
Kui palju teete suhtes kompromisse ja kui tähtis osa-roll sellel suhtes üldse on teie arust?
Ma püüdsin enda suhet päästa sellega ,et läksin alati(loe enamasti) kompromissile välja.
paraku ei aktsepteerind teine pool seda ja nii kasvasimegi lahku. 
Momeeli polegi suhe ilma kompromissideta võimalik 
Eks arvestada teise poolega tuli ikka, kui palju ja mis tingimustel- on aga ise-asi. Ühest vastust sellele anda ei saa.
Suhe kompromissideta pole võimalik. Tuletaks aint meelde, et kompromissiga peavad rahul olema mõlemad osapooled
ei maksa segamini ajada kompromissi järeleandmisega
Tsitaat:
Algne postitaja: darius34
Kui palju teete suhtes kompromisse ja kui tähtis osa-roll sellel suhtes üldse on teie arust?
Ma püüdsin enda suhet päästa sellega ,et läksin alati(loe enamasti) kompromissile välja.
paraku ei aktsepteerind teine pool seda ja nii kasvasimegi lahku.![]()
Suhtes peaks olema kompromissi tegur 0,45... 0,6. See on optimaalne imo.
Kui tunnen, et mingi konflikt tuleb majja, siis olen õppinud nö valima oma "lahinguid", küsin endalt, et kas see on oluline ka homme, ülehomme, kuu või aasta pärast? Kui jah, siis seisan enda tõekspidamiste eest, kui ei, siis pigem lähen kompromissile.
Tean ühte meest, kelle jaoks kompromissid olid väga olulised. Nad elaks veel tänagi õnnelikult koos, arvan, aga ükskord mees ei suutnud kompromissi
häste leida..
Nüüd otsib naene uusi kompromisse, uute meestega...
Kompromiss on jh. selline kummagit osapoolt enam-vähem rahuldav kesktee. Kui seda ei leita, siis on mõlemad suhtes pettunud, ning suhet pole. et põmst
ei saa ma aru, miks darius (või off, ehkki käekiri ei meenuta
) nii lolli teemapüstituse tegi 
Tsitaat:See vähene, mis me sinust ja su elust teada oleme saanud, annab alust oletuseks, et teil käis kõva võimuvõitlus.
Algne postitaja: darius34
Kui palju teete suhtes kompromisse ja kui tähtis osa-roll sellel suhtes üldse on teie arust?
Ma püüdsin enda suhet päästa sellega ,et läksin alati(loe enamasti) kompromissile välja.
paraku ei aktsepteerind teine pool seda ja nii kasvasimegi lahku.![]()
Anne nõustun sinuga, see on suureks eelduseks, et suhtel oleks pikk iga, sest kellegi ümberkasvatamine oma mudeli järgi on suht viljatu tegevus.
Kasvada saab küll vastastikku. Neid inimesi, kes mingisse eripärasesse "oma mudelisse" suhtest või perekonnast nii armunud on, et ükski muu
"mudel" selle kõrvale kuidagi sobi ega mingil moel sellega ei haaku, ei tea. Või palju neid (eriti veel, et häid, st niisuguseid mida
tahetakse kompromissideta taasluua) erinevaid lapsepõlvekodust võetud mudeleid on üldse, et selle järgi oleks vaja valida sarnast?
Kompromissile minek kõlab nagu mingi järele andmine, aga ei pea olema: võime ja võimalus teise nurga alt vaadata midagi, lihtsalt. (Või kolmanda nurga
alt, kui ühel esialgu üks ja teisel teine.)
Ja ma ei ütle, kust ma seda tean, aga vanus ei ole faktor re/ kas on võimalik. 
Ei leni vanus ei ole faktor, kuid kogemus ehk, kui 30 aastat kooselu ei suuda inimesi kokku kasvatada, sealjuures terve eluenergia on läinud kokku
kasvamisele, ja tulutult.? Siis hakkadki mõtlema nii, et milleks?
Kui oleks valinud kaasa sarnase "elumudeli"(hingesugulus?) järgi, ehk oleks jäänud rohkem aega millegi muu jaoks? Tegelikult niikuinii on
see tagantjärgi tarkus,
sest armume ikka hoops mingite muude näitajate põhjal.
Just, Myrk, armuvad naised seltskondlikku ja suhtlusaldisse mehesse, aga pärast laulatust üritate, sellise mahe ketiga koduukse külge aheldada... ja
siis veel inestate
hingesugulane?!
kodulemmiklooma vajate mehe näol - ja valige siis kohe algul selline...
Kuidas võtta,
vahel on ka naised lemmikloomad.
Vaesed, vaesed mehed, vahel imestan kuidas te püssi jõuate hoida, rääkimata sealt tulistamisest.
Tegelikult sain aru mida öelda tahtsid, kuid põhimõtteliselt olen igasuguse ketitamise vastu, nii ühelt kui teiselt poolt.
Kompromiss ei ole oma ideaalidest lahtiütlemine,vaid ka kaasmõtlejaga arvestamine.
Tsitaat:
Algne postitaja: guttamax
Tean ühte meest, kelle jaoks kompromissid olid väga olulised. Nad elaks veel tänagi õnnelikult koos, arvan, aga ükskord mees ei suutnud kompromissi häste leida..
Nüüd otsib naene uusi kompromisse, uute meestega...
Kompromiss on jh. selline kummagit osapoolt enam-vähem rahuldav kesktee. Kui seda ei leita, siis on mõlemad suhtes pettunud, ning suhet pole. et põmst ei saa ma aru, miks darius (või off, ehkki käekiri ei meenuta) nii lolli teemapüstituse tegi
![]()
Okokok, pole oluline ka, et teeme kompromissi: Sina pole off ja mina ei vabanda?
sry.
Gutakesekene on paranoiline. Ma juba teist korda loen, et Offi kahtlustad. Ega sa jälitusmaania all ei kannata või siis oma persooni liigselt üle ei
tähtsusta, mis laseks tulla arvamusel, et kõiki su karvane tagumik kotib.
Kompromissidega on sellised naljakad lood, et alati pole neid saavutanud - kord ühe, kord teise osapoole tõttu. Muidugi oleks kõik ideaalne, kui saaks
algusegi jooksma, aga see on tulevikuteema. Kunagi olin väga kompromissialdis, sest need olid hea koostöö tulemusena kerged tulema mõlemalt
osapoolelt. Viimases tõsises suhtes jäi seda kompromissi ikka väga palju vajaka ning lõpuks loobusin ka ise. Vahepeal oli veel ka selline periood, et
teiste suhted oli minu jaoks lagi, milles kõrvaltvaatajana osaleda, sest ma polnud võimeline looma suhet ning suhe ikkagi on üks suur
kompromissiderägastik nii heas kui halvas mõttes. Nüüdseks aga - kes teab, äkki on see osa minus alles ning vajab taasavastamist uuesti. 
Meil läks kuidagi valutult, pigem ehk mina läksin kompromissile ja lasin mehel ise mees olla. Või siis mitte. Praeguseks oleme nii kokku kasvanud, et ei teki enam küsimustki. Kui mõlemad üritavad suhte nimel, siis ei saagi ju mingeid lahkarvamusi tekkida.