
Tervitused!
Olen siin mõtisklenud ja ei ole jõudnud vastuseni. Ehk oskate teie siin sel teemal veidi teist teed pidi läheneda ja ehk nõugi anda?
Olen 24 aastat vana. Käin hästi tasustatud ja stabiilsel tööl. Lisaks õpin ka veel ülikoolis. Elan omaette omas elamises, kõik on väga hästi.
Samas, nii tööl kui koolis (kaugõppes) näiteks olen ma üks noorimaid alati. Võtan seda suures osas kui positiivset märki, et olen jõudnud vähema ajaga
kaugemale kui enamus. Ja tõesti selline tunne ka on, kuna elu tõepoolest suhteliselt muretu... välja arvatud üks asi.
Nimelt ikka aeg-ajalt mõtled, et keegi võiks ju kõrval olla, kellega oma elu jagada. Keegi kellele hommikul mõnikord kohvi voodisse viia ja enne
magama jäämist tööl juhtunust üksteisele rääkida. (Kui nüüd niimoodi natuke romatiliseks minna)
Klassikalised soovitused on ikka, et ole rõõmus, ole tore, ja tihti näkkab tööl või koolis. Paraku need variandid väga hästi ei tööta minu puhul.
Kõike võib olla, aga vot seltskond ümber on natuke selline... vale.
Hobidega sama lugu... Mu töö ongi mu hobi ja mu ala on valdavalt täis vanemaid inimesi kui mina. (Kohati oluliselt)
Kus siis inimesed kohtuvad? Kuidas muuta end "nähtavaks" laiale maailmale? Ei arva, et läheks kohe naist otsima, kuid kust leida uusi
kontakte?
Ei ole ma ka seda tüüpi inimene, kes iga reede-laupäev mööda linna ringi läbustab. Väga-väga harva juhtub, et istun oma paari parima sõbraga, kes juba
põhikooli ajast, kuskil pubis maha ja mekib jutu kõrvale paar õllet. Klubid on out. Muusikat naudin kodus oma korraliku tehnikaga ja tantsu inimene ma
pole. (Pillimehed ju ei tantsi)
Seega, kust tekivad reaalselt uued kontaktid? Kas või lühikesed kontaktid, mis ehk kuskile ei viigi. (Et võib-olla juba nädala pärast ei mäletagi
enam) Aga kust tulevad need esmased "kokkupuute punktid"? Selge on ju see, et kodus ja tööl laua taga passides neid ei teki.
Ehk oskab keegi siit miskit huvitavat nõu anda? Ega küsimus polegi niiväga naise leidmises. Pigem on küsimus üldse tutvusringkonna suurendamises.
Tundub, et olen nagu kuskile mugavustsooni kinni jäänud. Kõik on lill, aga midagi huvitavat ei toimu.
Kui hobide kaudu pole võimalik, siis tutvumisportaalid on tutvuste leidmiseks loodud.
Jah tõesti 10 aastat tagasi toimis minu jaoks rate.ee ideaalselt. Minu mees oli nädalasel 7 kohtingu üritusel esimene kellega kokku sain, ju mul
vedas. Tühistasin teised kokkusaamised ja elu oli põnevust täis. Tänapäeval on palju suhtlusportaale kus sedasama teha.
Keegi ei käsi kohe neiuga kohtuma minna, netis võib suhelda pikemalt. Vaadata kas maailmavaated klapivad.
Mul oli täitsa naljakas situatsioon, üks vana tuttav pakkus välja, et tee endale sinna ja sinna konto, et saame suhelda omavahel. Portaali nimi tundus ohutu, nojah, eks siis lobiseme, tegin siis kasutaja. Järgmisel hommikul arvutit lahti tehes oli postkast meeste kirju paksult täis, oh sa pagan... kustutasin neid ja oma kontot suure kiiruga, et vanameessõber ei näeks ega valesid järeldusi ei teeks. Pealegi puudub vähimgi huvi mingite isaste inimeste vastu. Aga moraal selles, et kui mina, vanainimene hunniku vanamehi ligi meelitasin, siis Sul, noorel mehel ei peaks mingeid probleeme tekkima. Naisi on tutvumisportaalides rohkem, kui mehi.
No kuule,see inimene on su lähedane suhtlus partner lives,mitte mingi virtuaalne pihkupeksmise objekt.
Tsitaat:
Algne postitaja: kodukäija
siis Sul, noorel mehel ei peaks mingeid probleeme tekkima. Naisi on tutvumisportaalides rohkem, kui mehi.
oma esimesega tutvusin lasteaias. ta oli kasvataja. teine oli koolis, direktor. kolmas oli mingis tehases, direktor. neljas oli ka kihvt..meenutades on hea.. aga kokku saadakse seal, kus ajupotensiaal lubab.
esimese leidsin maitulelt... 20a on siiani see esimene, suu on alati naerul 
Inimesed kohtuvad tööl, koolitustel, kursustel, koolis, trennis, reisidel, kellegi sünnipäeval, väliüritustel jne. Sul peab olema endal mingi
ettekujutus inimesest, keda tahaksid enda kõrval näha. See on umbes midagi taolist, et kodus lakke vaadates mõtled välja, millist paari kingi vaja on
ja kui poodi lähed, siis näed juba kaugelt, et heureka, see ongi see, mida otsisin. Sul on praegu elus kõik inimesed ühtlaselt inimesed, sest sa pole
käivitanud oma ajus käsklust "LEIA NAINE". Ja kuna pole käsklust, siis võib juhtuda, et oled pea püsti oma õigest aastaid mööda kõndinud.
Edu! tervituseks lugu: "Alice".
"On hetki elus palju, mis määravaks kord saab,
võib-olla on see saatus, et just täna lahkub ta,
kuigi palju-palju aastaid oli olnud mulle naabriks Alice.
Kõik need aastad reas, mis on elus mööda läind,
kui lootusetult pime olin õnne kõrval käind,
nii ei näinud ma, et kogu aja oli mulle naabriks Alice."
Eks ikka peolt.
Tänaval kõnnib ju palju inimesi
või mine parki
hakka lihtsalt kellegagi rääkima. Tean, et eestlased on tagasihoidlikud aga vahel on põnev täiesti
võõraga rääkima hakata, julgust lihtsalt vaja.
Paraku on eestlased lihtsalt tänaval juttu alustama liialt tagasihoidlikud, isegi portaalides on nad kuidagi väga arad.
Ega jah. Üldiselt võib netist lugeda igasugu soovitusi, et astu siin ja seal ligi. Kui kuskil pargis juurde astumine ja "tere" ütlemine
selline natuke creepy olla võib, siis on isegi hullemaid soovitusi.
Näiteks ei mõista mina, kuidas oleks võimalik jõusaalis suhelda. Kui korralikult trenni teha, pole mingit mahti laterdada. Praktiliselt võimatu
tegevus. Ja ega jõukas ei kiputa vist üleüldiselt väga jutukad olema. (Treenerid välja arvatud
)
Seega jah, sellised asjad ei mahu hästi minu pähe ka. Jah, võiks, aga siinses kultuuris (ütleme siis nii) oleks see lihtsalt creepy.
Seega küsimus on jätkuv: Kuidas panna end nähtavale? Kuhu ennast tuleb ajada, et "jääksid inimestele ette"? Kus peab olema või mida peab
tegema, et lihtsalt paratamatult peab kellegagi paar sõna vahetama? (Poekassas teenindajaga väga pikalt lobiseda ei saa, järjekorras inimesed ootavad)
Näiteks mererannalt võib ühe toreda inimese leida...
Ja abieluranda sõuda. 
tööjuures, erinevatel üritustel. Ühesõnaga ringi peab liikuma.
Märkimata on jäetud sõrmuse keerutamine ja kuldkalake.
Sellega kipub aga nii olema, et leiab siis, kui ei otsi.
Ei tea,kus teie kohtute,aga praegu lährn sauna
iir´e käsitluse järgi oleks partner nagu riiulilt võtta ja seda saab jälgida ja uurida täpselt nii palju kui vaja ja iga kandi pealt. Kahjuks pole asi nii lihtne. Kui minna pargis suvalise juurde, siis see on umbes sama, mis panna käsi läbi pimeda ava ja katsuda, mis sealt pihku jääb. Mõni vaatab, et kes sa tont oled ja mis sa minust tahad (hea kui mente ei kutsuta ahistamise loosungi all) või siis mõni on nii tore, et ütleb otse välja, et tõmma uttu ja kolmas võib ju rääkida isegi, aga selline lähenemine tekitab ikkagi piisavalt võõristust, et sellist tüüpi tõsiselt võtta.
Siin on jälle naistel eelis. Ma ei vaataks ühegi peale viltu kes ise jutustama tuleks.
Isegi kui jube inetu oleks, siis vestleks lõpuni. Eks see
kõik sõltub olukorrast. Kui väga kohatu lähenemine, siis ehk võõristaks natuke. Aga õige tasakaalu ja teema puhul ei näe probleemi.
Hmm..vot oleks rohkem Reede suguseid
Eks ma olengi "natuke mööda kutt". Mul suhtlemine eriti probleeme ei tekita. Kirjutades on asi keerulisem. Raske on sisu kokku pakkida mõnesse lausesse. Samas hülgemöla ei viitsi keegi lugeda.
Eks sa oled seda hülgemõla juba ka aastaid ajanud.
Tsitaat:
Algne postitaja: kaitsevaim
iir´e käsitluse järgi oleks partner nagu riiulilt võtta ja seda saab jälgida ja uurida täpselt nii palju kui vaja ja iga kandi pealt. Kahjuks pole asi nii lihtne. Kui minna pargis suvalise juurde, siis see on umbes sama, mis panna käsi läbi pimeda ava ja katsuda, mis sealt pihku jääb. Mõni vaatab, et kes sa tont oled ja mis sa minust tahad (hea kui mente ei kutsuta ahistamise loosungi all) või siis mõni on nii tore, et ütleb otse välja, et tõmma uttu ja kolmas võib ju rääkida isegi, aga selline lähenemine tekitab ikkagi piisavalt võõristust, et sellist tüüpi tõsiselt võtta.
Lisaks pragmaatilisusele on suurem elukogemus seega iga natukenegi kahtlane märkus või käitumine peletab eemale. 20dates puudus elukogemus ja vaadati
nö asjadest mööda. Andestati lihtsamalt ja loodeti, et mõni asi on nn mööduv nähtus. Või äkki annab välja ravida/kasvatada?! 
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Lisaks pragmaatilisusele on suurem elukogemus seega iga natukenegi kahtlane märkus või käitumine peletab eemale. 20dates puudus elukogemus ja vaadati nö asjadest mööda. Andestati lihtsamalt ja loodeti, et mõni asi on nn mööduv nähtus. Või äkki annab välja ravida/kasvatada?!![]()
Et kus nemad kohtuvad?
Ullike tegi statistikat meestuttavate osas, kellega on reaalselt kohtunud ja kes on pakkunud "teatud pinget"
Tuleb välja, et olen tutvunud koolis, bussis, telefoni valeühendusega, ühikas, praktikal, tantsukursustel, tööl, sõbranna juures, jutukas, ITfoorumis.
Siia loetellu mahuks veel ühtteist, aga ei ole ette tulnud. Näiteks trennis, tänaval, peol, koera jalutades, laste mänguväljakul, hobiringis jne.jne.
Võite lahkesti jätkata 
Mina olen kohtunud näiteks
esimene armastus oli matustel siis bensiinijaamas, 3d jutukas

Sellest annab vist välja lugeda ainult seda, et ole ise atraktiivne ja sul pole vaja minna kuhugi juttu tegema, see kohtumine võib aset leida kus
iganes. Peaasi on välja minna ja end nähtavaks teha.
To: Skin ja Ullike: kas olete neis kohtades ise alustanud tutvust või siiski on seda teinud meesterahvas?
Atraktiivse mehe puhul teevad ka muidugi naised esimese sammu.
Oluline on olla aga aktiivne ringi liikumise osas, hobide osas ja ka internetis. Passiivse inimesega kipub pigem juhtuma see, et aeg läheb ja üks hetk
ongi ta vana ning üksik...
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
To: Skin ja Ullike: kas olete neis kohtades ise alustanud tutvust või siiski on seda teinud meesterahvas?
Mul meenus eelmisest aastast juhtum bensiinijaamas. Olin Viljandis ja bensukas ostsin kohvi. Tarkpea nagu ma olin, valisin topsi ja vajutasin nuppu. Mingi hetk selgus, et tops jääb valitud kohvisuurusele väikseks ja hakkas üle ajama ja ma korraldasin läbu. Tajusin, et keegi seisab ja jälgib mu kraamimist ja ühel hetkel meeldiv meeshääl ütles "Halb päev jah", ma äsasin ainult käega ja vangutasin pead. Midagi me sehkendasime seal veel, ilmselt seisime wc järjekorras. Väljas selgus, et me autod seisid kõrvuti ja ta ütles mulle väga ilusa komplimendi, mille peale ma oskasin ainult naeratada ja tänada. Mehel oli ilmne naistemehegeen ning kogu olemus väga naerusuine. Kuidagi asine ja terane. Välimuselt pikk, kuid ebasportlik, sest õllekas turritas silma. Aga ikkagi oli lõbus.
See surnuaia variant oli ikka nii,et oli suht külm novembrikuu ja matustel ikka peab käima, tegu oli väga kauge sugulasega keda ma ei teadnud. Ei
tundnud ma ka kaugelt kandi sugulasi.Olin selline 14 aastane munadeni minis külmetav tibi ja äkki hakkas veel sadama aga noh vihm minuni ei jõudnudki
kuna üks noormees vihmavaruga jõudis ette.
Ja lõpuks ma olin juba ta külje all, sest väga külm oli ja igav.Kutt ei olnud niivõrd ilus aga selline seksikas armiline ja madala häälega hästi
lõhnav ja viskas head nalja.
No ja sellest saigi selline väga kirglik esimene püssuhe koos kõige kaasakuuluvaga.
Sellised lood on armsad!!
Palju paremad kui mingi "ehitajate" vilistamine või kommentaar "kena neiu".
Mina saan komplimente viimastel aastatel tänu spordivõistlusele kus kord aastas olen käinud. Seal isegi teisest meeskonnast mehed aitavad, kuigi mul
on olnud endal lisaks kaks meest meeskonnas. Ja lauamängulaagris... Ikka satun uute inimestega lauda ja siis kõlab midagi ilusat, mitte
"ehitajalikku".
Õnneks komplimente veel liigub. Ei pea leppima oma mehe paar korda aastas moka otsast öelduga. 
Jah... vot ma hea meelega osaleks ka sellises armsas loos mingi aeg mingi koht.
No siis kui kutsutakse matusetele mine rõõmsalt lootusega
Aga on ka teisi kohti kus kohtuda, mõned kursused, hobidega seonduv tegevus, hobid ju liidavad inimesi.
Internet aga no mitte see,et sa paned kuulutuse otsin naist mahajatahacommiset või meie kenasse tutvusrubriigist ja veel lisad sellise passipildi nagu
sa galeriisse vaim panid
Mehed ei oska ennast üldse müüja 
Mulle teatud põhjusel meeldis kaitsevaimu eelmine pilt rohkem. Seal oli näha tegevus, mis mulle üüberväga meeldib, aga ise omal ajal kahjuks ei saanud
muud tehtud kui paar korda Mutsode juures kursustel käidud. Kaitsevaimu tase on hoopis midagi muud. Sellest on siin foorumis vist ka juttu olnud.
Kas praegu toimuvad ainult diskod või on normaalseid tantsuõhtuid ka olemas? Meie linnakese kultuurimajas vahel ikka tantsitakse. See on ju võrratult
hea võimalus tutvumiseks 
Mul sõbranna kurdab jällegi, et Tinderis olevad stuudiofotof ja playboy stiilis pildid on sellised, mis eemale peletavad kuna kohe tekib mõte
eluvennast.
Ju peab panema endast mitu pilti üles. 
Suhtlusportaalid (Tinder, flirtic, amoremi jne) on mõtetud kohad. Mina pole sealt endale küll kedagi leidnud, kasulikest kontaktidest rääkimata.
Ennekõike tulevad kontaktid ja inimesed ikkagi mingite ürituste, koosviibimiste, töölähetuste ning hobide kaudu.