
Rooma filosoof Seneca on öelnud:
Teiste vead on meil silme ees, meie endi omad aga selja taga.
Kuidas on lood, kas ongi nii, et süümekaid nagu pole kunagi?
Kui miski valesti läheb, siis ma ikka kipun ennast süüdistama...
Aga sellist trendi olen märganud küll, et süüd otsitakse endast väljaspoolt - ikka on süüdi teised... või kasvõi - kalamehel õng, jahimehel, sõduril
püss... ja kui enam absoluutselt kellegi või millegi süüks ajada ei anna, siis valitsuse, poliitikute või ilma süüks annab kõike ajada 
Üldiselt kipubki nii olema, aga pean siiski ütlema, et mina kaldun teise äärmusse - süüdistan ennast liigselt.
Väga harva süüdistan ma kedagi teist.
Aga jah nii see on mu kriitikameel on enda suhtes kõige karmim.
See kui ma kritiseerine kedagi teist, see on mesi selle kõrval kuidas ma endasse suhtun
Ma tunnen aegajalt oma vead ära teistes. Kui mind miski teise inimese juures häirib, siis järele mõeldes näen ma tegelikult iseenda peegelpilti. Olen nii enda juures mitmeid vigade parandusi teinud. Aga jah, ei tea kas see on tähtkuju mõju, aga neitsid on iseenda kõige suuremad kriitikud. Mida vanemaks saan, seda enam on kujunenud oskus mõista, mitte hukka mõista.Üha rohkem leian end mõtisklemas selle üle, miks keegi käitub just nii nagu käitub.
Palk... minu silmas? Mismõttes?
Ära otsi süüdlast, otsi lahendust!
Kui mälu ei peta siis olla see jaapani vanasõna.
Püüan alati asju analüüsida. Enda ämbrisse astumistel süüdistan ikka iseennast. Ma ei ole eriline inimeste süüdistaja, ma pigem püüan mõista.
Loogiline ju, et terve Maailm on täis inimesi kel on teistsugune(sed) iseloom, huvid, soovid, tõekspidamised jne...jne...
Milleks kiruda ja süüdistada, mis see muudab (peale selle, et inimene ise iga kord aina rohkem ja rohkem kibestub)? Elu, inimeste ja ka iseenda üle
tuleb vahel muiata aga enamjaolt naerda.
Shalala: Minu vanaema on neitsi aga vastupidiselt on tema viletsas elus KÕIK teised süüdi. Igal juhul mitte tema ise.
Igas tähtkujus on vast
erandeid. 
Mina leian vea alati endas, isegi kui sündmus või probleem ei ole minuga seotud, süüdistan ma alati esmajärjekorras ennast. Ka see ei ole normaalne, sest teinekord on viga rohkem kui ühes inimeses ja teinekord olen mina vaid olukorra ohver. Aga ikka otsin viga kõigepealt endas ja süüdistan ka kõigepealt ennast.
Olen ka see enesepiitsutaja,kes võtab kõike liiga hinge ja analüüsin,miks nii öeldi või juhtus. Siis hakkab peas pihta see virr-varr,et mis ma oleks võinud teistmoodi teha jne. Tegelikult oleks targem aeg-ajalt käega lüüa ja mitte välja teha.
Tsitaat:
Algne postitaja: vaarema
Ära otsi süüdlast, otsi lahendust!
See on hea vanasõna.
Ma viimasel ajal aina vähem süüdistan, sest...süüdlasest hakkab kahju![]()
Süüdistamine ei vii kuhugi, ainult stressab mõtetult.
kodukäija - 27.03.2013 kell 06:15Üldiselt ikka suhtun endasse üsna karmilt. Üks põhimõtteid, et iial ei nõua teistelt seda, mida ise teha ei suudaks/viitsiks. See sunnib end tagant piitsutama. Samuti ei tohi teistelt nõuda tundeid, mida endas leida ei suuda.
Veel- ma ei otsi teistes vigu, vaid voorusi.
kommionu - 27.03.2013 kell 19:58See ei vii kuhugile, lahendusi on vaja. Mis on pe**ses se on pe*ses ja tuleb kohe uuesti teha. Tsirkuse mõttes võib ju hiljem kedagi puua avalikult, kuid sellest olulisem on teadvustamine, miks nii läks.
Hiljem; Olen märganud, et Eestis ( ja ka Soomes) esmalt kirutakse, vingutakse ja hädaldatakse ning kui se kohustuslik, sissejuurdunud osa on läbi, alles siis hakatakse lahendusi otsima.![]()
Voi hitto!
Leni - 27.03.2013 kell 20:05Tsitaat:Väga hea. Ma õpin selle pähe.
Algne postitaja: vaarema
Ära otsi süüdlast, otsi lahendust!
Kui mälu ei peta siis olla see jaapani vanasõna.![]()
Qqpai - 27.03.2013 kell 22:19ma õpiks originaalis, on veel löövam
mmunk - 28.03.2013 kell 11:39Tsitaat:
Algne postitaja: vaarema
Ära otsi süüdlast, otsi lahendust!
Kui mälu ei peta siis olla see jaapani vanasõna.
olen seda põhimõtet järginud juba palju aastaid ja pean paraku tõdema, et kui püüda seda üle kanda paarisuhtele, siis peavad lahendusi otsima mõlemad osapooled. meenub üks kurva lõppmängu jutuajamine, kus tuletasin teisele poolele meelde, et olen korduvalt juhtinud tähelepanu suhtumuslikele probleemidele tema elus (meil oli selline kokkulepe, et aitan tal seemoodi elu muhedamasse rööpasse saada) ning olen nende pärast jätkuvalt mures. ta vastas selle peale: "jah, aga sa ei ole ju pakkunud välja konkreetseid lahendusi!" tõdesin seepeale, et kui ta hoolikalt oma viimatise lause (loe: süüdistuse) üle järele mõtleb, sellest kui käitumismustrist aru saab, siis mõistab ka ise, miks need positiivsed muutused on jäänud tulemata...
guttamax - 29.03.2013 kell 00:54Nii armas
![]()
Oled ikka kindel, Mmunk, et Sa suhtekorraldaja pole, v selles, et ei tea vastuseid?
Igatahes mina paneks küll Su juurde aja kinni![]()
Nii armasOlen veendunud, et suudad mulle ka ristpistet õpetada, kui käsitööga tegelema hakkan...
eriti meeldiv oli see tõdemisepoint![]()
Ooo, Mmunk, juhata mind tõeallikateni!![]()
Aamen.
mariia - 29.03.2013 kell 11:31...suhtekorraldajad
![]()
Sellepärast siin käingi
sales - 29.03.2013 kell 11:35Õigus, gutta!
Ehk kui tänase päeva puhul, siis me pole mingid Jeesuselapsed, et kogu maailma patud enda kanda võtta. Kui ikka teine on süüdi siis tuleb mõnikord vastu hambaid anda, eemalelükkavast ja verbaalsest karistamisest rääkimata
Qqpai - 29.03.2013 kell 12:09õhuke jää, mister sales
kui tõesti kõik ainult nii mõtleks ja tegutseks, siis võib pensionipõlves ainult vedelik ja püree menüüs olla
![]()
aga laias laastus nõus
ravenmarch - 14.04.2014 kell 23:09Eleanor Roosevelt on öelnud, et õppige teiste vigadest, sest te ei ela nii kaua, et kõiki vigu ise teha. Lisaksin, et ei peagi kõiki ise tegema, kuid mõningased vead on siiski soovituslikud, sest kuidas sa ikka õpid, et küünlaleek on tuline kui vähemalt ühe korra näppe ei kõrveta. Kas sellest õppetunnist aga tasub ka hiljem süümepiinu tunda? Ma arvan, et mitte. Meie vead just sageli teevad meist need, kes me tegelikult oleme. Peaksime me siis enda eksistentsi üle süümekaid tundma?
unistaja - 29.04.2014 kell 19:16Püüan ikka niimoodi elada, et endale peeglis silma suudan vaadata ilma häbi ja süümekaid tundmata.
Varasemalt on saadud ka lollusi teha, aga viimased aastad on vist kuidagi kõik paika loksunud, on olnud aega ja tahtmist ennast tundma õppida.
tiivitaavi - 30.04.2014 kell 22:35Suht nõme õpetada inimestele,kuidas nood elama peavad.
Igaõks teeb oma valikuid ise ja pole teiste asi,kas need on head või halvad valikud.
iir - 01.05.2014 kell 20:52Nõustun täiesti eelkõnelejaga. Kahju, et ma noorena meeste valikul seda tarkust ei omanud
jeena - 01.05.2014 kell 22:49Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk
Tsitaat:
Algne postitaja: vaarema
Ära otsi süüdlast, otsi lahendust!
Kui mälu ei peta siis olla see jaapani vanasõna.
olen seda põhimõtet järginud juba palju aastaid ja pean paraku tõdema, et kui püüda seda üle kanda paarisuhtele, siis peavad lahendusi otsima mõlemad osapooled. meenub üks kurva lõppmängu jutuajamine, kus tuletasin teisele poolele meelde, et olen korduvalt juhtinud tähelepanu suhtumuslikele probleemidele tema elus (meil oli selline kokkulepe, et aitan tal seemoodi elu muhedamasse rööpasse saada) ning olen nende pärast jätkuvalt mures. ta vastas selle peale: "jah, aga sa ei ole ju pakkunud välja konkreetseid lahendusi!" tõdesin seepeale, et kui ta hoolikalt oma viimatise lause (loe: süüdistuse) üle järele mõtleb, sellest kui käitumismustrist aru saab, siis mõistab ka ise, miks need positiivsed muutused on jäänud tulemata...
mina üritaks eelkõige põhjuse leida ja siis lähtuvalt lahendust otsida.
skingirl - 02.05.2014 kell 15:35Ma olen nüüd kindel,et kõiki vigasid ei peaks enda nahal ära proovima, ka hea nahk läheb raisku