Board logo

Puhas leht..
Wet - 11.11.2011 kell 10:10

Kas või kuidas on võimalik otsast alata? Haridust pole,töökohta pole, oma kodu ka ei ole. Kolmteist aastat olen elanud mehe kukil. Ainuke vara,mis mul on,on mu kaks poega. Oma pereelu siis lahkama ei tahaks hakata.Võin öelda ainult niipalju,et naisena olen iga mehe õudusunenägu.Igas mõttes.
Aa,kui saate,siis palun ärge mölisege vaid andke nõu,kui seda üldse võimalik minusugusele anda on.


Murakaraba - 11.11.2011 kell 10:46

Tere.
Aga millest sooviksid alustada? Ise kujutan ette, et pead silmas vajadust leida töökoht? Õige suund või?
Kuna praegu, mida väärtuslikuks pidasid enda hinnanguks anda- iga mehe õudusunenägu, siis kas tahad teha "puhtalt lehelt" muudatusi hoopis selles vallas või? Miks sa end nii iseloomustad?
Lapsed on Su vara - tore ju. Küllap oled siis vastutusvõimeline, kui neid ise kasvatad, ja hästi.
Haridust pole - no suhteline. Pigem korrektne oleks öelda, milline haridus on. Mingi haridus ikka on. Negatiivseid hinnanguid enda kohta anda pole nutikas, valetada ei tohi end üles kiites, ja niisama lahmida - see ei vii kuhugi.

Ah, et lõbus äraolemine, oki, oki


sales - 11.11.2011 kell 11:50


"Haridust pole" viitab haritusele, harimatu inimene peab ennast alati koolitatuks...
meeste õudusunenägude 3 esimest kohta:
- kindla kepi alguses selgub, et ei seisa
- hüppad ja avastad alles siis, et oled langevarju lennukisse unustanud + muud kukkumise õudused
- hakkad kõrtsis arvet maksma ja avastad, et rahakott on varastatud...
"13 aastat mehe kukil" nõuab ikka suurt meisterlikkust, jätka samas vaimus
Lapsed, eriti pojad on parem investeering tulevikku kui pangandusse...
Jah, et millest sul siis tegelikult puudus on?


Wet - 11.11.2011 kell 12:52

Puudus ongi usust endasse.Ja julgusest oma elu muuta. Väljavaated pole just lillelised. Julgus otsast alata ja riskida,et oma elu hullemaks ei ela. Lahutus on väga suur samm. Kui ma oleksin üksi. Aga paratamatult minu otsustest sõltub ka laste elu.Ja lastele tahaks võimalikult head elu (oma kodu koos vanematega). Vot selline otsustusvõimetu enesehaletseja ma olengi.


Myrk - 11.11.2011 kell 16:04

Esiteks tee mõni pisiasi ehk teisisõnu esimene samm iseseisvumise teel. Vaata üle oma võimalused tööd saada. Tööbüroo, koolitused vabad töökohad.
Väiksemgi samm selles suunas tõstab eneseusku ja lootust.


Wet - 11.11.2011 kell 16:24

Ma elan "soode ja rabade" vahel.Ehk siis ka üks maakatest Ja töökoha leidmine sellises kohas pole teps mitte lihtne...Aga on võimalik. Tööl käimine peab ennast kasvõi niipalju ära tasuma,et suudaksin ise üürid maksta ja leiva lauale tuua.See on juba maal elades raskem variant. Aga muidugi-ilma töökohata ei tule elumuutused kõne allagi. Mis tänasesse puutub,siis löön ennast üles (teen sitast saia), ja lähen "välja" ja üritan "enesehinnangut tõsta".


nudol - 11.11.2011 kell 17:04

Igast olukorrast on alati olemas mingi väljapäs, tuleb lihtsalt väga otsida. Iga asi lõpeb kord, ka vilets elu,


freelancer - 11.11.2011 kell 20:00

Meeldis eriti Nudol,i kommi lõpp-jah surm pidavat olema ainus kindel asi.

Murakaraba soovitus viimases reas kõlas ka julgustavalt.Ühesõnaga tuleb töövestlusel tummamängida ja silmi pööritada-kindlasti hakkab hale ja saab töökoha.

Mis aga teemaalgatajasse puutub siis teeksühe täpsustava küsimuse ja teise täpsustava tähelepaneku.Algaks küsimusest:

Kas sind viljastati kunstlikult...
Mis puudutab suu ainukest vara siis kuulub mõlemast pojast pool su abikaasale või on su lapsed pärit teisest meesterahvast ,kes pole su abikaasa.


sossuke - 11.11.2011 kell 20:07

free julm.


guttamax - 11.11.2011 kell 20:13

Mina alustasin vanglast....
Võid ka niisama mõtiskleda..
puhast lehte muidugi ei saa niipea, aga..
oluline, et endal on hea..
Sa pead suutma! kõige kiuste ronida läbi eelarvamustemaailmast-see pole tegelikult raske. Ennast peab austama!
EDU!
Free on julm jh


freelancer - 11.11.2011 kell 20:16

Kuidas palun.
Teinekord on lihtsalt kasulik mitte ainult treenida oma tähetundmisoskust ja selle baasil arenenud lugemisvõimet.Teinekord tuleb ka pegasus peale ja hakkad otsima mõtet-olgu siis see kuitahes loll-ikkagi parem kui kolm rida seosusetut juttu.

Las ma olen julm.Ka Jumal on julm kuid kuipaljud teda armastavad ja kuipaljud kardavad-mulle sobib.


arablane1 - 11.11.2011 kell 20:16

ei ole üldse julm, lapsed on "ühisvara" ja ei kuulu naisele. Samas ei selgu sinu jutust mis sinu elus nii hull on, teinekord piisab pereelu värskendamiseks, kui lähed tööle. Sinu jutust kumab et oled 13 aastat kodus istunud, siis võib tõesti nüristuda.


arablane1 - 11.11.2011 kell 20:19

Tsitaat:
Algne postitaja: guttamax
Mina alustasin vanglast....
Võid ka niisama mõtiskleda..
puhast lehte muidugi ei saa niipea, aga..
oluline, et endal on hea..

paluks tõendeid, et sind viljastati vanglas..


freelancer - 11.11.2011 kell 20:20

Tänu arablesele veel üks täpsustus.

Huvitav et lapsed peab enese omadeks aga meest ei taha omaks üldse tunnistada....no kasvõi poolele võiks nagu pretendeerida.Huvitav paradoks muidu-kui selga ronis ja sinki kloppis siis on ok aga niikui maha ronis nii ei taheta isegi poolt omaks tunnistada.Lapsed=pereelu produkt. Ise aga lubasid pere-elu mitte puudutada.


sossuke - 11.11.2011 kell 20:20

statement: Free on Jumal


guttamax - 11.11.2011 kell 20:21

okokok, ei lugend teemat.
ja ei värelend mu kulm
ja mind ei koti, mida arvab free..
on ta julm v tuleb pulm..
niiehknaa te mölast prii..
VEELKORD: OTSAST ALGAMISEKS TULEB OTSA MINNA.
Ausõna ma pole pede
Siis Free lähenemine
P.S. SsOSSU KUI FREE ON SU JUMAL, SIIS be happy


freelancer - 11.11.2011 kell 20:23

Tsitaat:
Algne postitaja: sossuke
statement: Free on Jumal


siis oleks sa surmahirmus juba ammu mulle(sinu kergemeelne lubadus) sokid(varvassokid)kudunud


guttamax - 11.11.2011 kell 20:25

Jh, sama mõtlesin


sossuke - 11.11.2011 kell 20:25

labastan teemat:
enne kui hukka mõista, püüa mõista.


kuigi....mul sama raske mõista. ma pole Jumal.
Jumal, anna siis INIM(naisele) nõu

PS naiste lubadusi nüüd usute! oh teid mehi


guttamax - 11.11.2011 kell 20:30

Ma annan sulle andeks Sokid võid ka hiljem saata, Sinu gutta


freelancer - 11.11.2011 kell 20:31

Millises kohas sa leidsid hukkamõistu.
Soovitavalt oleks viisakas kui paned punkt haaval kirja.

Ah et oleme sinisilmsed kui lubadusi naiste suust usume. Huvitav mis nägu sa teekid kui peale keppi sulle öeldks et eilne armastusavaldus oli lihtsalt.....aprill.

PS olen oma lubadusi alati täitnud ja olen selle üle uhke.Kui tunnen et ei saa täita siis ei luba.


guttamax - 11.11.2011 kell 20:36

punkt a) sokid
punkt b) villased sokid
punkti c ei mäleta


kommionu - 11.11.2011 kell 20:40

Teema algataja võiks vähemalt samm-haavalgi proovida. Leia endale esmalt töökoht ja sealt järjest edasi. Väikesed õnnestumised annavad enesekindlust juurde. Suured muutused ei käi mõne päevaga, kui just perfektset plaani pole.


sossuke - 11.11.2011 kell 20:45

lähtume teemaalgatajast:
Free: Mis aga teemaalgatajasse puutub siis teeksühe täpsustava küsimuse ja teise täpsustava tähelepaneku.Algaks küsimusest:

Kas sind viljastati kunstlikult...
Mis puudutab suu ainukest vara siis kuulub mõlemast pojast pool su abikaasale või on su lapsed pärit teisest meesterahvast ,kes pole su abikaasa.

oft: kust sa sellise info välja lugesid? laste meelevaldne jagamine?
saan aru, et keegi X-naine on teenindanud oma meest ja tema lapsi 13-aastat ja nüüd on blackout - ei tea mida teha.


NB Guttalikult peaks lisama - reedel ära joo liiga palju


freelancer - 11.11.2011 kell 20:53

Sa ikka lugesid esimest postitust või hakkasid kohe vastama.


sossuke - 11.11.2011 kell 20:59

Puhas leht..
LUGESIN.


Kas või kuidas on võimalik otsast alata? Haridust pole,töökohta pole, oma kodu ka ei ole. Kolmteist aastat olen elanud mehe kukil. Ainuke vara,mis mul on,on mu kaks poega. Oma pereelu siis lahkama ei tahaks hakata.Võin öelda ainult niipalju,et naisena olen iga mehe õudusunenägu.Igas mõttes.
Aa,kui saate,siis palun ärge mölisege vaid andke nõu,kui seda üldse võimalik minusugusele anda on.


PS muidugi võin ainult kadedust tunda, et allhoovusi ei taba. Päris hirmus kohtumõistmine. (Kas sind viljastati kunstlikult...
Mis puudutab suu ainukest vara siis kuulub mõlemast pojast pool su abikaasale või on su lapsed pärit teisest meesterahvast ,kes pole su abikaasa)

Free teab midagi


guttamax - 11.11.2011 kell 21:04

kohe vutt. Mops


sossuke - 11.11.2011 kell 21:07

veel 26 minutit


ohakas - 11.11.2011 kell 21:10

sa oled asjalikum kui seda välja näitad

ja peamine on ise ennast leida, mina küll ei oska sulle öelda, et võta kolm kilo seda tahtmist ja mine homme kell kaks päeval sinna ( ära küsi kuhu, ma tegelikult ei tea kuhu) ja siis kõik laabub
mul endal tuttavatest mitmed üksikuks jäänud naised hakkama saanud , täitsa müstika
aga ju neil siis seda tahtmist ja jõudu on
kiusu, trotsi või krt teab mis neid edasi on viinud


Wet - 12.11.2011 kell 20:09

Jaa,free.
Lugesin sinu sügavamõttelisi postitusi.Millest küll selline pettumus?Ja kibedus.Tundsid puudutatuna ennast? Kui mina oleksin sinu abikaasa (hoidku jumal selle eest),siis ma teeksin kõik selleks,et minu lapsed sellise kibestunud "vandiga " koos ei peaks elama. sa arvad,et kui sa igas postituses oma kibestunud möla suust välja ajad,et see teeb maailma paremaks? Kus kuradi kohast sa välja lugesid,et juhul,kui ma peaks lahutama,siis mu abikaasa enam lapsi ei näheks? Sinu jutu järgi oleks lapsed,nagu esemed,keda poolitatakse. Ma pidasin selle"ainuke vara,mis mul on,on mu kaks poega",silmas seda,et lapsed oleks ainukesed,mida mul abikaasaga jagada oleks.Kõik ülejäänud on abikaasa vara. Kõik. Sa mine ela oma valu selle ees,et sinu usaldust on kuritarvitatud (ja paras sulle),kuskil mujal välja.
P.S Kas sul on ikka võõrsõnade leksikon kõrval,kui oma "sähvatusi" siia postitad? Irw


freelancer - 12.11.2011 kell 21:02

Kui mina oleksin sinu abikaasa.....
Väga halvasti väljakukkunud näide....Aga kui juba selle välja tirisid...siis poleks sa kohe kindlasti siia kirjutanud...Kolmteist aastat olen elanud mehe kukil...Niiet jätame selle oleks ma su abikaasa hoopis välja.Pole mõtet siin hakata lahkama mis sul minu abikaasana juba oleks olemas ja mille poole sa juba püüdleksid.

Huvitav millises lõigus ma vihjasin ja andsin mõista et lahutada kavatsed.

Kibestunud vant olen ilmselt selleks et ma olen töötu
Lapsed ka ei ela minu juures-veab neil


cc - 12.11.2011 kell 21:50

Ma võin oma kogemusest öelda, et väga hästi aitab puhtalt lehelt alustada psühhoterapeudi külastamine. Mina käisin aasta tagasi ja pumpas eluisu sisse tagasi näiteks. Aga tasub meeles pidada, et head asjad ei juhtu üleöö ja keegi midagi kandikul kätte ei too, endal tuleb ka mõelda ja teha raskeid otsuseid.


Wet - 12.11.2011 kell 22:17

Ei vaidle vastu-näide oli trobe ja kukkus pahasti välja.Ära materda kohe.Kui sa korralikult oleks süvenenud postituse mõttesse,siis üks osa sellest ongi- juhul kui sooviksin otsast alustada...... Sinusugusele tarkurile poleks ju vaja seletada,et otsast alustamise all pean silmas ka lahutust.Sina aga- võtad sinule sobiva võimalikult lolli lause,mille kallal iriseda.Ja siis läheb lahti..... Suu ma mõtlenEhk sõrmed hakkavad tööle.Rahune maha.
mis puutub psühhoterapeudi külastamist,siis olen ka sellele mõelnudMõte hea,teostada raskem. Jälle veendusin,et lõksutate niisama. Nimelt ei käi tööl,seega pole raha,mille eest kallistele tohtritele maksta. Siin kodututes istumine on omamoodi ravi juba. Loed ühe ja teise inimese tarku mõtteavaldusi ja tuju lähebki paremaks.Elu ei tundugi nii hull. Ja oma abikaasat ma jumaldan pärast taolisi "vestlusi"


Qqpai - 12.11.2011 kell 22:24

PS Gutta on pro bono väidetavalt


Wet - 12.11.2011 kell 22:25

Tean ka seda,et miski ei tule kandikul kätte.Tööotsimisega tegelen ja kui hästi läheb,siis aasta lõpus ma pole töötu. Ja arvan,et kui ma paar nädalat veel siin foorumites " ennast ravin",siis usk endasse ja ilusa elu võimalikkusesse on ka tagasi.


Elastiknaine - 12.11.2011 kell 22:33

Kõik naised on inglid!Kui neil tiivad murtakse,istuvad nad luua selga!
Tean,mis tunne Sul on!!Aga usu,vahest piisab üsna vähesest,et selg sirgu ajada ja hambad ristis edasi minna--naistesse on antud kuskilt ülevalt meeletu jõud...
Mina pole küll mingi nõu andja,siplen ise peaaegu samade muredega,kuid ühte ma võin õelda-ära kaota usku..kõik algab Sinust endast,sellest kui palju oled nõus riskima ja millest loobuma...
Samm haaval,päev haaval hakkab elu muutuma,kui ohjad enda kätte haarad!!
Mina olen neid samme juba vaikselt tegema hakanud...kas ühined minuga või lööd käega?
KÕIK ON SINU ENDA TEHA!


freelancer - 12.11.2011 kell 22:45

Kui ma korralikult oleks süvenenud postitusse.....

Juba sellise oletuse võiks lugeda kergelt solvavaks.....

Kas ma nüüd närvis olen on samuti väga küsitav.Muidugi kui sulle sobib siis olen närvis,kibestunud ja vant.See viimane muidugi on kirsiks tordil.Võtan seda kui komplimenti.

Sulle selgituseks võin lisada et kui inimene kirjutab sellise postituse nagu sina siis on täiesti kindel komplekspõhjuseid milleks ta sellise sammu ette võtab.Kirjutades teksti püüab ta nagu kirjutada stsenaariumit filmile ,kus vaataja osa oleks mitte ainult visuaalne tajumine(lugemine )vaid ka mõtteline osa sellega seoses.Pahatihti avame oma stoori olulisi seike mitte paljastades ja rääkides tõtt kuid mitte kunagi täit tõtt.Ja tõdeonalati kuskil vahepeal.Tuleb lihtsalt osata kirjas näha ka selliseid nüansse mida kirjutatud lugedes koheselt ei näe......jne jne
Enesemuutused saavad alguse iseendast.Keegi ei suuda sindseda tegema sundida kui puudub sisemine tõuge selleks.Sa võid käija ükskõik millise arsti juures nõu küsimaskuidmitteükski neist ei suuda endale ette kujutada sinu sisemist hetkeolukorda.Ja johtuvalt sellest võivad nad sulle heal juhul välja pakkuda variandi mis sõltub tema arvamuse ja sinuks kehastanmise võime summaarse kogumina.Tema asi on sulle anda ainult tõuge,ülejäänu on juba ainult sinu kätes.
PS.Ma ei võta kunagi ainult mulle sobivat lauset.Ja kohekindlasti mitte suvalist lauset.

Mida sulle soovida.
Püüa enda eluga esialgu jõuda nii kaugele ,et sul taastuks usk iseenda kõikvõimsusesse ja pilku hoia alati nats horisodist kõrgemal.Ülejäänu on juba täpe.
Siia naeratavat ikooni ei pane.


Wet - 12.11.2011 kell 22:50

Kurb lihtsalt,et enamus siinseid põhitegelasi on kindlalt ka ise oma eluga kasvõi kordki nii ummikus olnud,et nad ei tea,kus otsast alustada ja kuidas alustada. Kui usk endasse on täielikult kadunud. Ja sa ei olegi enam kindel,mida tahad.Kas lihtsalt lööd kõigele käega ja vegeteerid kogu oma ülejäänud elu ära või siis püüad kuskilt leida selle jõu,ennast kokku võtta ja midagi muuta.
Ja ainuke,mida teha osatakse,on ennast teiste peal välja elada.


Wet - 12.11.2011 kell 22:57

Ütlen ausalt-see kuramuse katseklaasi jutt...oli väga solvav.Ei teagi,mis. See ei tundunud kriitikana (mis on oodatud,kui see on põhjendatud),vaid solvanguna.
Poisid on täitsa ise tehtud abikaasaga ja mis peamine-väga hästi tehtud


freelancer - 12.11.2011 kell 23:38

sa ei lugenud hoolega ja mõttega.Lugesid ja vihastasid


Wet - 12.11.2011 kell 23:56

Ei vihastanud.Solvusin.


freelancer - 13.11.2011 kell 00:06

Vigade parandus
sa ei lugenud hoolega ja mõttega.Lugesid ja solvusid


Wet - 13.11.2011 kell 00:12

Tühja sest....
Eks see,mismoodi ma postitasin oma mõtted,polnud just ka kõige ilusam.Oma vitsad peksavad.....
Õrnakestel siia foorumitesse asja pole,nagu aru saan.Ilmselt ma ikka kahte nädalat vastu ei pea...


freelancer - 13.11.2011 kell 00:35

Pead
Kas ei usu mind:


Wet - 13.11.2011 kell 00:57

http://www.youtube.com/watch?v=A7mb102V1F0
Sobiv laul teema lukku panemiseks


kodukäija - 13.11.2011 kell 05:48

Ära ikka päris lukku veel pane... Mõtlesin ka hulk aega selle üle, et tegelikult Sa ju tead, mida vajad ja teed ka selle saavutamiseks samme. Siit tahtsid vaid sutsu enesekindlust. Jah, maal ja ilma töökohata on see puhtalt lehelt alustamine ikka neetult raske, sa pead leidma kohe KÕIK, töö, elukoha, esialgse elatise. Eriti, kui Sul alati ei pruugi piisata raha otsimiseks, seegi on kulukas.
Mina isiklikult omal ajal alustasin sellest, et istusin laua taga ja kirjutasin paberile- sa oled ilus, sa oled tark, sa saad kõigega hakkama...Ja mul oli kuradi moodi raske- viis last ja üleni halvatud napsulembene mees. Ei tööd ega jõukaid sugulasi. Ainult omaenda kaks tühja kätt ja suur tahtmine oma elu muuta.Nüüd on sellest üle kümne aasta möödas, ma ikka rabelesin välja. Kõige raskem oligi leida iseennast ja seda enesekindlust, et ma saan hakkama, olgu mis on.Praegu olen jälle teelahkmel- seekord juba selleks, et teha seda, mida tahan, mitte seda, mida pean.Ja astun jälle kord tühjusesse, aga nüüd on mul tugev tagala ja tean, et saan hakkama.Kindlasti saan. Saad Sinagi. Kui väga tahad ja endale taganemisteed ei jäta ja alla ei anna. Ma ei mõtle siinkohal lahutust, vaid tööd endaga, oma enesehinnangu tõstmist. Tegelikult räägib psühhoterapeut Sulle ainult seda, mida Sa isegi tead, ainult oled unustanud.Neidsamu sõnu, mida ma paberile kirjutasin...


ullike - 13.11.2011 kell 11:30

Tsitaat:
Algne postitaja: Wet
Sobiv laul teema lukku panemiseks


Teema siinses foorumis on nagu metsik lind, kes puurist pääsenud. Teda sa enam puuri tagasi ei meelita. Teemat lukustada ka ei õnnestu, sest meie, teised, tahame ikka ja veel sõna sekka öelda.

Kõlab banaalselt, aga Suured ja Positiivsed Üllatused võivad inimese teele sattuda ka siis, kui ta ise nende leidmiseks lillegi ei liiguta. Kui ise kaasa aitad, on tõenäosus märgatavalt suurem.

Meelde tuleb lauluke naabritüdruk Älisist.


Wet - 13.11.2011 kell 11:45

Mu eneseväljendamisoskus on ilmselt suur null.Sest teema lukku panemise all ei mõelnud ma,et see reaalselt toeostatav on vaid lukus pigem minu jaoks- sain teada seda,mida ma teadsin enne ka. Ja aitüma selle eest


Myrk - 13.11.2011 kell 11:59

Tead see on tõsine teema, mis on puudutanud peaaegu igatüht. Ainult stardi tingimused on erinevad. Ka minul on olnud selline hetk elus, teadsin ka seda mida pean tegema, kuid lihtsalt hea on, kui pole üksi, iga positiivne müks tuleb kasuks, annab eneseusku, olgu see kasvõi kirjutatud siin ainult. Esimene kord on kõige raskem, kuna puuduvad kogemused.
Vahel on kullakaal hea inimese arvamusel, kes ütleb, sa oled õigel teel ja saad hakkama.


sales - 13.11.2011 kell 20:11

Tsitaat:
Algne postitaja: Wet
Kas või kuidas on võimalik otsast alata?


Ei, puhtalt lehelt alata ei saa! Isegi vastsündinud laps ei alusta puhtalt lehelt, ammugisiis 2 last sünnitanud naine...
Valikuvõimalusi edasiminekuks, mitte otsast alustamiseks, muidugi on:
halb valik oleks kui võtad kogu varasem ebaõnnestumise kaasa - siis vindud edasi;
parem oleks eelneva elu edukogemustest õppust võtta, neid ju ka ikka oli ja sealt jätkata...


jenni - 13.11.2011 kell 23:21

Otsast ei saagi kuidagi alata - selles maailmas, kus elame, on kõigil vaid üks elu.
Tuleb kuidagi edasi minna ja see ei saa kerge olema, kui siiani oled sõltunud 100% kellestki.
Siit moraal: sõlmige abieluvaralepingud, et vajadusel oleks stardikapital olemas. Kõlas nagu reklaam
Mingid oskused peaks 13-aastase kooselu järel ikka olema? Tõenäoliselt oskad koristada-kokata-lapsi hoida? Paku end koduabiliseks, mis muidugi on kuskil perifeerias utoopiline. Koli vanemate juurde, hoiad eluasemekuludelt kokku ja hakka (uut) ametit õppima, tööturuamet suunab kursustele, sealt saad oskusi ja nii tasapisi edasi. Mees lapsi ikka toetab või kui ei, küsi vallast toimetulekutoetust. Edu!


aluspesukaru - 21.11.2011 kell 11:59

Sa pole ainus..


officer - 21.11.2011 kell 13:25

Tsitaat:
Algne postitaja: Wet
Aa,kui saate,siis palun ärge mölisege vaid andke nõu,kui seda üldse võimalik minusugusele anda on.


...oled sa üleüldse "pandav" (tundub,et mitte !)?


Wet - 21.11.2011 kell 16:57

Officer.Usu,Sinule ma käraks küll. Kui väga punnitaks ja suud lahti ei teeks,jääks minust mulje,kui "pandavast" naisest. Aga sina....


officer - 21.11.2011 kell 18:15

...aga mina ei ole pandav, selles võid kindel olla, olgu sul siis suu kinni või lahti


Wet - 21.11.2011 kell 18:42

Ahhhh,Officeri-härra. Ühele meeldib ema,teisele tütar. Mõnele liha,teisele kala. Ma lihtsalt ei saa aru,kas sa vihjamisi annad mulle märku,et ma olen lootusetu juhtum?