
Olekski selline kysimus et kas esimene armastus jääb pysima ? on selline võimalus? igaltpoolt kuulen et see on vaid roosa mull enda jaox vms.. aga ma ei tea.. tahax lihtsalt huvi pärast teada et kas olete te ikka oma esimese armastusega koos ja jäitegi kokku? v mida yldse arvasite kui olite esimest korda armunud ja kaua see suhe keskeltläbi kestis??
Ei ela esimese armastusega.... Kui oleksin temaga jäänud, oleksin vist hetkel hullumajas kinni juba... Olin ju nii noor ja roheline (loe: armunud) et
ei osanud üldse algul vaadata, et selle inimesega kooselu oleks mõttetus... Aeg andis mõistuse ja arusaamad elust - koos olime 1,5 aastat ja siis mul
sai kõrini. Seega, mina ei usu, et esimene armastus püsima jääb, sry 
Mina elan siiani oma esimese armastusega
Need kes enne teda olid ei saa nimetada armastuseks,sest need olid lihtsalt kerged armumised ja need olid
hetkelised.Aga oma praeguse mehega tutvudes tundsin kohe seda sügavamat tõmmet armusime,armumisest sai armastus ja sellest ka lõpuks abielu mis kestab
senini
Seega arvan et on küll võimalik elada koos esimese armastusega.Mul tutvusringkonnas veel selliseid
Nu siis võib sind kulla Roosi pidada harvaks erandiks.
Mina jälle olen seda meelt eit ei jaää püsima esimene ega teine ega .... armastus. Aega läheb ja inimene õpib läbi valu ja kannatuste. Enda omade.
Tean selliseid kes koolist saadik koos on.
ei jäänud ka minu esimene armastus püsima. kestis see suhe miski 5 aastat ja lagunes lõpuks selle pärast, et ma end talle ei andnud. mina mõtlesin
siis, et armastus ei ole üks tonksutamine ja ei tahtnud oma süütusest loobuda.
njaah....ilus muinasjutt see esimesest armastusest
..kui ausalt kade olla ,siis olex ka miskit sellist tahtnud aga ilmselt ei jagu seda kõigile
Ei leidnudki oma minevikust sellist konkreetset asja nagu esimene armastus. Mis toona võis mingi hull tunne olla tundub nüüd tavalise hetkelise
kiindumusena. Üldse nooremana sai ikka rohkem sugutungist vist lähtutud. Miks mulle tundub üha enam ja enam et tõeline puhas armastus on armastus ilma
sexita. No selline millest raamatutes kirjutatakse ja millest filme tehakse.
Tänan!"
Minu jaox oli esimene armastus illusioon ning tagasi teda mingil juhul ei tahax... kuidas sellised inimesed üldse armuda said ning 2 aastat koos oldud... mnjah, noore & kogenematuna ei osanud sel momendil muud tahtagi...
Võib jääda ja võib mitte jääda.
Ise läksin lahku. Aga oma klassist tean küll tüdrukuid, kes kohe peal kooli lõpetamist nn mehele läksid (vabaabielu), on siiani koos ja lapsed ka veel
peale kauba.
Oli esimene armastus,suhe kestis aastakese siis läbi sai see esimene...
esimene armastus võib jääda, aga mina selliseid vähe tean.

esimene armastus oli ikka ilge...jube hullult armusin ära ja siis hakkas ta mu parima sebrantsiga sebima..see oli ka ilgelt ammu....
Kindlasti on mingi võimalus, et esimene armastus jääb püsima. Tavaliselt siiski on inimesed veel väga noored ja kogenematud kui esimest korda armuvad ja seetõttu ei teagi täpselt mida soovivad jne.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lotake
Kindlasti on mingi võimalus, et esimene armastus jääb püsima. Tavaliselt siiski on inimesed veel väga noored ja kogenematud kui esimest korda armuvad ja seetõttu ei teagi täpselt mida soovivad jne.
Mina olin 13 siis kui esimest korda armunud olin 21aastasesse ukraina noormehesse.Ja see suhe kestis pool aastat,s.t.seni kuni ta tagasi kodumaale
läks.Ja midagi nii ilusat,siirast ja puhast pole enam kunagi olnud
Kas oleks püsima jäänud
Kindlasti mitte
Minuga olid sellised keerulised lood...et oli see esimene armastus olemas küll. Olime pikalt ka koos. Saatuse tahtel läksime lahku...minul sai olema
pere ja lapsed ja temal naine. Aga tõmme meie vahele jäi...kuigi kordagi ei murdnud me oma kaasadele truudust. Kuna meil olid ühised tuttavad, siis
kohtusime tihti ühes seltskonnas. Lõppes see armastus, mis südame põhjas meil mõlemail 10 aastat kripeldas....selle mehe surmaga. Algas aga siis, kui
mina olin 14 ja tema 18 aastane.
Kas me oleksime suutnud koos elada...jah kindlasti
Oli see roosa unelm...mingil määral ja algul kindlasti...pärast pigem arusaamine, et olime
teinud mõlemad vea, mida ei saanud enam muuta...kurb leppimine sellega mis meil oli.
Kindlasti on võimalik oma esimese armastusega kokku jääda, aga seda siiski harva juhtub....noored on liiga keevalised ja kipuvad selle ilusa lõhkuma
mis neil on...pärast aga seda parandada ei saa ja peab edasi minema. Muidugi vahel polegi vaja vaja midagi parandada....jääb lihtsalt tore ja armas
mälestus
Tsitaat:
Algne postitaja: roosi
Mina elan siiani oma esimese armastusegaNeed kes enne teda olid ei saa nimetada armastuseks,sest need olid lihtsalt kerged armumised ja need olid hetkelised.Aga oma praeguse mehega tutvudes tundsin kohe seda sügavamat tõmmet armusime,armumisest sai armastus ja sellest ka lõpuks abielu mis kestab senini
Seega arvan et on küll võimalik elada koos esimese armastusega.Mul tutvusringkonnas veel selliseid
![]()
Kuid enne (ja ka pärast) abiellumist jõudsin temasse mitu korda armuda , nii et vist päris esimese armastusega koos ei ela, aga sama
inimesega küll
Tsitaat:
Algne postitaja: epp
Olekski selline kysimus et kas esimene armastus jääb pysima ? on selline võimalus? igaltpoolt kuulen et see on vaid roosa mull enda jaox vms.. aga ma ei tea.. tahax lihtsalt huvi pärast teada et kas olete te ikka oma esimese armastusega koos ja jäitegi kokku? v mida yldse arvasite kui olite esimest korda armunud ja kaua see suhe keskeltläbi kestis??
Koos olime 8,5 aastat,
nüüdseks 3 aastat lahus, kuid hing on ikka veel katki, kuid see valu on ära peidetud. Sellele on kest ümber ehitatud, et ta ei saaks tulla ja jälle
haiget teha.
tunne, et see inimene on sulle kallis on jääv kuid inimene ise kindlasti mitte... vähe usutav, et keegi oma tõeliselt esimese armastusega ka jäädavalt koos on.
Mina elan oma esimese armastusega koos, juba 4 aastat 
kindlasti on võimalik.
ise ei ole koos oma esimese armastusega, aga kes teab, võib- olla see polnudki armastus.
olen kuulnud, et esimene armastus lähebki vett vedama. Võibolla ei oska sellega siis midagi peale hakata, nagu mul läks. Aga meeles on ta alati. Vahel
isegi segavalt, enamasti siiski kainestavalt - justkui mõõdupuu järgmiste armumiste puhul. 
Oh, mul lähevad kõik armastused vett vedama...krooniline õnnetu armastus
Vahest otsin ma liiga palju armastuses võrdsust...ei tea...aga mõlemapoolset armastust pole kogenud.
minu puhul pole see enam kahjuks võimalik, aga tean jah inimesi, kes on lapsepõlvest saati koos ja nüüd juba kolmekümne ligi ja õnnelikult abielus.
Nii et usun küll, et on võimalik!
/me ei ela ka enam oma esimese armastusega koos....hea on et lahku läksime
aga ma täitsa usun, et esimene lumi võib mõnikord ka sulamata jääda 
ei ela esimese armastusega, see oli nõnda ammu
öeldakse küll, et vana arm ei roosteta
kuid ei ta pea alati paika
läbi oleme käinud, vahel harva näeme, aga siis ma laps olin
esimene armastus kestis poolteist aastat. Iga ilus asi saab kord otsa... 
Ma usun küll, et on võimalik jääda oma esimese armastatuga kokku 
uskuda on ilus, loodan et yhel paeval ise ka seda jalle teen 
ikka on võimalik,kui väga tahta
siiamaani olen küll oma esimese tõelise armastusega veel koos 
mina olen ka siiamaani oma esimese armastusega koos ja ei taha kohe mitte, et meie suhe lõppeks.
Minu suhtumine on selline: Inimene armastab vaid korra ja teisi kasutab selleks et seda yhte unustada.Esimene armastus on mul siiani meeles ja päris
yle pole ka saanud
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
Tsitaat:
Algne postitaja: Lotake
Kindlasti on mingi võimalus, et esimene armastus jääb püsima. Tavaliselt siiski on inimesed veel väga noored ja kogenematud kui esimest korda armuvad ja seetõttu ei teagi täpselt mida soovivad jne.
Õige tähelepanek. Oled lihtsalt pimestatud ega mõtle enam selgelt.
Kõik tundub nii roosiline ja ilus...
Tegelt ma arvan ka nii...
minu puhul ei jäänud püsima, kusjuures see, kes mu esimene armastus oli, meil ei olnudki suhet, aga soe ja hea tunne on, kui sellele tagasi mõtlen, ma
olin ikka niiii rumal veel siis. Aga kui mõnel inimesel jääb, siis see on väga armas ja tore 
ei ole oma esimese armastusega koos...olin siis nii armund ja valmis kõigeks...see tunnete virrvarr kestis mingi 2 aastat...taas kohtudes tekivad
ainult head mälestused, kuid sellise mehega kooselu oleks põrgu...eks ta muutis juba siis mu elu põrguks...eks see ütlus, et armumine teeb kurdiks ja
pimedaks, peab ikka paika
Mina elasin oma esimese armastusega 17 aastat koos.
Esimene armastus - pole seda vist veel kohanud, igatahes ühtki senist sügavamat tunnet oma elus nõnda nimetaks. Aga tundub, et kõnealune teema on pigem esimene armumine kui armastus. Ei usu, et kuigi paljud kokku jäävad selle esimesega.
ilmselt pole ka midagi sellist olnud weel.
kuigi asjandusi on olnud ikka ka
aga usun et on wöimalik pysimajäämine.
kui iga asja pärast ei hakata lahku jooksma.
...olen oma esimese armastusega koos juba üle 3 aasta aga hetkel ei oska ma vastata sellele, kas see suhe jääb püsima
...
Tsitaat:
Algne postitaja: püsimatu
Oh, mul lähevad kõik armastused vett vedama...krooniline õnnetu armastus![]()
Vahest otsin ma liiga palju armastuses võrdsust...ei tea...aga mõlemapoolset armastust pole kogenud.
tükk aega arvasin (loodsin) et loomulikult võib jääda esimene armastus püsima.. ehk usun siiani, et võib, aga kadestan neid inimesi, kellel nii on..
mina aga ei ole siiani saanud üle ja teisi ei tunnista..
öeldakse, et läeb 2 korda nii kaua aega, kui koos olite..
no sellisel juhul praegusest hetkest on jäänud veel 5 aastat
aga samas jääb esimene armastus vähemalt ühe inimese hinge küll igaveseks püsima..
loodan kogu hingest, et see ei ole ainus armastus..
nooh, eks see olene ikka partneritest, kas suhe jääb püsima või mitte. kui üks pool ei ole eriti huvitatud, siis kindlasti jookseb suhe karile. mnjah,
minu esimene armastus oli vist umbes 14aastaselt, kuid see ei jäänud püsima, sest vanusevahe oli 10 aastat.... kahju sobisime väga hästi. kuid eks elu
ole veel ees ja näis mis ta meile veel pakub
esimene armastus... selline tunne, et praegu ikka temaga nagu koos, st. et praegune mu esimene armastus... koos oldud 2 aastat... ja suhe ikka üle
kivide ja kändude käinud...
aga huvitav, mis mind eelmisega 1,5 aastat koos hoidis... ennast tundes, ei imesta, kui tema juurees mind võlusid need pikad telefonikõned... 
pean praegust kallat ikkagi oma esimeseks armastuseks ja kui tema poolt mingit pipardamist ei tule, siis ma arvan et see jääb ka püsima... vähemalt
loodan... 
Tsitaat:
Algne postitaja: maatütar
öeldakse, et läeb 2 korda nii kaua aega, kui koos olite..
no sellisel juhul praegusest hetkest on jäänud veel 5 aastat
ei ole enam ammu koos, isegi ei suhtle enam. Kui linnas kokkupõrkax, siis ei tunnex vist isegi ära.
Nagu ytlesin, et oli see väga ammu ja olin siis veel väga "roheline". Koos olime umbes pool aastat ja lahkumineku põhjust ma enam ei mäleta
kaa 
oijahh olid ajad olid majad...ilus aeg oli, armastus pimestas ja maailm oli niiiiniii ilus sellest kõik, aga jah seda hullem oli pärast kui purunes jahh. Aga midagi sellist enam tundnud pole, seda inimest ei tahaks enam tagasi aga seda tunnet tahaks kyll.
Ma olin esimest korda kõrvuni armunud siis, kui nina üle klaveri klahvide ulatas. Äkki mõni 5...6. Üks noorsand käis aegajalt tuttavate juures
klaverit harjutamas ja mina muudkui kuulamas. Noorsandi ei tunneks ilmselt äragi enam aga seda tüüpi muusikat armastan siiani.
See on päris esimene,
ausõna. Järgmistega juba vähe segasemad lood.
oo. ma olen hetkel miski 18 ja pole olnud mingit segastsegast esimest armastust.
lihtsalt niisama on olnud.
ja miskipärast on tunne, et ei tule kah segastsegast esimest armastust.
noh. mõte on et sellised asjad ei juhtu minuga.
öeldakse küll et "kas vana arm ka roostetab ,ei ta roosteta..." mina isiklikult arvan et esimene armastus on üldse selline puhas ja ilus
,kindlasti jääb see alatiseks meelde ...aga vot roostetamise kohta arvan et ikka roostetab ära .aga kindlasti leidub ka neid kes kohe oma esimese
armastusega ongi kokku jäänud ja elavad õnnelikult ...ei jää muud üle kui soovida neile edu 
Esimene jääb vist väga harvadel juhtudel püsima. Omal kestis see 5 aastat aga meelde on jäänud siiani ning alati kipun kõiki võrdlema just esimese
armastusega. Tean, et see on sick ja püüan sellest üle olla aga pole midagi parata, esimene oli parim. 
Hmh...imelikud on need sellised küsimused. Tegelikult me võime ju heietada, et jah on loomulikult jääb püsima. Kuid kõik oleneb inimeste vanusest,
nende ühistest huvidest, nende sõprusringkondadest ja muudest sotsiaalsetest ja vaimsetest ja sellistest asjadest. Esimene armastus võib jääda
püsima, kuid ei pruugi. See on inimeste enda teha 
mul on hea meel, et see läbi on.
Ei olnud seda esimest eriti kauaks... Olime siis kooliealised, hiljem viis elu meid lahku ja nii ta roostetama hakkas. Kohe tekkis aga uus ja seekord
palju püsivam, tagajärjed kehtivad tänase päevani... Kuigi armastust ennast nagu polegi enam...
Esimene armastus. Oleneb sellest mida selleks pidada. Kas seda, mida ma pidasin armastuseks, kui 5 aastaselt naabripoisiga liivakastis südmeid sai
liiva sisse joonistatud või siis algkoolis mõni poiss klassiõdede meelest nii ääretult kuum oli, et seepärast mullegi sedavõrd "meeletult"
meeldis. ( ?!! )
Nojah. Igatahes ma usun, et esimene armastus võib jääda kestma, kui esimeseks armastuseks ei peeta seda "liivakastikutti" ja arvata välja ka
too "blond-iluspoiss-kes-sõbrannadele-meeldis". Aga kui jääda nostalgiliselt meenutama liivakastiaegu ning mõelda "oh, mis kõik oleks
võinud juhtuda, kui ma tookord poleks tema liivalossi ära lõhkunud.." siis tõepoolest..enne hakkab maksuamet kingitusi tegema, kui sellest
"armastusest" miskit hääd nahka oleks tulnud.
Tsitaat:
Algne postitaja: epp
Olekski selline kysimus et kas esimene armastus jääb pysima ? on selline võimalus? igaltpoolt kuulen et see on vaid roosa mull enda jaox vms.. aga ma ei tea.. tahax lihtsalt huvi pärast teada et kas olete te ikka oma esimese armastusega koos ja jäitegi kokku? v mida yldse arvasite kui olite esimest korda armunud ja kaua see suhe keskeltläbi kestis??
ja kui kokku saame, siis ka teeme.. armastust noh
Tsitaat:
Algne postitaja: epp
Olekski selline kysimus et kas esimene armastus jääb pysima
!
Ei saa ju küsida, et kas esimene armastus jääb püsima. Mõnel jääb, mõnel mitte. Esimene variant on harv aga siiski võimalik. 
Esimene Armastus, mis pea alati puhkeb koolis, on peaaegu igaühe eluaegne helgevalus saatja. Tulevaste suhete ja valikute määraja koguni. Nii see
esimene kui ka ülejäänud sügavamad-pindmisemad sümpaatiad innustavad ühte klassiruumi kogunenud kahesoolisi noori inimeseks arenema; nagu
mehi-naisigi, mis seal salata.
Nõrgemad kaotavad küll kuraasi ja lakkavad eduredelil ronimast, keskmised ja tugevamad aga vajavad lisaks omaenese egole, ajastu nõuetele ja vanemate
käsule ka enda kõrvale koolituppa kedagi sütitavat.
Kõlab pisut naiivselt ja emotsionaalselt, ent minu meelest ajavadki maailma ringi lihtsalt ja loomulikult pingestatud inimsuhted. Kahesoolised.
Plusside ja miinuste tõmme ja tõuge, mida kunstlikult ega jõuga saa neutraliseerida ei ulmekirjanike ega totaaldiktatuuride tahtel.
Esimene armastus jääb püsima küll, aga reeglina kusagil sügaval sisimas. Esimesed suhted ei pruugi kestma jääda aga see esimese tõelise armastuse tunne jääb igaveseks.
Minu esimene armastus, mis puhkes samuti kooli ajal, püsib siiani. Aga eks selle pika aja jooksul ole ka mitu puuda soola koos ära söödud.
olen ikka koos esimese tõelise armastusega. eks enne teda oli ka armumisi ja kiindumist, aga seda, mis on temaga, saab alles nimetada armastuseks. mina usun küll, et ka esimene armastus võib kestma jääda kui kokku saavad õiged inimesed.
Tsitaat:
Algne postitaja: epp
Olekski selline kysimus et kas esimene armastus jääb pysima ? on selline võimalus? igaltpoolt kuulen et see on vaid roosa mull enda jaox vms.. aga ma ei tea.. tahax lihtsalt huvi pärast teada et kas olete te ikka oma esimese armastusega koos ja jäitegi kokku? v mida yldse arvasite kui olite esimest korda armunud ja kaua see suhe keskeltläbi kestis??
Esimene armastus läbi. Väga ilus oli ja jääb elulõpuni meelde, see täitsa paratamatu
Olen ka üsna kindel, et see esimene vaevalt püsima jääb...erandid muidugi kinnitavad reeglit!
Arvan, et mälestuse esimesest armastusest/armumisest teebki nii ilusaks ja oluliseks see, et ta ei jää kestma....
Tsitaat:
Algne postitaja: epp
Olekski selline kysimus et kas esimene armastus jääb pysima ? on selline võimalus? igaltpoolt kuulen et see on vaid roosa mull enda jaox vms.. aga ma ei tea.. tahax lihtsalt huvi pärast teada et kas olete te ikka oma esimese armastusega koos ja jäitegi kokku? v mida yldse arvasite kui olite esimest korda armunud ja kaua see suhe keskeltläbi kestis??
esimese armastusega sain kohe õppetunni, et naisele tuleb võimalikult lihtsas keeles armastus kõrvade kaudu sisse manustada. paraku tagantjärele
tarkus
tänapäeval kipub see esimene armastus liiga vara tulema,
paljud pole veel täisealised ega kooli lõpetanud,
paratamatult viib selline esimene armastus karile.
mnjahh... sai esimese armastusega koos oldud/elatud 3 aastat...lapski sellest kooselust...lahku mineks oli minu jaoks valus.... ja aega läks ca 2 a
enne kui suutsin tama nima lausuda, ilma et emotsioonid mind vallutaks... peale seda ei olegi nagu armastust eriti kogenud... ja ei tea, kas seda
enam ette tulebki...
aga mäletan väga selgelt... kuidas unistasin samast asjast, et esimene armastus püsima jääks... ohh kuidas ma lootsin... aga näe võta näpust...

Võib küll ju püsima jääda, miks mitte?
Mina olen oma esimese ja ainukese armastusega koos olnud nüüdseks juba 9 aastat.
Midagi ei arvanud armumisest. Ma ei saanud midagi aru, mis toimub ja ma suht sissepoole elav inimene, kellelegi ei kuulutanud küll asjast.
Kestab asi siiani ja kui veab, siis minu elu lõpuni.
öeldakse ju et esimene armastus naistel tegelikult ei kao kuhugi....
see esimene....
Millegi pärast usun,et esimene armastus jääb püsima.isegi kui inimesed kokku ei jää...
Ise olen siiamaani oma esimese armastatuga koos.eelmised olid lihtsalt armumised...
http://www.youtube.com/watch?v=5N7xPw9V-1k
Nii nukker teema....
Kahju---te rikkusite mu ilusa päeva

Ei jäänd kokku, see oli nii ammu kah. Kuigi vahest on päris lahe meenutada neid suuri tundeid
Ei jäänud püsima, aga see oli nii ilus ja puhas! ju see rohkem armumine oli, aga järgmiseni läks aega 6 aastat
Kui keegi hing, oskab vaadata, hinge arme, siis ehk näeb kahte pääsulindu, kes eksisid teelt, kes ammu enne sündi, olid loodud ühte...
Jah, esimene... teine... kümnes... kahekümne viies
või on mõni juba sajani jõudnud enda arust
Ärge ajage tarbimisühiskonna jama...
armastus pole kingapaar või T-särk, et meenutada seda esimest - oi olid ilusad kingad, nagu jalga valatud... ainult ära kulusid kahjuks... ja
vedelevad nüüd kusagil pööningul vanakraamikastis, aga ilus meenutada juuu
Hmm.... ma vist rumal, aga peale esimest( mis siis et lahku läinud ja puha) aga otsid ikka endise kaasa sarnast ja tundub, et ei leiagi ja seni kui ei leia, oledki üksik...
Ega ma ei mõelnudki, et see esimene ei võiks olla ainus, kuigi... äkki ikkagi oli ekstusarmastus, siis oleks loomulikult kahju, kui sellise kinniidee
taha kammitsasse oled jäänud
Sest:
esiteks: armastus on tundeelu teatud küpsusaste, mida ei saa eeldada noorusromantikalt ja -armumiskihult... ilus küll see, aga pinnapealne...
teiseks: armastus ei rajane armastuse objekti... või subjekti... vähemalt enda arvates... erakordsusel, vaid suhtesügavusel, milleks elukogenematu
paar pole võimeline...
mina isiklikult usun et esimene armastus ei jää püsima.lugesin artiklit http://tsau.ee/blogi/miks-ei-jaa-esimene-armastus-kestma/ ja seal olid, ära toodud võimalikus põhjused,,miks ei jää kestma.aga ise kaldun arvama et kõige võimlikum on see et kuna kogemust ju pole siis oledki suht kogenematu ja ei oska väga suhtes olla. teed vigu jne
Kuidas küll naised suudavad jahvatada lõputult nende tundeteemade üle. Esimene armastus ei jää kestma, sel samal põhjusel miks enamus asjadest elus ei kesta kuigi kaua. Sa ei sõida terve elu sama autoga, ela samas korteris, ega hoia sama töökohta, ei postita terve elu samasse foorumisse. Inimsuhted ei erine palju kõigest muust. Igast asjast saab lõpuks villand, kulub ära või tuleb välja, et ei sobinud. Lihtsalt, teinekord satud millegi sellise otsa, millest tasub kinni hoida ja no siis hoiad ja lakud seda asja. Olgu selleks siis vana auto või kena naine.
Kõik oleneb inimestest endist. Kui ollakse rahutud ja ei osata pühenduda, siis ei suudeta pikalt koos olla mitte ühegi kaaslasega. Oleme kuulnud
omajagu edulugusid kus inimesed on koos kuni surmani. Tänapäeval on lahutuste arv üle 50%, st paljud inimesed ei viitsi oma suhte nimel vaeva näha,
kui tulevad raskused, siis lahutatakse. Ei viitsita asju selgeks rääkida ega probleeme lahendada - kurb.
Esimene armastus - ma arvan, et suur tõenäosus on, et esimene armastusega ei olda lõpuni koos kuna paljud leiavad esimese armastuse verinoorelt.
Paljud noored ei tee aga kompromisse ja leiavad, et enda ego vastu on armastus suurem kui kaaslase vastu.
Edulood on seotud inimestega kelle sünniaasta jääb 30datesse aastatesse. Enne 80.eluaastat ei saa ju inimesed olla kindlad kas nemad kuuluvad oma
suhtega nende eriliste edulugude hulka.
Mu esimene armastus oli nagu ingel. See oli põhikoolis. Ma olin hullem nohik siis. Ma mäletan, kuidas ma ükskord läksin temast mööda arvutiklassis, ta
pööras oma pea monitorist minu poole, näitas näpuga ekraanile ja küsis: "mis seen see on?". Ma arvan, et ta kirjutas selle seene peale
referaati.
Mul lõi pulsi põhja ja ma vastasin: "ma ei tea," ja siis ma üritasin kuidagi nõjatuda ja uurida seda seent. Aga siis ma mõistsin, et parem
on ära minna. Mul oli väga piinlik, kuna ma olin puha viieline ja käisin iga talv bioloogiaolümpiaadil oma kooli esindamas. See oli ka ainuke kord kui
ma temaga millestki sisuliselt rääkisin. Siin on peidus veel üks põhjus, miks esimene armastus teinekord ei kesta.
Ma hakkan mõtlema, et see varase keskea emotsionaalne eraldatus on reaalne asi. Mul on üks meessost sõber kes pidi täna kohtingule minema ja nagu
tavaliselt: "nahistaks temaga küll, aga kogu see ülejäänud värk ... " ja paistab, et ta ei viitsigi minna vist, et ei peaks oma elu
keeruliseks tegema. Ja ma päris palju suhestun selle sentimendiga.
Võib olla esimesed armastused lähevad ka varem või hiljem nende ealiste iseärasuste nahka. Ei jaksa armastada nii palju enam lihtsalt.
Oli kah
praegu ütleks et mitte midagi nii erilist. Aeg teeb oma töö ja maailma käsitlus ning ideaalid muutuvad selle jooksul.
Märkimisväärne oleks vaid see, et esimene kogemus selles vallas, muud miskit. Lihtsalt kunagine ilus môte, mille puhul, nüüd tagasi vaadates,
armastasin hoopis rohkem seda môtet, kui toda tüdrukut. 
väga meeldis samal teema l üks artikkel http://tsau.ee/blogi/miks-ei-jaa-esimene-armastus-kestma/ . ja minu arvamus ühtib sellega selles mõttes et esimene armastus tuleb ellu üsna noorelt.ja sellises eas on tõesti raske panna suhet tööle ja ei leita kompromisse või midagi sellist.noortel tänapäeval on see et kui on natuke midagi halvasti siis tuleb kohe uus leida asemele
esimene armumine on muidugi väga ilus ja on veel meeles. Õnneks ei jäänud see püsima, sest kus kuram ma siis hetkel omadega oleks
Jutt on esimesest armastusest, mitte armumisest, kallis Ohakas, et hetkeks kartsin juba, et oled mind petnud...Saad andeks...vist... 