
Kui üx või mõlemad partnerid näevad, et kooselus on midagi ikka väga mäda ja ei tahax enam selle inimese kõrval jätkata, siis kuidas olex kõige arukam lahku minna... loomulikult teeb lahkuminek alati haiget, aga mil moel käituda, et kaaslasele võimalikult vähe haiget teha?
istuda maha ja asjad otsekoheselt sirgex rääkida. tiba haiget küll teeb aga rääkimata jätmine asja veel hullemax teeb.
(Olen mõlemat proovind. Kahjux ühe inimese peal. Siiamaani ei suhtle. Mitte ühelgi moel)
Jah see rääkimine on üx hea variant ja kehtib kõigis olukordades.Minu arust kui ikka inimesega kaua koos oldud siis ta väärib ka seletust ja asjade
klaariks rääkimist mitte et võtad oma seitse asja ja lähed sõnagi lausumata,siis võib tekkida olukord kus üx või teine hakkab ennast selles süüdistama
ja milleks see..pole vaja teineteisele valetada haiget saab keegi niikuinii parem siis juba ausalt ka kõik selgeks rääkida 
Noh... kui mõlemad saavad aru et miskit on mäda, siis lahkuminek on pigem kergendus.
Ikka rääkida asjad selgeks ja alles siis minna...
hea ju kui mõlemad yhel nõul...sis ple ju muud kui asjad lihtsalt läbi arutada..muidugi lahutus on suur muutus nii või teisiti aga ajaga saavad asjad paika...vbl olex mõistlik natsa mingi aeg mitte suhelda....miskit ju ikka oli algul mis kokku viis kuhu sis see kadus ?
Lahutus on lahutus ja ütlemisi tuleb ikka ette.kõik tahavad ju selle enda jaox kergemini läbi elada ning seega võiks veel vähegi arvestada olukorraga
ja kas või sundida olema end rahulik
...ja võibolla tõesti mingi aeg suhtlemises paus teha
andke teineteisele aega haavu lakkuda.
Oleneb milline on eelnav suhe olnud. Kui asi on juba pikemat aega jama, siis ütle otse ja kõik.
Kui muidu on nagu normaalne aga ikkagi tuuned,et ei sobi, siis võta klaas veini, rahulik muusika ja räägi asjad selgeks.
Teine variant vabas looduses - istud õues räägid maast ja ilmast ning siis puudutad ka seda teemat.
Olen ka korra arukalt lahku läinud.Tundus et see suhe oli end ammendanud,mõlema poolt või ei olnud me kunagi selleks valmis olnudki,vaid arvasime
seda.Igatahes jäi sellest koos elust maha laps,kes oli sellel hetkel olemas juba.Kahju oli mõlemal et nii läks aga see oli parim variant.Laps selle
pärast nüüd küll ei kannatanud.Sest tegelikult,peale teineteisest lahti laskmist hakkasime hoopis paremini läbi saama.Ja mis sest et mul on uus
pere,suhtleme endiselt väga hästi oma vahel.Ja kaks meest,endine ja praegune,saavad ka oma vahel vägagi hästi läbi... Üks õnnelik lõpp oli sel lool
mnjah... ma üritan siiani rääkida... aga igakord puikleb tema sellest kõrvale.. ja nii me nüüd oleme.. ei koos, ei lahus.. küll üksteisest kaugel...
aga minujaoks pole asi lõppenud, enne kui kõik selgeks räägitud...
niiet.. ma arvan, et kõige targem on rääkimine.
Kui ikka üksteisele ei ütle, mis meeltes mõlgub, siis võibki vinduma jääda. Haiget teevad paljud asjad niiehknii, mitterääkimine annab aga võimaluse
mõteteks-kahtlusteks, millel polegi nö põhja all. Ja arusaamatustel on omadus enamgi haiget teha kui selgusel, mis annab haavadele vähemalt
paranemiseks võimaluse.
Rääkida peab proovima. see juba teine teema, kui üks tahab rääkida ja teine ei taha kuulda/kuulata.
Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
istuda maha ja asjad otsekoheselt sirgex rääkida. tiba haiget küll teeb aga rääkimata jätmine asja veel hullemax teeb.
(Olen mõlemat proovind. Kahjux ühe inimese peal. Siiamaani ei suhtle. Mitte ühelgi moel)
olen ka sellega päri, et asjad tuleb nö. selgeks rääkida mitte tagantjärgi vinguda...ja tuleks kindlasti seda otse öelda mitte vaikselt krt teab
kuidas teada anda! Aga eks kergem on seda öelda kui teha
kerge muidugi on soovitada, et minge rahulikult lahku, rääkige omavahel
aga kui muidu eestlase kangus välja ei löö, siis sellistes olukordades on ta eriti tunda andev
pole sugugi kerge rahulikuks jääda
aga see rääkimine üksteisega on siiki vaatamata kõigele kõige arukam tegu, sest hiljem jäävad piinama paljud arutamata asjad
kui raske ka otsus pole, vestelge
Lihtsam oleks muidugi, kui mõlemad näevad, kuid kui üks pooltest ainult näeb, siis on olukord keerulisem. Ega keegi ei taha ju tunnistada, et ei sobi
teisega. Rääkimine-rääkimine... Aitab küll. Omadest kogemustestki tean, kuigi jõudis hilja kohale, et on ikkagi vaja rääkida... Nüüd tahakski vist
rääkida ainult, kuid see pole ka lahendus, rääkida ja leierdada ning nutta taga aegu, mida enam tagasi ei saa. Nii et jah, kui rääkida, siis kindlasti
kohe, mitte hiljem.
minumeelest on arukalt ikka raske lahku minna....keegi saab ikka haiget, kui just ei juhtu oema asjaolude kokkulangevus - no et sul teine ja mul
teine ja mõlemad teavad ja juba ammu leppind sellega, jäänd veel vaid vormistamise küsimus....
ausaltöeldes pole kohand arukaid lahkuminekuid...ikka on kellelgi silmad peos.....
Mina läksin oma naisest küll väga rahulikult lahku. Kolisin lihtsalt ära Tartusse. Siis leppisime telefoni teel lahutamise kuupäeva kokku, sõitsin sinna, tegime ära ja oligi korras.
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Kui üx või mõlemad partnerid näevad, et kooselus on midagi ikka väga mäda
Pigem Ray ma arvan, et need suhted on sel juhul juba pikalt mädad olnud, on neid üritatud lappida jms, kuid kui ikka asja ei saa, siis lahutus...
Poolteist aastat proovisin lappida-rääkida, siis enam ei jaksanud. Kolisin välja.
Kui ikka tõsiselt proovitud, siis on kurb küll, et ikka lahku! 
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Kui üx või mõlemad partnerid näevad, et kooselus on midagi ikka väga mäda ja ei tahax enam selle inimese kõrval jätkata, siis kuidas olex kõige arukam lahku minna... loomulikult teeb lahkuminek alati haiget, aga mil moel käituda, et kaaslasele võimalikult vähe haiget teha?
Iga inimene vajab hingamisruumi,teist lämmatades tulevad varsti lahkhelid.
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Kui üx või mõlemad partnerid näevad, et kooselus on midagi ikka väga mäda ja ei tahax enam selle inimese kõrval jätkata, siis kuidas olex kõige arukam lahku minna... loomulikult teeb lahkuminek alati haiget, aga mil moel käituda, et kaaslasele võimalikult vähe haiget teha?
No pole võimalik rääkida,igakord asju selgeks. On maha istutud ja räägitud, räägitud... Ainus asi mis selgeks sai, et on probleem. See oli minule
tõeline üllatus, et inimesega kellega aastaid normaalselt suheldud ei saa kontakti. Kindlasti tema poolt vaadatuna sama pilt. Tundus, et sõnad nagu
pärlid vastu klaasseina, sinna ja tagasi veerevad. Ühel hetkel isegi küsisin kas talle ei tundu, istume siin nagu kaks eri rahvusest inimest, kes
keelt ei valda. Ja püüame meeleheitlikult end arusaadavaks teha, käsi ja jalgu appi võttes.
See juhul kui puder veel tuline. Aga jahtunud pudru
juurest on juba lihtsam lahkuda.
Kuuma putru on jälle kergem aknast välja visata, füüsikalistest omadustest tingituna saab suurema kiirenduse 
Muidugi kui mõelmad saavad aru, et asi on kahtlane, siis tuleb aeg maha võtta ja rääkida.Sest ,milleks end piinata.ükskõik kui raske see poleks on peale rääkimist kergem ja rääkimine on ainuke asi mis toob kaasa õige lahenduse. Iga lõpp on millegi algus ning mingi halb on alati millegi hea!! Elu on liiga lühike ,et seda raisata!!
Algne postitaja:anniTDI
Muidugi kui mõelmad saavad aru, et asi on kahtlane, siis tuleb aeg maha võtta ja rääkida.Sest ,milleks end piinata.ükskõik kui raske see poleks on
peale rääkimist kergem ja rääkimine on ainuke asi mis toob kaasa õige lahenduse
...........................................................................
Aga,kui mõlemad ei saa aru,vaid ainult üks 
Vahest ei aita rääkimine ka,oled nagu lukus ukse ees ja ootad,et see avaneks,aga mingit vastust ei tule.Ja kui oled ise sada erinevat varianti välja pakkunud,siis öeldakse,et aeg näitab,mis meist saab.
Tark naine-või-mees..
Sildasid põletama ei hakka ja solvata ka ei taha..
Et annab pigem lootust, eksole..
Polda ju lukus, kaspole!?!
Lukusolemine tähendaks jalaga perse andmist, aga selline diplomaatia...
Ma ei taha sellise tarkusega naisi kogeda, tõttöelda.
Eelistan pigem jalaga saamist, sest sellised "targad" ei tea ju isegi täpselt, mida nad elult ootavad...
Tegelt usun, et nad nimelt ootavadki ja mõnel mehel kestab paar sokke ka jalas kauem kui...

mida sa siin räägid asju selgeks kui partner ei kuula ja ainult oma arvamust peale surub, lootusetu
kuidas küll minna arukalt lahku peale 10
aastat kooselu ja 2 last, mul on süümekad laste pärast aga ise enam kannatada ka ei jõua...nõiaring.
Arukas lahkuminek kehtib ainult siis kui 2 inimest kes enam koos ei soovi olla on ise ka arukad (mõistlikud).
Kui ikka teine pool on selline,et keerab ära siis pole muud kui kirjuta kiri ja pista jooksu.
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Kui üx või mõlemad partnerid näevad, et kooselus on midagi ikka väga mäda ja ei tahax enam selle inimese kõrval jätkata, siis kuidas olex kõige arukam lahku minna... loomulikult teeb lahkuminek alati haiget, aga mil moel käituda, et kaaslasele võimalikult vähe haiget teha?
et poleks enne ega peale lahku minekut kisa ega kära, nii, et ka mitteosanikud saaks lahkujaid takka järgi "järada", sest küla teab
tavaliselt rohkem kui ise teadki, sellist "lõbu" küll ei maksaks teistele inimestele teha
Ah pole mul kyll mahti ringi vaadata, mida küla minust arvab, kui enda murega tegelen. Iseenesest mõista, ei lähe oma asja küla tänavale klaarima, ega naabrite kodu ja öörahu rikkuma.
Tsitaat:Kui küsimus on ainult selles, kuidas võimalikult vähe haiget teha, siis on küsimuse vastus lihtne: ei tea.
Algne postitaja: Virgin
Kui üx või mõlemad partnerid näevad, et kooselus on midagi ikka väga mäda ja ei tahax enam selle inimese kõrval jätkata, siis kuidas olex kõige arukam lahku minna... loomulikult teeb lahkuminek alati haiget, aga mil moel käituda, et kaaslasele võimalikult vähe haiget teha?
Jah, nii ta on teema ehk ongi vana, aga igihaljas. Koguaeg kordub see, minnakse kokku ja lahku.
Selles tüli kartuses vindub nii mõnigi abielu edasi. Üks tahab, teine ei taha. Kirja kirjutada ka nagu ei söendata, ikkagi pikalt koos oldud. Ilmselt oodatakse senikaua, kuni teineteist vihkama hakatakse, siis on tüli kergem taluda.
siin timur mainis sildade põletamist
mis tähendab,tark naine ei põleta sildu?
tglt niikaua,kui ta seda ei tee loodab mees,et naine tuleb tagasi ja midagi pole muutunud,
kõik jääb samaks.
Seljataga põlevad kõik sillad,
ning tagasi Sul enam pole teed..
Nüüd kerkigu seal ees
või võllad..
Sind peatada ei saaks ka need...
Sul tee on üks ja nii Sa lähed...
Ootab lõpp või päästad end
kas õnne palju on või vähe--
ei sellest üksi sõltu lend...
Saatus lehvitamas tiibu--
kord pilvedes siis ligi maad
Sa end ta külge kui ka liibud
ka halba siiski maitsta saad..
Midagi taolist kirjutasin 17 aastase poisikesena
Aga minu eelmise kommi "tark" pidanuks õigupoolest vist jutumärkides olema
Pidasin õigupoolest hoopis seda silmas, et ei-tähendab EI ja ülejäänu on : võib-olla..

Ega ma ei rõhutagi sõna *tark*
Ma usun ka, et arukas oleks ikkagi rääkida ja selgitada. Mitte lihtsalt nö kaabut kergitada ja öelda ukse pealt "1päev näeme". Eriti kui ühine laps ka olemas. Oleks enne vähemalt mõni väikegi tüli olnud, olnuks ehk aimu, miks mindi.
ehk need sellised lahkuminekud on tulnud sellest, et pole olnud
arukaid kokkuminekuid
on otsustatud kiirustades ja tehtud valesid valikuid
ja ei saa öelda, et meil on ju laps
ei päästa seegi
vahest nähes mingeid olukordi siis võiks küll arvata , et lapsed on tulnud ka kohe, kui mees püksid maha saab
nii, et pole imestada kui ühel päeval kõik kolinal kokku vajub
aga jah see selline hetkemõte
igal muidugi omad mured
pole olemas arukat lahkuminekut, kui kokku minnakse lollusest.
arukas kokkuminek ehk ei nõuagi lahkuminekut.
Ohakaga, põhimõtteliselt nõus, siin ja praegu, kus kogutud hulk elukogemusi. Kahtlen kas see loeb, kui oled noor, ja ainus asi mis kokku viib, on armastus. Seal arukas, kokkuminek. õnneloos rohkem.
inimlik oleks ju kui osatakse lahku minna ilma kisa-kärata, tagasi tegemata, vaimse ja füüsilise ahistamiseta... ehk on ikka kunagine armastus seda
väärt, et mitte vaenlastena ja üksteist vihates lahku minna
Tsitaat:
Algne postitaja: lati
pole olemas arukat lahkuminekut, kui kokku minnakse lollusest.
arukas kokkuminek ehk ei nõuagi lahkuminekut.
Mina teemaalgatajale küll vastata ei oska, lahkuminekud mu elus on ikka üksjagu dramaatiliseks kujunenud.
Kui mõlemad partnerid on jõudnud järeldusele, et koos jätkata pole mõtet, siis seda võibki arukaks lahkuminekuks nimetada.
Arukas lahkuminek, on nagu ilus unistus. 
On hea kui lahkuminek toimub kompromissidele tuginedes.Pahatihti on lahkuminek närvesööv tatipritsimine ja enese osaluse ülehindamine.
Tihti hinatakse oma osalust meelega üle, kas-või näidates enese üleolekut situatsioonis. Alandades teist osapoolt.
Ah, olgem ausad, reaalselt see nn arukas lahkuminek ei tööta. Vahet pole, kui palju selle nimel on koostööd tehtud, et viisakalt eraldi edasi elada.
Niikuinii tunneb üks mingil hetkel, et teda on petetud ja algab pikk ja piinarikas kättemaks, vahendeid valimata. Veab neil, kellel pole siduvaid
elemente ja saavad päeva pealt lahkuda. Jõudu ja jaksu neile, kes peavad lihtsalt üle elama selle jura.
Võibolla oleks isegi parem samamoodi lahmida, alandada ja sõimata, hoiab vähemalt inimese veidigi kaugemale.
NB! Ei soovita siin midagi peale kiire põgenemise 
Kay
Isiklikult mina tunneb päris palju inimesi kelle teed on mingi aja möödudes lahku läinud.Neil on ühised lapsed ja nad suhtlevad teineteisega nagu
normaalsed inimesed.Lihtsalt stiimulid mis kooselu koos hoidsid olid end ammendanud.Kõike annab teha normaalselt.Kõik on kinni inimestes endis.Ükski
suhe ei lagune nipsust-alati on midagi mis seda kooselu lammutas.Tihtipeale on selle lagunemise põhjuseks valed valikud.Iseasi on selles kuipaljud
suudavad endale seda tunnistada.Meenub millegipärast Aafrika vanasõna--Mees sõimab naist,ühed mustad mõlemad.
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Kui üx või mõlemad partnerid näevad, et kooselus on midagi ikka väga mäda ja ei tahax enam selle inimese kõrval jätkata, siis kuidas olex kõige arukam lahku minna... loomulikult teeb lahkuminek alati haiget, aga mil moel käituda, et kaaslasele võimalikult vähe haiget teha?
... Nii ve?
Free,
ma tunnen kah selliseid, kes mingi aeg suutsid tsiviliseeritud olla. Kas siis laste või mis iganes asja pärast.
Sellega ma ei väida, et kõikidel nii peaks minema. Kahjuks on minu vaatluste tulemused sellised.
Ega näe kah ju teise inimese suhte sisse. Ma tean ühte paari, kes kaua olid koos ja kuna oli palju siduvaid asju, siis olid ka enne rääkinud, mis saab
lahkumineku puhul. Läksid viisakalt lahku, kõik oli ok. Mingi aeg kindlasti oligi, kõrvaltvaatajale oli ilus kauem.
Kuni siis ühel päeval üks osapool ei jaksanud enam ( ju siis ütlesid närvid üles või lihtsalt üksinda oli koormat raske kanda, ma ei tea) ja sai
ilmsiks, mis tegelikult nn kulisside taga toimus. Ei olnud midagi roosiline, päris paha oli päevas-päeva.
Minu arvamus asjast.
Kay
Tänapäeval on asi palju lihtsam.On olemas abieluleping ja muu selline staf.Tülid algavad alati materjaalse kandi pealt.Lihtsalt ei suudeta ära jagada
seda materjaalset mis kogunenud on.
Ja lähebki jaburduseks lahti.Alati on sellises olukorras olemas mustad kardinalid kes ńagu saatanad sulle kõrvu sosistavad igasuguseid häid
mõtteid.Lõpuks tiritakse sellesse afääri mõlemad suguvõsed
Minu arust võiks ju rahulikumalt asju ajada,kui neid seaduseid niipalju poleks,mis lubavad nii käituda.
Siis hakataksegi jaurama ja õigusi taga ajama.
Tsitaat:Üks naine ütles enne lahutust: kui ma teda kunagi armastasingi, siis olen selle unustanud. Väga inimlik.
Algne postitaja: sales. ehk on ikka kunagine armastus seda väärt, et mitte vaenlastena ja üksteist vihates lahku minna![]()
tavaliselt on lahkuminekul üks "kaine" pool ja üks "hullunud" pool, see esimene peaks siis ohjad enda kätte võtma ja hästi hoolikalt ja kannatlikult kogu protsessi juhtima. täiesti võimalik on kenasti lahku minna, isegi kui esimesel hetkel emotsioonid lakke löövad. siiani oleme head sõbrad.
Ei tea kui arukas saab olla, kui tegemist on kalli inimesega, kui mõlemad saavad korraga õigel ajal aru, et oot-oot nii ei lähe enam, siis võib olla küll. Üldiselt on üks pool mahajäetu ja see teine esialgu edasimineja. Eks pikemas perspektiivis on mõlemad edasiminejad, aga see vahepealne aeg kipub enamasti käest ära minema, see aeg mis jääb otsusest lahku minna kuni hetkeni, mil see lõpuks teoks saab.
isegi arukas lahkuminek teeb haiget. kui inimesed on koos elanud aastaid, aastakümneid, siis on nad tahes tahtma seotud ja selle ajasilmuse
lahtiarutamine on väga keerukas ilma, et keegi haiget ei saaks... olgu siis tegemist kui aruka otsusega tahes. Inimene näitab üldjuhul end tugevana,
kuid sees on aastaid kooselu rõõme ja muresid ... lahkuminek on ikka valuline elatud kooselu valguses.
Kui suhe on algstaadiumis, siis võib juhtuda, et inimesed mõlemad mõistavad ja saavad arukalt lahku minna, tundeid pole ja midagi neid ei seo.
Jah zip, olen sinuga nõus.
Tsitaat:
Algne postitaja: tuulene
Ei tea kui arukas saab olla, kui tegemist on kalli inimesega, kui mõlemad saavad korraga õigel ajal aru, et oot-oot nii ei lähe enam, siis võib olla küll. Üldiselt on üks pool mahajäetu ja see teine esialgu edasimineja.
Mõned elulised küsimused on nii keerukad, et ma ei oska isegi improviseerides midagi vastata. Küsige 20 aasta pärast uuesti mu käest, sest siis vast
on elutarkust sellele ka adekvaatset vastust anda, mis ka midagi loeks ehk, kui siiski...
Iir ära oota 20 aastat, vaid muuda oma elu nüüd ja kohe... Sest mitte midagi ei muutu, läbitud etapp.
Enne kui otsustad ja lähedki, mõtle, kas teine pool on olnud inimene suure algustähega...
Juhtusin kuulama sellist ilusat romanssi.
http://www.youtube.com/watch?v=aW9kYF3vO4o&feature=related
Milleks riiud ja klammerdumised...