
kumb peaks mehe elus olema tähtsamal kohal, kas ema või naine?
millist mehe eluetappi sa silmas pead,kõik oleneb sellest
ma mõtlen naise all elukaaslast, abikaasat, pruuti
Mis imelik küsimus.
Kui ema peaks tähtsam olema siis mees ei peaks naist võtma
mul oli lasteaias ka juba oma pruut,aga emme oli veica olulisem
arvan, et kõige täpsema vastuse annab sulle enda elukaaslane/mees.
Tsitaat:
Algne postitaja: officer
mul oli lasteaias ka juba oma pruut,aga emme oli veica olulisem![]()
Kui keegi neist kolmest sellise küsimuse tõstatab, on suhetes midagi katki. Mina pole sellise küsimusega kokku puutunud.
Kui täiskasvanud mees veel ema põllesabast kinni hoiab, siis kindlasti ei saa teda täiskasvanuks nimetada.Ja mõned mehed ei saagi iial täiskasvanuks.
Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
arvan, et kõige täpsema vastuse annab sulle enda elukaaslane/mees.
Minu arust ei saa siin olla mingit valikut.Kõik on paika pandud sellega kellega sa elad.
Tsitaat:
Algne postitaja: emme
Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
arvan, et kõige täpsema vastuse annab sulle enda elukaaslane/mees.
oma mehe arvamusega olen ma täitsa rahul![]()
Ma arvan,et probleem on selles ,et ema vahelesegamine noorte ellu on muutunud väljakannatamatuks.
Ära mürgitada sellised kes tulevad teiste elu korraldama.
Tsitaat:
Algne postitaja: emme
kumb peaks mehe elus olema tähtsamal kohal, kas ema või naine?
Oleneb ilmselt sellest, kui kaugele emast elama minnakse, sest ema on ema, aga kui ta iga päev minia silme ees ei virvenda, siis võib lausa
nii juhtuda, et ema enne lahutust ära sureb.... kahjuks on selliseid vanemaid, kes ei loobugi vahelesegamisest 
kunagi seltskonnas tuli antud küsimus jutuks ja lõpuks jõudis arutelu sinnamaale, et kui upuksid sinu naine või ema, kumma sa enne päästaks, siis nii
mõnigi naisemees ütles et ema, sest naise saab alati uue võtta
:
siis pole õige mees
ja pole oma naist väärtustanud.
võtnud teda kui asja, keda saab vahetada,
kurb.
see on a la teema kelle sööksid ära esimesena
krt kus see teema kadund on?
Selleks tulebki valida kellega koos elad.See võimalus on inimesel olemas.Kui ta ei oska seda kasutada on see tema probleem.Elu koosnebki valikutest.
Aga kõige parem variant oleks ju, kui naises oleks nii Naine kui Ema ühes
, et mees ei peaks valima. Naine proovigu meelde jätta, mida mees oma
ema juures kõige rohkem igatseb ja proovigu asendada, mõnes asjas
Heakene küll aga kui nüüd ikka tõsiselt vaadata seda teemat siis arvan, et naine
ei tohiks kindlasti olla mehele kui ema, naise kohus on abikaasa olla ja kui mees pole piisavalt lapsepõlves emalt lähedust tunda saanud, siis
täiskasvanuna igatseb ta selle järgi veel rohkem. Samas on ka vastupidine variant, kui liiga palju tähelepanu on pojale pööratud, ei suuda too harjuda
olukorraga kus turvalisust pakkuv ema peaks tahaplaanile jääma.
Ähhh.... kes neid asju ikka nii peensusteni oskab paika panna, hea, et mul sellist probleemi pole 
Tsitaat:
Algne postitaja: emme
ma mõtlen naise all elukaaslast, abikaasat, pruuti
Andsid hea võimaluse, pigem küll isegi sundisid Piiblit tsiteerima:
Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!1 Moosese raamat 2:24
Kuna pean end kristlaseks, siis tuginen oma arusaamas sellele kirjakohale.

Mul on kahju meestest, kel on võimukad emad, kes üritavad poega valima sundida. Mitte kõik ei jää kindlaks põhimõttele, mida väljendab habe poolt toodud piiblitsitaat.
lapsena ema,pärast naisega elades naine
kui juba piiblit näiteks tuuakse, siis see pole nii üks ühene. ei saa pühenduda ainult jäägitult naisele, sest vanemad jäävad vanemateks ja ükskord
vajavad nad laste abi.
esimene käsk ütleb: Austa oma isa ja ema, et su käsi hästi käiks ja sina kaua elaksid maa peal!
Piibli sõnad on õiged. Aga kui valida ema ja naise vahel siis mõlemad võivad ju olla ühtviisi hoolitsevad ja armastavad, aga üks asi jääb ju ometi mida ema anda ei saa, aga naine teeb seda hea meelega. Pole valikut.
Tsitaat:
Algne postitaja: emme
kunagi seltskonnas tuli antud küsimus jutuks ja lõpuks jõudis arutelu sinnamaale, et kui upuksid sinu naine või ema, kumma sa enne päästaks, siis nii mõnigi naisemees ütles et ema, sest naise saab alati uue võtta:
No mehega, kes on mamma sabas kinni, on keeruline elada.
Kui ikka juba naine võetud, siis ...
eks mees peabki naise poole hoidma, kuid ema jääb emaks, nagu isa jääb isaks. naisi võib vahetada vanemaid mitte.
terve elu ämma ja minia omavahelist hõõrumist lahutada pole ka kerge. tavaliselt on selles süüdi nii ämmad kui miniad. kus peres ühed, kus teised, kus
mõlemad. paljudes aga polegi vastasseisu.
Mulle tuleb kohe pähe sõnapaar ämma poeg.

Kui lapsed veel väikesed olid, siis sai üks ideaallahendus küll selgeks, et hea on emaga ühes linnas elada, kuid ikka parem kui erinevates
linnaosades, millede vahel on hea ühistranspordiühendus
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Kui lapsed veel väikesed olid, siis sai üks ideaallahendus küll selgeks, et hea on emaga ühes linnas elada, kuid ikka parem kui erinevates linnaosades, millede vahel on hea ühistranspordiühendus![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: hulkurtom
Tsitaat:
Algne postitaja: emme
kunagi seltskonnas tuli antud küsimus jutuks ja lõpuks jõudis arutelu sinnamaale, et kui upuksid sinu naine või ema, kumma sa enne päästaks, siis nii mõnigi naisemees ütles et ema, sest naise saab alati uue võtta:
Annaks jumal,et sellist valikut kunagi teha ei tuleks aga päästma tõttaks ikkagi ema, mul eluvõlg ta ees ja naisel on vastupidamise ja pääsemise tõenäolisus tunduvajt suurem![]()
ainus õige lahend vb olekski see, et hästikasvatatud mees ei ütleks oma naisele, et esimesena päästaks ema, vaid, et ta loodab, et sellist olukorda
kunagi ette ei tuleks
vanematega koos elamine võib küll probleeme tekitada, parem ikka teatud vahemaa taga.
aga emad ei tohiks olla oma minijate suhtes armukadedad ja miniad ämmade suhtes. tegelikult ma väga ei mõista miks ainult emast räägitakse,
minumeelest isa pole ju vähem tähtis.
olen ka seda märganud, et kui minia ei taha, et poeg vanematega liialt suhtleb ja aitab või koguni kuulab nende nõuandeid, omati on ta pärast
pärimisest väga huvitatud, muidugi kui midagi pärida on.
leian aga täitsa loomulik olevat, et kui laps vanemad pikalt saadab, siis pole mõtet ka vanemate abi või koguni pärandust pärast loota.
samuti vajavad lapsed ka vanaema ja vanaisa, seega suhtlemine vajalik ja üksteisega arvestama peab.
see probleem, et laps emasabast ka täiskasvanuna lahti ei suuda lasta vist rohkem üksikute laste või koguni üksiku ema üskiku lapse probleem. see
mulle suht võõras.
Tsitaat:
Algne postitaja: lati
kui juba piiblit näiteks tuuakse, siis see pole nii üks ühene. ei saa pühenduda ainult jäägitult naisele, sest vanemad jäävad vanemateks ja ükskord vajavad nad laste abi.
esimene käsk ütleb: Austa oma isa ja ema, et su käsi hästi käiks ja sina kaua elaksid maa peal!
just habe! naise poole peab hoidma, kuid just niipalju kui vaja oma pere iseolemiseks. kui naine aga leiab, et vanematega suhelda ei tohi, siis see
ületab piiri mida astuda ka ei või.
konflikt tekkib siis, kui keegi tahab meest või poega ikka jäägitult endale. vat nii ei saa!
naisele jäägu abikaasa roll, emale jäägu ema ja vanaema roll. naine ei saa võtta ei mehe ema ega vanaema rolli ja ämm ei tohi sekkuda pere
siseasjadesse.
Mõtlesin hiljem pool päeva selle dilemma üle, keda esimesena päästa. Olles juba sisuliselt vanaisaeas, näen asju pisut teise nurga alt kui minust
nooremad.
Niisiis - ma ei arva, et mind, kui vanemat, peaks mu poeg või tütar esimesena päästma. Peaaegu nõme oleks see tegu. Vanemate eluülesanne on suuresti
ühel pool, kui nad on oma lapsed üles kasvatanud. Ja seejärel ei olegi see elu enam nii hirmkallis, nagu see noortele tundub... Oleksin valmis oma
elugi vajadusel ohverdama ilma erilise eneseületamiseta. Peaks ainult mõjus põhjus olema.
Pakuksin siin välja teise samavastiku dilemma, mis vanemaid ei puuduta:
Sa hoiad ühe käega sillapiirdest ja teisega oma kuristiku kohal rippuvast kallist. Ühel hetkel tunned, et enam sa ei suuda. Kumba käe lased siis lahti
esimesena???
Habe, sinu pakutud dilemmale ei julgeks mina küll praegu vastata.Seda lihtsalt pole võimalik teha, olemata olnud sellises ekstreemses olukorras.
see viimane habe pakutud varjant on tõesti liiga raske,
naise ja ema päästmine aga tõenäoliselt lihtsam. ega seal mõtle, loodetavasti on üks lähemal ja see loomulikult enne. tõenäoliselt ei hakka valima
isiku järgi vaid päästmis järjekord tekkib ise.
Pakuksin siin välja teise samavastiku dilemma, mis vanemaid ei puuduta:
Sa hoiad ühe käega sillapiirdest ja teisega oma kuristiku kohal rippuvast kallist. Ühel hetkel tunned, et enam sa ei suuda. Kumba käe lased siis lahti
esimesena???
-----------------------------------------------------------------
Kindlasti selle, millega sillapiirdest kinni hoian!
Ma kyll ei suudaks yksi edasi elada teadmisega, et lasksin minu vaga kallil kuristikku kukkuda.
Mul seda kergem, et surma ei karda.
Olen lugenud kahte raamatut, kus öeldakse umbes sama moodi. Üks neist on Piibel ja teise nime ma kahjuks ei mäleta.
1. Abikaasa
2. Lapsed
3. Teised sugulased (ema, isa, õde)
4. Sõbrad
Oli umbes nii, aga täpselt ei mäleta paraku.
Aga muidu olen täiesti nõus selle järjekorraga. Lapsevanemate kohustus on laps üles kasvatada kindlalt ja siis laps lahti lasta oma elu peale.
Loomulikult peaks nii mehele kui naisele kõige tähtsam olema oma kallim.
Nagu ka teiste loomadega loomarigis, emme ja issi kasvatavad lapsed üles ja siis lasevad nad vabaks.
Vihmakass
Ilus on lugeda sellest suurest ja ilusast ja puhtast.Need sõnad moodustavad selle kuidas me mõtleme.Konkreetses olukorras olles ei pruugi need mõtted
enam olla sellised ja ka teguviis mitte.Inimene on loodud egoistiks ja need dzoti ette viskumised ja teisega seltsis suremised on seni ilusad kui
tuleb kätte aeg sellega tegelema ka hakata.
Meenutage juttu meestest ja kirikule lubatud kingitustest.
Elu näitab et olukorras kus küsimus puudutab su isiklikku eksistentsi muutub inimese mõttelaad kardinaalselt.Ei olda enam nõus end ohverdama-niiväga
soovitakse ise just elama jääda.
Tsitaat:
Algne postitaja: vihmakass
Pakuksin siin välja teise samavastiku dilemma, mis vanemaid ei puuduta:
Sa hoiad ühe käega sillapiirdest ja teisega oma kuristiku kohal rippuvast kallist. Ühel hetkel tunned, et enam sa ei suuda. Kumba käe lased siis lahti esimesena???
-----------------------------------------------------------------
Kindlasti selle, millega sillapiirdest kinni hoian!
Ma kyll ei suudaks yksi edasi elada teadmisega, et lasksin minu vaga kallil kuristikku kukkuda.
Mul seda kergem, et surma ei karda.
Arvan, et reaalses olukorras hoiaksin oma kallist inimest kinni kuni yks katest lahti laheks - ma ei tea kumb kasi tugevam oleks. Oma meest ma
vaevalt, et hoida jouaksingi - ta ikka minust palju raskem!
Kui tegu oleks lapsega, siis hoiaksin viimseni ja kukuksin koos temaga. Mis puutub vanematesse, odedesse, vendadesse, siis neid mul pole!
Ja arge mulle raakige, et reaalses olukorras kallim karjuks mulle - ela edasi, leia uus mees, ole onnelik ja ma laseksin tal rahus langeda ning
motleksin - jah, sul on oigus kallis
Kui ise oma mehe kae otsas ripuksin, siis hyyaksin ehk ka, et ta lahti laseks! Arvate, et ta taidaks minu soovi
Kunagi siin Tallinnas yks mees otsustas eluga lopparve teha ja vottis naise ja lapsed ka kaasa. Vot see on egoism kui otsustad teiste ja eriti laste
eest!
mulle on ema väga tähtis aga ema ei sünnita mulle last nii et ...... tee omad järeldused, minu jaoks on naine tarbeese.
Ristopaju,seega naine on sinu jaoks sünnitusmasin.
Mitu tooteühikut see tarbeese on siis väljastanud sinu jaoks
lisasin: suuri tarbeesemeid vahetatakse vastavalt läbisõidule ja aastakäigule.Kas sinul käib nii ka naiste puhul?
loomulikult saab pojale tähtsaimaks inimeseks tema naine ja edaspidi lapsed ja sellega tuleb tema emal lihtsalt leppida; vastupidiselt käitudes saab
ta lihtsalt endale kehva minija, kellega jageleb surmani, kui ta ise meelt ei muuda
Tsitaat:
Algne postitaja: ristopaju
minu jaoks on naine tarbeese.
Minu arust peavad mölemad olema mehe elus olulised.Naine kui ühistelaste ema,toetaja ,söber naine.Ja oma ema keda iial ei unustata...ka ilma
tähtpäevadele minematta tehakse paar telefoni könet paar korda nädalas et kuidas tervis jne.
Mitte kumbki ei tohiks olla vähem oluline.
tegelikult ei saa ju inimesi niimoodi vastandada. üks ei välista teist.
samamoodi võib ju püstitada küsimuse, kas päästaksid lapse või naise, kui valima oled sunnitud.
ma küll ei leia, et kedagi tuleks päästa isiklike eelistuste järgi, vaid ikka olukorrast tingitult, võimalikult kiiremas ja efektiivsemas järjekorras.
võibolla kõigepealt hoopis naabrimees, see juba omakorda aitab päästa mõlemad.
algne teemapüstitus oli aga ikka tavaeluline. kumb peaks olema tähtsama kas naine või ema. see ei puutu päästmis olukorda, sest siis pole aega
isiklikeks eelistusteks.
Ema või naine? Arvan kõik normaalne, kui mõlemad tunnevad, et neist hoolitakse. Olles kunagi noor abielunaine, ja elasin ämmaga ühes majas, tekkis ka
selline küsimus. Kuid ikka mehest oleneb, kuidas suhted kujunevad. Minu mees oskas nii probleemi lahendada, et kumbki tõrjutuna ei tundnud end. Või
olid iseloomud sobivad?
Jah, kuigi suhet hinnata, ühe näite varal pole kindlasti õige.
Tsitaat:
Algne postitaja: Shadow25
Olen lugenud kahte raamatut, kus öeldakse umbes sama moodi. Üks neist on Piibel ja teise nime ma kahjuks ei mäleta.
1. Abikaasa
2. Lapsed
3. Teised sugulased (ema, isa, õde)
4. Sõbrad
Kumb on elus tähtsamal kohal? Õigem oleks küsida, kumba väärastunud maailmapildiga mehepoeg ei eelista?
Kuidas on võimalik, et ema väärtustatakse vähem kui abikaasat? Et võtan naise ja ema kukub kohe tahaplaanile? Topime vanadekodusse, jalust ära. Ütleme
korra aitähh, et mind ilmale tõid ja tõmba nüüd uttu. Või et las ta olla, lapsi ju mugav üleukse vanaemale hoida visata. Imelik suhtumine. Igal
perekonnaliikmel on vastaval eluetapil oma roll täita ja ei saa küsida, kes on nüüd tähtsamal kohal. Ema täidab oma rolli ka peale lapse abiellumist.
Kes tahab ise oma elu lavastama hakata, palun väga, aga siis tulevadki sellised napakad küsimused foorumitesse.
mõistusega võttes on see küsimus muidugi ebanormaalne, tekib mingi tõrge , et kuidas ikka saab olla üks või teine tähtsam
nii kerge on targutada, et varem oleks pidanud mõtlema jne.
et mees lollakas, et ei väärtusta või mehe-ema napakas, aga kõik ei ole ju kahjuks must valge
ja kõik ei hiilga mõisva olekuga ja suhtumisega
Kõiges peab valitsema tasakaal. Pealegi, naine ja ema kuuluvad täiesti erinevatesse kategooriatesse, mistõttu pole võimalik hakata diskuteerima selle üle, kumb on tähtsam.
Kui elad koos ema ja naisega 1toalises korteris, on konfliktid pliidi juures kärmed tulema ning mõlemad osapooled vaatavad küsivalt/ootavalt sinu
poole...
Ja kategooriatest pole sul mõtet neile rääkima hakata!
See on kõrvalekalle. Siin ei ole elu oma loomulikku rada pidi läinud. Arvan, et linnukesed peaks pesast siiski minema lendama. Siis ei tekki konflikte ja lapse-vanemate suhe jääb normaalseks.
Kui on kuhu lennata.
just kui on kuhu lennata
ja kui on ikkagi kiirustatud selle elamisega
ja kui on tehtud kunagi mingeid valesid ostuseid
ja kui on laps, lapsed
oh neid probleeme on ju palju
ja annaks
no ma ei tea
isa narsarus mõistust kõike klattida
aga kõike pikalt kaugele seenele saata on kõige lihtsam
eks ta ole valikud
Situatsioon ei pruugi vaid valedest otsustest lähtuda. Ka väga õigeid otsuseid tehes võib õnnetus/tulekahju/ mistahes senise maailmapildi peapeale pöörata ja sa avastad end kitsikusest, mis on muidugi "kõrvalekalle", aga sellest olenematult reaalsus, milles paljudel tuleb oma otsuseid teha. Ilmselgelt ei saa siin foorumis välja selgitada lõplikku tõde, sest seda ei eksisteeri - kõik situatsioonid on milleski ju kordumatud.
no muidugi seda lõplikku tõde siin foorumis ei saa
paljud seda ootavad?
aga need valikud, otsused määravad küll väga oluliselt edaspidist
see on nagu mõtled, et mu elu on nii räbal
kuulad , aga teiste omi siis jõuad järeldusele, et ise lausa õnnelik
Tsitaat:Kas selles olukorras on mehel üldse mõtet rääkida?
Algne postitaja: habe
Kui elad koos ema ja naisega 1toalises korteris, on konfliktid pliidi juures kärmed tulema ning mõlemad osapooled vaatavad küsivalt/ootavalt sinu poole...
Ja kategooriatest pole sul mõtet neile rääkima hakata!![]()
Ja nii lihtne on ju osavõtmatu ja erapooletuna pealt vaadata, kuidas 2 sulle kõige lähemat inimest tülitsevad???
Või et siis nagu olelusvõitlus, ootan lõpu ära ja valin tugevama?
ema ja naine peavad ise nii targad olema, et ei sea valikuid.
Noo..., kui tüli tõuseb, siis ei ole seda lihtne pealt vaadata ja arvan, et vähe on inimesi, kes seda üldse suudaksid.
Ma pidasin silmas asja arutamist.
Ema ja abikaasa vahelistes tülides peaks valima selle poole, kummal on õigus. 1-toalises on nii ema kui abikaasaga raske elada, isegi ühele inimesele jääb sellest väheseks. Kui kõik kolm veel koos.....
No siin ka see point, et kui naisega sellises kreisiolukorras sideme ema kasuks kaotad, siis jäädki sellele nõiaringile - elukaaslane lihtsalt ei pea
vastu ja lahkub. Kui aga valid küll näiliselt ema kahjuks, on sul potentsiaal ühise jõupingutusega leida võimalus ema juurest lahkumiseks ja omaette
elamise sisseseadmiseks. ja siis langevad ka paljud senised pinged ning paranevad kõik omavahelised suhted. Seda küll siiski vaid juhul kui ema ei jää
kummitama alateadvuslik armukadedus .
Hilisem lisandus: emade armukadedus minijate vastu oma poegade pärast on muideks tõsiselt arvestatav teema, mida aga naispool eriti eneste juures
valdavalt teadvustada ei taha.
Emad peaksid mõistma lapsi ja nende valikuid ja andeks andma,sest tegelikult on see ikkagi ju laste elu ,mitte nende.
lisasin,aga kui on tütar,kuidas siis ema väimehesse suhtub,armukadedusega
Tütarde puhul on sageli esinevaks probleemiks isade armukadedus....
Emad soovivad tütarde puhul sageli alateadlikult et tütrest kujuneks ema kloon. Ja kui see väimeespoja toel kipub nihu minema, siis on süüdi
väimeespoeg.
Siit üsna levinud halvad suhted väimeeste-ämmade vahel.
NB! Ei pretendeeri absoluutsele tõele!
Minu arust on vanematel tähtis ülesanne lapsed eluks ettevalmistada.See kellega nad koos hakkavad elama jäägu laste otsustada.Peresuhted võtame
eeskuju näol oma lapsepõlvekodust,alateadlikult.
Arvan,et mida tugevamatest peredest pooled tulevad,seda püsivam ja tervem on liit.
Tugevama all mõtlesin eluterveid isa,ema suhteid.See on nagu peegeldus.
Millegipärast tekkis mõte et Su postitus ei meeldi lapsi lapsendada soovivatele homo/lesbipaaridele...
Või krt on see hoopis nende eesmärk???
Tõsi,kuidas saab üks mees kahest paarissuhtes kehastuda naise rolli täitma,mis eeskuju sellisest suhtest võtab laps oma loodavasse suhtesse kaasa
No kui kolida pole võimalik, tuleb kaitsta nõrgemat. Reeglina on noor, elluastunud naine nõrgem, seega peab mees teda rohkem toetama. Aga tuleb ette ka variante (nagu ühes teemas siin), kus naine võetakse 30 aastat vanem. Sellisel juhul vajab kaitset ilmselt ahastuses ema. Nii või teisiti leiab üks osapooltest ennast varsti tänavalt, seega soovitan endiselt ükskõik mis hinnaga omaette elamine leida.
Tsitaat:
Algne postitaja: eebenipuu
Tõsi,kuidas saab üks mees kahest paarissuhtes kehastuda naise rolli täitma,mis eeskuju sellisest suhtest võtab laps oma loodavasse suhtesse kaasa![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu
Ema ja abikaasa vahelistes tülides peaks valima selle poole, kummal on õigus. 1-toalises on nii ema kui abikaasaga raske elada, isegi ühele inimesele jääb sellest väheseks. Kui kõik kolm veel koos.....
Tsitaat:
Algne postitaja: nudol
Tsitaat:
Algne postitaja: eebenipuu
Tõsi,kuidas saab üks mees kahest paarissuhtes kehastuda naise rolli täitma,mis eeskuju sellisest suhtest võtab laps oma loodavasse suhtesse kaasa![]()
Issand ise seda teab.
No mis küsimus see selline on? Kui ripud emme küljes, siis ära naist võta.
Ei kannata memmepoegi juba lapsest saati,isesisvusin suht varakult.
Tsitaat:
Algne postitaja: eebenipuu
Mida kaugemal elavad vanemad,seda elutervemad suhted nendega säilivad.Samas aitab see tohutult kaasa enesetundele,et ma saan iseseisvalt hakkama.