Board logo

mis tapab armastuse?
sossuke - 05.09.2008 kell 17:25

mis surmab selle õrna lillekese?

vabandan küünilisuse pärast ette.


tiivitaavi - 05.09.2008 kell 18:15

Sisuliselt võiks öelda ,et armastuse mürgitab kooselu ühise katuse all ämma ja äiaga.


ariita - 05.09.2008 kell 19:50

Kurjus, valelikus ja alkohol.


tiivitaavi - 05.09.2008 kell 20:04

vägivald,liiderlikkus


susanna - 05.09.2008 kell 20:04

usaldamatus tapab.
sealt edasi juba sellega kaasnevad lisad.


kranz - 05.09.2008 kell 20:11

Hoolimatus


tiivitaavi - 05.09.2008 kell 20:14

vastutus-ja kohusetunde teise kraesse sokutamine


Trea - 05.09.2008 kell 20:30

...haiglane armukadedus tapab armastuse...


sossuke - 05.09.2008 kell 20:38

kaalusin pikalt, kas teha poll või mitte. selgub, et "mitte" oli õige otsus.

omalt poolt lisan: soe sõnadeaur, mis suust tuleb.


tiivitaavi - 05.09.2008 kell 20:40

mõrtsukalik omandikirg


DjElvis - 05.09.2008 kell 20:56

Usaldamatus on hullem kui varas. Varas jätab vähemalt midagigi alles, usaldamatus viib
rahu ja rõõmu, andmata midagi asemele.


2mustikas - 05.09.2008 kell 21:21

Ka aeg võib oma töö teha.
Kestev armastus on kahepoolne teadlik egota tahe teineteisele ennast anda, olemas olla.
Kui üks tikke loobib ja teine kuidagi ei sütti, siis saavad ükskord tikud ka otsa !!!.


Myrk - 05.09.2008 kell 21:35

Armastus, mis mehe ja naise vahel sureb loomulikku surma, mõnel hiljem, mõnel varem. Igavest armastust pole olemas, kuigi tahaks uskuda, et on.


linnupoeg - 05.09.2008 kell 22:08

Ükskõiksus ja hoolimatus.


Pipilota - 05.09.2008 kell 22:12

valed.


SinineLiblikas - 05.09.2008 kell 22:13

Pealetükkiv ja ahistav käitumine...Kui ei lasta enam üksi olla vaid käiakse peale kokkusaamistega..Alatasa esinevad mötetud tülid.Isekus....valetamine,mitte usaldamine.
Etteheitmine..jne..


freelancer - 05.09.2008 kell 22:19

ühe osapoole pidev armastuse kerjamine igas modifikatsioonis.


reheline - 06.09.2008 kell 00:07

Raha puudumine. Kohe tüli majas


zahiir - 06.09.2008 kell 02:46

armastus ei küsi raha
mis sest et olen paha
ka minu hing tahab tunda
südamesse rõõmu kanda

anna mulle andeks et olen inimene



luban et ei joo enam nii palju ja ei luuleta


vaarema - 06.09.2008 kell 07:57

Armastus on surematu

See ei tähenda aga seda, et pikemast kooselust armastatuga midagi tingimata välja peaks tulema.
Inimeste soovid ja vajadused on erinevad ja siit ka tülid ning vihkamine. Samas ei ole ju inimene sellepärast vähem armastusväärne, et tal teistsugused prioriteedid on.
Armastus on inimese sees ja ta ei lähe sealt kusagile. Seda armastust tuleb jagada nendega kes su ümber on. Kas seda vastu võetakse või mitte pole niikuinii sinu otsustada ja sellega tuleb leppida.


nudol - 06.09.2008 kell 08:07

Aeg.


jaanely - 06.09.2008 kell 09:39

Valetamine, kahtlustamine, pidev kontrollimine ja süüdistamine.
Kui soovitakse teist endale sobivasse raami vägisi sobitada.
Selgeks rääkimata jäänud asjad, mis seistes hapuks lähevad.
Vahest selgub ka see,et aja möödudes ei ole sellest inimesest, keda armastama hakkasid, midagi järele jäänud.
Inimene on pidevas muutumises ja kui muutumised lähevad eri suundades, siis lõpuks ei leitagi enam ühist keelt.


guttamax - 06.09.2008 kell 10:23

mitte mis, vaid kes...
eks ikka inimesed ise, olles tüdinud rutiinist, ning võimetutena värve vanasse heasse lisamaks, otsimas uut...
armastuse suurim mõrtsukas on muidugi aeg, aga seda vaid juhul kui inimene ajal oma töö teha laseb.
jääb muidugi ka selline officerlik varjant, et ühel koledal päeval avastad, et temakesel oo ikka liiga suured tissid


metsakutsa - 06.09.2008 kell 15:14

Kõik eespool nimetatuist on õige aga lisaksin veel ka egoismi...enda kogemusest.


2mustikas - 06.09.2008 kell 15:48

Tsitaat:
Algne postitaja: jaanely
Kui soovitakse teist endale sobivasse raami vägisi sobitada.
Inimene on pidevas muutumises ja kui muutumised lähevad eri suundades, siis lõpuks ei leitagi enam ühist keelt.


Just, rõhutaksin et tihti armastataksegi ainult oma vaatevälja ja tahtmist mööda. Kõva häälega kohe armastatakse...
Jääb üle küsida , kas oleme valmis armastades painduma. Või ennast partneril juhtida laskma, hea sexi ja romantilise ühtesulamise nimel.
Selle viimase kasusaamise teema panin siia , sest siin on panijaid, kes ei usu platoonilisse suhtesse...


sossuke - 06.09.2008 kell 18:07

Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
Armastus, mis mehe ja naise vahel sureb loomulikku surma, mõnel hiljem, mõnel varem. Igavest armastust pole olemas, kuigi tahaks uskuda, et on.


armastus omab võimet modifitseeruda. ja kui nii, siis peaks olema tagatud õigus ja jõud armastuse kestmisele.

omalt poolt: elupõhimõtete vastandlikkus. kui alguses teed mingeid mööndusi ja pigistad silma kinni, ent mida aeg edasi, seda enam hakkab tunduma, et tegemist on enesevägistamisega. üsnagi kole tunne.

armastus on pime. kurb on siis, kui nägijaks saab.


lati - 06.09.2008 kell 19:44

armastuse tapab irisemine , vingumine, mossis nägu ja tööstressi koduste peal välja elamine.
ükskord saab siiber niikuinii!

aga võib-olla ongi armastuse elushoidmine suurem kunst kui selle, isegi ilma tapmata surra laskmine.


tiivitaavi - 07.09.2008 kell 11:32

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
ühe osapoole pidev armastuse kerjamine igas modifikatsioonis.


Kui sa laiendaks oma mõtet,nimelt minus tekkis kerge äratundmisrõõm


meryli - 07.09.2008 kell 11:36

Armastuse tapab takerdumine rutiini


mmunk - 08.09.2008 kell 09:35

Tsitaat:
Algne postitaja: vaarema
Armastus on surematu
See ei tähenda aga seda, et pikemast kooselust armastatuga midagi tingimata välja peaks tulema.
Inimeste soovid ja vajadused on erinevad ja siit ka tülid ning vihkamine. Samas ei ole ju inimene sellepärast vähem armastusväärne, et tal teistsugused prioriteedid on.
Armastus on inimese sees ja ta ei lähe sealt kusagile. Seda armastust tuleb jagada nendega kes su ümber on. Kas seda vastu võetakse või mitte pole niikuinii sinu otsustada ja sellega tuleb leppida.



LadyButterfly - 08.09.2008 kell 12:37

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
ühe osapoole pidev armastuse kerjamine igas modifikatsioonis.


Imelik väide.
Kui armastust peab kerjama, järelikult on armastus ühepoolne ja kui see on nii siis pole ka armastust mid tappa, sest armastus on alati kahepoolne ja seda jagatakse rõõmuga ilma kerjamiseta

Mis tapab armastuse? Ei tea. Vahel see lihtsalt nõrgeneb, hääbub, kaob ja tõenäoliselt sel juhul pole seda olnudki.
Tõelist armastust, ei hävita ka surm mitte.


mmunk - 08.09.2008 kell 13:41

see viimativäidetu on müüt, mille aluseks on ilmselt paratamatus, et mingi osa lähedase kaotanud inimestest jätab siduvad sündmused lõpetamata. lõpetamata armastus ei ole tõeline armastus, sest sellesse on väga tihedalt sisse põimitud lõpetamata kurbus, süü, enesehaletsus, hirm jms. olles oma elus paar aastat väldanud perioodi jooksul sündmuste lõpetamisega väga tõsiselt tegelenud, julgen väita, et ühestki sündmusest pole võimalik lõpetada ainult positiivset või negatiivset poolt. nii pole ka võimalik "tõeliselt" edasi armastada, ilma sama tõeliselt edasi süüd tundmata, kurb olemata jne.


LadyButterfly - 08.09.2008 kell 16:45

Kas lõpetatud armastus on enam armastus?
Mis iganes sellesse põimitud on, jääb armastus ikkagi armastuseks.
Miks on sündmuste lõpetamine tähtis ja mismoodi seda üldse tehakse? See asi on momendil mulle tiba arusaamatu.


susanna - 08.09.2008 kell 17:07

Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk
mingi osa lähedase kaotanud inimestest jätab siduvad sündmused lõpetamata. lõpetamata armastus ei ole tõeline armastus, sest sellesse on väga tihedalt sisse põimitud lõpetamata kurbus, süü, enesehaletsus, hirm jms.


ma ei saa ka aru, kui armastatu sureb, kuidas saab siis midagi lõpetada, kas ongi seda vaja


2mustikas - 08.09.2008 kell 19:54

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Kas lõpetatud armastus on enam armastus?
Mis iganes sellesse põimitud on, jääb armastus ikkagi armastuseks.
Miks on sündmuste lõpetamine tähtis ja mismoodi seda üldse tehakse? See asi on momendil mulle tiba arusaamatu.

Sündmuste jada saab lõpetada. Mina tegin seda kunagi, kui üksi jäin ja valvasin Muugal suvilaid. Tegin seda spetsiaalse rituaaliga. Mõned neist, kellega lõpetasin niidid, helistasid kohe hommikul mulle ja palusid uut kontakti


LadyButterfly - 09.09.2008 kell 12:19

Terve elu ongi sündmuste jada ja tavaliselt lõpevad need surmaga. Isegi kui ma surema hakkaks, ei näe ma põhjust mingeid suhteid miskit moodi lõpetada - surm lõpetab need isegi. Saan aru, et lepid kellegiga ära või vastupidi, saadad lõplikult kuu peale aga armastus...see on või ei ole, see elab edasi su südames, ükskõik, kas armastatu on manala teele läinud või saatuse tahtel te lihtsalt ei saa koos olla.
Hehh, kohati ma ei usu ise ka, mida ma siin kirjutan aga momendil mõtlen ma nii


freelancer - 09.09.2008 kell 16:26

Leediliblikas
Sinu jutt meeldib ja on teoreetiliselt ilus ja õige.Kuid sa jätad esitamata selle nähtuse teise osapoole.Elu näitab et armastus kui selline nähtus omab igal indiviidil erinevat definitsiooni.

Mis puudutab sinu väljendit et elu on sündmuste jada siis mina pakuks välja et sündmused on alati sekundaarsed-valikud aga seevastu primaarsed.Sündmust ei toimu ilma eelneva valikuta.

Ma kohe naudinguga valaks veel õli tulle.
nn armastuse tapab kohe kindlasti armukadedus.


susanna - 09.09.2008 kell 17:25

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer

nn armastuse tapab kohe kindlasti armukadedus.


millest saab alguse armukadedus, kas ta on igas inimeses juba olemas või annab mingi sündmus sellele põhjuse, et kõik hakkab keerlema vaid selle ümber.


johann - 09.09.2008 kell 18:43

Kui on armukadedus(mitte haiguslik),siis armastus elab edasi.


freelancer - 09.09.2008 kell 19:10

Susanna
Isiklikult mina pole armukade,pole seda kunagi olnud ja ma ei näe ka põhjust miks peaks seda kunagi põdema.Esiteks ei anna see mitte midagi,teiseks on elus huvitavamaid asju sellega oma pead vaevata,Kolmandaks oleks mulle aarmiselt alandav piiluda lauale kasvõi sihilikult jäetud kellegi päevikusse.Ma ei andestaks seda kunagi.

Johann
Ma ei jaga sinu seisukohta kuid aksepteerin seda tänu sinuga peetud kunagisele debatile.


LadyButterfly - 09.09.2008 kell 19:31

Freelancer,
ma ei võta õigust rääkida teise osapoole eest. Ma räägin vaid oma nägemusest.

Jaa, jaa... ja vahel võib hoopis ka armukadeduse täielik puudumine armastusele saatuslikuks saada

Törts kadedust võiks ikka olla, et ma sõnaahtra kaaslase puhul teaksin, et mind ikka vaid omale hoida tahetakse
Kuid jah - libe jää kipub see olema küll.


officer - 09.09.2008 kell 19:36

LadyButterfly: kahju,ilmselt sinu kaaslane on siis aher ka muu,mitte ainult sõnade koha pealt


freelancer - 09.09.2008 kell 19:42

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly

Jaa, jaa... ja vahel võib hoopis ka armukadeduse täielik puudumine armastusele saatuslikuks saada



Ma jääksin su äärmiselt argumenteeritud seisukohta lausa põledes ootama.


mmunk - 10.09.2008 kell 09:21

Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer

nn armastuse tapab kohe kindlasti armukadedus.
millest saab alguse armukadedus


oma(nda)missoovist, mis pole armastusega rohkem seotud kui siga ja frakk. sitt lugu.

mis puutub sündmuste lõpetamise otstarbekusse, siis sel teemal olen sessinatses foorumis korduvalt sõna võtnud. üks lugu, mille olen võib-olla mingis osas varem kirja pannud. mu kasuisa suri tunamullu väga piinarikkalt, jättes meie perre maha teismelise tütre. ehkki me polnud kasuisaga kuigi lähedased, nutsin tema matustel nagu tita. õde ka. ta oli issi tütar korda kaheksa. kui meie jutt puudutab täna mingil moel (kasu)isa, siis on see lausa kehaliselt tajutav, kuidas õe sisemuses hakkab rebenema. kuni ta teeb nö poolel teel suuremat sorti kehalise pingutuse, lükates lõpetamise homsele. tunahomsele. jne. noor inime- veel on jaksu vastu seista. mina matsin kasuisa tol päeval maha; möödunule ja kasuisale mõeldes tunnen vaid rahu. õde kannab teda tänaseni kukil ning ma peaks olema pime ja tundetu, et seda iiveldamapanevat meeltesegadust nimetada tõeliseks armastuseks. kui seda olukorda püüda kirjeldada jõuna, siis on see õe elu suunaga ilmselgelt vastassuunaline.

teine lugu. mullu matsin vanaema. tunnen rahu.

nüüd tahaks lugeda mõnda lugu kellegi sellise kogemuste varasalvest (mitte filmist, raamatust, viienda inimese kogemusest, mida on vahendanud neli inimest), kes kasvõi mõnigi aasta tagasi on matnud lähedase ning tunneb tänini tõelist armastust.


LadyButterfly - 10.09.2008 kell 10:29

Off,
mul on kõik OK. See ju tavaline meeste värk, et heade sõnadega koonerdatakse
Mmunk,
olen matnud lähedasi inimesi, mitte küll viimase paari aasta jooksul... kuid, alles hiljuti meenusid mulle mu kallid vanavanemad... pisar tahtis silma tulla - igatsen neid, samas armastan ma neid endiselt. Nad elavad mu mõtetes ja mälestustes. Asi pole mitte armastuse lõpetamises vaid leppimises ja rahu leidmises.
Teistmoodi armastus - armastus mehe ja naise vahel - kui inimene pole sinuga, oled leppinud lahus olemisega, teadmisega, et nii on õnnelik tema ja sa ise aga südames hoolid sa endist viisi.

Minu jaoks isiklikult võrdub armukadedus hirmuga ilma jääda kallist inimesest, mitte sooviga siduda teda ahjuraua külge


vaarema - 10.09.2008 kell 12:33

Ilma jääda saab ainult sellest mis on sul olemas, st sinu OMA. Kas pliidiraua külge seotult või mitte pole oluline.
Ka austatud raehärra ütles juba "Verekivi" filmis parunihärrale, et mitte keegi pole kellegi oma.
Ilma jääda võid siis kui muld pääle aetud on, niikaua saate ainult lahku minna, mis võib juhtuda kas hirmuga või ka ilma hirmuta
Mõistlikum oleks ilma hirmuta


LadyButterfly - 10.09.2008 kell 14:09

Vaarema,
aga kui sul on naine - sinu naine, st sinu oma naine?
Minu abikaasa - minu oma, mitte sinu või naabrinaise oma. Mingil määral kuulume me kõik kui mitte kellegile siis kellegiga kokku või juurde. Minul pole mitte raasugi selle vastu kui mu abikaasa mind OMA naiseks peab. Pane tähele! Ma ei räägi omanikuna käitumisest. Armukadedus võib lihtsalt olemas olla ja enamasti on see ok, kui see ahistavaks muutuma ei hakka või meelega provotseerima - see seaks aga minu silmis armastuse olemasolu kahtluse alla.
Logisch, et mõistlikum oleks ilma hirmuta aga räägi sa neile.... hirmu võib asrndada ka siis "mitte soovima" väljendiga - teeb ju sama välja.


habe - 10.09.2008 kell 14:26

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Kas lõpetatud armastus on enam armastus?
Mis iganes sellesse põimitud on, jääb armastus ikkagi armastuseks.
Miks on sündmuste lõpetamine tähtis ja mismoodi seda üldse tehakse? See asi on momendil mulle tiba arusaamatu.


Armastus lahkunu vastu on erinev armastusest kohalolija vastu. Lahkunu ja mahajääja huvides on vältida lahkumisest tingitud ahastust ja leina, pikendades selle negatiivse emotsiooniga enda arust oma armastust, tegelikult aga sündmust, mis oma loomult oli paratamatu ja pöördumatu. Lahkunu jaoks ei anna see ilmselt midagi head, kindlasti ka mitte mahajääjale. Hoidkem lahkunule pöialt uutel rännuteedel ja mäletagem soojusega aegu, mil ta oli meiega. Umbes nii peaks välja nägema armastus peale lahkumist minu lolli arusaama alusel...


LadyButterfly - 10.09.2008 kell 14:32

Jube õigus on sul küll aga mind häirib sõna "lõpetatud".
See tähendab lõpp, läbi, finito, unustatud ja peast visatud ilma igasuguste hilisemate emotsioonideta.


anne51 - 10.09.2008 kell 15:44

Tsitaat:
Algne postitaja: vaarema
Armastus on surematu

See ei tähenda aga seda, et pikemast kooselust armastatuga midagi tingimata välja peaks tulema.
Inimeste soovid ja vajadused on erinevad ja siit ka tülid ning vihkamine. Samas ei ole ju inimene sellepärast vähem armastusväärne, et tal teistsugused prioriteedid on.
See on huvitav mõte. Kohtasin seda mõni aeg tagasi netis mingit artiklit lugedes ja nii olen selle üle pisut mõelnud, aga ilmselt mitte lõpuni mõelda osanud, sest ikka tundub mulle, et siin on loogikaviga või midagi, millest ma aru ei saa.
Kas me armastame inimese häid omadusi ja mitte inimest ennast? vaarema armastab inimest, sest ta on armastusväärne ning ainuke häda on selles, et soovid on erinevad, mis ei lase koos elada. Kas inimesed lähevad uuele ringile vana armastus hinges? Kas nad lähevad lootuses, et uue armastusväärse inimesega saab prioriteedid paika pandud?
sossuke, tehes teemat, näib olevat kindel, et armastuse saab hävitada. Tunne kaob. See tunne, mida me defineerime erinevalt või ei oska üldse defineerida. Hiljem arvab sossuke, et see tunne modifitseerub, teiseneb ja selle mõttega olen ma nõus. Läbi rõõmude ja tülide, pettumuste kiuste omandatakse elustiil, mida nõuab kooselu. Või ei omandata. Millist hinda keegi maksta tahab, seda otsustab igaüks ise.


mmunk - 10.09.2008 kell 16:31

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Jube õigus on sul küll aga mind häirib sõna "lõpetatud".


sama mõistmatu on minu jaoks olukord, kus armastus on justkui tsitaat "viimse reliikvia" filmist- hea mees, kes valib jumalatest ühe ainsa välja, parem veel, kes suretab kõik ülejäänud välja.

segadust võib valmistada see, et mina ja vaarema räägime armastusest kui inimese loomulikust emotsionaalsest reaktsioonist välistele või sisemistele ärritajatele- tundest. aga valdav osa siinpostitajatest ei räägi mitte armastusest, vaid suhtest. ja vähe sellest- ühele objektile suunatud suhtest. üks räägib veepiisast, teine Pärnu alamvesikonnast.


susanna - 10.09.2008 kell 16:34

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51

Kas me armastame inimese häid omadusi ja mitte inimest ennast?


armastatakse terviklikkust, st. inimest koos tema omadustega, nii heade kui halbatega.
kui enam ei suudeta leppida selle kõigega mis ühes inimeses koos on, siis ongi lõpp.
lapi, mis sa lapid, aga tulemust pole.
minu nägemus on asjast siis selline.


anne51 - 10.09.2008 kell 16:55

Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk
valdav osa siinpostitajatest ei räägi mitte armastusest, vaid suhtest. ja vähe sellest- ühele objektile suunatud suhtest. üks räägib veepiisast, teine Pärnu alamvesikonnast.
No-jah, aga kas see pole siis loomulik, et rääkides armastusest, räägime me enamasti suhtest?
Tundub, et ma saan isegi aru sellest veepiisa-vesikonna-võrdlusest, aga siinses teemas arvasid enamus, et jutt käibki suhetest.


2mustikas - 10.09.2008 kell 17:09

Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51

Kas me armastame inimese häid omadusi ja mitte inimest ennast?


armastatakse terviklikkust, st. inimest koos tema omadustega, nii heade kui halbatega.
kui enam ei suudeta leppida selle kõigega mis ühes inimeses koos on, siis ongi lõpp.
lapi, mis sa lapid, aga tulemust pole.
minu nägemus on asjast siis selline.

Seega võib öelda, et mida kauem on lapitud ja väsitatud end olematu rahuloluga, seda suurem on tõenäosus, et kuskilt käriseb.
Kohe võib tuua ka siia armukese kaasamise, või (palun andke väljend andeks siis - omamise) suhte, mida võib siin kontekstis ka pidada vana suhte lappimiseks asendus-suhtega, mis vahelejäämisel..........


freelancer - 10.09.2008 kell 19:37

austet Leediliblikas
Ma ikkagi sooviks teada sinu nägemust kuidas armukadeduse puudumine mõjutab armastust viimase suremiseni.

Olen suht jonnakas ja niikuinii ei jäta järele enne kui oled vastanud.

Seepärast meenutan su tsitaati:

Algne postitaja: LadyButterfly

Jaa, jaa... ja vahel võib hoopis ka armukadeduse täielik puudumine armastusele saatuslikuks saada


mmunk - 10.09.2008 kell 19:56

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
aga kas see pole siis loomulik, et rääkides armastusest, räägime me enamasti suhtest?


sama loomulik, kui rääkida vihast, süüst, õnnest, hirmust, eriti vastutusest, kiindumusest vms. või loomutu. sõltub, kas rääkida veepiiskadest, vesikondadest või ookeanidest.


rosita - 10.09.2008 kell 20:05

Usaldamatus.
Ükskõiksus.
Egoism.


LadyButterfly - 10.09.2008 kell 21:19

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
austet Leediliblikas
Ma ikkagi sooviks teada sinu nägemust kuidas armukadeduse puudumine mõjutab armastust viimase suremiseni.

Olen suht jonnakas ja niikuinii ei jäta järele enne kui oled vastanud.

Seepärast meenutan su tsitaati:

Algne postitaja: LadyButterfly

Jaa, jaa... ja vahel võib hoopis ka armukadeduse täielik puudumine armastusele saatuslikuks saada


Kui partner ei ilmuta pisitillukestki armukadedusemärki, võib seda pidada ükskõiksuseks, eriti veel kui koonerdatakse ka heade tähelepnauavaldustega. Minul on selline situatsioon aastaid tagasi olnud ja selline suhe tekitas vaid tunde, et mehest on saanud vend. Seda ei märganud vaid ma ise, ka teised.
Loodan, et oled mu seletusega nüüd rahul


julianus - 10.09.2008 kell 21:27

Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
usaldamatus tapab.
sealt edasi juba sellega kaasnevad lisad.

Mina leian, et armastusele saab saatuslikuks hoopis usalduse kuritarvitamine.
Üldjuhul oleks mingisugune armukadedus siiski normaalne, sest on selline ütlemine: pole armastust, pole armukadedust.


freelancer - 10.09.2008 kell 22:05

Huvitav kas siis tõesti pole olemas mitte mingit võimalust teisele oma poolehoidu näidata kui ainult armukadedus.Kas peab ikka olema ilmtingimata armukade ,et teine mõistaks kooselu vajalikkust.Kas koos laste kasvatamine,ühise kodu omamine ja huvitumine teise poole heaolust on tühine ,kui puudub armukadedus.
Armukadedus on esimene tundemärk vastaspoole usaldamatusest.Või mis veel hullem enese alaväärsustundest.Armukadedus on ju tegelikult hirm oma partneri kaotamise pärast.Vastasel juhul muutuks ju armukadetsemine mõttetuks ajaviiteks.Milleks armukadetseda kui ollakse kindel enese edasisest eksistentsist ja kindlustundest mitte kõrvale tõrjutud saada.

Julianus
Tänu sinule mõistsin miks me oleme nüüd juba 20 ja üle selle aasta koos elanud,me lihtsalt ei viitsi eraldi elada.Ja see et ma pole tema järel luuranud ja näppe kapi vahele torganud on ilmne näide temast mitte lugu pidamisest.


julianus - 10.09.2008 kell 23:08

Jah, kui elatakse koos harjumusest, siis tõesti ei esine selliseid nähtusi, nagu armastus või armukadedus.
See lihtsalt minu arvamus.


LadyButterfly - 11.09.2008 kell 09:33

Mina räägin pisikesest, peaaegu märkamatust, armukadedusest. Kõik oleneb serveeringust ja garneeringust - pisut huumorit asja juurde.
Õige - hirm ja alaväärsustunne. See on inimlik.

Usaldamatus. Ma pole kunagi varjanud, et ei usalda 100% protsenti ennastki, kuidas ma siis teisi usaldada saan? Mu elul pole sellepärast viga midagi, kohati tundub, et olen ikkagi veel liiga usaldav ja avameelne, mis võib valusasti kätte maksta (see väide ei puuduta partnerit).

Enesekindlus. Paljud usuvad ja kuulutavad kõva häälega: "Ei minuga sedasi ei juhtu, minu mees/naine minuga iial nii ei käitu..." ometi samal ajal on mees/naine teab kus, teab kellega.
Mina pole võtnud endale seda julgust ennast kõigist teistest parimaks pidada. Iial ei või teada, mis juhtub homme, ülehomme, kellega ristub sinu või sinu partneri tee...

Tekib küsimus, kuidas ma üldse elada saan? Näe, saan, naeratan ja olen isegi rõõmus. Paanitsen siis kui õnnetus käes. Tulevikult roosa manna mägesid ei oota, vaid loodan lihtsalt turvalist õnnelikku elu endale ja oma perele. Tähtsaim on mõistmine sh. ka armukadeduse mõistmine.

Üks tähelepanek: nuhkimise ja "näpud kapi vahele" peale karjuvad need, kel on mida varjata.


anne51 - 11.09.2008 kell 15:59

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
ühe osapoole pidev armastuse kerjamine igas modifikatsioonis.


Imelik väide.
Kui armastust peab kerjama, järelikult on armastus ühepoolne ja kui see on nii siis pole ka armastust mid tappa
Võib-oola mõtleb free ineseimetlejat nartsissisti? Neil on partner peegliks, kust ennast imetleda. Partner peab lakkamatult teda imetlema, tema erilisust kiitma, aga ise on nad võimetud armastama.

mmunk, sinu õe juhtumi kohta julgeksin arvata, et kuna ta oli teismeeas ja kuna tegu oli lapse-vanema suhte lõpuga, siis on see väheke teine asi. Noore inimese tundeelu on teistsugune ja intensiivset leina ei oska noor ja kogenematu inimene kontrollida.
Ja üldse on erinevate inimeste erinevate armastustega erinevad lood. Kuidas saab olla ühtemoodi näiteks romantilisel idealistil ja küünikul, pragmaatikul ja unistajal?


LadyButterfly - 11.09.2008 kell 22:41

No jah, saan aru küll ja näen paregu ka selgelt, et räägin iseendale vastu, piinlik, aga tundub, et mul pole halli aimugi mis üldse on armastus

Ma ei nimetaks seda siis mitte armastuse kerjamiseks vaid pigem ülistamise, tähelepanu kerjamiseks, jalgealuse musitamiseks...


mmunk - 12.09.2008 kell 11:43

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
mmunk, sinu õe juhtumi kohta julgeksin arvata, et kuna ta oli teismeeas ja kuna tegu oli lapse-vanema suhte lõpuga, siis on see väheke teine asi. Noore inimese tundeelu on teistsugune ja intensiivset leina ei oska noor ja kogenematu inimene kontrollida. Ja üldse on erinevate inimeste erinevate armastustega erinevad lood. Kuidas saab olla ühtemoodi näiteks romantilisel idealistil ja küünikul, pragmaatikul ja unistajal?


ma ei tee üldistusi ühe juhtumi pinnalt. esiteks olen elu jooksul viibinud ligi 50. matusel (pole täpset arvet pidanud). teiseks võtan võrdlemisi lihtsalt üle lähedalasuva inimese tunded-kehaaistingud. kolmandaks, emotsionaalses plaanis ei ole eriti teisi asju- tundeelu võib tinglikult võrrelda johannes itteni värviringiga, kus keskel on valge ja ükskõik millise värvi suunas liikudes jõutakse ikka värvinguga mustani. romantiline idealist ja pragmaatik liiguvad nt armastuse tunnet tundes samas värviskaalas; erinevus tuleneb eelkõige sellest, kui palju on emma-kumma tundes "valget" (nt isetus, õnn, ootusärevus, avatus vms) või "musta" (nt armukadedus, omamishimu, ootused, hirmud, eelarvamused, suletus). nii nagu hingamine ja ainevahetus toimuvad tahtmatult, toimub ka keha reageerimine välistele või sisemistele muutustele (= mõtted, tunded, aistingud). sõltumata east, soost, usulistest tõekspidamistest vms.

olulised erinevused saavad alguse sellest, mida inimene reaktsiooniga ette võtab - väljendab seda, muundab-kannab üle või ei väljenda. nagu energia üldisemalt- maandub, muundub või salvestub (ajutiselt). aga ei kao. ja selles võib tõepoolest üldistavalt väita, et teismeline on justkui mitme maailma vahel ning see mõjutab ka (tunde)elu.

inimese (energia)ressursid pole piiramatud. seepärast on kaheldav nn tõeline surmaületav armastus. isegi, kui lesel õnnestub armastuse tunnet tekitavaid sündmusi esialgu mitte lõpetada, hakkab ta vananedes seda varu kahest otsast tarvitama. nagu nälgija tarvitab kõige pealt ära süsivesikud, seejärel valgud ja viimases hädas rasvad. "tõeline" armastus on selles loetelus valk.


anne51 - 12.09.2008 kell 12:05

mmunk, ma lugesin kohe mitu korda, et aru saada ja jõudsin järeldusele, at ma olen sinuga nõus. Värviringist arusaamisega oli tegu, aga päris kindlasti nõustun sellega, et surmaületavat armastust ei ole. On mälestused - kusjuures head, halvad on ununenud - ja mida aasta edasi, seda vähem mõtteid, mis mälestusi esile kutsuks.


mmunk - 12.09.2008 kell 13:33

guugelda "johannes itten" ja siis vali pildid. saad ilmselt tulemuseks ümaraid, tähekujulisi jms variante tema värviringist


Myrk - 13.09.2008 kell 09:43

Algne postitaja:freelancer

Huvitav kas siis tõesti pole olemas mitte mingit võimalust teisele oma poolehoidu näidata kui ainult armukadedus
_________________________________________

Ma nõustun eelpool, Leediliplika väljaöeldud mõtetega. Ta polegi ju väitnud, et "ainult armukadedus". Arvan, et mõõdukates doosides peavad olema, kõik tunded esindatud, sest see annab kokkuvõttes, tasakaalustatud inimese.
Kõik liialdamised, ka armukadeduse puudumine, teeb mind ettevaatlikuks. See juhul, kui on tegemist mehe ja naise vahelise armastusega, (ehk suhtega) millega on seotud füüsiline ja vaimne armastus.
Isetu armastus mida valdavad, ehk tiibet mungad, on juba teema omaette.
Ja see, kui tugevad need tunded on, oleneb ehk lapsepõlvest, ja vanemate vahelistestest suhtest. Ehk sealt võtame me kaasa hirmud, oma pere ellu.
Ja seda ei saa kustutada ainult sõnadega, ära ole armukade, või vaata mind, mina pole armukade ja tee nii nagu mina ja oledki õnnelik.


freelancer - 13.09.2008 kell 13:24

Mürk nüüd seleta lahti.

Armukadedus - Usaldus

Kui väidad et usaldus ja armukadedus pole takistuseks usaldusele siis valetad endale.Poolik usaldus pole usaldus-samamoodi nagu ei saa olla natuke rase.Natuke usaldada tähendab mitte usaldada.Hirm,et äkki ta vaatab teisi on lihtsalt hirm oma partnerist ilma jääda..Tähendab pead teisi paremaks ja tugevamaks.Looduslik valik ma ütleks.


Myrk - 14.09.2008 kell 10:47

Algne postitaja:freelancer
Mürk nüüd seleta lahti.

Armukadedus - Usaldus

Kui väidad et usaldus ja armukadedus pole takistuseks usaldusele siis valetad endale.Poolik usaldus pole usaldus-samamoodi nagu ei saa olla natuke rase.Natuke usaldada tähendab mitte usaldada.Hirm,et äkki ta vaatab teisi on lihtsalt hirm oma partnerist ilma jääda..Tähendab pead teisi paremaks ja tugevamaks.Looduslik valik ma ütleks.

_________________________________________

See mida kirjutasid, on tõsi. Kuid see on tõde mille järgi sina elad. Minul ei ole see õnnestunud.
See suht isiklik, kuidas me oma hirmudega siin ilmas toime tuleme, ja omale turvatunnet loome. Sinu jaoks on see elu turvaline just nii, kuid kummaline, mina ei tunneks end sinu etteantud mudelis turvaliselt. Ju ma ei suuda end jäägitult usaldada kellegi kätesse.
Jah pean loomulikuks, hirmu, kaotada lähedasi, kaotada elu. Kui puuduks surmahirm, muutuks elu mõttetuks.
Ja vale väide, et ei saa olla natuke rase, ikka saab. Näiteks 1kuu on natuke rase, aga 9 kuud palju rase.
Näide siin, just tõestamaks,kui erinevalt võib, olukorda endale lahti mõtestada.



_


freelancer - 14.09.2008 kell 12:22

tsitaat...Ja vale väide, et ei saa olla natuke rase, ikka saab. Näiteks 1kuu on natuke rase, aga 9 kuud palju rase.

1kord varastada -pole varas......9korda varastada-varas
Ära tule nüüd ütlema ET suhe pole mitte midagi sarnast ja ei saa tõmmata paralleeli-toon kohe teise näite.Ja nagu tõehetke saates näited hakkavad järjest trastilisemaks minema.

Su partneril on kerge-kuni asi pole muutunud süstemaatiliseks,natuke võõrastega sahkerdada,natuke valetada,natuke usaldust kõikuma lüüa-ja kõik on ideaalne.
Samas jätab selline taktika huvitava tunde.Kas mitte pole tegu enese tagala kindlustamises.


Myrk - 15.09.2008 kell 03:14

No, ja mis on selles nii halba, kui ma enda tagalat kindlustan? Mulle sobib see, mõõdukalt seda, teist ja kolmandat.
Lihtsalt kui mängin seda mängu, mille nimi on "elu"
olen valmis nii kaotama, kui võitma.
Ja, kui olen kindlustanud sellisel moel oma tagala, ei raba mind mingid ootamatused jalust.


Tempera - 15.09.2008 kell 08:57

külmus


2mustikas - 15.09.2008 kell 09:36

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Iial ei või teada, mis juhtub homme, ülehomme, kellega ristub sinu või sinu partneri tee...


100 % nõus selle näilise määramatusega.


Myrk - 15.09.2008 kell 21:52

Algne postitaja: freelancer

Nii küüniline inimene nagu mina lihtsalt ei saa enesele lubada luksust kedagi armastada.Seda esiteks

Teiseks on minu jaoks sõnad Ma armastan sind nii devalveerunud ,et nende kasutamine on jumala mõttetu.Võibolla nooruses ma kasutasin neid sõnu-olgugi et ma seda hästi ei mäleta.Teadlikus elus ma neid kasutanud pole,sest elu on näidanud et nendeta saab väga edukalt läbi.Minu hinnangul on turvatunne ja tunne et sinuga arvestatakse ja sind austatakse hulga tähtsamad omadused kui jahumine mingist armastusest.
_________________________________________

Lugedes eelnevat, saan ma täiesti aru sinust, kui pole armastust, siis puudub igasugune võimalus teda tappa.


freelancer - 15.09.2008 kell 22:12


No küll ikka võttis aega.


Myrk - 15.09.2008 kell 22:46

Algne postitaja: julianus

Üldjuhul oleks mingisugune armukadedus siiski normaalne, sest on selline ütlemine: pole armastust, pole armukadedust
_________________________________________

Hakka või uskuma.


natit - 16.09.2008 kell 19:18

Viha tapab armastuse igas asendis, sest korraga ei ole vôimalik vihata ja armastada.


kranz - 16.09.2008 kell 20:04

On küll võimalik.


mmunk - 17.09.2008 kell 08:36

Tsitaat:
Algne postitaja: natit
Viha tapab armastuse igas asendis, sest korraga ei ole vôimalik vihata ja armastada.


isegi, kui räägime armastuse tunde tundmise asemel mingist müütilisest 24/7 kestvast emotsionaalsest olekust, on minu ennast tagasihoidval hinnangul eelmainitu täiesti võimalik. vähemalt mõnes asendis. väga tugev tunne kisub endaga kaasa ka vastand tunde- nii, nagu inimene on võimeline nutma "rõõmupisaraid" (mis tegelikult võib olla tugeva rõõmutunde poolt vallandatud vastand tunne kurbus).

spekulatsioon- selleks, et inimene saaks ennast mingisse tegevusse või olekusse unustada (tunda väga suurt huvi), peab ta olulisel määral üles näitama ükskõiksust ülejäänud tegevuste, asjade või olekute vastu. tal lihtsalt napib ressursse, mistap vallandub huvi vastand tunne ükskõiksus. isegi, kui vastandid aktiveeruvad objektipõhiselt (a la selleks, et tunda üht tugevat tunnet, toimib selle vastand "konkurentide" automaatkaitsena ehk eri tunded on suunatud eri objektidele), ei tähenda see seda, et eri tundeid ei saa tunda samaaegselt. selle heaks näiteks on ängistuse tunne (nimetu hirm ja nimetu igatsus; neidki võib pidada vastanditeks).

tulles tiiruga tagasi armastuse juurde, meenub mitu nn esimest armastajat oma tutvusringkonnast, kes suure armastuse ajal on üsnagi põhjendamatult ja tormakalt läinud tülli oma pere või teiste lähedastega.


natit - 17.09.2008 kell 19:36

Vôimalik on ju ka tülitseda ilma vihata, iga negatiivne emotsioon pole ju veel viha.

Mulle vähemalt näib, et kui inimene on viinud end niikaugele, et ta tunneb viha siis see inimene pole vôimeline oma vihaobjekti samaaegselt armastama. Viha on ikkagi väga tugev emotsioon, mis kaasab kogu inimese energia.

Ära tsiteeri eelmist postitajat, kui on vajadus, siis see osa, mille mõtet tahad kommida. Susanna.


saxcat - 17.09.2008 kell 20:31

mis siis tappis armastuse?
usaldamatus - ta käskis mul tema juuresolekul e-postkasti sisse logida peale seda kui ma sain teada, et ta on mu paroolist teadlik ja käib nuhkimas
valed - "ma magasin" (tegelikult käis sõpradega väljas, naabritüdruk iitsatas kogemata)
lõputu kontroll - iga kahe tunni tagant heliseb telefon kui ma olen teises linnas "mis teed?"
moraalse toe puudumine - "miks sa pead õppima, miks sa pead sinna eksamile minema? miks sa nii vähe siin oled? ja bla bla bla!
pole olemast ideaalset armastust, võiks ju leppida sellega mis on, kuid... mõni ei suuda ja ei taha Seega edu neile!


officer - 17.09.2008 kell 20:39

to saxcat:selline jama ei ole võimalik,vähemalt siis,kui inimene veel kinnises haiglas ei asu


saxcat - 17.09.2008 kell 20:46

Usu mind, officer, selliseid inimesi on endiselt veel vabaduses Aga tead, kõigest tuleb natukenegi õppida Tegelt ma võiks ööd ja päevad jutustada, miks see tüüp peaks hullaris olema Aga see selleks


freelancer - 17.09.2008 kell 21:13

Ja nüüd ütle veel midagi ka neile inimestele kes siiani samasugust elu elavad ja usuvad surmkindlalt et kõik pöördub veel normaalseks ja ilus elu jätkub.

Eeldan,et sul pole selle inimesega enam mitte mingisugust sidet.


paat - 17.09.2008 kell 21:21

ükskõiksus


LadyButterfly - 18.09.2008 kell 08:37

Khm, khm... ei viitsiks enam pikalt vaidlema hakata aga tean, et armastus ja vihkamine võivad ka käsikäes käia.
...kas just kaua aega... võib-olla.


officer - 18.09.2008 kell 09:02

ma ei pea ennast armastuse alal eksperdiks,aga julgen väita,et kui armastus ja vihkamine teineteisele väga lähenenud on ....... siis võetakse neid mõlemaid mõisteid soovmõtlemise tasandil,mis reaalsusest suht kaugel......
Kõigel sellel ilmselt ka ilukirjanduslik taust olemas


mmunk - 18.09.2008 kell 09:03

Tsitaat:
Algne postitaja: natit
Mulle vähemalt näib, et kui inimene on viinud end niikaugele, et ta tunneb viha siis see inimene pole vôimeline oma vihaobjekti samaaegselt armastama. Viha on ikkagi väga tugev emotsioon, mis kaasab kogu inimese energia.



ma ei tea, kas see oli kama, shiva või keski muu hinduistlik armastusega seotud jumalus. igatahes on teda muuhulgas kujutatud tantsimas korjuste peal, ühes käes mahalõigatud pea(d) ja teises käes verine väits. küll teine kultuurikontekst, kuid siiski ilmekas näide vastandlike tunnete tugevast seotusest. pole olemas suuremat armastust sellest, kuhu on "libisetud" ülima raevu või viha (jään vastuse võlgu, kumba neist on kujutatud) seisundist.

samaaegsuse kohta veel nii natuke, et inimene peaks loomuldasa tundma oma lähedaste vastu tugevamaid subjektiivselt negatiivseid tundeid (süü, viha, häbi, pettumine jne) kui suvaliste inimeste vastu tänaval. sest lähedased on lähedased- nende suhtes on ootused kõrgemad, (subjektiivselt positiivsed) tunded tugevamad ning usaldus suurem. eelkirjeldet viha ja armastuse üheaegsuse välistamine on (ainu)võimalik vaid siis, kui suhe ja tunnete tundmine oleksid lineaarsed- üks mõju-> üks vastumõju-> üks tagajärg, mis on omakorda järgmiseks mõjuks. äkki tood mõne tapvalt ausa ja elulise näite lineaarsest suhtest?


saxcat - 18.09.2008 kell 12:02

freelancer, tõsi, enam ma selle tüübiga ei suhtle. Inimene peab oskama edasi minna


natit - 18.09.2008 kell 19:14

mmunk,
hm... ma vist ei tabanud täpselt sinu môtet lineaarsest suhtest ...

Vôimalik, et jumalused tunnevadki kahte emotsiooni samaaegselt, mul pole au ühtegi neist tunda ja ma ei saa järele pärida.
Ma ei väida ka, et inimene pole vôimeline sama inimest vihkama ja armastama. Ma lihtsalt arvan, et korraga kahte emotsiooni tunda pole inimlikult vôimalik, sarnaselt nagu pole inimene vôimeline kahes keha osas korraga valu tundma, üldjuhul on tugevam valu see mida inimese aju indikeerib.


rosita - 18.09.2008 kell 19:16

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Khm, khm... ei viitsiks enam pikalt vaidlema hakata aga tean, et armastus ja vihkamine võivad ka käsikäes käia.
...kas just kaua aega... võib-olla.


Kui armastusest on saanud vihkamine, siis tagasiteed enam ei ole.


LadyButterfly - 18.09.2008 kell 20:36

Jah, kui sellest on saanud... kui armastus on muutunud millekski muuks... aga kui ta on jäänud. Erinevad tunded saavad eksisteerida samal ajal.
Raske on selgeks teha ilma näiteid toomata kuid minu kogemust mööda on see täiesti võimalik, eeldades, et armastus on domineerivam tunne siiski.


officer - 18.09.2008 kell 20:49

julgen arvata,et armastus on armastus ja mingi muu on mingi muu....ehk siis ei saa samaks pidada must räästas't ja Musta merd


LadyButterfly - 18.09.2008 kell 20:51

Kas vihkamine ei või olla hetketunne? Kas väga mitte meeldimine võib olla vihkamine?

Hää küll, ju siis ei tea ma vihkamisest midagi - ja hea ongi, sest sedasamast sõna ma ei salli.


officer - 18.09.2008 kell 20:53

no sa võrdled nüüd veini ja õlu omavahel


LadyButterfly - 18.09.2008 kell 21:01

Kui palju mitte meeldimine siis on vihkamine?
Ütle
See oleneb inimesest. Enda puhul ma siiski millegi/kellegi vihkamist väita ei tahaks - liiga äärmuslik sõna. Asendan selle vihaga


officer - 18.09.2008 kell 21:19

kui sa nüüd küsid tunde kohta,mis käib selle tüübi kohta,kellega elad koos ja ka magad,kas siis kaugemal või lähemal...olenevalt sellest,kas parasjagu teda pseudo vihkad või pseudo armastad...
Kui pead vajalikuks enda vastu veica ausam olla,siis parem nimeta seda harjumuseks ja enda laiskuseks,viimast tahtejõudu kokkuvõttes mõtled sellele kõigele veel ka magusa vahukorra ümber...


LadyButterfly - 18.09.2008 kell 22:15

Miks sa arvad, et ma oma (abi)elust räägin
Ma räägin oma kogemustest, mida ma olen elu jooksul erinevate inimeste puhul kogenud või ka lihtsalt teiste pealt näinud.
...mis puutub sellesse "tüüpi", siis on olnud nii tõuse kui mõõnu aga peab olema miskit enamat kui lihtsalt harjumus, nii laisk ma ka ei ole, et 10 aastat magusat vahtu välja mõelda
Kõik mu rahulolematus, mis on olnud, on vaid mu enda probleem ja vale asjale lähenemine.


Myrk - 18.09.2008 kell 23:00

Selle näo võib kustutada. Näpuviga postitasin valesse teemasse tnx


mmunk - 18.09.2008 kell 23:17

Tsitaat:
Algne postitaja: natit
Ma lihtsalt arvan, et korraga kahte emotsiooni tunda pole inimlikult vôimalik, sarnaselt nagu pole inimene vôimeline kahes keha osas korraga valu tundma, üldjuhul on tugevam valu see mida inimese aju indikeerib.


see, et aju saab tugevamalt ärritajalt tugevamaid signaale, ei muuda ülejäänuid olematuiks, mitteavaldunuiks. labane näide- kui nt klassikalises muusikapalas soleerib metsasarv, siis see ei tähenda automaatselt seda, et ülejäänud pillirühmad on samal ajal vait. isegi, kui me oskamatusest või millegi muu tõttu pole võimelised saatemuusikast instrumente eristama.

energia pole inimese kehas jaotunud ühtlaselt. on punkte, kuhu on seda koondunud rohkem ja nende vahel on liine, kus seda liigub suuremates kogustes. antud hetkel tajun rohkem energiat pealaest 5 cm kella viie suunas (kui nina võtta 12-ks) ning vasaku abaluu "tiivanukist" ca 5 cm kõrgemal. liin jookseb mööda kaela parempoolset tagumist osa, teeb järsu pöörde vasakusse kehapoolde, sumbudes kusagil vasaku neeru kohal. ilmselt olen päeva jooksul väga palju mõttetööd teinud (ausalt öeldes tööpäev alles lõppes), mistõttu varbad külmetavad ning alt poolt on signaalid nõrgad.

põhjus, miks eeltoodu kirja panin- piisab muutusest aistingutes, tunnetes või mõtetes, kui sõltuvalt mõju suurusest muutub ka energia liikumine kehas. kaardistasin kunagi ühe esprimendi käigus oma nn võimalikult puhaste tunnete liinid (viha, kurbus, süü, häbi, hirm jne) ja võin pea panti panna, et energia saab mu kehas lisaks nendele enn pluss ühel moel liikuda ehk teisi sõnu- inimese tundeelus on samavõrd palju (loetagu: vähe) puhtaid värve, kuivõrd neid leidub meile nähtavas maailmas.

armastust ja viha saab üheaegselt tunda nii ühe objekti kui ka erinevate objektide vastu. kes seda ei usu või lihtsalt arvab teisiti (mõlemad on ilmselt ratsionaalsed tegevused, millel pole tunnetega erilist seost), see jälgigu mõned aastad seda, mida talle ta oma keha ütleb.


officer - 19.09.2008 kell 07:51

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Miks sa arvad, et ma oma (abi)elust räägin



...ei arvagi,vastasin sinu olukirjeldusele ning kujutasin ette,et sa endast kirjutad.
Kujutasin oma rikutuses ette,et teiste elu ei lähe mulle korda,vähemalt niipalju,et seda siin ümberjutustada


natit - 19.09.2008 kell 19:41

Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk
armastust ja viha saab üheaegselt tunda nii ühe objekti kui ka erinevate objektide vastu. kes seda ei usu või lihtsalt arvab teisiti (mõlemad on ilmselt ratsionaalsed tegevused, millel pole tunnetega erilist seost), see jälgigu mõned aastad seda, mida talle ta oma keha ütleb.


ma kummardan sinu meelekindluse ees


mmunk - 20.09.2008 kell 21:17

tõele au andes, lihtsam on hoida meel kindel kui üritada ümber hinnata umbes seitse viimast aastat oma elust. saati veel olukorras, kus ma täpselt ei saa aru, mida ma seni valesti olen tundnud või milleks kehaaistinguid valesti tõlgendanud


alandlik - 21.09.2008 kell 18:48

seele tapab suhte leigus


anne51 - 22.09.2008 kell 12:37

Pole ilmas nii ilusat tegu,
mille taga ei valitseks vaen.
Pole puhast tunnet, on segu.
Iga õnnelik hetk on kui laen.
On kui laen, mida võttes saad võla.
On kui võlg, mis on südamel vaev.
Nii on õnne sees ebakõla.
Taga leebuse lõppu on raev.
R. Rimmel

Partnerlus toob esile nõrkusi ja valmistab pettumusi ja kui selleks valmis ei olda või sellega ei lepita, siis räägime nii peentest asjadest nagu armastuse surm.


officer - 22.09.2008 kell 13:05

Rudolf Rimmel'il,nagu ka teistel endistel miilitsatöötajatel, olid tõsised probleemid alkoholiga....


cherlyn - 22.09.2008 kell 23:15

armastust ei tapa mitte miski, kui see sinu jaoks on tänaseks tapetud, siis ei ole seda kunagi tõeliselt sinu jaoks olemas olnud.


harjutan


ANNELY1 - 23.09.2008 kell 12:36

Ei tasu rikkuda kohvi suhkruga ja armastust abieluga.


eebenipuu - 23.09.2008 kell 14:36

Truudusekriisi puhul võtan arvesse,et ükski mees või naine ei suuda vastastikku teineteisele kõike pakkuda.


garinee - 23.09.2008 kell 15:18

tõelist armastust ei tapa miski, kui see on mõlema poolne muidugi. armsama silmis oled sa igas olukorras kena ,armas.isegi lollustega.
sest kuis armastad ei tee ka sa oma armsamaile liiga ju


officer - 23.09.2008 kell 15:35

Tsitaat:
Algne postitaja: eebenipuu
Truudusekriisi puhul võtan arvesse,et ükski mees või naine ei suuda vastastikku teineteisele kõike pakkuda.


...no nii võib ju ajutiselt mõelda,kui sul sellest kergem on


eebenipuu - 23.09.2008 kell 16:20

to officer
kui üksteist austatakse,siis elatakse üle ka teise poole flirt või armulood,kui on teadmine,et teda maha ei jäeta.


officer - 23.09.2008 kell 18:25

eebenipuu: jah,seda muidugi, .... aga minu postitus hoopis ei olnud rahul sinu pessimistliku üldistusega,et ükski ei suuda vastastikku kõike pakkuda.... vähemalt siis,kui need ootused vastastikku balanseeritud on,mis ongi tegelt normaalse suhte aluseks


sossuke - 23.09.2008 kell 19:37

võibolla on ikka inimene ise, kes armastuse ära tapab? aeglaselt ja piinaval viisil.


eebenipuu - 24.09.2008 kell 13:07

Jah õnneks on see pessimistlik,kuna väljaspool suhet on nii nii nii palju ahvatlusi ja inimene on oma olemuselt nõrk


officer - 24.09.2008 kell 13:25

kui väljaspool suhet on nii palju ahvatlusi,siis oled (vist?) vale suhte otsa komistanud....aga seda annab kindlasti parandada


Rax555 - 24.09.2008 kell 14:19

Ma pakuks välja,et aeg ja inimene aitab ise omaltpoolt täie pasaga kaasa.


eebenipuu - 24.09.2008 kell 14:48

Armastuse tapab ootuste konflikt.


Officer,kuna naised ja mehed saavad mõnikord asjadest erinevalt aru,siis ei mõista ma su teksti peale punktiire koos emotikoniga.


d32thangel - 24.09.2008 kell 14:56

armastuse tapab see kui inimesed ei suhtle piisavalt, räägivad teineteisest mööda ja ei vaevu ka kysima kas said asjast õigesti aru


2mustikas - 24.09.2008 kell 16:04

D32thangel, no hakkab juba tulema, aga juurpõhjus on ikka välja rääkimatta.......
miks nad siis ei suhtle piisavalt, miks nad ei küsi..teineteiselt jne.


freelancer - 25.09.2008 kell 15:35

Tsitaat:
Algne postitaja: d32thangel
armastuse tapab see kui inimesed ei suhtle piisavalt, räägivad teineteisest mööda ja ei vaevu ka kysima kas said asjast õigesti aru



Võibolla on siin kirjeldatud inimsuhe tänapäeval in.Mina kui vana kooli inimene küsiks,miks üldse kaks niisugust inimest peaks koos elama.Kas see mitte ei kuulu teema_Sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil. alla


vesielukas - 25.09.2008 kell 16:29

rutiin


freelancer - 25.09.2008 kell 17:17

Vesielukas
Millegipärast arvan,et rutiini tekkimisel ei saa enam üldse rääkida sellisest nähtuwsest nagu armastus.Või arvad et armastus on suur kuid partner on oma rutiinse käitumise ja olemusega persekarvadeni ära tüüdanud.Selleks hetkeks on armastus ammu juba kadunud ja küsimuse all pole enam armastuse tapmine vaid kogu suhte lagunemine.


Tiile - 25.09.2008 kell 17:37

Armastust pole võimalik tappa. Kui objekt enam ei vääri seda tunnet, siis suunab inimene selle teisele objektile.
Armastus on meis endis. Kui see tunne tõepoolest sureb, siis ei suudaks me ju edasi elada.
Siinkirjutajad aga on ilmselt kõik ikka siitilma elanikud


freelancer - 25.09.2008 kell 17:51

Võibolla on erineva käsitluse ja arusaamade põhjuseks see,et sina tood näiteid armastuse kui üleüldise nähtuse kohta kuid teemas on pööratud tähelepanu just armastusele kui kahte inimest siduva nähtuse kohta.
Sinu seisukohaga peab nõustuma.Armastus on jah meis endis ja kõige ehedam ja siiram on inimeses armastus tema enese vastu.Pole armsamat inimest kui ta ise on.Eriti lööb see välja siis kui tuleks loobuda oma eksistentsist teise inimese eksistentsi kasuks.See ongi see mis annab jõu elada edasi.


sossuke - 25.09.2008 kell 19:47

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Eriti lööb see välja siis kui tuleks loobuda oma eksistentsist teise inimese eksistentsi kasuks.See ongi see mis annab jõu elada edasi.


mulle kohe meeldib selline äraspidine filosoofia.


freelancer - 25.09.2008 kell 19:50

äkki soovid ümber lükata ja väita et inimesed pole omakasupüüdlikud ja loovutavad oma õiguse edasi elada kergekäeliselt teisele.

Samas ei tahaks uskuda et inimene suudab muuta oma ajust tulnud käsklusi.Ka need käsklused tulenevad ju ajust.


sossuke - 25.09.2008 kell 20:01

see näib rohkem lapsevanema ja lapse vahelise armastusena. sellisel juhul olen sinuga nõus.

(muidugi kui sa just armastusest tulenevat suitsiidi selle all ei mõtle)

mehe ja naise puhul parem ei kommenteeri.


freelancer - 25.09.2008 kell 20:15

Kas kardad oma mõtteid


Tiile - 25.09.2008 kell 20:22

Igaüks (suhteliselt paljud) ei suuda ennast armastada. Nad lihtsalt ei pea ennast armastuse vääriliseks.
Kes suudab seda, see on elus palju saavutanud.
Ja tähtsaim on see, et nad on siis võimelised ka teisi armastama.


Myrk - 26.09.2008 kell 11:34

Algne postitaja: tiile

Armastust pole võimalik tappa. Kui objekt enam ei vääri seda tunnet, siis suunab inimene selle teisele objektile.
Armastus on meis endis. Kui see tunne tõepoolest sureb, siis ei suudaks me ju edasi elada.
Siinkirjutajad aga on ilmselt kõik ikka siitilma elanikud
_________________________________________

Mina läheneksin teisiti sellele väitele. Armastus, on minu jaoks, kui aastaajad, või lumi jää ja vesi pidevas muutumises.
Kuid elus võib ette tulla olukord, millal on hinges tühjus, ja põlenud puudest järel vaid tuhk. Oled nii tühi, et pole lihtsalt seda armastust, mida suunata kuhugi.
Jah ta võib tõusta tuhast nagu fööniks, kuid selleks võib ikka vahel väga kaua aega minna.





-


Tiile - 26.09.2008 kell 13:27

Nõus. Olen ka ise seesmiselt tuhakspõlenud tunnet kogenud ja raske oli end jälle leida. Kui oled selle üle elanud (kannatanud), siis näed elu jälle hoopis teisest küljest ja alati on ta siis ilusam ja rohkem elamisvääet kui enne.


Caty - 29.09.2008 kell 22:34

ükskõiksus, hoolimatus ja valetamine....


Prayera - 30.09.2008 kell 14:02

siis peaks küsimus olema, et mitte mis tapab armastuse vaid KES tapab armastuse.
Vastus väga lihtne, kes küsib, see tapab!
Kahjuks olen senini vaid tapjarollis olnud....


garinee - 21.10.2008 kell 22:22

et, teinepool ei hooli enam sinust, siis hakkad leidma ju tottraid põhjusi, tulevad valed jne
miks inimesed tavaliselt kohe ei lõpeta suhet,kui näevad, et midagi on korrast ära


habe - 22.10.2008 kell 11:36

Tsitaat:
Algne postitaja: garinee
et, teinepool ei hooli enam sinust, siis hakkad leidma ju tottraid põhjusi, tulevad valed jne
miks inimesed tavaliselt kohe ei lõpeta suhet,kui näevad, et midagi on korrast ära


Kui palju tead sa rahulolevaid paare, kelle vahel mittekunagi midagi korrast ära pole olnud? Selle asemel, et mõista püüda, andestada ja/või andestust paluda, et otsida ja leida üles väärtuslik ühisosa ja seda jätkuvalt vääristada... soovitad sa hüpata ja karata ning elu lõpus tühje pihke jõllitada?

Nu garineee...


Andrew - 22.10.2008 kell 12:15

Kui sa partnerist enam lugu ei pea, siis on halb.


tiivitaavi - 22.10.2008 kell 12:19

Kallis Garinee,
meile,naistele on aegade jooksul usaldatud palju õrnem pool - muutumine.

Mehed hoiavad teadmisi,naised saavad vaid muutuda.
Kui mehelik teadmine ühineb naiseliku muutumisega ongi loodud ühendus,mida võid nimetada "kuni surm meid lahutab."

See on mu isiklik arvamus ega pretendeeri absoluutsele tõele.


freelancer - 22.10.2008 kell 17:51

Paneks siia järele postulaadi naaberrahvaste arusaamast.....
Armastuse tapab see kui mees oma naist ei peksa enam.On kaks võimalust-naine on nii loll et ei vääri peksmist või on peksmine kuskil mujal tõmmanud viimase energia kehast.


maro - 23.10.2008 kell 10:16

Kui ei osata rõõmu tunda tänasest päevast, oma lähedastest, püüeldakse mingi müütilise supermehe (-naise) poole selle asemel, et mõista - tõeline elu, rõõm ja rahulolu on siinsamas su kõrval.


Chess - 23.10.2008 kell 12:03

Hirm, et Sind ei armastata!


Alexandra24 - 04.12.2008 kell 16:57

Mugavus- kui inimene ei viitsi enam pingutada. Kui arvatakse/loodetakse, et nüüd, kui ta minu oma on, pole mõtet enam pingutada. Arvan, et ootamatu sms keset si**a tööpäeva kallilt kaasalt, oleks meeldiv üllatus ja tooks naeratuse näole. Meeldiv õhtusöök kahekesi kuskil, vähe romantikat... Kõik see aitab suhet säilitada. Koos teleka taga õllet juua, ei ole tõenäoliselt ühegi naise unistus. Või küpsiseid nosides seebikaid vaadata, pole just mehele eriti meeldiv väljavaade.

Lisaks ei tahaks siin teie illusioone lõhkuda, aga armukade inimene ei võrdu automaatselt psühh. Armukadedus ei väljendu ainult rusikahoopides ja "voodijalakülgeketti" mentaliteedis.

Ja lõpuks: Ei ole olemas inimest, kes ei tunne/ei ole armukadedust/armukade. Inimeses eksisteerivad kõik tunded ja tundevarjundid. Tähtsam on hoopis see, kuidas neid eristada ja kuidas nendele reageerida!


Otepäämutt - 04.12.2008 kell 17:54

armukadedus


officer - 04.12.2008 kell 17:56

armastuse tapavad tapvalt suured tissid


freelancer - 04.12.2008 kell 21:49

Off
Suured tissid võivad sul põhjustada pimedaks jäämise ja impotentsi-armastust aga mitte tappa.Nagu enamus foorumlasi väidab on armastus igavene.Või kui täpsem olla siis sinnamaani kuni leitakse järgmine suksutaja


habe - 05.12.2008 kell 11:40

Olukorras, kus nad põhjustavad näiteks lämbumise, on sellega ilmselt kaasnev ka jätkuva armastuse lakkamine?