimega võib ju olla, nagu on aga me oleme ka selles asjas nii palju erinevad, et minu mõistmisvõime on piiritu ja ma pole veel kohanud niisugust inimest, kelle arusaamu ma "ei hakkagi kunagi mõistma."

Sellest võib tõesti hea tahtmise korral välja lugeda, justkui me elaksime koos. Muidugi on iseenesest huvitav nähtus, kui abikaasad istuvad ühel ja samal ajal kahe arvuti taga, ehk isegi samas toas, ning suhtlevad omavahel internetifoorumi vahendusel.

susanna, olen malbeid inimesi kohanud ja päris palju. Kas nad ka õnnelikud on, ei oska ma öelda. Mõned lihtsalt on altruistlikumad kui teised. Üldiselt ütlen, et on olemas kanged inimesed ja väga kanged inimesed. Mina kuulun kahtlemata viimaste hulka. Seda võivad kõik minu tutvusringkonnas kinnitada.


sales - 19.01.2008 kell 22:54

Tsitaat:
Algne postitaja: moonlight
Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
Mida, mida Sales? Enne lahku minekut läbi arutada? Kas see kellegil ka on õnnestunud?
Ja mida siin arutada, kui faktid kõik alasti ja kandikul ees. Pole just teema mille üle filosofeerida.
Kõne alla tuleks, ehk arutelu enne , kui petmiseks läheb. See oleks tõesti aus.


Ma küll ei arva, et Sales midagi valesti ütles, ning ise arutasime küll need asjad, enne lahkuminekut läbi ..lausa pool tundi arutasime


Arutasin küll läbi - sõitsime kogunisti Marmarisse ja seal jalad soojas vees türgi odavat veini juues arutasimegi - vähemalt ei jäänud kummalegi (loodan, et mõlemale) halba maitset sellest kooselust ja heade tuttavatena kohtume seniajani, kuigi sellest nüüd juba 11 aastat...


Myrk - 19.01.2008 kell 23:48

Päris kena, kui leidub selliseid tsiviliseeritud inimesi kellega annab arutada. Ju ma paras metslane olen. . Minu iseloomuga ei sobi see mitte. Ja ei mingit, jääme sõpradeks varianti. Ainult tühi koht ei miskit muud.


Leni - 20.01.2008 kell 00:05

Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu
Sellest võib tõesti hea tahtmise korral välja lugeda, justkui me elaksime koos.
Mul tuli täiesti teemaväliselt meelde, kuidas keskkoolis üks vanema klassi poiss ütles oma sõpradele selle peale, et kust ta mind tunneb, et me elame koos. Päriselt olime muidugi naabrid. Igast asjast võib mitut moodi aru saada.


Rashnu - 20.01.2008 kell 00:19

Sinu looke tõi nii mõndagi meelde. Olen tutvusringkonnas tuntud kahemõtteliste lausete poolest. Igatahes sõitsin 2 klassiõega, kes vajasid abi matemaatikas, bussis enda juurde. Jutt liikus millegipärast minu hamstrile. Igatahes üks klassiõdedest küsis seepeale, miks tema minu hamstrit pole näinud, kuigi minu juures käinud. Mina vastasin siis kõlava häälega: "Sellepärast, et tookord ei jõudnud me voodist kaugemale." Mis nägudega siis meie ees istuvad pensionärid vahtisid...aga see oli 1984. aastal, kus seks häbiasi. Tegelikult me ei jõudnud tõesti tookord voodist kaugemale - olin tookordki eraõpetaja eest ning matemaatikat lahendasime minu voodil istudes.


Lola69 - 20.01.2008 kell 18:19

Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu
Kahte täiesti ühesugust inimest pole olemas, sarnaseid küll. Naise valisin endasuguse - meil on täiesti ühesugune maitse nii muusikas kui kirjanduses, sarnased põhimõtted ja arusaamad elust, me töötame mõlemad arstina, oleme ühtviisi temperamentsed, nõudlikud nii enda kui teiste suhtes, ambitsioonikad ning kohati neurootilised. Tõsi küll, mina olen temast veelgi domineerivam. Me arutleme väga sageli ning diskuteerime erinevatel teemadel, kuid üldjoontes oleme teineteise võrdkujud. Olen olnud enne teda suhtes ka endast erineva inimesega, kel elust teine arusaam ja ütlen ausalt, et see oli nagu õudusunenägu. Tüütu, häiriv ja väsitav, see lõppes 2 kuu jooksul. Minu jaoks on oluline, et mu kõrval oleks inimene, kes mõtleb minuga sarnaselt, sest hindan harmoonilist kulgemist. Endasugusega koos elada on kõige huvitavam.

Ma ei saa aru, mis arengust osa inimesi kogu aeg räägib. Ka mulle meeldib ennast täiendada, eeskätt tööalaselt. Lisaks on võimalik tegelda erinevate hobidega, õppida keeli, tutvuda erinevate heliloojate loominguga, uurida põhjalikult erinevate kirjanike teoseid - see on isiklik areng. Aga elada koos inimesega, kes on sinuga täiesti erineval arvamusel, kelle puhul sa ei tea, mida toob homne päev....ei, see on õudus.

Kellele õudus, kellele mitte.
Aga mitte see pole oluline.

Minul on hea meel, et ma ei teinud sellist kaalutletud valikut ja lasin valida sel suurel tundel, mis lained ülepea kokku lõi. Ma kaldun arvama, et teatud teadmatus homse päeva suhtes on huvitav. Põnev. Õudne küll mitte. Pigem huvitavam kui sarnasega.

Eriarvamusi jagub tänini. Kuigi räägivad, et abikaasad muutuvat ajapikku sarnaseks


Rashnu - 20.01.2008 kell 19:14

Mulle meeldib kindlustunne ja peale selle olen planeerimise virtuoos. Aeg-ajalt tuleb teha korrektuure, kuid üldises plaanis olen enda kõikide valikutega rahul, sest need on taganud mulle harmoonilise kulgemise. Abielu on suurim maapealne õnn, kui see põhineb vastastikusel sümpaatial - minu maailmapilt on mulle äärmiselt sümpaatne. Lisaks leian, et abielu püsib mõistuse toel. Ja nüüd lõpetuseks midagi lõbusat, kuid tegelikkusele täielikult vastavat: "Naised on noorte meeste armukesed, keskealiste seltsilised ja vanameeste põetajad." (F. Bacon)


susanna - 20.01.2008 kell 19:22

sellega ma olen täielikult nõus, et kui pole kindlustunnet, siis ei saa abielus rääkida ei harmooniast ega kokku kasvamisest.
kui korra on see alustala mõranenud, siis parandada on seda väga raske.


Rashnu - 20.01.2008 kell 19:28

Ootusärevus ja teadmatus võivad olla põnevad teatud aja, aga ei kujuta ette, et tulen koju, teadmata, mis seal ees ootab. Minu lapsepõlv oli selline ja partnerivalikul tõotasin, et teen parema valiku kui minu isa. Kriisikoldes elamine väsitab. Koju tulles pead sa tundma end mugavalt, mitte pidevalt võitlema.

Mõranenud vundamendi tõttu ei suudagi mina petmist andestada ega unustada. Võin end sundida inimesega ära leppima, kuid säärane reetmine jääb alati hinge kriipima. Sa ei saa enam kunagi inimest täielikult usaldada ja see on kohutav.


susanna - 20.01.2008 kell 19:44

Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu
Sa ei saa enam kunagi inimest täielikult usaldada ja see on kohutav.


kahjuks ei mõtle sellele see inimene sel momendil, kui ta selle purustab ja ta ei oskagi aru saada, mida ta teinud on.


Rashnu - 20.01.2008 kell 19:51

Paremal juhul mõistab ta seda pärastpoole, kuid siis on juba liiga hilja, sest tehtud tegu enam tagasi võtta ei saa. Ja on ka selliseid, kes ei hakkagi kunagi mõistma, kuivõrd palju on nad teiste inimeste elusid mürgitanud. Täiesti kindel ei saa olla mitte kelleski peale iseenda, kui sedagi, aga sellest hoolimata tasub viia pettumisvõimalus maksimaalse miinimumini.


susanna - 20.01.2008 kell 19:55

jääb vaid nõustuda, mõtlen samamoodi, aga alati ei oska seda sõnadesse panna.
hea on teada, et vana kooli inimesed pole kusagile kadunud ja et kooselu väärtused on siiski säilinud.


Rashnu - 20.01.2008 kell 19:59

Olen lihtsalt harjunud enda vaateid ja põhimõtteid igal hetkel esitama ja neid ka põhjendama.

Vana kooli inimesed ei ole kusagile kadunud, aga eks seda kuuldakse ikka, kes kõige rohkem ruigab.


Lola69 - 20.01.2008 kell 21:19

Hmm, kindlustundest ma puudust ei tunne. Kuigi vahel tõesti ei tea, mida homne toob. Eks üllatusel ja üllatusel ole ka vahe. Elu kriisikoldes õpetab olukordi hindama ja reageerima

Samas .. Eks need rohkema teadmatuse ajad jää/jäid suuremalt osalt abielu algusesse. Vahel tuleb nüüdki üllatusi, aga harvem.

Vana kool. Ei ole mitte piltlikult öeldes eile abiellunu.

Lisatud: Selle põhjendamise ja ütlemisega on nii, et omades pikki juhtmeid, ütlen ma õigeid asju homme
Kui üldse. Vaikimine olevat kuld.
Ja kui näin rumal, siis tühja sest.


LadyButterfly - 20.01.2008 kell 21:50

Hmm, kriisikolle, mis huvitav sõna kooselu puhul. Kui järele mõelda, on minu kodu praeguseks just see ja selle tekitajaks olen ma ise. Põhjus? Olen väsinud sellest, et pole suutnud kodust teha kohta, kus oleks alati mõnus ja mugav olla, kus ma oleksin kõigega rahul ja õnnelik.


Rashnu - 20.01.2008 kell 21:57

Kui koos elavad kaks täiesti erinevate põhimõtete, eesmärkide, arusaamadega inimesed, siis muutub roosisäng suure tõenäosusega väga okkaliseks madratsiks.


LadyButterfly - 20.01.2008 kell 22:06

Jah ja paljud magavad okastel elu lõpuni. Mõni isegi virisemata aga need on juba tavaliselt vanad inimesed, kel pole enam jaksu viriseda


Lola69 - 20.01.2008 kell 22:07

Aga ei pruugi.
Ka väga erinevad võivad kõrvu elatud saada. Ilma suurema "torkimiseta". Kes tuleb erinevustega toime, kes mitte. Ja sarnased teineteisel silmad peast nokkida.


Leni - 20.01.2008 kell 22:11

Võib-olla kui ma olen nelikümmend, siis ma mõtlen teisiti, aga praegu ma tahaks eelkõige ikkagi armastada pööraselt ja kasvõi valesid inimesi, aga igatahes pööraselt. On vähemalt midagi, mida meenutada, kui saab oldud vana ja hall.

Selle pärast ei usu ka sellesse, et iga suhe peab olema prooviesinemine täiuslikuks mõistuspäraseks abieluks.


Rashnu - 20.01.2008 kell 22:14

Sõltub erinevustest. Kui üks on pereinimene ja teine tahab, sigaret hambus, kõrtside vahet joosta, siis ei tule sellest kooselust midagi head. Nii juhtub nendega, kes järgivad põhimõtet "pulmadega kiire, kahetseda aega küll". Ma muidugi ei tea, milliseid erinevusi sina mõtled.

Lõbujanu sõltub nii inimese iseloomust kui ka eelnevast elust. Mina olin lapsepõlves pidevate tülide keskel, pidin seisma silmitsi selliste probleemidega, millest minu lastel õrna aimugi pole (ja jumal tänatud!), see tegi mind väga tugevaks inimeseks, kuid teiselt poolt teadsin ma, et mina tahan abielult stabiilsust. Ma kannatasin lapsena ja tõotasin endale, et abikaasana ma sama läbi ei tee. Sellest ka minu väärtushinnangud.


Leni - 20.01.2008 kell 22:17

Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu
Kui üks on pereinimene ja teine tahab, sigaret hambus, kõrtside vahet joosta, siis ei tule sellest kooselust midagi head.
Minu meelest see on üks tobedamaid võimalikke erinevuse kriteeriume. Enamasti inimesed ei ole ju rangelt ühte ega teist - et kas ainult kodus ja lastelapid või ainult teater-muusika-kino (kõrtsid? midatahes). Või on?


ohakas - 20.01.2008 kell 22:20

Rashnu kirjutas.....
"Naised on noorte meeste armukesed, keskealiste seltsilised ja vanameeste põetajad." (F. Bacon)

Kui sellest vaatevinklist vaadata siis oleks probleeme palju vähem- peab täitsa mõtlema


Rashnu - 20.01.2008 kell 22:23

Leni, on suur õnn, kui sa selliseid inimesi ei tunne. On suur õnnetus, kui kõrtsiinimene on sinu ema, kellel palju muidki probleemseid "huvisid". Üks sellistest oli ka minu esimene. Sääraseid inimesi leidub kuhjaga, mõned kasvavad sellest vanusega välja, mõned mitte.


susanna - 20.01.2008 kell 22:30

ja siit jõuame siis selle juurde, et miks siis, kui ollakse saanud naise, kes hoiab kodu korras, kasib lapsed ja on nende esimene õpetaja, hoolib ja armastab oma mees palavalt, vahel käib sõbrannadega kohvitamas, aga ta on õnnelik omas mullis, sest elu on turvaline ja kindel.
miks siis ikkagi paljud mehed hakkavad sellise musternaise kõrvalt otsima seiklusi ja vaheldust?
nad ise ju väidavad, et kõik on kõige paremas korras.


LadyButterfly - 20.01.2008 kell 22:36

Siin äkki ongi lihtsalt inimeste erinevus. Naine on koduse loomuga aga mees ringitõmbaja. Sellised mehed 'paranevad' tõenäoliselt alles kõrgemas vauses, mil väljavaated kahanenud märgatavat.
Kui nad väidavad, et kodus on kõik kõige paremas korras, peab siiski midagi korrast ära olema - nad ise näiteks ja nende soovid.


Rashnu - 20.01.2008 kell 22:39

Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
ja siit jõuame siis selle juurde, et miks siis, kui ollakse saanud naise, kes hoiab kodu korras, kasib lapsed ja on nende esimene õpetaja, hoolib ja armastab oma mees palavalt, vahel käib sõbrannadega kohvitamas, aga ta on õnnelik omas mullis, sest elu on turvaline ja kindel.
miks siis ikkagi paljud mehed hakkavad sellise musternaise kõrvalt otsima seiklusi ja vaheldust?
nad ise ju väidavad, et kõik on kõige paremas korras.

Täpselt samal põhjusel, miks naisedki. On inimesi, kellele meeldib stabiilsus ja turvalisus, kes hindavad kodu ja perekonda. Leidub ka selliseid, kelle jaoks on see teisejärguline, et mitte öelda olematu. Koht, kuhu tulla oma haavu lakkuma. Nii hea on avada koduuks, kui sa tead, et seal on ees ootamas inimesed, kelle peal saad süüdimatult enda tujusid välja elada.

Koduse loomuga inimesi leidub nii meeste kui naiste seas. Ja ütlen veel kord, et osad rahunevad, teised mitte.


ohakas - 20.01.2008 kell 22:39

Olen samuti selle mõelnud ja arvan, et ka liigne korralikkus on pahe, kui nii võib öelda. Mis muud.
Vajatakse pinget, mis vere keema lööks.

Mees kannab naist kätel ja paljudel kordadel jäetakse selline maha, asemele võetakse kas just vastand , aga valitakse ebastabiilsem elu.


Rashnu - 20.01.2008 kell 22:42

ohakas, kõik naised ei soovi stabiilset elu. Seepärast ongi oluline, et enne abiellumist koos elatakse ja selgitatakse välja teineteise vajadused, et vältida hilisemaid pettumusi.


LadyButterfly - 20.01.2008 kell 22:47

Mis tähendab 'kannab kätel'? Teeb kõik ette taha ära, on kõigega nõus, annab kõike, lubab kõike? Muidugi ma jätan sellise maha ja otsin sellise, kes pole tallaalune. Mul on olnud juhus taolisega suhtes olla ja tunne oli nagu ma oleksin olnud s''''t pilpa peal.
See aga ei tähenda, et pole soovitav tähelepanu jagada või näit. teha kodus asju, mida tavaliselt enamasti naised teevad. Võib küll aga naist ei tohi diivanikaunistuseks suruda.


susanna - 20.01.2008 kell 22:49

Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu


Koduse loomuga inimesi leidub nii meeste kui naiste seas. Ja ütlen veel kord, et osad rahunevad, teised mitte.


aga kui nn. petmise nüanss tuleb kooselusse sisse peale turvaliselt ja harmooniliselt elatuid aastaid?
kui kõike on koos ette võetud ja planeeritud ja unistatud ja neid unistusi ka ellu viidud ja lihtsalt ühel hetkel tuleb teadmine, et keegi saab haiget, sest üks partneritest on teinud seda, mis teisele tundus, et meiega nii ei juhtu.


julianus - 20.01.2008 kell 22:50

Mehed otsivad ilmselt vaheldust. Korralikel meestel on jälle see oht, et nende naised hakkavad vaheldust otsima. Leian, et suhtes jääb midagi puudu, kui peab vahepeal küla peal käima.
lisatud:susanna! Teineteist austavatel partneritel nii ei tohiks juhtuda.


LadyButterfly - 20.01.2008 kell 22:52

Korralik mees kannab hoolt selle eest, et naisel vaheldust vaja ei ole, vastupidi ka muidugi


susanna - 20.01.2008 kell 22:58

kooselu on siis täienkoolitus, õppime oma vigadest, et ennetada uusi.


julianus - 20.01.2008 kell 23:00

Lady Butterfly! Korralik mees peaks hoopis hoolitsema, et naisel oleks vaheldust ja ta ei peaks seda mujalt minema otsima.


Rashnu - 20.01.2008 kell 23:00

Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu


Koduse loomuga inimesi leidub nii meeste kui naiste seas. Ja ütlen veel kord, et osad rahunevad, teised mitte.


aga kui nn. petmise nüanss tuleb kooselusse sisse peale turvaliselt ja harmooniliselt elatuid aastaid?
kui kõike on koos ette võetud ja planeeritud ja unistatud ja neid unistusi ka ellu viidud ja lihtsalt ühel hetkel tuleb teadmine, et keegi saab haiget, sest üks partneritest on teinud seda, mis teisele tundus, et meiega nii ei juhtu.


Nimetagu seda "teiseks nooruseks", "keskeakriisiks" või "vahelduse otsimiseks", kindel on üks - see on andestamatu. Mitte ükski inimene ei tohiks teist niimoodi lömastada. Petetud partner ei kanna enda õlgadel süüd, sest abielutõotuse rikkumine on alati põhjendamatu.
Siin tulebki tõdeda, et sa ei saa olla ühegi inimese suhtes täiesti kindel. 95% küll, aga alati jääb see pisike osa. See võib olla varjul, justkui mõni salakaval tõbi, mis mingil veidral, sageli olematul põhjusel, välja lööb. Selline on inimloomus. Hoolikalt valides viid sa säärase intsidendi tõenäosuse võimalikult madalale, aga elimineerida seda pole võimalik. Võibolla tundun ma liialt pragmaatiline ja kalk, aga olen sellise võimalusega arvestanud, et partner mind petab. Ma loodan, et seda ei juhtu, aga olen mõttes endale selgeks teinud, et teises inimeses ei saa kunagi kindel olla. See muidugi ei tähenda, nagu hingevalu oleks väiksem, aga ilmselt aitab see olukorraga paremini leppida.


LadyButterfly - 20.01.2008 kell 23:03

Julianus, seda ma tegelikult mõtlesingi


Leni - 20.01.2008 kell 23:10

Rashnu, isiklikult sulle*. Sul on mõistusega valitud naine ja eelmised kandidaadid olid ka mõistusega valitud, lihtsalt lähemal vaatlusel osutusid sobimatuteks. Sõnaga, suhted on loodud selle pärast, et need olid mõistlikud, sulle sobivad inimesed (või nii sulle tundus). Siis leidsid selle kõige mõistlikuma. Sa ei vaata tema kõrvalt enam kunagi teisi, sest petmine on andestamatu. Kas sa pead õigeks seda, et inimene lülitab armumise; mõistusevastase, pöörase kire; sellest saadavad elamused oma elust välja? Kas see on teadlik valik kõrgemate eesmärkide nimel või sa ei ole kunagi kogenud ja ei huvita ka?

*teised võivad ka vastata, kes tunnevad, et see nende olukorda kirjeldab


officer - 20.01.2008 kell 23:14

siin üks jutupaunik paneb minu meelest juba pikemalt segast,...... seega vastandades ennast selle ajuinvaliidiga väidan,et see petmise või mittepetmise wärk oleneb ainult sellest,keda petetakse või ei peteta!
Ja ei mingit paatoslikku lubadusi,vandeid,etc, vaid ainult see,et ollakse nii hea partner,et nn. petmise isu partneril ei tule.... ja see oleks ratsionaalne vestlusteema...
Ja siis edasi võib arutada,mida pidada petmiseks ..... sealhulgas mõelda omandiinstinktile ja muudele suht madalatele tunnetele


ohakas - 20.01.2008 kell 23:18

Nii palju õigeid mõtteid öeldud,
näiteks,
et enne kui abiellud õpi partnerit tundma, kooselus paku teisele vaheldust, mõista, saa aru jne.
Nii loomulikud asjad ja inimene vuristab need ette kui enesestmõistetavad, teatakse mis on õige ja mis vale, kuidas peab ja kuidas mitte,
aga ikkagi tehakse vastupidiselt.
Mees kannab kätel,
tähendab liiga hea ka olla ei või
Siis kehtib naise kohta samamoodi, et liigse usinusega ei maksa koristada ja süüa teha .

Enda jaoks olen asja lihtsaks teinud, püüdnud järgida ja elanud nii, et
ela ise ja lase teisel elada - on aidanud.


Rashnu - 20.01.2008 kell 23:22

Tsitaat:
Algne postitaja: Leni
Kas sa pead õigeks seda, et inimene lülitab armumise; mõistusevastase, pöörase kire; sellest saadavad elamused oma elust välja? Kas see on teadlik valik kõrgemate eesmärkide nimel või sa ei ole kunagi kogenud ja ei huvita ka?



Jah, pean seda täiesti õigeks. Olen veendunud, et armastus kujuneb ajapikku ja rajaneb ratsionaalsusele. Olen pöörast kirge tundnud, aga sellega paralleelselt töötab minu peas analüsaator, mis hindab olukorda. Ma ei tunne sellisest pöörasest elust karvavõrdki puudust, olen seda piisavalt kogenud siis, kui oleksin pidanud mängima liivakastis. Sellest aitas täiesti.


LadyButterfly - 20.01.2008 kell 23:24

Just, liiga hea ei tohi ka olla.
Tean üht ideaalset paari, kel tekkis abielukriis, päris raske ja pöördumatu aga nad siiski ponnistasid. Millalgi mees kurtis: ta on hea, väga arusaaja jne aga pagan, mind ajab närvi see kui ma laseks, kohendaks ta mu sokke ka jalas'.
Nii et, üle pingutada ka ei maksa


Leni - 20.01.2008 kell 23:26

Aa, vaata, jälle vääritimõistmine. Minu jaoks pöörane ei tähenda kõrtse ja neid muid asju. Pöörane armastus tähendabki seda, millena ta kõlab - armastust. Kirglikku. Seda võib harrastada ka kodus titelappide vahel, aga tunne iseenesest peaks olema pöörane. Irratsionaalne. Ideaalne inimene oleks ilmselt see, kes mõistuspäraselt on sobiv ja tekitab samas niisugust tunnet. Aga kui palju neid ideaalseid valikuid on...


Rashnu - 20.01.2008 kell 23:30

Mu abikaasa tekitab minus selliseid tundeid, pole temaga kunagi igavust tundnud. Minu sõnavaras "pöörane" kirjeldab hedonistlikku ja moraalitut.


julianus - 20.01.2008 kell 23:34

Armumise eest pole me keegi kaitstud, isegi kooselus. See on ilmselt loomulik, et aastatega tunded oma partneri vastu muutuvad ja tekivadki ahvatlused.


delilah - 20.01.2008 kell 23:34

Vat titelappidega askeldamine ja kirglik armastus ei kõla minu väikeses ajusopis absoluutselt kokku.
Õnneks on minu potensiaalne ohver õnnelikult naisel


LadyButterfly - 20.01.2008 kell 23:39

Julianus, iga armumine, ei pea tähendama oma senise partneri petmist või koguni maha jätmist. Armumisest on võimalik mõistusega üle olla ... kui on tahtmist


delilah - 20.01.2008 kell 23:40

Naistel ehk küll, Leedi, aga kas ka meestel?


julianus - 20.01.2008 kell 23:41

Täitsa nõus.


LadyButterfly - 20.01.2008 kell 23:42

No jah, naistel ju ainult üks pea mõtlemiseks


officer - 20.01.2008 kell 23:44

...kui naine ikka arvab,et mees on temaga ainult seepärast,et nad kunagi omavahel kokku said ja mõned lapsed hankisid ...... siis jahh.
Ja kui see naine on äraunustanud ka selle,et ta juhuslikult naisteraffas on....siis ka jahh


Lola69 - 20.01.2008 kell 23:44

Leediliblik,

see kõlab umbes nii, et meestel kaks küll, aga nood ei saa omavahel kaubale


ohakas - 20.01.2008 kell 23:46

Kas oleks õigus murda truudust kui
.....mees enam potentsiga laiutada ei saa või vastupidises olukorras naine on kaotanud huvi haiguse või misiganes põhjuse tagajärjel
Kas lahutus, partenerile truuks jäämine või siiski ahvatlus....


LadyButterfly - 20.01.2008 kell 23:48

Ma pole kunagi tundnud naist, kes on ära unustanud selle, et ta juhuslikult naisteraffas on.

Lola, tundub, et nii jah


freelancer - 20.01.2008 kell 23:48

Milline mees olema peab

Meestel pole põrmugi keeruline oma naist õnnelikuks teha. Mees peab olema üksnes:

1. sõber
2. partner
3. armuke
4. vend
5. isa
6. õpetaja
7. kasvataja
8. pihi-isa
9. usaldusisik
10. kokk
11. mehaanik

12. kodumasinate installeerija
13. elektrik
14. autojuht
15. kandja
16. koristaja
17. kammerteener
18. torumees
19. puusepp
20. modell
21. sisustusarhitekt
22. seksuoloog
23. psühholoog
24. psühhiaater
25. psühhoterapeut

Ka iseloomuomadused on tähtsad. Mees peab olema:
1. meeldiv
2. sportlik, aga samas
3. intelligentne, aga samas
4. jõuline
5. heade kommetega, samas aga
6. range, samas aga
7. leebe
8. hell, aga samas
9. otsustuskindel, kuid samas
10. romantiline, aga samas
11. mehelik.
12. hea huumoriga ja
13. lõbus, aga samas
14. tõsiseltvõetav ja
15. väärikas
16. vapper, samas
17. kaisukaru, kuid samas
18. energiline
19. hoolitsev
20. loov
21. ideerikas
22. osav, samas
23. tagasihoidlik ja
24. mõistev
25. elegantne, samas
26. järjekindel
27. soe, samas
28. jahe, samas
29. kirglik
30. salliv, aga samas
31. põhimõtteline, samas
32. austusväärne ja
33. üllas, samas
34. praktiline ja
35. pragmaatiline
36. õiglane, samas
37. valmis tegema tema jaoks mida tahes (näiteks pangaröövi vms) ehk siis
38. meeleheitlik (armastusest), samas
39. talitsetud
40. sarmikas, samas aga
41. stabiilne
42. lojaalne
43. terane, samas
44. unistav, samas
45. auahne
46. usaldusväärne
47. austusväärne
48. valmis ohvriteks ning mis peamine,
49. maksujõuline

Samal ajal peab mees pöörama tähelepanu sellele, et ta:
a) poleks armukade, samas siiski huvitatud
b) saaks hästi läbi oma suguvõsaga, kuid samas ei ohverdaks neile rohkem aega kui kõnealusele naisele
c) võimaldaks naisele vabadust, samas siiski hoolitsust välja näidates ja
d) riietuks elegantselt, olles samas valmis kandma naist põlvini mudas, minema rõdu kaudu tuppa, kui ta on võtmed koju unustanud või kinni püüdma ja ohutuks tegema varga, kes on ta käekoti näpanud, kus on eluliselt vajalikud esemed nagu peegel ja huulevõie

On tähtis, et mees ei unustaks:
1. naise sünnipäevi
2. naise nimepäevi
3. teie pulmapäeva
4. teie esimese suudluse aastapäeva
5. naise päevi
6. naise hambaarsti aega
7. teie aastapäevi
8. naise parima sõbranna ja lemmiktädi sünnipäevi

Kahjuks on nii, et isegi veatuim eelnimetatud juhendite järgimine ei garanteeri edu. Naine võib olla näiteks väsinud ideaalse mehe olemasolust tema elus ning võib tunda end mehe mõju all olevat ning seepärast esimese ettejuhtuva kitarrimängijaga putku panna.

Ja nüüd medali teine külg. Mehe õnnelikuks tegemine on tunduvalt raskem.

See tuleb sellest, et mees vajab:
1) seksi
2) süüa
3) armastust

Suuremale osale naistest tunduvad need meeste kõrgelennulised nõudmised äärmiselt orjastavad. Nende täitmine käib üle nende võimete.
Järeldus:
HARMOONILIST KOOSELU ON LIHTNE SAAVUTADA, KUI MEHED LÕPUKS ARU SAAVAD, ET NAD PEAVAD OMA SOBIMATUID NÕUDMISI PIIRAMA.


officer - 20.01.2008 kell 23:48

to ohakas: mis asi on "truudus"....kas väljend mehaanikast,biokeemiast või mentaalsest psühholoogiast?

to freelancer: loodan,et sinu poolt toodud loend ei olnud ammendav


Rashnu - 20.01.2008 kell 23:49

ohakas, abielu on midagi enamat kui neli jalga voodis. Kuidas üldse saab sellise idee peale tulla? Partnereid ühendavad siiski ühised huvid ja teineteise seltsi nautimine, vastastikune lugupidamine ja vaimne sobivus. Kuna siit teemast selgub, et arvukalt inimesi abiellub just eelpool mainitud motiivi alusel, siis soovitan ära lahutada. Säästad teist inimest suuremast hingepiinast.


CowboysCowgirl - 20.01.2008 kell 23:51

Minu kooselu küll ei eksisteeriks kui ma peaksin ennast iga päev tõestama. Minu kooselu toimib, sest olen inimesega kellega võin ennast vabalt tunda, ja seda isegi siis kui arvamused või huvid ei ühti. Ela ja lase teisel ka elada!


freelancer - 20.01.2008 kell 23:52

Tsitaat:
Algne postitaja: officer


to freelancer: loodan,et sinu poolt toodud loend ei olnud ammendav


Jäta nüüd ,need on ainult miinimumprogramm mehele.


Lola69 - 20.01.2008 kell 23:54

Vat seda maksimumprogrammi tahaks küll lugeda


officer - 20.01.2008 kell 23:59

Tsitaat:
Algne postitaja: CowboysCowgirl
Minu kooselu küll ei eksisteeriks kui ma peaksin ennast iga päev tõestama. Minu kooselu toimib, sest olen inimesega kellega võin ennast vabalt tunda, ja seda isegi siis kui arvamused või huvid ei ühti. Ela ja lase teisel ka elada!


normaalse koosolemise eeldus on see,et sa talle iga päev ennast nii tõestad,et sa ise sellest aru ei saagi... sa lihtsalt oled selline


LadyButterfly - 21.01.2008 kell 00:00

Liiga erineva loomuga inimesed ei lase teineteisel iseendaks jääda. Väldid mõningaid mõtteavaldusi või tegevusi, et sind vääriti ei mõistetaks.

NB! Teemat algatades ei pidanud ma enesetõestamist silmas. Ma mõtlesin erinevate inimeste erinevaid seisukohi ja nende tõestamist ... võib ka öelda selgeks tegemist, pealesurumist


Leni - 21.01.2008 kell 00:02

Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu
Mu abikaasa tekitab minus selliseid tundeid, pole temaga kunagi igavust tundnud.
Siis jääb sulle õnne soovida.

Minu elus on olemas üks inimene, kellega ma kunagi kaugemas tulevikus ilmselt abiellun, sest see oleks nii mõistlik. Meil on ühised huvid ja teineteise seltsi nautimine, vastastikune lugupidamine ja vaimne sobivus, meil on isegi sarnane taust, ta on väga heast perekonnast, näeb hea välja, tark ja nii edasi. Armastan ma teda paraku valdava osa ajast nagu venda. Ta on täiuslik. Aga ta ei ole see. Selle pärast see mõistusega valimise mõte mind morjendab, sest ma ikka esialgu ei saa niiviisi. Ootan "esimest ettejuhtuvat kitarrimängijat", kes jalust niidaks, ja loodan parimat.


officer - 21.01.2008 kell 00:03

ok,l.leiblikas,aga siis on tehtud vale valik....

to Leni .... ka suht typical stoory


ohakas - 21.01.2008 kell 00:06

...jah ma teadsin ette , et mu üks viimaseid postitusi tekitab mingeid ´´ purskeid ´´ et see on küll täitsa tobe ja see on täitsa nõme kuidas nii või naa võib mõelda. Ma ei eksinud tore, kui on õigelt mõtlevaid inimesi ja rajalt mitteeksijaid

Kuna sõna truudus põhjustab küsimusi siis ma enam seda edaspidi ei kasuta

Loomulikult on abielu midagi enamat kui neli voodijalga ja partenereid hoiab koos ühised huvid teineteisemõistmine jne.
On tore kui paljud seda järgivad. Kurvaks teeb see, et jäetakse häid inimesi ja lollusest lõhutakse perekondi.

Kui nüüd teemasse tulla siis kaldun harmoonilise kasvamise poolt olema.


LadyButterfly - 21.01.2008 kell 00:07

Off, täiesti nõus. Kurb on see, et sellest ei saada tihti isegi aru.
Või saadakse aru aga on jub liiga hilja, et midagi muuta.


officer - 21.01.2008 kell 00:10

Tsitaat:
Algne postitaja: ohakas
Kurvaks teeb see, et jäetakse häid inimesi ja lollusest lõhutakse perekondi.


sa ohakas ei saa vist (vähemalt minu)pointile pihta .... kurvaks teeb hoopis see,et elatakse koos inimesega ainult! seepärast,et ta hea on


Lola69 - 21.01.2008 kell 00:15

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Liiga erineva loomuga inimesed ei lase teineteisel iseendaks jääda. Väldid mõningaid mõtteavaldusi või tegevusi, et sind vääriti ei mõistetaks.

NB! Teemat algatades ei pidanud ma enesetõestamist silmas. Ma mõtlesin erinevate inimeste erinevaid seisukohi ja nende tõestamist ... võib ka öelda selgeks tegemist, pealesurumist
No see on juba inimestes kinni. Erinevail seisukohtadel võib olla ka ilma end peale surumata.
Vägisi tekib tunne, et kui on paar, siis on ka üks ja ainumas - ühine arvamus. Ei ole ju nii.
Ja seda ka väga erinevate inimeste puhul. Mis muidugi ei tähenda, et poleks dominatseid enesekehtestajaid. Aga nood võiks valikust välja jätta muul kui vaid erinevuse põhjal.

Mina läksin mehele südame järgi. Ja rääkige mis tahate, mõistlikumat valikut on raske teha.


ohakas - 21.01.2008 kell 00:24

võib-olla tõesti...point kui selline..., aga
elatakse koos hea inimesega, ainult........
mõned sõnad , aga seda saab ju pikalt-pikalt tõlgendada
võta või ainult üks lause osa hea inimene ning teine osa miks koos elamine ja juttu jätkub kauemaks.

ja tõde on meil ikka erinev....sõnadel on nii palju värve


Rashnu - 21.01.2008 kell 00:39

Tsitaat:
Algne postitaja: Leni
Minu elus on olemas üks inimene, kellega ma kunagi kaugemas tulevikus ilmselt abiellun, sest see oleks nii mõistlik. Meil on ühised huvid ja teineteise seltsi nautimine, vastastikune lugupidamine ja vaimne sobivus, meil on isegi sarnane taust, ta on väga heast perekonnast, näeb hea välja, tark ja nii edasi. Armastan ma teda paraku valdava osa ajast nagu venda. Ta on täiuslik. Aga ta ei ole see. Selle pärast see mõistusega valimise mõte mind morjendab, sest ma ikka esialgu ei saa niiviisi. Ootan "esimest ettejuhtuvat kitarrimängijat", kes jalust niidaks ja loodan parimat.


Minu asi pole sulle ettekirjutusi teha. Sinu kirjeldatud inimene ei pruugi olla see, kellega sa abiellud, küll aga võid sa kohata sellist, kes on täpselt nagu tema, kuid teie vahel on mingi seletamatu tõmme, mida sõnadesse panna pole võimalik. Mina kohtasin.
Loomulikult võid sa ka 10 ja 20 aasta pärast mõelda täpselt niisamuti, nagu praegu. Põnevuse otsimine ei ole ainult vanuses kinni, siin mängib rolli ka eelnev elukogemus ja iseloom. Mõned on juba sündides ratsionalistid, teised ei muutu sellisteks mitte kunagi.

ohakas, inimeste põhimõtted on märksa sügavamad, kui neid siin kirjeldatakse. See nüansirikkus on kirjeldamatu ja seetõttu tekivad sageli vääritimõistmised.


ohakas - 21.01.2008 kell 00:52

liiga tihti loeme me ainult must- valget teksti arvestamata varje ja liiga tihti ei viitsi ühe sõna taga näha enamat...
kuigi tõesti võiks , sest pikka juttu ei viitsi meist keegi lugeda, vaadates siis mis vaatevinklist tahes ...


sales - 21.01.2008 kell 01:41

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Tsitaat:
Algne postitaja: officer


to freelancer: loodan,et sinu poolt toodud loend ei olnud ammendav


Jäta nüüd ,need on ainult miinimumprogramm mehele.


Samas sa isegi ju tunnistad loendi lõpul, et ühel hetkel keerab naisel niisama üle isegi siis kui see loend oleks 3 korda pikem
Järelikult ei peagi olema ideaalne
Ideaalne inimene on üldse igav inimene ja elu temaga kujuneb paratamatult hingeliseks nuhtluseks


sales - 21.01.2008 kell 01:48

See tuleb sellest, et mees vajab:
1) seksi
2) süüa
3) armastust

[.




Võibolla ei vaja nainegi palju muud?


mmunk - 21.01.2008 kell 10:56

kooselu võiks olla nagu vesi

vee järele tuntakse elulist vajadust
vett saab ootustele vastava(ma)ks muuta
vesi leiab alati optimaalseima suuna ja tee
ja kui see ei vii pärale, siis
vesi aurustub, imbub, jäätub, talletub - kohaneb
aga ei kao!


pisimimm - 21.01.2008 kell 10:58

mmunk, mida sa sööd, et sa nii hästi oskad asju kirja panna?


susanna - 21.01.2008 kell 11:26

eks ikka head ja paremat, mis ta ise kokku valmistab, ma arvan.


officer - 21.01.2008 kell 11:41

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
See tuleb sellest, et mees vajab:
1) seksi
2) süüa
3) armastust
[.

Võibolla ei vaja nainegi palju muud?


...no milleks seda armastust veel,kui seks ja söök olemas ..... või käib see armastus külaelu juurde külavanema kohustusliku lisana?


freelancer - 21.01.2008 kell 14:41

Off
Armastus on nagu alibi tagataskus mida on pärast hea sealt välja võtta ja enda lollust õigustada vabandusega ,et oi aga ma olin nii armunud ja armastusest pimestatud.


anne51 - 21.01.2008 kell 14:42

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Teemat algatades ei pidanud ma enesetõestamist silmas. Ma mõtlesin erinevate inimeste erinevaid seisukohi ja nende tõestamist ... võib ka öelda selgeks tegemist, pealesurumist
Kaldun nõustuma Susannaga, et esimesel kümnel aastal võib nii mõneski peres käia väike võimuvõitlus. Eriti, kui ühel partneril on vähem eneseusku, kui ta on pisut ebakindel, siis on iga "võit" tähtis. Muidugi tekivad sellisest üleolekusoovist pinged. Halb on, kui algavad süüdistused, sest siis asutakse kaitsesse ja ei otsita lahendusi. Halvasti on ka siis, kui ei tülitseta, aga ei otsita ka lahendusi, sest siis algab üksteisest eemaldumine.
Lady, ma ei ole aru saanud, millega sa õieti rahul pole ja võimalik, et ma rääkisin mööda.
Minu arvates saab ka suuremate erinevustega hakkama, kui see eesmärgiks võtta. Lihtsalt peab endalt küsima: kas ma suudan leppida sellega, et teine tahab teistmoodi. Olen näinud, et kõiges kokkuleppele ei jõua ja ma olen hakanud arvama, et ei peagi.
Kas sa tead täpselt, millega sa rahul pole? Vahel on erinevad vajadused ajutised.
Elu käib ikka üles-alla. Sa ju tead seda.


freelancer - 21.01.2008 kell 14:46

Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk
kooselu võiks olla nagu vesi

vee järele tuntakse elulist vajadust
vett saab ootustele vastava(ma)ks muuta
vesi leiab alati optimaalseima suuna ja tee
ja kui see ei vii pärale, siis
vesi aurustub, imbub, jäätub, talletub - kohaneb
aga ei kao!



Mmunk sa unustasid kaks olulist omadust nimetada.

1 Vesi võtab talle pakutava anuma kuju seni kuni tingimused vähegi normaalsed on.
2.Mitte sugugi ebaoluline oleks ka mainida Bernoulli seadust


LadyButterfly - 21.01.2008 kell 14:51

Anne, ma pole enam mitte millegagi rahul. Ei iseenda ega ka teistega ja kogu mind ümbritsevaga. Väga detailidesse ei tahaks kõigi silme all laskuda, nii, et üritan siis kuidagi läbi lillede oma vastused leida

Tõenäoliselt olen ma endale hankinud raskekujulise depressiooni ega taha enam hakkama saada.


anne51 - 21.01.2008 kell 15:07

Lady, siis tuleb arstile minna. Raskekujuline depressioon ei lähe vist päris iseenesest mööda. Aita ennast kõigepealt, siis saad edasi mõelda. Pikaajaline rahulolematus viib selleni, et inimene hakkab tegema negatiivseid järeldusi oma elu kohta ja elu kohta üldse.
Mida ma õppinud olen, on see, et nõudmised ei aita ja kui midagi muuta tahad, tuleb muuta ennast.


LadyButterfly - 21.01.2008 kell 15:20

Ma ütleks, et otseselt nõudmisi ei ole. Olid ainult palved, ootused ja lootused. Järgi on jäänud lootusetus, tigedus, pettumus, kurbus jne.
Kahe sõnaga: p'''se kõik!


Enda muutmise kohta pole mul hetkel midagi mõistlikku kosta. Kui ma normaalne olen, olen päris vaffa tüdruk ja ei tahaks midagi muuta


anne51 - 21.01.2008 kell 15:57

Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu
Mulle meeldib kindlustunne ja peale selle olen planeerimise virtuoos. Aeg-ajalt tuleb teha korrektuure, kuid üldises plaanis olen enda kõikide valikutega rahul, sest need on taganud mulle harmoonilise kulgemise. Abielu on suurim maapealne õnn, kui see põhineb vastastikusel sümpaatial - minu maailmapilt on mulle äärmiselt sümpaatne. Lisaks leian, et abielu püsib mõistuse toel. Ja nüüd lõpetuseks midagi lõbusat, kuid tegelikkusele täielikult vastavat: "Naised on noorte meeste armukesed, keskealiste seltsilised ja vanameeste põetajad." (F. Bacon)
Ka mina arvan, et abielu püsib mõistuse toel, aga mõiste "harmooniline kulgemine" tekitab minus küsimusi. Harmoonia on mõiste muusikast ja on väga küsitav, kas ta muudes eluvaldkondades üldse kasutatav on.
Tsitaat on vana ja tänapäeva mittesobiv. Ja üleüldse tahaks hirmsasti kuulda sinu naise arvamust.


officer - 21.01.2008 kell 16:00

LadyB: sul on positiivses suunas esimene etapp läbi-oled enesekriitilise hinnangu andnud. Nüüd tuleb teha next step, muidu harjud selle depresiivse olukkorraga ära ... tegelt vist kipud juba harjuma?


LadyButterfly - 21.01.2008 kell 16:05

Enesekriitiline läbi huumori olen ma alati olnud ja võimalik, jah, et olengi depressiivse olukorraga juba ammu ära harjunud.
Kui järele mõelda, ma ei mäletagi, millal ma viimati normaalne olin


ariita - 21.01.2008 kell 16:09

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
See tuleb sellest, et mees vajab:
1) seksi
2) süüa
3) armastust

[.


Võibolla ei vaja nainegi palju muud?


naisena lisaksin, et naine vajab veel kindlustunnet ja kindlat kodu ja usun, et ka mees on õnnelik kui tal samad asjad naisega elades olemas, küülap siis läbi üksteise mõistmise ja "juhendamise" elatakse koos õnnelikult


officer - 21.01.2008 kell 16:10

sa pead enda ümber kiiresti faunat ja floorat vahetama,kahjuks rohkem võimalusi pole


LadyButterfly - 21.01.2008 kell 16:12

Üks hullusärk ajaks kah asja ära


officer - 21.01.2008 kell 16:14

kui,siis midagi seksikat,aga sellest üksi ei piisa!


freelancer - 21.01.2008 kell 16:18

Tagasihoidlikud stringid ka ikka.


LadyButterfly - 21.01.2008 kell 16:20

Stringid on alati tagasihoidlikud, need on peaaegu märkamatud


sales - 21.01.2008 kell 17:40



Aga mul täna 10. tibid kummardusid ja oma 15 sm paistis teksavärvli vahelt seda "nööri" välja - mage...


moonlight - 21.01.2008 kell 19:06

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Ajendatuna teemast erinevad & sarnased.
Mis moodi erinevused teineteist täiendavad?
Tooge näiteid. Seletage lahti. Mida täiendavad, kuidas täiendavad?
Kas tunned end paremini omasuguste seltsis või päevast päeva argumenteerides, tõestades ja nuputades?

No teoorias peaks see teine-teise täiendamine, ning mõlemi heade külgede omandamine ju igati ok olema, eriti kui partnerid selleks valmidust ilmutavad...
No muidugi ma ei tahaks omale parnerit, kes oleks oma minast valmis üldise kooseluõnne nimel loobuma, ning ega ma isegi vist palju loovutada tihkaks.Pealegi tunneksingi vist ennast paremini siis, kui partnerile oma seisukoha tõestatud saaksin, ning vastupidine võiks ilmselt siis ka toimida....teoorias...
Sest paraku reaalses maailmas on keegi alati domineerivam pool ja teine pool siis peaks nagu pisut allasurutud olema....
Kaks kõva kivi ju....


LadyButterfly - 21.01.2008 kell 19:23

Krt, Moon, sa napsasid mu mõtte! Eile mõtlesin sellele mida Rashnu oli kirjutanud enda ja oma kaasa kohta. Mulle on jäänud mulje, et kaasa on sama kange ja tugev isiksus kui tema ja siis torkaski pähe küsimus: kaks kõva kivi ju head jahu ei pidavat jahvatama


moonlight - 21.01.2008 kell 19:27

No küllap see ikka Rashnu pimestatud ego on, mis laseb neid kahe kõva kivina näha
Üks on raudselt pehmekesem


ariita - 21.01.2008 kell 20:13

kõva kivi võib olla tolerantne ja seejuures ikkagi naisele tugevam pool


susanna - 21.01.2008 kell 20:17

kaks kõva kivi jahvatavad küll, aga jahvatavad valmis väga kõvad väänikud.
eks sellega ongi nii, et alguses pannakse üksteist proovile, et vaadata, kus teise nõrgad kohad on(seda kõike muidugi mitte teadlikult), hiljem üritatakse need erinevused sünkrooni ajada ja tegelikult nii see kahe kange suhe toimib.aeg-ajalt lihvitakse konarlused ja minnakse aina edasi.


moonlight - 21.01.2008 kell 20:17

aga siis ma ei julgeks teda kõvaks kiviks enam nimetada


tiivitaavi - 21.01.2008 kell 23:37

Konstanteerin lihtsalt fakti*

Mees peabki olema:

sõber
partner
usaldusisik
kokk
mehaanik
kodumasinate installeerija
elektrik
autojuht
torumees
puusepp
sisustusarhitekt
seksoloog
psühholoog
psühhoterapeut

Iseloomuomadused:
intelligentne
hästi kasvatatud
range
kohusetundlik
vastutusvõimeline
otsustuskindel
romantiline
mehelik
hea huumoriga
väärikas
vapper
hoolitsev
ideerikas
osav
mõistev
elegantne
järjekindel
soe
kirglik
salliv
põhimõttekindel,aga vajadusel minema
kompromissile
praktiline
õiglane
stabiilne
lojaalne
sarmikas
auahne
usaldusväärne
suure ja hea südamega
ja
maksujõuline
soovitavalt mitte armukade
võimaldaks naisele piisavalt vabadust
esiplaanil pere,seejärel suguvõsa

neid aasta-ja tähtpäevi tean segi,neid pole vaja temal meeles pidada
mees ei vaja lihtsalt
sexi
süüa
armastust,vaid
Kodu

mida naised vajavad?
Turvalist Kodu


*aluseks Freelanceri üks eelnevatest postitustest


moonlight - 21.01.2008 kell 23:46

Vähemalt välja mõtlesid, ehkki jätkuvalt omi mõtteid mitte...
Noplehullu--aitavad lenduripoiss ja Freegi on gentelmann
(sry, et nüüd ise rüüpan pisut )
Aga teemassetulles, siis ei saa toimida selline peremudel, kus lõputult andestatakse ja koolitatakse....
Krt. ma ei mõista häste, et kas inimesed lähtuvad üksnes kepist, et poffik, mis seal ajukoore all on?
No mingid eeldused, selleks et Temakest üldse tahta, peaks ju olema,,,,+ visiitperiood!!!
Vägisi näib, et mõned siinsetest külastajatest päevapealt oma lastele ema-isa võtavad?


sales - 22.01.2008 kell 01:08

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu
"Naised on noorte meeste armukesed, keskealiste seltsilised ja vanameeste põetajad." (F. Bacon)

Tsitaat on vana ja tänapäeva mittesobiv. Ja üleüldse tahaks hirmsasti kuulda sinu naise arvamust.


Tänapäeval on NAINE 30-aastaselt esimeses nooruses, 40-aastaselt - teises nooruses ja 50-aastaselt esimese arnastuse kordusversioonis


moonlight - 22.01.2008 kell 01:12

..jah, sest viimasel juhul nad hakkavad horoskoobitüdrukuteks


sales - 22.01.2008 kell 09:20

on need 3 tärminit kooselus suured komistuskivid igale mehele:
30-aastasel naisel lähevad lapsed lasteaeda või isegi kooli ja siis ta võib märgata, et mees polegi nii eriti särav seltskonnalõvi kui abielludes paistis ja on teisi... palju huvitavamaid isiksusi
40-aastase naise mehel võib enamasti kasvanud olla juba paras õllekõht ning seksis on ta ka rutiin-mis-rutiin ning iseteadev ego kargab tal ka lakke...
50-aastasest naisest üritab tümikas mees teha noort vanaema, kuid see naine võtaks hoopis seksist veel viimast... ja võtabki, kui saab


Myrk - 22.01.2008 kell 11:58

No kuulge, võetakse sealt, kus võtta annab. Mis te kõnnite ringi pass käes, et vanus jumala eest meelest ei läheks. Ja Salesiga tahan kohe väga nõustuda.


moonlight - 22.01.2008 kell 12:03


Hmmm, siis Mürk on pealtpoolt viitekümmet...
Ei oleks uskunudki tegelt...
Kui aus olla, siis ma saan ülehomme 70-seks


Myrk - 22.01.2008 kell 12:09

Mnjaa, vähemalt pool mis Sales ütles, on tõeks osutunud. Järelikult see, mis ta väitnud, peab vett. Miks peaksin kahtlema teises pooles.


sales - 22.01.2008 kell 14:42

Tsitaat:
Algne postitaja: moonlight

Hmmm...
Ära nüd palun solvu, aga kas ma sain ikka õigesti aru, et Sina kargaks pigem 50-seid?



elu parim on seni olnud 48-aastasega... ja see oli pea sama mis 28-aastasega, kuid parem kui 38-aastasega, ent see ei pea nüüd mingi reegel ka olema, öeldakse ju - elus mõib kõike ette tulla peale oma


Rashnu - 22.01.2008 kell 19:19

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Krt, Moon, sa napsasid mu mõtte! Eile mõtlesin sellele mida Rashnu oli kirjutanud enda ja oma kaasa kohta. Mulle on jäänud mulje, et kaasa on sama kange ja tugev isiksus kui tema ja siis torkaski pähe küsimus: kaks kõva kivi ju head jahu ei pidavat jahvatama


Kaks kõva kivi jahvatavad head jahu ainult siis, kui nad ühel lainepikkusel on. Mingisugune võimuvõitlus käib alati, aga piirid on siiski maha tõmmatud. Jah, alati ei viitsi ma tõesti vaidlema hakata, kas peaksime valima punktist A punkti B jõudmiseks tee nr 1 või nr 2, teisest küljest otsustan mina reeglina nt millal teha remonti, kuidas veeta õhtut, mida osta poest. See ei ole stiilis "mina ütlen ja kõik", vaid on lihtsalt ajapikku välja kujunenud. Loomulikult arutame omavahel asjad läbi, vastasel korral muutub see türanniaks. Kaks väga tugevat isiksust saavad omavahel läbi juhul, kui nad üldjuhul on sarnasel seisukohal ja valmis teinekord üksteisele järgi andma. Kui sa arvad, et me ei tülitse, siis eksid. Sellistel hetkedel lendavad taldrikud ja hääled karjutakse ära, aga poole tunni pärast on rahu majas.
Meie põhiline erinevus on selles, et mina olen väga ratsionaalse mõtlemisviisiga, tema mitte. Selles osas on minu ülesanne talle...kuidas nüüd öeldagi....selgitustööd teha. See on mõnikord väsitav, aga mulle meeldib juhtida.


Lola69 - 22.01.2008 kell 23:03

Aru ma ei taipa miks kõik kooselus pidevalt käivale võimuvõitlusele rõhuvad?

Aga, Rashnu, mina arvan, et sa vajad hädasti hoopis kaasa poolset selgitustööd. Pähh, ratsionaalne mõtteviis Nagu mingi püha lehm.


tiivitaavi - 22.01.2008 kell 23:11

Naised,ärge vaielge Rashnuga,selline mudel töötab.


Lola69 - 22.01.2008 kell 23:13

Ja siis?
Egas see ainumas mudel ole.

Aga noh, kui muudmoodi elada ei oska kui võideldes võimu pärast, lasku käia.


Rashnu - 22.01.2008 kell 23:22

Ega võimuvõitlus alati halba tähenda. Nimetagem seda siis tööjaotuseks. Mina olen see, kes ütleb viimase sõna ega lase tal libastuda, tema aga keerab mind vastavalt vajadusele sobivas suunas.

Kui kaks kanget inimest koos elavad, siis seal toimub paratamatult võimuvõitlus. Elaks ma koos malbe daamiga, siis poleks sellest haisugi.


tiivitaavi - 22.01.2008 kell 23:27

Rashnu
mis sellest malbest siis saab?

Ütle kohe välja ,et tegelikult igatsed küll


officer - 22.01.2008 kell 23:29

Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu
Meie põhiline erinevus on selles, et mina olen väga ratsionaalse mõtlemisviisiga, tema mitte. Selles osas on minu ülesanne talle...kuidas nüüd öeldagi....selgitustööd teha. See on mõnikord väsitav, aga mulle meeldib juhtida.


....nii armas....nii eeskujulik..... nii positiivne:


Rashnu - 22.01.2008 kell 23:41

Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Rashnu
mis sellest malbest siis saab?

Ütle kohe välja ,et tegelikult igatsed küll


Mida ma igatsen? Malbet? Temaga suhte loomine ning abiellumine oli kaalutletud otsus. Ma mõtlesin pikalt, kas tema muud positiivsed omadused kaaluvad selle üles. Kuna tema näol on tegemist inimesega, kes mind sõnadetagi mõistab ja meil on ühised huvid, siis jõudsin järeldusele, et võin teha selle iseloomuomaduse puhul järeleandmise. Kui mul oleks olnud valida kahe sellise inimese vahel, kes erineksid üksteisest ainult malbuse astme poolest, siis valiksin loomulikult rahulikuma eksemplari. Lihtsalt kuldvõtit ootama jäädes võid lõpuks laudaukse pulga saada. Täiuslikku varianti pole olemas ning tuleb leppida peaaegu täiuslikuga.


tiivitaavi - 22.01.2008 kell 23:43

Sinu viimane postitus ei tekitanud minus mingeid uusi emotsioone.

Siiski.
Mulle meeldib võimukas ja auahne mees,aga kõigel on piirid.


Rashnu - 22.01.2008 kell 23:46

Kas see on hea või halb?


tiivitaavi - 22.01.2008 kell 23:49


Lihtsalt mul on tunne,et olen sind kaua aega tundnud ja sa ei tekita minus enam mingeid emotsioone.Ilmselt sellepärast,et olen ise kaa sellise põrgulisega abielus,veel.


Rashnu - 22.01.2008 kell 23:52

See on ju hea, üks põrguline kodus ja teine siin, alati hea ja turvaline olla, kuna tead, et kellegi valvas pilk olukorda hindab.


tiivitaavi - 23.01.2008 kell 00:02

Tead Rashnu,minul on siis turvaline foorumis,kui Off* tiirutab siin oma pommituslennukiga


*off on lihtsalt sümpaatse mulje jätnud endast muud ei midagi


Rashnu - 23.01.2008 kell 00:11

Jah, kasutades tema enda sõnu: ....nii armas....nii eeskujulik..... nii positiivne...nii turvaline


tiivitaavi - 23.01.2008 kell 00:27

Ära ilgu ja irvita ,ma ei tee nalja


Rashnu - 23.01.2008 kell 00:37

Sa pead mulle andestama, kuna tunnen end ohustatuna - sa töötad ju tema poolt juhitud lennukis stjuardessina.


tiivitaavi - 23.01.2008 kell 01:46

jh
head ööd


Myrk - 23.01.2008 kell 02:00

Mh, Rashnu, mida rohkem ma seda sinu filosoofiat loen, seda rohkem mulle tundub, see sinu jutt, teooriana, mitte praktikana. Sa võid sellisest elust unistada. See pole ju tegelikult nii. .
Teooria- teame kuidas ja miks asi peab toimima - miski ei toimi.
Praktika - ei tea miks ja kuidas - kõik toimib.


Rashnu - 23.01.2008 kell 02:22

Myrk, igas kooselus on tagasilööke. Mu abielu ei ole täuslik (milline oleks), aga see vastab mu ootustele reaalses mõttes. Kui kaks inimest teavad, miks nad selle tee valisid, oskavad nad ka vastavalt otsuseid vastu võtta. Alati ei lähe kõik plaanipäraselt, kuid sa pead teadma, millises suunas kõnnid. Ma ei hakka eitamagi, et olen väga järjekindel inimene. Tean alati, kuidas asjad peavad toimima ja ei väsi seda oma perekonnas selgitamast. Abielus olles oled paratamatult sunnitud leppima teise inimese veidrustega. Need häirivad, aga kui oled teinud hoolika valiku, mille puhul tegid kindlaks, kas see tasub end ära, siis suudad sa aktsepteerida selle inimese olemust. Suurim viga, mida inimesed teevad, on see, et nad abielluvad kujutelmaga, kelleks see inimene võib teoreetiliselt saada, mitte sellega, kes ta tegelikult on.


Myrk - 23.01.2008 kell 02:33

Algne postitaja:Rashnu

Tean alati, kuidas asjad peavad toimima ja ei väsi seda oma perekonnas selgitamast.

.................................................................................
Sa meenutad mulle mu seitsmeteist aastast tütart, kes ka kõike alati teab.
Mina kes veidi kogemusi omab, ei arva ammu enam nii.


Rashnu - 23.01.2008 kell 02:47

See sõltub inimese iseloomust. Näiteks pole mina kunagi "armastusest lolliks läinud". Kirglikkus on mu elus jätkuvalt, kuid alati kontrollib mõistus minu südant, mitte vastupidi. Võibolla on see tingitud mu ametist, kus otsuste puhul pole kohta emotsioonidel.

Teismelised on loomulikult targad, selle vastu ei hakka vaidlemagi. Mul on neid endalgi kaks tükki kodus.

Minu väärtushinnangud ja põhimõtted pole aastatega muutunud. Olen lihtsalt jõudnud arusaamisele, et on kaks eraldiseisvat maailma - ideaalne ja reaalne. Kui ma abiellusin, siis oli see mõistmine õnneks saabunud. Vastasel juhul poleks ma temaga kas koos elama hakanud (noored otsivad alati ideaali) või oleks sellele järgnenud kiire lahutus. Täiuslikku suhet ei ole olemas, küll aga rahuldust pakkuv. Kui inimene seda mingil põhjusel aktsepteerib, siis see muutubki nö täiuslikuks.

Miks ma ütlen, et tean, mis kõigile parim? Olen lihtsalt kontrollifriik. Kõik peab alluma minu juhendamisele - nii mu enda kui ka ülejäänud pereliikmete elu. Ma ei lase end kunagi lõdvaks, vaid olen valvel ja otsustan. Tõsi küll, paljud kodutute teemad on sellised, kus ka teistmoodi käitud, aga see selleks.


officer - 23.01.2008 kell 09:06

....nii armas,positiivne,eeskujulik - aga veica loll


pisimimm - 23.01.2008 kell 09:21

Off, aga miks loll, kui tema suudab oma elu nii ära elada? Ega teised ei peagi temast juhinduma...ja kohe teda ka lolliks sõimama.
Siiralt imetlen sellist enesekindlust


officer - 23.01.2008 kell 09:54

mimm-hea meelega põhjendan : kodaniku kirjatükkidest,mitte ainult selles teemas, lööb kandva ideena välja reaalne enesekiitus ja isiklik promo,mis võiks olla omal kohal algklasside perekonnaõpetuse tunnis. Samas pean ma selliste "soovmõttelist" laadi nõuandeid meile,kes rõhuvalt oleme oma pereelude kogemustelt tunduvalt arenenumad,kui tema,meile(ok-vähemalt minule!) solvavaks .... liiati kumab sealt läbi tema "mina kirjeldustest" otsene vale, suunatud primitiivselt eelkõige siinsetele naisinimestele,kellel (kahjuks)ühe osapoolega perest pole just kõik adekvaatne,võitmaks ühiskondliku õhkamist,et "oi kui eeskujulik ja ihaldusväärne"
Sellised kirjatükid oleksid kindlasti õpetlikud ja vajaliku ntx. kuuvalgusele,ajutormile,etc....ja seda kindlasti U2U kaidu


pisimimm - 23.01.2008 kell 10:13

Nõus Sinugagi, Officer, kuid nagu ma ütlesin, kui TEMA (ja ta naise) elu toimib nii ja nad suudavad seda ka nautida (mis ei tähenda, et see teiste jaoks oleks vastuvõetav, mõeldav, arusaadav, normaalne), siis see ei tohiks meid, kui kõraltvaatajaid ju siiski häirida... ja seda enam ei tohiks me teda selle eest sõimata lolliks... Igaühe jaoks ju toimib just meile arusaadav/vastuvõetav elumudel. Minu jaoks on pigem huvitav lugeda sellistest näidetest...kuna ma ise ei suudaks iial sellise inimesega koos elada, kes domineerib ainuisikuliselt ja kelle arvamus on ainuõige... Aga näed, keegi suudab ja on veel ka õnnelik (silmas peetud siis hr. Rashnu naist)

Lisatud: minu jaoks on kooselu siiski harmooniline kokkukasvamine läbi pideva täiendkoolituse


officer - 23.01.2008 kell 10:23

OK,mimm: olen nõus sinu õhutusel tema ees vabandama oma avalikulu hinnangu esitamise eest!
Ilmselt on tema kirjatükkidel eesmärk,mille mina liigitaks virtuaalonanismi alla(vabandan ette)


officer - 23.01.2008 kell 10:30

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Lisatud: minu jaoks on kooselu siiski harmooniline kokkukasvamine läbi pideva täiendkoolituse


Lisaks mimmi lisale:väldiks anatoomilist kokkukasvamist,aga kooselu on kindlasti eksisteerimisvorm,kus ei ole never eesmärgiks osapoolte domineerimine, vaid mõlemapoolne mentaalne soov pakkutada vastastikku rahulolu absoluutselt kõiges! Vähemaga mina ntx. nõus ei ole!


Myrk - 23.01.2008 kell 10:30

Jep. Ma tõesti imetlen off sinu inimese tundmist. Ma ei tea miks aga, mulle tundub sinu väide, elutarga ja küpsena. Üritasin ka kuidagi mõista anda, et kuidas asjad tegelikult käivad, aga ju mõne eneseimetlust ei väära mingid vihjed.


Rashnu - 23.01.2008 kell 10:32

Iga inimese arvamus on tema silmis ainuõige. Võimukamad ei karda seda lihtsalt välja öelda. Minu eesmärk pole kedagi ümber kasvatada, igaüks elagu nii, nagu see talle sobilik tundub, küll aga väljendan oma arvamust, sest on inimesi, kes saavad sellest mõne idee. Analüüsin alati hoolikalt võimalikke valikuid ning kalkuleerin, milline neist osutub kõige efektiivsemaks. Selline on minu nägemus õigesti elatud elust, sest säärasel moel olen saavutanud enda eesmärgid.
pisimimm, ma ei ole mingisugune hirmuvalitseja, kes alati oma tahtmise läbi surub. Minu eesmärk on võtta vastu selline otsus, mis tooks maksimaalse heaolu. Mõnikord tuleb see idee minult, teinekord abikaasalt. On valdkondi, kus ma teen suurel määral kompromisse (nt sisustus), aga on asju, mille puhul ma tean, et suudan kainelt mõelda ja see on parim kõikidele inimestele. Ma ei pressi oma vaateid peale, vaid selgitan väga põhjalikult, eriti koduses miljöös, miks need on (minu arvates) ainuõiged.
officer, kas sa tõesti usud, et mulle lähevad korda sinu sõnavõtud? Ma ei ole mitte kunagi tundnud muret selle pärast, mida teised minust mõelda võivad. Olen rahul iseendaga ja soovitan sinulgi selleni jõuda.


officer - 23.01.2008 kell 10:36

Rashnu: Ma ei kujutaks endale ette olukorda,kus ma endaga rahul oleks,.....ja mitte kunagi ma ei kavatse jõuda selleni!
Püüa eksisteerida oma rahuloluga edasi ja ära teisi sellega tüüta!Ettetänades officer!


Rashnu - 23.01.2008 kell 10:38

Iseendaga rahulolu muudab elu palju nauditavamaks. Sul on alati võimalus minu postitusi mitte lugeda, sest kui ma tahan mingi teema all sõna võtta, siis seda ka teen.


anne51 - 23.01.2008 kell 14:37

Tsitaat:
Algne postitaja: officer
kodaniku kirjatükkidest,mitte ainult selles teemas, lööb kandva ideena välja reaalne enesekiitus
liiati kumab sealt läbi tema "mina kirjeldustest" otsene vale, suunatud primitiivselt eelkõige siinsetele naisinimestele,kellel (kahjuks)ühe osapoolega perest pole just kõik adekvaatne,võitmaks ühiskondliku õhkamist,et "oi kui eeskujulik ja ihaldusväärne"
Olen arvanud või mulle on tundunud, et Rashnu kirjeldab ennast meile ja enesekiitus ei ole eesmärk omaette. Valetamises ei oska teda kuidagi kahtlustada ja ihaldusväärseks ei pea seda inimtüüpi mitte üks raas.
Usun jätkuvalt, et issanda loomaaed on väga kirju ja inimtüüpe palju. Meil on siin marssaleid ja kriitikuid, poliitikuid ja lüürikuid, hoidjaid ja hävitajaid.


Rashnu - 23.01.2008 kell 17:35

officeri näol on tegemist inimtüübiga, kes on võtnud südameasjaks endaga rahuloleva ja enesekindla inimese minapildi kõigutamise. Olen selliseid oma elus piisavalt kohanud, neil kõigil kipuvad olema teatud ühised jooned, kuid ma ei hakka talle siinkohal psühhoanalüüsi tegema. Mõnele inimesele näib enda mainimine ja isiklike väärtushinnangute tutvustamine ning põhjendamine eneseeksponeerimisena. Varem või hiljem mõistavad nad, et teatud inimesed on endaga niivõrd rahul (see ei tähenda sugugi teiste halvustamist), et neid ei kõiguta mitte miski. See võib olla neile häiriv omadus, sest rahulolu tahavad kõik inimesed saavutada, lihtsalt vahendid on erinevad, kuid mina ei ole mitte kunagi võtnud südameasjaks meeldida teistele inimestele. Miks ma peaksin? On väga vähe inimesi, kes näevad tõelist mina (perekond), ning ülejäänutele pole rohkem vaja. See on neile kaartide kätte mängimine. Mina lihtsalt võtan elu lahinguna, kus tuleb strateegiliselt mõelda ja see sobib mulle.