
Küsimus siis pigem meestele, et kui naine on kodune, kanseldab lapsi, teeb süüa ja koristab kaob temas "see" mis suhte alguses teda mehe silmis ihaldusväärseks tegi?
Asi on suhtumises. Mees on samasugune tundlik natuur, kes tahab oma laste, kodu eest hea seista, ja seda toetab (kodune) naine. Et midagi ei kao tegelikult (ei peaks kaduma), emb-kumb lihtsalt pole elumuutusteks olnud valmis, kui juba tekkinud "versus" dilemma.
Selle nimi peaks rutiin olema.
Mõni õhtu näiteks ära kantselda kodus lapsi. Algus seegi 
kahe teema kokkuvõteks: äkki on probleem hoopis selles, mida sina taga igatsed (enese kohta - olid "iseseisev sekspomm" ja puudu jääb
võrgutustest?)
Kaldun arvama, et qqpai tabas naelapea pihta 
Ka kodune naine kes lapsi kantseldab võib sekspomm välja näha. Keegi ei käsi meikimata, rasvase peaga ja dressis koduseinte vahel liikuda. Või
pidevalt põll ees, krunn peas ringi askeldada.
Mõte on selles, et kui Sa ise tunned ennast ilusa ja seksikana, siis näevad seda ka teised. Pane võõrad mehed ja ka oma mees ennast tahtma! 
Tsitaat:
Algne postitaja: itmetime
Küsimus siis pigem meestele, et kui naine on kodune, kanseldab lapsi, teeb süüa ja koristab kaob temas "see" mis suhte alguses teda mehe silmis ihaldusväärseks tegi?
Aga mees otsib väljapääsu pigem kodust väljapool. Naine otsib vigu pigem endast.
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Mõte on selles, et kui Sa ise tunned ennast ilusa ja seksikana, siis näevad seda ka teised. Pane võõrad mehed ja ka oma mees ennast tahtma!![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Olla ihaldusväärne naine on kõvasti midagi muud kui osata end ilusti riidesse panna ja tunda end seksikana.
Imelik, mis alatasa tahetakse kohe teemaalgataja selle teemaga kokku laulatada?
Kui ma mõtlen teemadele, mida ma olen foorumitesse tekitanud ja seoksin kõik endaga, siis oleks ma ikka õige suure kiiksuga.... aga mine tea, äkki
olengi
Teemasse siis ütleks ka üht teist. Ka sexpommist saab kunagi mehel villand. Rutiin tekib igal juhul ja see miski "see" kaob minevikku.
Sama käib naise kohta aga naine on pahatihti see, kes klammerdub mehe külge, sest teda seob lapsed ja/või majanduslik taust
Kõik võivad ise valida,kes nad olla tahavad ja mis välimusega nad kodus liiguvad.Hoolitsetud välimus pole ainult endale hea tunde loomine,vaid see on ka austus teiste vastu.
Tsitaat:
Algne postitaja: itmetime
Küsimus siis pigem meestele, et kui naine on kodune, kanseldab lapsi, teeb süüa ja koristab kaob temas "see" mis suhte alguses teda mehe silmis ihaldusväärseks tegi?
Teemaalgatusest lähtun, et teemaalgataja on debiil ja edasiravimisele ei kuulu... guttakene pritsib jälle tarkust
ma ütlen,et igasugune variant ka segu võib muutuda igavaks
mehed tahavad kaa põnevust nad on ka inimesed
Kajuks või õnneks, aga koduse naisega pole õnnestunud koos elada... seega siis teoretiseeriks, et sõltub, millist naist mees leida lootis, enamasti
ikka iseseisvat kodukorrashoidjat
Sekspommi leidmiseks ei ole tarvis veel lastega kooselu risti kaela võtta, neid võib leida ka kohustuseta
vanasuhetes
Ma ei tea Freelancer mis sinu puhul toimib aga ma tean, et enamus inimkonnast armastab "silmadega". Kottis riided või rasvane pea ei tekita
minu arvates isegi seda nn neutraalset tunnet.
Me võime ju kõik jahuda,et armastatakse inimest ennast aga kui inimene on ennast käest lasknud (muutunud totaalseks emmeks või kodukanaks), siis mis
peaks kaaslast erutama? Ma mõistan, et jah seksuaalne erutus võib tekkida ka ilma ilusa välimuseta aga seda vast sel juhul kui inimene on olnud liialt
kaua kuival.
Sissy,ilus ja seksikas välimus on oluline,aga kui naisega millestki rääkida pole,siis kena väljanägemine ei loe.
Just!
Minu kurvastuseks on nii, et mõningate väga ilusate neiude puhul tekib olukord, kus tahaks tal lihtsalt suu kinni panna, kui ta selle avanud on. Ja
kui ma olen sõpradelt selle kohta küsinud, et mis siis on oluline kas tarkus või ilu, on vastus alati, et mõlemad peavad olema. Ja ometi korjatakse
endale just selliseid tuulepeadest ilusaid ning kui selle kohta aru pärida, siis vastatakse, et asi on eesmärgis. Päriseks endale seda tuulepead ja
lausa juhmi isendit ikka ei taheta. Kui nüüd jälle selle igivana ilu või aju teema juurde jääda.
Mis puutub enda käest laskmisesse, siis ma ei tea mis moodi see välja näeb ja kuidas inimesed üldse seda suudavad. Inimesi leidub erinevaid, ega see
et mina ei suuda rasvaste juustega isegi kodus olla, tähenda, et pole neid, kes suudaks. Lihtsalt kõigest tuleb omad järeldused teha! Ja siis vastavad
korrektuurid.
No rasuste juuste näide on ikka ekstreemsus, aga seda olen täheldanud küll, et mõnigi naine peale mehele käpa pealesaamist jääb loorberitele
puhkama
ehk muutub ükskõikseks oma koduse välimuse suhtes. ehk mõtleb, et mees käes, mis seal enam pingutada või on lihtsalt laisk...
ma ei suuda ka pesemata kaua olla
juuksed on veel eriti tähtis kehaosa
Sorry ma ei mõelnud pakendist ja sisust eelmiseid kommentaare tehes. Ma kommenteerides kujutasin ette olukorda kus inimesed on juba koos ja kui on
lapsed, et siis keda võiks mees eelistada.
Tean ka mina inimesi kes on välimuselt ilusad aga kelle jutt on justkui lapsele kohane. Ühesõnaga minu mõistes on nad eluvõõrad. Samas tean ka väga
kauneid ja ühtlasi väga intelligentseid naisi. Inimesi on igasuguseid.
Tsitaat:
Algne postitaja: itmetime
Küsimus siis pigem meestele, et kui naine on kodune, kanseldab lapsi, teeb süüa ja koristab kaob temas "see" mis suhte alguses teda mehe silmis ihaldusväärseks tegi?
Mehel oli ropp, lohakas, kasimata ja laisk naine ja mees otsustas naise ära tappa. Proovis mürki ja gaasi, aga naisel ei midagi viga. Sõbrad siis
soovitasid, et kepi naine surnuks. sõi vaene mees siis 2 nädalat kala ja küüslauku, kugistas veel terve karbi viagrat sisse ja võttis asja ette...
hommikul kui tööle läks, siis naine ainult korises voodis, et oli selge - õhtuks on külm. Mees tuleb õphul töölt, majaümbrus kuivavat pesu täis,
ukselt lööb vastu uimastavaid toidulõhu, elutoas kaetud laud ja köögist tuleb naine kui printsess. "Mis sinuga juhtunud on?" küsib mees
hullunult.
"No kui minusse inimlikult suhtutakse, siis võin ju minagi..."


ma ei tea aga ma ei lugenud kuskil teemaalgatuses välja, et tegu oleks dressipükstes ja rasuste juustega inimesega. Aga noh mis seal tahta, inimene ju
täidab info lüngad ise sellega, mis talle kõige tuttavam.
Hästi armas on ka debiilikuks sõimata.
See foorum pole mulle mõeldud, siin on madalalaubalisi kasutajaid ,kes arutelu ja reaalsete soovituste asemel lihtsalt oma pettumust ja viha
välja elavad.
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Ma ei tea Freelancer mis sinu puhul toimib aga ma tean, et enamus inimkonnast armastab "silmadega". Kottis riided või rasvane pea ei tekita minu arvates isegi seda nn neutraalset tunnet.
Me võime ju kõik jahuda,et armastatakse inimest ennast aga kui inimene on ennast käest lasknud (muutunud totaalseks emmeks või kodukanaks), siis mis peaks kaaslast erutama? Ma mõistan, et jah seksuaalne erutus võib tekkida ka ilma ilusa välimuseta aga seda vast sel juhul kui inimene on olnud liialt kaua kuival.
Teinekord võib ka küsimus edastada informatsiooni.
Tsitaat:
Algne postitaja: itmetime
See foorum pole mulle mõeldud, siin on madalalaubalisi kasutajaid ,kes arutelu ja reaalsete soovituste asemel lihtsalt oma pettumust ja viha välja elavad.


Tsitaat:
Algne postitaja: itmetime
ma ei tea aga ma ei lugenud kuskil teemaalgatuses välja, et tegu oleks dressipükstes ja rasuste juustega inimesega. Aga noh mis seal tahta, inimene ju täidab info lüngad ise sellega, mis talle kõige tuttavam.
Hästi armas on ka debiilikuks sõimata.
See foorum pole mulle mõeldud, siin on madalalaubalisi kasutajaid ,kes arutelu ja reaalsete soovituste asemel lihtsalt oma pettumust ja viha välja elavad.
siis ajas
hinge täis muidugi... aga kui tal oli õigus äkki
Ma ei kujuta üldse ette, et mis on "see" mis võiks ajaga kaduma minna, juhul kui see pole välimus ja seksapiilsus???
Tõesti, kui pole defineeritud "see" miski, siis kahjuks inimesed teevad oletusi. Kui on soov saada õigeid vastuseid siis tuleks ka oma
küsimus detailsemalt esitada.
Eks ajaga muutub inimestes tõesti üht-teist.Inimene läheb vanemaks,paneb kodusele välimusele vähem rõhku,muutub irisejaks,' jne.Nagu need vanad inimesed on.Tulevad nääklemised,tülid,solvangud.Lõpuks kolitakse lahku.
Tsitaat:See, mis kaob, on armumine. Lihtsalt ühel hetkel inimesed märkavad, et omadused, millesse kunagi armuti, ei tekita enam samu tundeid. Nüüd on vaja teadlikku tööd enda ja oma eluga - muuta fookust. Loomulikult on fookuses lapsed, aga on vaja veel midagi. Kui uue fookuse leidmine ei õnnestu, siis tuleb leida uus partner, aga temaga kordub kõik seesama.
Algne postitaja: itmetime
Küsimus siis pigem meestele, et kui naine on kodune, kanseldab lapsi, teeb süüa ja koristab kaob temas "see" mis suhte alguses teda mehe silmis ihaldusväärseks tegi?
Tsitaat:
Algne postitaja: Rajake
Eks ajaga muutub inimestes tõesti üht-teist.Inimene läheb vanemaks,paneb kodusele välimusele vähem rõhku,muutub irisejaks,' jne.Nagu need vanad inimesed on.Tulevad nääklemised,tülid,solvangud.Lõpuks kolitakse lahku.
Kindlasti muudab suhet ka see kui kodus räägitakse vaid lastest ja kodustest töödest. Pole paha kui inimesed ennast täiendavad hariduse,hobide või
uute põnevate tegevuste näol. Oluline on vürtsi lisada suhtele...
Paarisuhtele on tugevaks ohuks väärarusaam, nagu oleks mehe ja naise vaheline armastus miski staatiline nähtus, mis 20 aastat peale suhte algust peaks
säilitama kõik oma algsed näitajad. Kui kumbki pooltest oma pulmariideid tagajärjetult selga ajada üritab, ei aeta ebaõnnestumist riiete süüks.
Koos elades ja koos arenedes muutuvad koos nii suhte pooled kui ka nende vahelise suhte kvaliteet. Paljud 70-aastased paarid ei seksi 2x päevas aga
hoiavad teineteist hellemini kui 27 -aastased. Nad räägivad et armastus on aastatega ainult paremaks läinud ja seda, mida nad kogevad, ei vahetaks
nad välja aastakümnete taguse vastu. Seksuaalse tõmbe asemele tuleb usaldus ja turvatunne, hool ja hellus ja see on neile nende eas parim, mida
tahta osatakse. See on side hingelisel tasandil, millest sugumürsud undki näha ei oska.
Jah Habe, tore sind näha siin.
sissy84 ehk polegi oluline millest koguaeg räägitakse, vaid millised emotsioonid ja tunded sind valdavad seoses
partneri, elukaaslase kallimaga.
Myrk: jah kindlasti hoiab inimesi koos see kui mõlemal kaaslasel on erilised emotsioonid ja tunded üksteise vastu. Mis siis kui ühel osalistest tekib
kriis aga teine ikka tunneb midagi erilist? Siis ongi ju soov midagi muuta ehk nö ellu vürtsi lisada.
Habe: kui meestel tekib potentsi probleem juba enne 70.eluaastat, siis ongi loogiline, et suhtest kaob seks. Vananemisel tekib hirm surma ees, seega
kaaslane pakub tuge ja leevendust hirmu osas, see seobki nö hingeliselt vanu inimesi. Loomulikult sellele lisaks: ühised mälestused, minevik jne...
70. aastates inimesed ei tea kunagi kas näevad järgmist hommikut, nädalat, kuud või aastat. Inimesed surevad palju nooremaltki. See hirm panebki
inimesi klammerduma üksteise külge. Inimesed ei jäta nii vanana kaaslasi maha ka siis kui nad sead või joodikud on, kuna nad kardavad tohutult üksi
surra.
Jummalast hea
Muidugi tavad noored paremini mida vanemad inimesed tunnevad. Tegelikult ei tea nad muffigi, enne kui pole nii vanaks elanud.
Hirmud, klammerdumised ja sexsi puudumine pole mingi vanainimeste probleem, see on stress ja amokki jooks edukuse ja raha jahil, mis põletab ka noori.
Vaevalt nüüd Habe vaadates silma oma noorikule kellega ta terve oma elu on elanud surmast mõtleb, ja sexsi puudumisest pole ta ka rääkinud, vaid
lihtsalt andis mõista, et mitte nii tihti kui
nooruses.
Joodikutel on tõesti kama puha kas nad surevad üksi, kaksi või kambaga.
Neil on tähtis kust ja mis tingimustel järgmine peatäis organiseerida
Ma ei usu ka seda, et ainult surmahirm sunnib vanu inimesi elama sigade ja joodikutega.
Usun et inimesed on inimesed oma vigade ja
voorustega surmani, ei ole siin vanus määrav. Võib olla väga vana, armunud ja õnnelik, olla noor ja väga õnnetu. Ei paneks siia mingit piiri nende
vahele, väljaarvatud, ehk füüsilise võimekuse, mis aga hingeliselt midagi ei muuda, kui oled elurõõmus ja õnnelik.
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
kui meestel tekib potentsi probleem juba enne 70.eluaastat
vist olid siis tädikesed omale nooremad mehed frahterdanud, sest see on kindel et bock vähendab potentsi rohkem kui longdrink
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Myrk: jah kindlasti hoiab inimesi koos see kui mõlemal kaaslasel on erilised emotsioonid ja tunded üksteise vastu. Mis siis kui ühel osalistest tekib kriis aga teine ikka tunneb midagi erilist? Siis ongi ju soov midagi muuta ehk nö ellu vürtsi lisada.
Igale Myrgi sõnale kirjutaks alla kahe käega. Ja üleüldse kui kaks inimest elu jagavad ja ühel on tunded ja teisel kriis, siis sel teisel pole midagi targemat teha, kui oma hinges sorida. Mingu lõhkugu puid või pesku nõud puhtaks. No ei saa ma aru, mis pagana kriis, mis sellel elukaaslasel nüüd järsku viga hakkas, ta on ju ikka seesama, kellega leivad ühte kappi panid. Lihtsalt sinu tahtmised on suuremaks läinud kui teine anda suudab. Kõigepealt tuleks selgusele jõuda, kas me ikka oma silmas palki panime tähele. Õnnelikuks kooseluks muud retsepti ei olegi- pea meeles, kellega abiellusid ja ära püüa temast midagi muud vormida. Kindlasti on vanapaarid õnnelikumad, kui sugumürsud, nendel on elu seljataga, kus ei ole olnud mahti hingeelus urgitseda. Tuli elada- ja kõik. Ja nüüd, vanana, teavad, et võivad igas asjas teineteisele loota. Sorry, aga tänapäeval loodetakse rohkem joogatrennile ja ¹oppamisele.
Tavaliselt vast on just rohkem mehed need minevikus sobrajad.
Mis need mehed nii kõiges süüdi kogu aeg on?
OEH, ma ei rääkinud ju ometi sellest, et Habe 70-aastane on.
Habe rääkis lihtsalt 70-aastastest inimestest kes on õnnelikud ja kel on hingeline
side. Samuti ma ei kirjutanud selles stiilis nagu Habe`l oleks potentsiga probleeme.
Minu jutt käis seal 70.aastates inimeste voodielu kohta. Ka
60-selt inimesed seksivad, tõsi aga hiljem veel vanemana ja väsinuna ei taha keegi näha 30 minutit vaeva selleks, et miski nö tõuseks. Enamus vanu
inimesi pole nii sportlikud. On jah ka erandeid kes maratoni jooksevad aga see selleks.
Minu eelmises kommentaaris oli kirjas, et 70-aastaseid seob üsna suures mahus surmahirm. Mida ma surmahirmust tean, tean seda, et minu vanaisa ja
vanaema hakkasid sel teemal meie ehk omaksetega rääkima juba alates 60.eluaastast. Ega võõrastega sel teemal ei räägitagi aga vanuse kasvades suureneb
hirm ja see saadab inimesi lõpuni välja. Minu arvates on see inimlik. Lahku ei minda nii vanalt kuna peale surmahirmu on kõigi nende aastakümnetega
teineteisega ära harjutud. Seega vaadatakse mööda ka suurtest pahedest, keegi ei taha elu lõppu mööda saata üksi olles. Ka noortel inimestel on
surmahirm aga vanemaks saades see süveneb. Kuidas see süveneb? Mida enam on inimestel aastaid juures, seda rohkem sureb tuttavaid ja sõpru, seda
tihedamini käiakse matustel. Kui inimene näeb, et enamus eakaaslastest on surnud, siis ainuüksi selle info teadvustamine suurendab surmahirmu. Lisaks
kõik muu, väsimus, jõu pidev vähenemine jne... Tore kui on erandeid, inimesi kes lõpuni välja ei mõtle kordagi enda surma peale.
Ei tea, minu vanaema elas 86 aastaseks kuni surmani oli elurõõmus. Kuigi haigused ei läinud ka temast mööda. Sportlik ta polnud ehk rohkem kodukana
tüüpi. Vanaisa sai sõjas surma, teise mehe mattis ka 15 aastat enne enda surma. Tean palju 60 + inimesi minu vanemad sealhulgas, ei mingit suremise
juttu ega tagajala järgi lohistamist. Enda jutuga tahtsin öelda, et ei tohi vanu inimesi sedasi hinnata, ega üldistada. Iga elu on unikaalne.
Eelkõige on eakad samuti inimesed kõigi oma vigade, haiguste ja nõrkustega.
On lihtsalt asju millele me ei peagi hinnangut andma, austades nende elatud aastaid. Hinnakem lihtsalt rohkem enda elu, ja seda kuidas me sellega
hakkama saame.
Lisaks kõik muu, väsimus, jõu pidev vähenemine jne... Huvitav kuidas sa üldse ise julged elada, minul on küll sinu masendavat juttu vanadest
inimestest lugedes, suitsiidsed mõtted 
Ma ei tea ju ma leian, et vananemine on üke elu osa AGA ma püüan teha kõik endast oleneva, et ma oleksin vanana võimalikult liikuv ja energiline. St.
toitun juba praegu tervislikult, liigutan end rohkem kui vaja (sport on omal kohal) jne...
Minul ei ole suitsiidseid mõtteid.
Lisan: minu vanavanemad pole aisad surmahirmus elavad inimesed. Olen neid näinud rohkem.
Jah, me võime ju kõike püüda aga iial ei tea, mis saatusel meile varuks on. Me võime olla kogu elu karsklased, mitte suitsetada, toituda
tervislikult, teha sporti jne., jne., jne., ja ühel heal hetkel öeldakse sulle diagnoos mis pühib sekundiga kogu eelnenud "korraliku ja
tervisliku" elu ja nn. ettevalmistuse õnnelikuks vanaduspõlveks.
Ja alles siis tuleb teha valik, kas võidelda viimse hingetõmbeni või anda alla ja olla surmahirmus.
Mis on siis surmahirm???? Milleks seda tunda. Mõni loodab, et jääb ilmasabaks??? Elage hetkes, nautige just seda hetke, milles olete ja ei ole mõtet
jahuda mingis surmahirmust. Üks asi on rääkida surmast ja organiseerida pisut asju , hoopis nõmedam on vegeteerida surmahirmu mõtte ümber.
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Ka noortel inimestel on surmahirm aga vanemaks saades see süveneb. Kuidas see süveneb? Mida enam on inimestel aastaid juures, seda rohkem sureb tuttavaid ja sõpru, seda tihedamini käiakse matustel. Kui inimene näeb, et enamus eakaaslastest on surnud, siis ainuüksi selle info teadvustamine suurendab surmahirmu.
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Ma ei tea ju ma leian, et vananemine on üke elu osa AGA ma püüan teha kõik endast oleneva, et ma oleksin vanana võimalikult liikuv ja energiline. St. toitun juba praegu tervislikult, liigutan end rohkem kui vaja (sport on omal kohal) jne...
Minul ei ole suitsiidseid mõtteid.![]()
Lisan: minu vanavanemad pole aisad surmahirmus elavad inimesed. Olen neid näinud rohkem.
Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
Mis need mehed nii kõiges süüdi kogu aeg on?
Meesprükkarid on jälle natuke viisakama väljanägemisega kui
nende naiskonkurendid...
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Lisan: minu vanavanemad pole aisad surmahirmus elavad inimesed. Olen neid näinud rohkem.
Tsitaat:
Algne postitaja: itmetime
Küsimus siis pigem meestele, et kui naine on kodune, kanseldab lapsi, teeb süüa ja koristab kaob temas "see" mis suhte alguses teda mehe silmis ihaldusväärseks tegi?
Kui mul oleks surmahirm siis ma ei lisaks oma ellu ekstreemsusi.
Samas olen kuulnud lähedasi sugulasi, oma vanavanemaid ja mehe vanavanemaid
surmast rääkimas ja isegi nutmas hirmu tõttu. Kardetakse teadmatust. Minagi mõtlen, et vanusest 60 algab inimese elus sügis aga seda arvan ma noorena
ja hetkel, ilma, et ma ise oleks selles vanuses olevate inimeste sussides. Nõrganärvilisemad lähevadki juba siis ärevaks ja 70 ning 80 see kõik
süveneb.
Samuti tean, et elu võib tuua viperusi ja plaanid võivad muutuda aga see ei tähenda, et 30%-lise tõenäosuse pärast pean ma nüüd elupõletaja olema ja
nö viimast võtma (mõtlen selle all suuri pahesid ja toitumist). Ärge nüüd minu pakutud tõenäosuse %-i kinni jääge.
Ohakas: See tite värk kestab ju maksimaalselt 4 kuud. Sealt edasi saab süüa, pesta ja juba üsna korralikult ka magada. 
kuidas kellelgi, mina ei saanud pea poolteist aastat välja magada
seda, et ma pesin ennast nüüd küll
aga asi polegi selles pesemises vaid eneseteostuses
kui praegu mõtlen, et millega ma siis sel ajal tegelesin
ekstaole, ma olin pere jaoks. kudusin, küpsetasin, saatsin lapsi kooli.
enesele õppmist, lugemist ja muud sellist, vat seda mul polnud
mul ei olnud aega ja kui oligi aega siis kohvitasin naabrinaistega ja lakkisin küüsi. arutasime uute puhastusvahendite mõjude üle ning planeerisime
mida õhtuks süüa teha.
naabrinaistega olid meil ühised huvid, nimelt kõik seondus lastega ja pereeluga
aga väärikat vananemist planeerida? mida aeg edasi sellele ma järjest vähem mõtlen. ses mõttes, et tuleb mis tuleb
pere ajaloos on dementsust, suhkruhaigust ja kopsuvähki, et siis mida minulgi siin planeerida
Olen märganud, et see tabab vanemaid inimesi siis kui pensionile jäädakse ja igapäevase elu pinge kaob ehk aega liiga palju üle jääb, et siis mõnes
mõttes on see justkui masohistlik enesehaletsuse sündroom.
Algab see meditsiiniraamatute ja bro¹üüride lugemisest,igahommikusest vererühu mõõtmisest, sageneb perearstide ja apteegi külastuse...
Mu isa, kes vanana surma ei kartnud, sest oli, omasõnul, nooremas ja keskeas sõdades ja vangilaagris kogu surmahirmuressursi ära kulutanud
ütles,
et kõige hitmsam, mis vanainimest tabada võib on võtta kätte ja läbi lugeda "Tervishoiu sõnaraamat", kust leiab omale kinglasti paarkümmend
kindlat haigust
Aga ikkagi ja peamiselt - pataloogilise surmahirmu alge peitub liigses kasutus ajas...
Kui lugeda tervise ABC-d,siis võid endale sealt päris mitu haigust leida.Vanematel inimestel on see viga,et nii ,kui mõnest haigusest kuulevad,nii mõtlevad endale ka kohe selle haiguse külge.
Ohakas: ma mõistan Sind. Lapsed on erinevad ja lapsevanemad on erinevad.
Ma ise olen teistsugune kui enamus lapsevanemaid aga siiski ma mõistan. Mu tutvusringkond on kirju ja ma näen kuidas teised inimesed mu ümber elavad.
Kui mees on mugav ja leiab endale rohkelt tegevust(tööd ja meelelahutust) ning ei tee märkamagi, et naine vajab tuulutamist, siis nii see naine lõksu
jääbki... Seniks kuni laps(ed) on suur(ed).
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Kui mul oleks surmahirm siis ma ei lisaks oma ellu ekstreemsusi.Samas olen kuulnud lähedasi sugulasi, oma vanavanemaid ja mehe vanavanemaid surmast rääkimas ja isegi nutmas hirmu tõttu. Kardetakse teadmatust. Minagi mõtlen, et vanusest 60 algab inimese elus sügis aga seda arvan ma noorena ja hetkel, ilma, et ma ise oleks selles vanuses olevate inimeste sussides. Nõrganärvilisemad lähevadki juba siis ärevaks ja 70 ning 80 see kõik süveneb.
Samuti tean, et elu võib tuua viperusi ja plaanid võivad muutuda aga see ei tähenda, et 30%-lise tõenäosuse pärast pean ma nüüd elupõletaja olema ja nö viimast võtma (mõtlen selle all suuri pahesid ja toitumist). Ärge nüüd minu pakutud tõenäosuse %-i kinni jääge.
Ohakas: See tite värk kestab ju maksimaalselt 4 kuud. Sealt edasi saab süüa, pesta ja juba üsna korralikult ka magada.![]()
Olen nüüd täiesti 100% kodukana , sekspomm ei ole ja üldse seksin pimedas teki all kui üldse.