
Tüdruk ei usalda mind, kuid armastab väga. Aga usaldus on suhtes ju põhiline asi. Andke palun nõu kuidas ja mis ma peaksin tegema et usaldus tasapisi tagasi tuleks. Saan aru küll et pean ennast tõestama. Aga kas on veel midagi millele peaks rohkem tähelepanu pöörama?
Leidsin ühe artikli.
https://tsau.ee/blogi/usalduse-taastamine-on-see-voimalik/
Midagi sellest veelgi toimivamat on raske soovitada.
Ausus ennekõike!
Tänan!
kml, kas sul omal ajusid nagu üldse ei ole või, et aru ei saa, mida pead tegema? Lisaks veel sama asja kohta mitu teemat.
Paraku ta ei ole ainuke juhm siin foorumis
Aga paistab, et ta sai siit abi ja kui nad surnud pole, elavad nad õnnelikult tänase päevani.
Andke noortele andeks nende elukogemuse puudumine.
Minu arvates oleks psühholoogilise poole pealt suhe tuleviku mõistes ikkagi rikutud kuna pettuja alateadvuses vasardaksid hirmu mõtted järjepidevalt
(igas sarnases olukorras).
Hirm uuesti pettuda!
Mina usaldaks vanasõna, et mis ei tapa, teeb tugevamaks. Ongi parem, kui sellised suured raginad saab alguses läbi elatud ja keskendutakse olulistele asjadele.
ega see vaid noorte teema pole isegi elanud isiksusel on see igapäevane teema.
Mida teemaalgataja kuulda siis soovib?
Soovib kuulda, et kõik saab korda ja õnn saabub tema õuele.
Tegelikkus on aga, et mittemiski ei saa korda, ega ka hakka kunagi korda saama.
Korra usaldust kuritarvitad, oled sellest ilma eluks ajaks.
Ei ole kellelgi meist maagilist reset nuppu , mis mälu tühjendaks ja kõik hea alles jätaks. Mingil ajahetkel tuleb seesamune usalduse kaotamise põhjus
jututeemaks ikkagi, seda ei saa unustada.
Edasi on kaks põhilist teed. 1. Kas usalduse kuritarvitajal on hulgaliselt tuttavid sõpru, jätab selle suhte seljataha, liigub edasi, mõne aja pärast
ununeb see kelle suhtes halvasti käituti ja muutub võõraks
2. Usalduse kuritarvitajal pole sõpru ega tuttavaid hulgaliselt, usalduse kuritarvitamine jääb teda painama, jääb kinnisideeks, satub enesehävituse
teele. Samal ajal kui teine osapool liigub edasi.
Kolmas variant on, et jäädakse kokku ja püütakse sellest kuidagi mööda vaadata. Mis on süte hõõgumine tuha all.
Mulon selline probleem et olen aus aga partner ei usu mind ja kahtleb kogu aeg et ma petan jne vb on mingi psüholoogiline teema! No arsti juurde ei ole ka ilus ju otse teda saata või mis...
Äkki oled kuidagi käitunud nii, et on alust kahtlusteks?
Soovitan asjad selgeks rääkida.
Kuula miks kaaslane nii arvab, las ta seletab. Kui inimene peab andma selgitusi, siis võib ta mõista enda rääkimise ajal, et vb ongi ta ise
paranoiline. Oluline on kui on midagi nö lauale panna. Faktid.
Maeitea, millegipärast olen mina seda meelt, et usaldust pole võimalik taastada.
Elu on kindel jada, sa kas elad seda järjepidevalt õigesti või siis valesti. Sellised imelised muutumised paremuseks on võimalikud, kuid usaldust pole
endiselt.
Inimene kes korra on eksinud, sel on eksimuse tee tuttav.
Selliselt ei saa mingit usaldust taastekkida, ega ka uutel inimestel teadjate hoiatuste põhjal värskelt tekkida.
See kes usaldust soovib taastada, sel on eriti raske. Ühelt poolt painab taak ja kahetsus, teisalt usalduse kaotanute hukkamõist. See on üsna surnud
ring, mis tekitab meelheitlikku trotsi ümbritseva suhtes sellel kes usaldust kuritarvitas.
Inimene loodab ja tahab, et temasse suhtutakse hästi kuid tegelikult suhtutakse põlgusega ja seepeale tekivad ka uued konfliktid.
Nii see kord kahjuks on, ei unune mittemidagi ja mittekunagi. 
Oleneb inimesest kes on ohver ja oleneb millega on usaldust rikutud.
On inimesi kes annavad teatud olukorras teise võimaluse. Nad võivad mingi konkreetse asja andestada aga üks mis on kindel nad ei unusta.
On hea kui asja enam ei meenutata ja lastakse teisel areneda paremuse suunas. Samas aga on inimesi kes võivad võttagi üle ohvri rolli ja siis teist
piinata juttudega sellest ühest eksimusest.
Tark oleks ise mitte ämbreid mööda kõndida ja pigem õppida teiste inimeste vigadest.
Informatsiooni on enam kui küll. Või eladagi reegli järgi: tee seda mida soovid, et Sulle tehakse. Ehk käitudki vastavalt.
Vaevalt jobudele meeldib kui nendega jobutsetakse.
Tähelepanuvajadus ehk tekitab mõnele mingeid kiikse aga no äkki saab tähelepanu erinevaid hobisid harrastades: sport, kunst, muusika jms?Mõne pilli
mänguoskus annab kindlasti selle soovitud positiivse tähelepanu mida ehk vajatakse. Kes ei kiidaks???!
terehommikust.
On usaldust kuritarvitatud sellega, et on isikut keda ka reaalselt põgusalt tuntakse, sõimatud messengeris paksuks värdjaks. Naisterahvas siis ja sõim
on meessoost isiku poolt.
Selline asi pole ka siis andestatav kui nende isikute elutee pidevalt ristub. tööalaselt.
Mitte ämbreid mööda kolistada soovius on hea. kuid siiski 7 aastat hiljem täpselt sama lugu. Seekord jututoas sõim avalikus kanalis isiku kohta keda
on ka facebook sõbralisti võetud. Meesterahva poolt sõim.
Siinkohal tahangi öelda, enda näidete põhjal , et inimest ei muuda, ka inimene ise mitte, ehkki kui ta tahaks muutuda.
Jääb järele vaid vääritikäitumiste kahetsus ja edaspidine kibesumus. Eks mõnedele on see vesi veskile ja teatud rahulolu garant, et näed, sitakotil
läheb kehvasti, kahetseb ja on muidu joodik. Kes tal käskis niimoodi käituda.
Nojah.
Mitte et usalduse kuritarvitaja ei sooviks usaldust taastada, aga kui Te suudate sellistel puhkudel eduka usalduse taastamise valemi välja
genereerida, siis ma olen üks suur kõrv.
Selle tööalaselt naistuttava puhul pole oma 5 aastat teregi öelnud, ehkki on silmast silma kohtumisi. Kuidas sellises olukorras lahendada neid
pingeid. Positiivselt. Minu jõud ja jaks hakkab otsa saama. Selline ignoreerimine võtab omajagu energiat.
Mõnda jama ei paranda muu kui siiras andeks palumine ja tunnistamine, et kui asi kontrolli kaotab siis suu muutub pasa genereerijaks.
Tuleb öelda, et püüan parem olla.
See ei garanteeri uut läbisaamist aga paneb teise inimese mõistma, et Sa saad aru, et oled olnud korduvalt jobu. Kui jobu tunnistab end jobuks on see
juba samm paremuse poole kus ehk inimene soovib end muuta.
Kui eelnevat ei tehta, siis midagi ei muutu isegi mitte 1% võrra.
Tark palub andeks ja püüab midagigi parandada, loll jätkab samas vaimus.
Tark on halbu tegusid tunnistada, minimaalselt teed andeks palumisega rahu vaid iseendaga aga ka see on suur asi. Psühholoogilise poole pealt
vähemalt.
Mõni palub siin foorumis juba 10+ aastat "siiralt" vabandust aga arengut pole küll kuskilt märgata. Mõne mehe jaoks on sõnad 'siiras' ja 'vabandus' ainult tühjad sõnakõlksud.
Ma olen talle andestanud ammu.
Ei saa anda juurde seda mida pole.
Õndsad on need kes on vaimust vaesed.
Kui on korralik jutt ilma solvanguteta, siis võin vastu ikka kirjutada.
Ma kipun asju kergemalt võtma, st andestama, samas ma ei suuda unustada. Andestamine ei tähenda aga usaldust. Usalduse osas oleneb kõik teo suurusest.
Just sellest ma püüdsingi kokkuvõtvalt kirjutada nagu antud vastused minu viimasele postitusele siin teemas.
Usaldus läinud ja usaldust kuritarvitanud isikusse suhtutakse ükskõikselt. Väikese kalduvusega põlguse ja vihkamise poole kuna ei soovita, et antud
iskik häiriks ükskõik siis mis tegevuse või ka tegevusetusega. Pigem ikkagi, et hoiaks eemale on soov.
Püüd parem olla vabandused, neid lihtsalt ei usuta. Tundub, et mitte seepärast, et ei taheta uskuda, vaid, et pole õige uskuda.
Siin on nüüd dilemma, et millist teed siis edaspidi peab usalduse kuritarvitaja kasutama. Aastaid 5 või rohkem pole kordagi kumbki osapool ka
viisakusest teretanud. Kas nüüd mitte ei tundu usalduse kuritarvitaja poolt uuesti suhete soojendamine naeruväärsena?
Ja siinsed teatud kasutajad. Aina süüdistused, süüdistused, süüdistused. Vaimust vaene, arengupeetusega jne.
Nagu selline vaikiv autokooli õpetaja. Pärast sõitu siis analüüs ja "aga näete, siin Te eksisite ja siin", ja mitte ainult, "aga näete
üleelmisel korral eksisite siin ja siin".
Ennekõike küsin ma endalt igapäevaselt, miks ma pidin selliselt käituma, et kõik see on eskaleerunud selliseks negatiivseks käkiks.
Seda, et suhtumine on selline nagu ma ei soovi, et oleks.
Kõige huvitavam kogu selle saaga juures ongi see, et targutada eelnevalt teadsin täpselt kuidas on õige käitumine, kuid mõne aja möödudes käitusin ise
just vasupidiselt oma öeldule ja tõekspidamistele. Ja nüüd pean omakorda energiat ja aega hakkama jagama usalduse taastamiseks mis jääb kõikidel
juhtudel vaid minu enese jaoks teadmiseks, et olen vabandanud.
Bull, sulle pillati hantel pähe jälle? 
offtopic:
Mis instrumendid need hantlid on? Pole kokku puutunud.
Ma olen kidur meeterviiskümmend kiilanev väeti nublu. 
Tsitaat:
Algne postitaja: reheline
Bull, sulle pillati hantel pähe jälle?![]()
usaldust saab taastada küll..proovisin kaükspäev kuidagi nii, et ei irvitanud teemasse,,, et keripersse,rott
misaga teemasse, siis...loomulikult
me aeg-ajalt vääratame...
Sõnal on vägi nüüd saab ka mõni tühjajutu rääkija sellest aru.
Mamõtlen, et selline muutumisele enerigia kulutamine, seda oleks saanud igati vältida kui käitumine oleks olnud õige esmasest postitusest
alustades.
Tagantjärele vigade parandamine.
Kui kõike algusest peale õigesti teha, või vähemalt püüda nii õigesti käituda kui võimalik siis niisugust äärmiselt pikaajalist lisategevust nagu enda
uuesti tõestamine poleks vaja.
Oleks ja poleks on vennad.
Tangantjärgi on kõik targad aga miks mitte ennem.
Parem teha vigadeparandus kui olla jätkuvalt sitapea.
Mõeldes vigade parandustele, siis... .
Tapja natuke tapab, pedofiil natuke kuritarvitab lapsi, vägistaja natuke vägistab, peksja natuke peksab, vägivallatseja natuke vägivallatseb,
varastaja natuke varastab. Kõik pärast kahetsevad.
Et kuskohalt need piirid jooksevad? Tõin ära valitud erinevate raskusastmetega kõrvalekalded/hälbed. Ei ole , või vähemalt ei tohiks olla tolerantsust
neile ühelegi.
Kuid siiski, pätsamine oleks nagu paljude arvates ok, näiteks kasvõi õunaraksus käimine. Et noh nooruse uljus, õpimine mis on õige ja vale? Või siis
mis?
Kõik neist ei pruugi kahetseda. Kurb on see, et neil puudub empaatiavõime, tehakse tegusid kus nad ise ei tahaks ohvri nahas olla.
Vargus ja õunaraks on natuke erinevad teemad. Mulle ei kasva mobiil või kodus olev tehnika ja ehted uue aasta septembril puu otsa tagasi. Õunaraksus
käimist on seetõttu lihtsam andestada. Asjal mida varastatakse on siiski mingi konkreetne väärtus. Õunal pole ka emotsionaalset väärtust. See tekitab
vaid hetkelise pahameele.
Kui Sinu lähedane tapetakse, ema? Kas andestad?
Kui Sind või Sinu last on kuritarvitatud? Kas andestad?
Kui Sinu naist vägistatakse või äkki Sind ennast?
Kui saad peksa nii, et jääd ratastool?
Kui Sind ahistatakse pikalt ja väsimatult?
Kui Su kodu tehakse Sulle olulistest asjadest puhtaks?
Kas oled andestanud koolivägivalla osas oma klassivendadele ja klassiõdedele (viimased kindlasti nägid pealt)?
Iga selline asi jätab jälje. Lihtsamaid asju on lihtsam andestada. Kui minu klassivend, kes mind aasta aega piinas paluks andeks, siis mina ütleksin,
et annan. Asi seegi, andeks palumine nõuab julgust. Eks ma sain sellest tugevamaks inimeseks vähemalt. Õppisin ennast kaitsma ja hetkel ma ei karda
vägivalda. Ei karda kuna tean, et lööksin vastu - kasvõi magavat inimest. 
Mees peksab sind läbi une või
Kas ma olen andestanud, ei nii ei saa öelda. Kas ma läheksin nendele tänaval kallale? Ka seda mitte.
Kas nad on endiselt minust tugevamad? Kindlasti.
Küllap see süü on kahepoolne, ehkki ma nii ei taha mõelda. Koolivägivalda siis.
Vägivallatseja vägivallatseb ja ohver laseb enda kallal vägivalda kasutada. Hirmust vastu astuda, kuna edaspidised tagajärjed võivad olla hullemad.
Ometi on paljud neist nö "pahadest" minu fb sõbralistis, sest muidu oleks see list üsna üsna nukker. Uute tuttavate jaoks ehk ka hirmutav.
Tekivad ju küsimused, miks nii vähene sotsiaalne aktiivsus, milles asi?
Ei, aga kui vaja siis löön vastu sel hetkel kui tugevam pool magab.
Mind mees ei peksa. Suhte alguses tegin ma oma mehe peal igasuguseid katsed ja füüslise vägivalla oma oli üks neist. Ma ei saanud riskida, et valin
elukaaslaseks oma isa suguse jobu.
Facebook on täielik kokku luuletatud fassaad enivei - "Mina ja mu õnnelik elu".
Mina ei arva, et süü on kahepoolne.
Ohver ei ole süüdi.
Madala IQ debiilik on süüdi kuna tema ei saa iseendaga hakkama. Arvatavasti on too inimene kodus ise ohver ja siis on vaja koolis oma pahameel välja
elada endast nõrgemate peal.
Madala iq-ga ei olda tavaliselt hilisemas elus majanduslikult edukad. Paraku need endised kiusajad seda praeguseks on.
Ehk siis edumeelsed pereinimesed.
Kiusatavale jätab selline mitte enese eest välja astumine sügava jälje. Suhtlemisprobleemid ennekõike. Nähakse igalpool niiöelda vaenulikkust.
Koheselt kaitsepositsioon, kontakti vältimine, ennatlike järelduste tegemine.
Kuna sotsiaalne aktiivsus on madal, siis mõeldakse enamasti enese peale, mistõttu peetakse ekslikult selliseid kiusatiuid egoistlikeks.
Või ka autistlikeks. Hoiavad omaette, ei suhtle.
Päris hea, bull, ma arvan sul on õigus. Aga kas sulle ei näi, et teatava hulga elukogemuste juures tegelikult see kiusatav saab oma barjäärid
ületatud, suhtlemisprobleemid ennekõike?
Ma mõtlen selle all, et ei kannata nende käes, mitte seda, et peab suhtlema paljude inimestega pidevalt.
Kõik ei peagi olema seltskonna hinged igas rahvast täis ruumis, täiesti okei ja üldse mitte ebatavaline on suhelda väiksema seltskonnaga, kas või mõne
üksiku inimesega, olemata seal juures pilgeni oma probleeme täis.
Mulle tundub et ma olin äkki ka kuidagi tõrjutud, või vähemalt ma olin veits kummaline elu aeg
Otseselt eriti ei kiusatud, paar mingit juhust olid
muidugi põhikoolis, need on mul ka eredalt meeles, aga pm ega ma ei suhelnud ka eriti kellegagi, hoidsin väga omaette sest mul oli oma asjadega ka
tegemist. Keegi nagu ei vältinud ka, aga ma põdesin ikkagi sotsiaalset suhtlemist, vbl sellest ka et ma olin selline häbelik sünnist saadik ja
tollaste kasvatusmeetoditega siis mu ema muidugi pilkas mind selle eest varasest noorusest - a la kolmeaastasena jne. Ma arvan see haavas mu tundeid.
Ühesõnaga ma olin päris pikalt sotsiaalfoobik, ma arvan. Kannatasin tohutult, põdesin iga vinni näos (ei läinud kooli kui oli vinn näos
) ja nii
edasi.
Fast forward ja ma olen nüüd 33. Ma endiselt ei salli neid paari klassiõde, kes mind kiusasid. Aga mul ei ole sotsiaalfoobiat ega tuntavaid
suhtlushäireid, see on läinud nagu järjest paremaks hüppeliselt viimase paari aastaga ja eriti mingi viimane kuu
st ajast, kui ma sain see 33
täis.
Sa ei tähelda üldse sellist muutust endas?
See kristuse ea jutt on pask, Lenikene
33 on tegelikult selline keskmine pool iga vmt. Tegelikkuses on inimese loomingulisus täiesti
individuaalne..reheline näiteks hakkab elu aduma alles kaheksakümneselt, kui siiski 
Haha. Ma muidugi meelega märkisin ära selle 33
aga ma ei mõelnud seda tõsiselt, ma arvan see on juhuslik ja ma arvan ka, et see on suht
individuaalne, millal midagi paika jookseb kellegi jaoks.
Ma olen nõus, et majanduslikult edukal ei saa olla madal IQ. JUHUL kui ta on ise oma majandusliku edu omalkäel saavutanud. Kui pole rikkaid vanemaid,
pärandust, lotovõitu, rikast naist jne...
Minu sotsiaalsus pole saanud lööki koolikiusamise tagajärjel.
Ju mul vedas.
Mei klassi maandus kuuendas Jüri, kes oli selleks hetkeks meist kolm aastat kogenum
Paras kiusupunn oli ja eks ikka ülbas koos oma esimeste
klassivendadega nooremate klassivendade kallal ka
Ma ei tea, kas ta enne surma lugema õppis (eelmisel aastal jõi end surnuks) , aga seda tean küll,
et veel paar aastat tagasi oli Pärnus tema ( v siis pigem ta naise
) käpa all suur osa lemmikloomaga seonduvast.
et siis parandan pisut, Siss---madal IQ võib olla küll, aga naine peab olema nümfomaan 
Ma kirjutasin ju, et majanduslikult edukas aga madala IQ inimene on sel juhul kui ta pole ise omalkäel edu saavutanud. Kui see on saadud mingil muul moel. Metsatöll: Sinu näites siis naise kaudu.
Tsitaat:
Algne postitaja: Leni
Päris hea, bull, ma arvan sul on õigus. Aga kas sulle ei näi, et teatava hulga elukogemuste juures tegelikult see kiusatav saab oma barjäärid ületatud, suhtlemisprobleemid ennekõike?
Ma mõtlen selle all, et ei kannata nende käes, mitte seda, et peab suhtlema paljude inimestega pidevalt.
Kõik ei peagi olema seltskonna hinged igas rahvast täis ruumis, täiesti okei ja üldse mitte ebatavaline on suhelda väiksema seltskonnaga, kas või mõne üksiku inimesega, olemata seal juures pilgeni oma probleeme täis.
Mulle tundub et ma olin äkki ka kuidagi tõrjutud, või vähemalt ma olin veits kummaline elu aegOtseselt eriti ei kiusatud, paar mingit juhust olid muidugi põhikoolis, need on mul ka eredalt meeles, aga pm ega ma ei suhelnud ka eriti kellegagi, hoidsin väga omaette sest mul oli oma asjadega ka tegemist. Keegi nagu ei vältinud ka, aga ma põdesin ikkagi sotsiaalset suhtlemist, vbl sellest ka et ma olin selline häbelik sünnist saadik ja tollaste kasvatusmeetoditega siis mu ema muidugi pilkas mind selle eest varasest noorusest - a la kolmeaastasena jne. Ma arvan see haavas mu tundeid.
Ühesõnaga ma olin päris pikalt sotsiaalfoobik, ma arvan. Kannatasin tohutult, põdesin iga vinni näos (ei läinud kooli kui oli vinn näos) ja nii edasi.
Fast forward ja ma olen nüüd 33. Ma endiselt ei salli neid paari klassiõde, kes mind kiusasid. Aga mul ei ole sotsiaalfoobiat ega tuntavaid suhtlushäireid, see on läinud nagu järjest paremaks hüppeliselt viimase paari aastaga ja eriti mingi viimane kuust ajast, kui ma sain see 33 täis.
Sa ei tähelda üldse sellist muutust endas?
Mu meelest sa tähtsustad välimust suht üle. Nt ma mäletan ülikooliajast, et meil oli üks tüdruk, kes esiteks oli väga paks (ka näost ei olnud kuigi
ilus, sest see paksus oli nii ulatuslik et mõjus näkku) ja teiseks haises halvasti ja tal oli keska ajast ja pidudelt tohutu sõprusringkond, kes talle
iga nurga peal vastu jooksid teda kallistama. Nii särav isiksus oli lihtsalt.
Mõni lilleke samas käib mööda seinaääri ja jääbki käima.
Teiseks sa tähtsustad mu meelest suhtlemist ka üle. Võib-olla sa oled suurema sotsiaalse tähelepanu vajadusega ja sinu jaoks ongi nii, et kui sa
suhtled, ainult siis oled olemas. Nt minus ei tekita mingit tuska, et ma ei ole mingisugune seltskonna hing. Mingit alateadvuslikku tuska ka ei teki.
Ma ei pea seda lihtsalt üldse mingiks väärtuslikuks omaduseks vist, mida endale tahta. Olengi introvert, mingil määral. Sa oled vbl siis see
kapi-ekstravert, et küll suhtleks ja oleks, aga kompleksid... Ei teagi, mis nõu sulle anda.
Mittepõdemine välimuse osas võib tähendada ka rahulolu iseendaga.
Kui on midagi mis häirib, siis seda on võimalik ju alati muuta kas spordi, toitumise, juuksuri, kosmeetiku või plastilise kirurgia abil.
Osadeks
asjadeks on vaja raha, teiste jaoks kannatust ja aega.
Sümmeetrilised näojooned
See on asi mida pole ühelgi inimesel ja mida ei suuda saavutada ka ilukirurgid. On asju mida ei saa muuta - kogu
inimkond on paraku sünnist surmani asümmetriline!
Kelle jaoks peab siin elus vajalik olema? Mina tahan olla vajalik oma perele ja iseendale. Jah aitan ka teisi inimesi aga seda mitte sooviga olla
vajalik.
OK ma rohkem ei viitsi kompleksidest rääkida. See teema kipub taas käest minema.
Inimene võib ise oma sitased mõtted peas ära lõpetada ja sundida end positiivselt mõtlema. Kui seda ei taheta teha on iseasi.
Ma tunnistan ausalt. Ma ei salli vingumist ja hädaldamist, eriti veel siis kui nii käitub mees.
SAA ENDAGA HAKKAMA! Kui miski ei meeldi oma elu või välimuse juures - SIIS MUUDA ENNAST! Kui oled laisk ja ei viitsi, siis ole VÄHEMALT VAIT JA ÄRA
KURNA SELLE JURAGA TEISI.
Õpi vingumist endale hoidma! Siis kasvab ka tuttavate ja sõprade ringkond. Kui ei oska midagi head ja ilusat öelda, siis ole vait või räägi ilmast. 
Probleemid on peas sellel kes seda probleemina näeb ja tunnetab.
Ei saa minna kellegi pähe korda looma, ei saa hakata võõraid nägusid opereerima
Endas tuleb midagi muuta aga niikaua võite seda teemat kedrata viimsepäeva laupäevani
Ma siiralt pean lugu inimestest kes suudavad end ise muuta 
Tsitaat:
Algne postitaja: kml
Tüdruk ei usalda mind, kuid armastab väga. Aga usaldus on suhtes ju põhiline asi. Andke palun nõu kuidas ja mis ma peaksin tegema et usaldus tasapisi tagasi tuleks. Saan aru küll et pean ennast tõestama. Aga kas on veel midagi millele peaks rohkem tähelepanu pöörama?
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Mittepõdemine välimuse osas võib tähendada ka rahulolu iseendaga.
Kui on midagi mis häirib, siis seda on võimalik ju alati muuta kas spordi, toitumise, juuksuri, kosmeetiku või plastilise kirurgia abil.Osadeks asjadeks on vaja raha, teiste jaoks kannatust ja aega.
Sümmeetrilised näojoonedSee on asi mida pole ühelgi inimesel ja mida ei suuda saavutada ka ilukirurgid. On asju mida ei saa muuta - kogu inimkond on paraku sünnist surmani asümmetriline!
![]()
Kelle jaoks peab siin elus vajalik olema? Mina tahan olla vajalik oma perele ja iseendale. Jah aitan ka teisi inimesi aga seda mitte sooviga olla vajalik.
OK ma rohkem ei viitsi kompleksidest rääkida. See teema kipub taas käest minema.
Inimene võib ise oma sitased mõtted peas ära lõpetada ja sundida end positiivselt mõtlema. Kui seda ei taheta teha on iseasi.
Ma tunnistan ausalt. Ma ei salli vingumist ja hädaldamist, eriti veel siis kui nii käitub mees.
SAA ENDAGA HAKKAMA! Kui miski ei meeldi oma elu või välimuse juures - SIIS MUUDA ENNAST! Kui oled laisk ja ei viitsi, siis ole VÄHEMALT VAIT JA ÄRA KURNA SELLE JURAGA TEISI.
Õpi vingumist endale hoidma! Siis kasvab ka tuttavate ja sõprade ringkond. Kui ei oska midagi head ja ilusat öelda, siis ole vait või räägi ilmast.![]()
Kas viitsiks selle usalduse taastamise pikka protsessi üleüldse ette võtta kui vastuseks on vaid
tagasilöögid? Vabandust, aga ega sa ei ole kinni istunud, bull? Kogu see jutt "õigesti käitumisest" mis vahel toimib ja vahel on "asjata", kui
pärast jälle valesti käitud... Kõlab kuidagi nii, nagu taotleksid vanglast ennetähtaegset vabastamist, mitte ei suhtleks päris inimestega päris
maailmas.
Tavaliselt inimesi ei kohelda viisakalt mitte selle eesmärgiga sellest kasu lõigata kuidagi (et olla populaarne või whatever) vaid sellepärast, et
suhtudki lugupidavalt teise inimesesse, sest ta on ka inimene, eks ole.
Tsiteerin Liina Lehtlat:
"Inimesele on kasulik olla mõnest asjast sõltuvuses, näiteks tervislikust toitumisest või hea hariduse omandamisest. Paljud on sõltuvuses
korrapärasest treeningust, et vormis püsida. Beebi on oma hooldajatest sõltuv senikaua, kuni ta õpib oma soove sõnas ja kirjas väljendama. Paraku
kasutavad mõned täiskasvanud samu trikke ka oma täiskasvanuea suhetes, loopides kõristit vankrist välja, nõudes pidevat tähelepanu ja karjudes
järelejätmatult: "Päästke mind!""
Kuidagi tuttav tuleb ette
Meie siin päästame juba tosin aastat ühte hinge, aga tema kangekaelselt ei tahagi päästetud saada 
ei Leni, reaalselt pole. Aga ma olen olnud osav iseenesele müüride ehitamisega. 
Tsitaat:
Algne postitaja: ullike
Tsiteerin Liina Lehtlat:
"Inimesele on kasulik olla mõnest asjast sõltuvuses, näiteks tervislikust toitumisest või hea hariduse omandamisest. Paljud on sõltuvuses korrapärasest treeningust, et vormis püsida. Beebi on oma hooldajatest sõltuv senikaua, kuni ta õpib oma soove sõnas ja kirjas väljendama. Paraku kasutavad mõned täiskasvanud samu trikke ka oma täiskasvanuea suhetes, loopides kõristit vankrist välja, nõudes pidevat tähelepanu ja karjudes järelejätmatult: "Päästke mind!""
Kuidagi tuttav tuleb etteMeie siin päästame juba tosin aastat ühte hinge, aga tema kangekaelselt ei tahagi päästetud saada
![]()
and the truth will set you free.
Mida oligi vaja tõestada.
"kui pole välimust, siis tuleb olla vaimukas, andekas või ülitark"
Selle peaks topicuks tegema kuidagi, või stickyks.
Lõpuks hakkavad ka siinsed inimesed aru saama, et kogu elu vaid sellele rajatud ongi. Ehk siis paista silma, olla kellelegi vajalik mingil moel
kuidagi. Kui sa pole pildis, siis noh paraku pole sa mittekeegi, omanurgas võid nokitseda jah , aga kõik sõidavad sinust üle väga väga jõhkralt.
Jess, jõudsin ära oodata 
Mu meelest see oli Sissy isiklik arvamus, ta ei räägi kõigi eest.
Ma nt ei ole üldse nõus sellega. Mis jutt see on, et Sester ostis raha eest endale abikaasa.
Inimesed on palju keerulisemad kui mingid sellised
näitajad nagu ilu, "ülitarkus" või veel enam, majanduslik kindlustatus.
Need on väga pragmaatilised inimesed kes kaaslast või sõpru valivad selliste väliste määrajate järgi. Enamasti on ikkagi inimene kas sümpaatne, või
siis ei ole. Vingujad jah vbl liiga sümpaatsed ei ole ja peaksid rohkem pingutama vähem vinguda. 
Tsitaat:
Algne postitaja: metsapull
........................
Ehk siis paista silma, olla kellelegi vajalik mingil moel kuidagi. Kui sa pole pildis, siis noh paraku pole sa mittekeegi,
.........................
Kui minust ei ole mittekellelegi kasu, siis tõepoolest - milleks ma üldse elan? Inimene on sotsiaalne olevus
ja ta ei saa ilma teisteta. Ma ei saa suhelda teistega, kui ma neile midagi ei paku. Teised hoiavad minust eemale, kui ma neile ainult negatiivset
pakun. Inimene ei saa olla teistele amööb, ammugi ei sallita sapiseid amööbe.
Kas üle laipade või ausal teel, see on hoopis teine teema.
Pull: MASENDAV! Võtad mu tekstist mingi mõttetu lause ja ongi rõõmus meel...
ILU ON VAATAJA SILMADES.
Jah, kui Sa ei ole piltilus, siis on vaja olla muud moodi andekas või tark. Mina olen oma elus väljaspool telekat näinud 3 piltilusat inimest. Ja see
on kõigest minu subjektiivne arvamus. Neist kolmest piltilusast pole ma ühegagi koos olnud. Kas mu mees on kole?! Ei ole. Ta on minu arvates väga
ilus, mis siis, et ei ole PILTILUS. Elus ei ole kõik asjad mustvalged! Elu on mega kirju.
Enamus naisi imetlevad seda mis on mehel kahe kõrva vahel. Matsid ja lollid on keskmiselt tarkade naiste jaoks ilmselgelt OUT teema. Mehed taluvad
lolli naist ka ilmselgelt ainult kas naise nooruse või ilu pärast. Sedagi teatud aastate piires.
Leni: Ma tunnen isiklikult Sesterit ja ta naist. Nad tutvusid siis kui Sester oli jõukas. Naine on tavalisest keskmisest perest, ema elas Õismäe
kortermajas (ma ei mäleta kas oli 5.korruseline või kõrgem). Ma igaks juhuks mainin ära, et paljud suhted toimivad rahakoti paksuse või naise ilu
pärast. Ei maksaks olla liialt sinisilmne.
Elu on kirju meie ümber. 
No ma ei tea, et kui mu ema elab õismäe kortermajas ja leian jõuka mehe endale, siis ma olen kullakaevaja? Idk, ma muidugi ei tunne neid.
Tahtsin muidugi öelda seda, et see PILTILUS olemine ei vabasta kohustusest mitte olla "puruloll" ka mu meelest (et inimestele meeldida vm),
et see ei ole ainult mingi meie, vähem ilusate koorem elus kanda, et tuleks olla natuke targem kui primaat, nagu siit teemast mulle praegu mulje jääb.
Samas ma tahaks nüüd minna teravaks ja tuua sisse Downi sündroomiga inimesed nt. Mulle tuli see mõte seoses sellega et väga madal IQ tegelikult
paistab ju näoilmest juba mingil määral. Oletame, et need madala IQ-ga inimesed ei ole siis meeldivad. Okei. Aga kui on nt inimesel mingi haigus nagu
see Downi sündroom, mis ühest küljest teeb ta inetuks ja teisest küljest ka rumalaks... ja kontekstis kus me kõik PEAME midagi pakkuma oma ilu ja
tarkusega, muidu meid "ei ole vaja" nagu siin eespool väidetakse... Kas neid "ei ole vaja" siis inimestena ja surgu parem maha või
mis?
Leni, daunid on reeglina väga head ja südamlikud inimesed. Nende kasvatamine ja nendega koos elamine on kordades raskem kui tavaliste inimestega, aga samas on nad suutelised pakkuma kordades rohkem rõõmu, kiindumust ja tingimusteta armastust kui tavalised inimesed. Nii et neil on paljugi, mida teistele pakkuda. Muide, neil ei ole kombeks viriseda ja hädaldada - kui neile olukord ära seletatakse, saavad nad aru ja jäävad rahule. Vähemasti on see nii nende daunidega, keda ma tunnen ja neid on päris mitu.
Nii, tänan. Mina ei tunne ühtegi, aga ma täiesti usun sind, et see nii on. Aga tulles nüüd tagasi n-ö ilma sündroomita inimeste juurde, kes ka
geneetilise pagasi tõttu nt ei ole ilusad või ei ole targad... miks nemad ei või pakkuda "rõõmu, kiindumust ja tingimusteta armastust"
näiteks? PEavad ikkagi olema vähemalt rikkad, et kuidagi sõpru leida siin teie teooriate järgi ju
Sain valesti aru või?
Täiesti õige, Leni, said valesti aru - ehk õigemini, ma ei osanud end üheselt väljendada. Päris kindlasti ei esinda ma niisugust maailmavaadet, millest Sa räägid. Aga praegu pole aega süveneda-sõnastada - õhtul pikemalt.
Mis teha kui on suhteid meie ümber kus on oluliseks rolliks just jõukus ja ilu. Mina olen neid suhteid näinud lähemalt ja kaugemalt ja ma võin öelda,
et kõik ei ole seotud armastusega esimesest silmapilgust. Kõigis suhetes ei pakuta rõõmu, kiindumust ja tingimusteta armastust.
Jah on naisi kes sätivad end ringkonda kust otsivad rikkamat kaasat.
Ja on mehi kes lävivad modelli mõõtu naistega. Elu on kirju.
Piltilus ei pruugi olla puruloll. Üks ei välista teist. Piltilusate elu on tõesti kergem. Lihtsam on oma välimust kasutades tööd saada teatud
valdkondades ja kindlasti on kaaslasi lihtsam leida.
Vähem ilusatel ei ole vaja olla targem kui primaat. Purulolle on ka tavaliste inimeste seas. Ma usun, et iga inimene harib end nii palju kui see talle
huvi pakub. See on ok kui on inimesi kes aastatega absoluutselt targemaks ei saa, käituvadki 33-aastasena samamoodi kui 16-aastasena. Ma tean
selliseid inimesi ka enda tuttavate seas. Elu on kirju.
Minu ema ütles mulle nooruses järgmised sõnad: "kui Sa ei ole piltilus, siis Sinu elu kergendab see kui oled tark, andekas, silmatorkavalt
eriline (iseloom vms)."
Ei ole vaja olla teiste jaoks vajalik, oluline on olla enda jaoks vajalik. Oleks ju ilus kui ei tee enda elu raskemaks ja keerulisemaks vaid ikka
kergemaks ja lihtsamaks. Ma arvan, et tühjast kohast probleemide tõstatamine on üks suurimaid nõmedusi. Milleks juurde leiutada probleeme? Muretseda
tobedate asjade pärast nagu seda Metsapull teeb? Milleks tekitada endale komplekse? Milleks olla negatiivne, vinguda ja nõuda maailmalt asju mille
kallal pead tegelikult ise tööd tegema?
Ma olen nõus ullikesega ka selles osas, mis ta daunide kohta rääkis.
Metsapull lihtsalt vingub, et ei sündinud kaunitarina, ei muud.
Ja nüüd ta ei oska elada ja peab oma sappi laiali pritsima. Käitub õelalt
teistega kuna ei oska oma elu elada. Ei taha andeks paluda aga samas tahab teatud inimestega suhelda.
Okei, Sissy, mida ma üritan öelda lihtsalt, erinevalt sinu emast: inimene võib pakkuda palju muud, ei pea olema ülitark, superilus ega muidu
väljapaistev ega silmatorkav, et omada rahuldustpakkuvaid lähisuhteid teiste inimestega. Inimeseks olemise õigust ei ole vaja välja teenida sellega,
et tuleks meeletult kompenseerida oma puudujääke välimuses või rikkuses või arukuses igat laadi punnitamisega nendes valdkondades. Võib olla ka
niisama tore inimene lihtsalt ja see on fine.
Bullil ongi see viga, et ta on tegelt psühhopaat
Ta arvab, et inimestega viisakalt käitumine on mingi eriline sooritus, mille eest peaks
premeeritud saama. Et olin ju küll viisakas kaks tundi, miks ma ei meeldi nüüd teile? Ta ei näe, et teised inimesed on ka tegelikult elusad inimesed
ja neid koheldakse kenasti mitte selleks, et selle eest medalit saada, vaid sellepärast, et reaalselt austadki neid inimestena. Nagu iseennast.
Sõltumata sellest, kas nad on või ei ole piltilusad, ülitargad või superrikkad.
Tsitaat:
Algne postitaja: Leni
Bullil ongi see viga, et ta on tegelt psühhopaatTa arvab, et inimestega viisakalt käitumine on mingi eriline sooritus, mille eest peaks premeeritud saama. Et olin ju küll viisakas kaks tundi, miks ma ei meeldi nüüd teile? Ta ei näe, et teised inimesed on ka tegelikult elusad inimesed ja neid koheldakse kenasti mitte selleks, et selle eest medalit saada, vaid sellepärast, et reaalselt austadki neid inimestena. Nagu iseennast. Sõltumata sellest, kas nad on või ei ole piltilusad, ülitargad või superrikkad.
Tsitaat:
Algne postitaja: metsapull
and the truth will set you free.![]()
Mida oligi vaja tõestada.
"kui pole välimust, siis tuleb olla vaimukas, andekas või ülitark"
Selle peaks topicuks tegema kuidagi, või stickyks.
Lõpuks hakkavad ka siinsed inimesed aru saama, et kogu elu vaid sellele rajatud ongi. Ehk siis paista silma, olla kellelegi vajalik mingil moel kuidagi. Kui sa pole pildis, siis noh paraku pole sa mittekeegi, omanurgas võid nokitseda jah , aga kõik sõidavad sinust üle väga väga jõhkralt.
Jess, jõudsin ära oodata![]()
Siin on mitmeid kes on vaikselt olnud ilma erilise välimuseta ja afisseerimata, kuid on endast jätnud väga viisaka ja targa isiksuse mulje, ilma oma
egot upitamata.
Mina näen inimesi teistmoodi.
Ka halvas näen ma head esimesena.
Olen siin püüdnud heades inimestes tuua välja kõige halvema poole ja see on mul õnnestunud
Ma soovin,et meie kõigi poolt kiusatud leiaks ,endale lõpuks kõige lõpus õnne siiski,et see elu ei oleks vaid vegeteerimine ja lollide ära kasutamine.
(kustutasin ära)
(kirjutasin enne siia mingi ümmarguse jutu, endal oli ka piinlik lugeda
)
Leni sa oled lahe
selleks ei pea olema ilmatumatark ja ilmatu ilus
Leni ongi silmatorkavalt eriline: lahe ja südamlik (nii nagu mu ema ütles). 
Tsitaat:
Algne postitaja: Leni
Okei, Sissy, mida ma üritan öelda lihtsalt, erinevalt sinu emast: inimene võib pakkuda palju muud, ei pea olema ülitark, superilus ega muidu väljapaistev ega silmatorkav, et omada rahuldustpakkuvaid lähisuhteid teiste inimestega. Inimeseks olemise õigust ei ole vaja välja teenida sellega, et tuleks meeletult kompenseerida oma puudujääke välimuses või rikkuses või arukuses igat laadi punnitamisega nendes valdkondades. Võib olla ka niisama tore inimene lihtsalt ja see on fine.
Bullil ongi see viga, et ta on tegelt psühhopaatTa arvab, et inimestega viisakalt käitumine on mingi eriline sooritus, mille eest peaks premeeritud saama. Et olin ju küll viisakas kaks tundi, miks ma ei meeldi nüüd teile? Ta ei näe, et teised inimesed on ka tegelikult elusad inimesed ja neid koheldakse kenasti mitte selleks, et selle eest medalit saada, vaid sellepärast, et reaalselt austadki neid inimestena. Nagu iseennast. Sõltumata sellest, kas nad on või ei ole piltilusad, ülitargad või superrikkad.
Hakka või kartma
Olen muidugi hea.
Ja elan täitsa kenasti ilma abivahenditeta vabas maailmas, tänan. See sundisolatsiooni jutt näitab ka, mis kategooriates sa
mõtled. Ma nt ei teinud midagi kriminaalset ega ühiskonnaohtlikku ka segi olles, psühhiaatriahaigla ei ole "sundisoleerimise asutus", see on
haigla.
Saad aru umbes sellest, et kui sa jääd auto alla ja pead olema haiglas, kuni seisund stabiliseerub? Samamoodi siis, kui keerad ära veits või teed
enesetapukatse vms, lihtsalt siis oled seal psühhiaatrias.
Jah, tänan muretsemast, saan väga kenasti aru, et füüsiline viga on füüsiline. Ja vaimne on vaimne.
Ehk siis luumurd kasvab kokku, ja antud koht pole nii tugev enam kunagi kui enne murdu. Sama ka vaimse vigastuse kohta.
Nii on.
Mis suunas ma mõtlen on see, et meil liigub vabalt ka selliseid kes kasvõi valjult mõtlevad poejärjekorras. Ja kuradi ebamugav on ikka seista seal kui
selline ettearvamatu paar inimest tagapool on.
Aganoh olgu, otseselt mind tülitama pole tulnud sellised, kuid siiski päris õigeks ma ei pea, et ebastabiilsed vabalt ringi liiguvad.
Täpsustagem siis, nähtavalt ebastabiilsed. 
Ma ütleks just, et mis su luumurdu puutub, siis on vastupidi tegelikult. Inimesed, kes oma vaimse tervisega ei ole kunagi tegelenud on palju
enam tõenäolised snappima mingil emotsionaalselt kurnaval hetkel, sest nad ei tunne ära märke sellest, kui nad on parajasti haavatavad vaimselt. Mina
tunnen nt. Ma märkan enda puhul, kui ma reageerin emotsionaalselt üle jm asju ja ma olen vastavalt vähem likely nt äkkvihas kedagi maha lööma kui su
keskmine inimene.
Ja sinu näide siis. Kus sa üldse ei taha solvata inimesi aga näe, kukub nii välja, et ähvardad suvaliselt võõraid inimesi vägistada ja peksa anda vms,
ise ka ei tea, miks seda teed. Sa ei kontrolli ju üldse ennast, ehk siis minu meelest oled vaimselt ebastabiilne. Mina olen nt oluliselt vähem
ebastabiilne
Mõni asi pareneb ära ja saab parem kui varem oli, lihtsalt. Kui natuke tegeleda sellega.
Poesabas omaette rääkimist ma ei oska kommenteerida. On jah igasuguseid liikumas. Ma ei tea, kas ja mis neil võib olla. Äkki see on mingi omapära
lihtsalt. Ma ei oskaks küll diagnoosi panna.
Lenil jälle õigus. Nutikas tüdruk
Mis puutub veebikeskkonnas võõraste ähvardamisse, siis endiselt on need inimesed mulle võhivõõrad ja ei kavatse ega ka ole olnud mõttes kunagi hakata
nendega sõprussuhet looma.
Tänaval ja reaalselt ma ju otseloomulikult nii ei käitu. Mis mulje nii jääb. Esiteks pole see normaalne käitumine, teiseks tekivad probleemid
korrakaitsjatega ja kolmandaks, võib ka lihtsalt peksa saada.
Ja seda, et ma ise ka ei tea miks ma seda teen....
No aga mida sa siis teed kui ma sel moel ähvardan?
Kaebad ametivõimudele. Ok. Mida nemad teevad, reaalset ohtu ju olnud pole.
See pole normaalne suhtumine kuid kui reaalselt nüüd läbi mõelda, siis paraku noh, nii on.
Miks seda üldse teha? Ekraanitaga on kõike hea teha.
Ja ka see pole normaalne käitumine. Aga ka ekraanitaga nagu ka reaalses elus ei saa kõik ühel
meelel olla.
Mis seal head on?
Mis see annab sulle? Mis tunne sul tekib siis selle abil? Või mis tunne sul on vahetult siis, kui tuleb kiusatus seda teha?
Ekraanitaga on kõike hea teha, selle all pidasin silmas seda, et enamus püüavad end paremana näidata kui tegelikkus välja annab.
Mis see mulle annab? Negatiivselt meelestatud inimesi minu suhtes annab
Ei saa ju öelda päris, et eerik2 ja Kirke mind reaalselt ei teaks ja ka nende suhtumist minusse.
See nüüd kõlas nii nagu nemad oleks süüdi selles, et nad minusse tõrjuvalt suhtuvad. Eiole, ma ise olen ikka 100% selle põhjustaja.
Siin nüüd jõuamegi selleni, et mis see mulle annab? Mittemidagi, hetkelise emotsiooni, et olen puutumatu siin ekraanitaga. Pikemas pespektiivis,
ettemõtlemata, on minu kodanikunimi siin kuidagi teatavaks tulnud ja antud kodanikud pole ka olnud reaalselt kohalikul tasandil kitsid levitama minu
tegusid ja käitumist siin absoluutse tõe pähe. Seda siis endi ja ka minu ühistele tuttavatele. Kommuun on meil siin väike, inimesed suhtlevad.
Kas ma sellele varem ei võinud mõelda? Mis ma oskan öelda, ei viitsinud tead.
Ma usun, et see asi on suurem kui ma arvan hetkel. Lihtsalt paljud tuttavad ei söanda sellest juttu teha.
Seniks kuni jälle mõne käest kuulda on, et "kuule räägitakse, et sa olevat...."
Tsitaat:Pidasid sa jee.
Algne postitaja: metsapull
Ekraanitaga on kõike hea teha, selle all pidasin silmas seda, et enamus püüavad end paremana näidata kui tegelikkus välja annab.
Loe nüüd üle, mis kontekstis sa seda kirjutasid. Sa pidasid silmas nimelt seda, et solvad ja ähvardad selle pärast, et üle interneti sa
julged seda teha, st et ekraanitaga SAAB teha mida tahes. Leni, kas sa tõesti ei soostuks seletusega, et inimese aju on keeruline moodustis ja just tänu oma keerukusele on seal hälvete tekke võimalus enam,
kui tõenäoline. Ma usun, et Bullil lihtsalt pole sinu küsimustele vastuseid. Tal pole vastuseid ka siis, kui ta neid iseendalt küsiks. Pigem ta ei saa
ise arugi, et ta haige on ning midagi valesti teeb. Kui hälve on suur, siis ei aita ka inimesele ütlemine, et ta loll on ja midagi valesti teeb.
Näiteks Gutta sai lõpuks aru, kui kohtunik ta sitsima pani. Vaevalt, et ta jutust aru sai, aga vanglaelu oma karmis reaalsuses liigutas ta hämaras
ajus mõne asja paika. Nagu Ruubiku kuubikus. Võimalik, et ka Bullil naksataks midagi peas paika, kui ta reaalses elus kasvõi minuga kokku põrkaks, või
kellegi teisega ,väljaspool virtuaalset karistamatust.
Aga on ka selliseid, keda parandab vaid haud
Tsitaat:
Algne postitaja: Leni
Tsitaat:Pidasid sa jee.
Algne postitaja: metsapull
Ekraanitaga on kõike hea teha, selle all pidasin silmas seda, et enamus püüavad end paremana näidata kui tegelikkus välja annab.Loe nüüd üle, mis kontekstis sa seda kirjutasid. Sa pidasid silmas nimelt seda, et solvad ja ähvardad selle pärast, et üle interneti sa julged seda teha, st et ekraanitaga SAAB teha mida tahes.
Mind huvitab, miks sa tahad, samas. Teha neid asju.
Ma nt siis kui segi olin ka solvasin inimesi ja ütlesin kohutavaid asju. Ma ei tea siiamaani päriselt, miks. Ilmselt see käis umbes nii, et kui tuju läks ära siis impulsiivselt tuli tung see halb tuju valada kuidagi igale poole laiali teiste inimeste peale välja ja kuna ma olin täiesti segi, siis pidurit ei olnud.
Muidu normaalses olekus ma ei saa aru ikkagi, mis sind ajendab tegema selliseid asju. Mis su motivatsioon on ja mis sa saad sellest? Selle üle kas sul õnnestub seda karistamatult teha ma ei viitsi arutleda, minu arust see ei ole ka tähtis. Oletame, et õnnestub, siis miks sa TAHAD seda teha ikkagi? Raiskad ainult oma aega ju mingi mõttetuse peale. Mis tulu sulle sellest tõuseb? Saad mingi egobuusti või mis?
. Sest pärast on ju hea halada kuidas keegi mind ei aktsepteeri ja kuidas mind kooliajal kiusati ja kuidas
selles kõik teised süüdi on peale minu enese.(kiusamine muide polegi aktsepteeritav mittemingis eluetapis, ja selles ma enesel süüd küll ei näe, et
mind kooliajal kiusati, kogu kooliaja siis.)
Õigemini see on see, mida Sa kuulda tahaksid, niiet palun.
Ma ei soovita ülearu palju oletada, mida ma tahaks kuulda või ei tahaks. Mulle on isiklikult suhteliselt ükskõik, mis see õige vastus on, mul ei ole
mingeid ootusi selle suhtes nii et ei ole mõtet ajada mingit ümmargust juttu mida inimene, keda sa üldse ei tunne, sinu arust tahab kuulda.
Ma küsin sellepärast et mind huvitab.
Ma arvan, et inimestel, kes kisuvad kärbestelt tiibu ära, peavad ka olema selleks mingid sisemised vajadused, mida see rahuldab vm. Lihtsalt ma ei
kujuta ette, mis need on.
Olgu. Põhjus miks ma väldin suhtlemist on minu vähene elukogemus ja sellest tulenevad alaväärsuskompleksid. Inimesed tajuvad selle üsna ruttu ära ning
hakkavad oma suhtumist minusse kujundama.
Seepärast ei jagu mul ka suhtlusteemasid.
Kui sa liigitand mind selliste retsidivistide hulka kes kärbestelt tiibu kakuvad, siis oledsa oma hoiaku minu suhtes juba kujundanud ju. 
Haha. Jaa, vaata, ma ei ole hoiakut veel võtnud, sest ma ei tunne sind, ma õngitsesin lihtsalt selle lausega.
Muidu suhtlemisel on vahel abiks see, kui ei hakka kohe kinni tajutud negatiivsest hoiakust vms, sest vahel see võibki olla samamoodi õngitsemine või
niisama random juhus v mistahes, tegelt inimesed harva arvavad midagi otseselt võõramatest inimestest, see hoiak või olek, mida nad sinuga suheldes
esialgu võtavad, ei ole mingi selline asi mida peaks isiklikult võtma üldse (ma mõtlen esimesed aastad siin foorumis sa suht kurtsid oma rasket elu ja
siis said kõvasti võtta selle eest... mu meelest sealt saadik sa äkki solvusid
. St sa ei pea oletama, et inimesed sind ei salli, kui nad on esialgu
ettevaatlikud su suhtes näiteks. Idee on selles, et sa peaks kuidagi saama ennast paika loksutada sinnamaani, kus su enesehinnang ei kõigu kogu aeg
teiste inimeste oletatavate suhtumiste järgi. Siis sa ei pea pidevalt seda kompenseerima mingisuguse sõimamisega foorumites ma arvan.
Idk, amatöörpsühhoologia. Vabandust. 
Nuooh. Maeitea. Kui normaalne käitumine see on, et midagi õngitsetakse. Elik peetakse inimest/vestluskaaslast piisavalt rumalaks, et õnge läheks.
Mina isiklikult ei tegele selliste õngitsemistega.
Kui aga see on ühiskonnas normiks, siis peab vist hakkama. 
(a) kalk hoolimatus teiste tunnete suhtes; (b) tugev ja püsiv vastutustundetu hoiak ning sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine; (c)
võimetus püsisuheteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi; (d) väga madal frustratsioonitaluvus, madal agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi; (e)
võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest, eriti karistusest; (f) märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja ühiskonnaga konflikti tekitanud käitumist
õigustada.
Kaasnev joon võib olla püsiv ärrituvus. Diagnoosi võib kinnitada lapse- ja noorukieas esinenud käitumishäire, mida ei pruugi küll alati esinenud
olla.
Kes on sotsiopaat
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/60-isiksushaired.htm
Sa oled tark poiss pane endale ise diagnoos 
No ja kui see olekski nii skingirl. Mis siis teiesuguste niiöelda normaalsete normid on?
Iga hinna eest antud isikust eemalehoidmine, tõrjuv käitumine, süüdistamine, häbistamine ? Ehk siis teadlikult ja tahtlikult eemaletõukamiseks vajalik
käitumine.
Mis piirist need normid Teil jooksevad siin? Enese suvalt valitud tujust?
skingirl, Sinu antud kriteeriumite alusel võib enamuse sotsiopaatia diagnoosi alla liigitada. 
Selle järgi pannakse diagnoose, kui kõik punktid on täidetud.
See ei olene tujudest , need on üldised meditsiinilised sotsiaalsed normid.
Kui inimene teeb seda väga pikalt , käitumine on üks ja sama siis on tal selline häire!
Ma arvasin,et saad aru, aga ei saa?!?
Olgu, võtame punktid läbi.
kalk hoolimatus - kas tunnete mind isiklikult, et teate seda väita? ei, seega see punkt jääb ära.
reeglite kohustuste eiramine - mis nimelt? liiklusreeglite vms. Paraku pole kuskil seadusloomes süüdi milleski mõistetud, seega ka see jääb ära 
võimetus püsisuheteks - kas peab olema püsisuhtes? on selleks ühiskondlik kohustus? Ei. Ka see langeb ära.
madal fustratsioonitaluvus, agressiooni jne. - seljuhul oleks igale ettejuhtuvale tänaval pasunasse sõitnud , näitlikult. Fikseeritud pole kuskil
mittemidagi. Seega ka see jääb ära.
võimetus tunda süüd, õppida karistustest - süütunne on, karistusi pole olnud, seega ka see punkt langeb ära
kalduvus teisi süüdistada - kahtlemata on koolikiusajad süüdi, me ei saa tolereerida kiusajaid väitega, et ohver on süüdi, et ta end kiusata laseb.
Siinkohal võib punktga osaliselt nõustuda.
Väga kena muidugi skingirl. et oskad veebi kasutada ja leidsid aega leidmaks midagi paikapanevat, kuid siiski. See pole ikka päris see. 
Palun aseta see kõik nüüd virtuaalsusesse
Täiesti mõttetu on vaielda psühhopaadist sotsiopaadiga
Igale asjale on õigustus.
Ma tean seda.
Ja ma suhtungi Sinusse kui häirega inimesse.
Sa ei parane kunagi.
Leni saab terveks, Sina mitte.
Olgu, ütleme nii, et kui see olekski nii.
Siis sa praegu just parastad inimest tema puudujääkide pärast.
Selline käitumine pole ka ju terve kui sa sellest ise aru saad.
Või mis su õigustus sellele on?
Sinule tundub see parastamisena, minule mitte.
Mina ei õigusta end.
Kõik toimub Sinus endas.
See on sinu elu, kui Sa oled selles õnnelik siis anna minna.
No aga sa õigustad ju.
Sa õigustad, et puudega inimesed on taunimistväärt.
On ju nii.
Kas ma olen õnnelik on juba teine teema. 
Isiksusehäire ei ole puue.
Ma olen bipolaarne ja isegi mul ei ole puuet (80% töövõimetus ("üldhaigestumine" on alus) vana süsteemi järgi on, puue käib eraldi, osadel
minu diagnoosiga inimestel on)
Üldiselt need isiksusehäired ongi selline kahtlane ala, kus minuarust natuke SOBIB öelda, et kurat, sa isegi ei püüa normaalne olla.
Loe seda
kirjeldust. Arvad, et seda ei saa ise reguleerida, kas oled või ei ole selline?
Krt. 80 prossa invaliidsust v? hakka või ise taotlema
Juba selle sõna isiksusehäire teine pool on häire. Häire, kõrvalekalle.
Pole normaalne.
Kahjuks liilevad autoroolis juhtimisõigusega skisofreenikud ka.
Kui see on diagnoositud erialaspetsialistide poolt, siis see on puue.
Juba panid endale diagnoosi. Ja arvad,et ma irvitan Sinu üle, sellele lisandub veel paranoidne häire, vaata ise kui palju sa rikkis oled.
Mina ei teinud seda.See on kirjas.
Ei no usu mind kui ma ütlen sulle, et ei diagnoos ei võrdu puue. Need on eraldi asjad, samamoodi nagu siis kui sul on kopsupõletik nt, olgu või
kahepoolne, ei ole sul puue.
Töövõimetus on nagu ta kõlab, jaksad 20% tööd teha ja 80% ei jaksa (võib-olla).
Psühhopaatilise kalduvustega sotsiopaat peab ikka midagi korda saatma ennem,et temani spetsialistid jõuaksid ja sotsiopaat suudab ideaalselt seda
varjata 


Krdi doktorid siin väljas.
skingirl, tänu eerik2-le on ka kirjas praegu see, et sa püüdsid minule kui teatud kodanikunumega isikule, mida eerik2 on avalduses korrakaitsjatele
ära toonud, isikulist kahju tekitada laimamise eesmärgil.
See on nüüd küll kirjas ja antud hetkel ka veebikonstaablile edastamisel.
Postituste kustutamisel pole mõtet, skingirl.
Populaarne kirjandus ütleb jah, et kõik kohad on neid sotsiopaate täis. Ma kipun arvama, et see on see koht, ku psühhiaatria on veits non-science
tegelt. Iseloomuvead vormistuvad kenasti diagnoosiks ja jälle üks "kehva tervise all kannataja" endale hea vabanduse leidnud mitte muutuda.
Laimamist ma ka ei näe. Ma võin sulle jumala rahulikult öelda, kallis bull kodanikunimega nagu see on teada teistele isikutele siin foorumis, sa oled
antisotsiaalse käitumisega, ilmselt oled mingi isiksushäirega, sest ähvardad aeg-ajalt vägivallaga inimesi, kelle reaalelu isik on sulle teada,
ilmselt eesmärgiga neid inimesi hirmutada.
Millist kahju ma olen sulle tekitanud?
Sa oled pigem kasu saanud!
hilja skingirl, hilja.
Leni, hetkel on trend ühiskonnas selline, et igasugu hoolivad pussyd pole absoluutselt in.
Ja teisalt on absoluutselt in näita hooolivust ja seda valjult sotsmeedias kajastada.
Niiet, kahepalgeline, kahepalgeline on see meie maailm. 
Kuidas see asjasse puutub?
no rääkides sotsiopaatia punktist a, ehk siis hoolivusest
No ei puutugi aga jube lahe on
see ei anna sulle siiski asu, see on sulle korralikuks ülesandeks nüüd , sa ei pea seda tegema siin
tee seda omaette, leni tahtis teada põhjust
miks sa seda teed aga sa ei saagi aru sellest.
kule türukud, leiate ehk lahedama meelelahutuse kui mina
Miks, miks , miks. Ükskõik mis selleks põhjuseks ma ütlen, aktsepteerima te mind kui võrdväärset ei hakka ju nagunii. On mul õigus? Mausun, kahjuks,
et on õigus.
Nojah, mida iganes, see mis moes on olla, see siis sind isiklikult väga mõjutab oma valikutes, milline olla? Püüad sobituda kuidagi maailma ja saada
aktsepteeritud? Kõlab nagu sa oleks 13 tbh. Või asperger. Äkki sul on asperger lihtsalt?
Ja tahad olla see hästi kohanenud asperger aga läheb
vaevaliselt see käitumisnormide paika rihtimine trendide järgi?
Asperger on väga moekas olla, muide. Pooled inimesed arvavad et see tähendab, et sa oled mingisugune geenius ka ühtlasi.
jea asperger my ass
oot see oli see kus ropendamist ei suutnud talitseda või?
Me leniga lihtsalt arvame, sa pole ju spetsialistide juures käinud.
Maräägin, ükskõik mida ma ütlen ja kas ma käiksin spetside juures või mitte. aktsepti ma siin foorumis antud isikute hulgas ei leia kunagi.
Kas mul ka reaalselt vaja oleks käia spetside juures on juba teine teema.
Tsitaat:
Algne postitaja: metsapull
aktsepteerima te mind kui võrdväärset ei hakka ju nagunii.
Mind
see näiteks ei häiri üldse, sest mu meelest sa oled lihtsalt väheinformeeritud mõnes asjas (enamus inimesi on) ja see, kas sa mind kastitad, ei ole
minu probleem vaid sinu oma. Kui sa ise ei saa aru siis pole ju mõtet seda oodata ka teistelt.
Ka nemad ei saa aru, me ei saa aru.
Miks sa siis ootad,et keegi saaks aru?
No kule, väheste sõprade ja olematu tutvusringkonnaga inimene tahab meeldida võimalikult paljudele.
Hirm on ju edaspidise hakkamasaamise ees. Üksi on teatavasti palju nukram edasi minna kui tutvusringkonnaga.
Mitte ühtegi sõpra ei ole siis või? Isegi minu vanad tuttavad hakkavad vaikselt tagasi imbuma ja ma saatsin ka kõik pikalt persse pluss olin reaalselt
segi ja puhkasin psühhiaatriahaiglas. Kui ma olen teinud juttu sellest, et segane aeg oli ja sry, siis öeldakse 1) mina ei märganud midagi
2) see oli nii ammu
3) kes meist üldse normaalne on
Antakse andeks ikka uskumatuid asju. Sa oled sellist tüüpi, et ise ei suuda aktsepteerida inimesi, kes sinu suhtes eksinud on, enam mitte kunagi?
Sellepärast arvad, et inimesed on sellised?
Osad on ka muidugi.
Vbl katsu mitte ähvardada inimesi sageli vägivallaga nende ja nende lähedaste suunal ja meeldid rohkem siis.
Sul on siis vedanud Leni, uskumatult vedanud.
Mul pole jah ühtegi. Ja seda päris ausalt. Vanemaid ei saa päris sõpradeks pidada.
Ma ei mõtle, et inimesed ongi sellised aga mingid tõekspidamised peaksid olema. Kuhu me nii lõpeks jõuame, et andestame ka pedofiilidele ja
vägistajatele ja mõrvaritele?
Kas sa oled pedofiil, vägistaja või mõrvar?
Millest selline võrdlus.
Kule nii ei saa ju. Et natuke sallime ja andestame ähvardajale, mis siis järgmiseks, sallime ka natuke pedofiili ja andestame?
Sõltub. Nt kui ma oleks Eerik, ma ei annaks sulle andeks mitte kunagi. Tema sõpruse võitmine on sul ilmselt võimatu, sest sa läksid liiga kaugele.
Teistega on sul ka väga raskendatud sellepärast, et vaata me oleme jälle tema sõbrad. Suht nõme oleks sind rahulikult omaks võtta, arvestades.
Samas mulle sa oled öelnud mida? "Mis sa postitad seda sitta, lits"? midagi sellist. See on suht whatever.
Isegi kui sa oleks
ähvardanud mind mättasse lüüa sita postitamise eest, oleks see mulle isiklikult whatever olnud.
Täitsa ilma pedofiile sisse toomata on ähvardamisel ja ähvardamisel vahe sees.
Sa oled põlu all selle pärast, mida sa tegid. Sinu asi oleks roomata ja vabandust paluda ja nutta silmad peast, et sa seda tegid. Kahetseda. Sa ei
tunne mingit kahetsust ja imestad, et normaalne inimene ei tule su nägu üles lööma keset tänavat, sest seda sa tegelt taotled siin.
Vbl oled massohhist.
Einoh eerik2-st me ei räägi, see vend on täispde. See keerab reaalselt stta puhtalt stakeeramise eesmärgil. Mida ta on ka ise avalikult välja öelnud,
et temanäol ma vale mehega jamama hakkasin.
Tõsine sümptom on mehel. Mees ise ongi sümptom.
Seljuhul, tõepoolest, mida ma siin veel teen? Raiskan oma aega kahjuks vaid.
Küll aga ei takista see siinseid kasutajaid minu kodanikunimega reaalselt minukohta stta külvamast. Kuidas ma sellesse suhutuma peaks, aktsepteerivalt
mittemingiljuhul. Kahjuks ei saa ka neid seaduse mõistes vastutusele võtta.
See ongi kõige hullem, et ei vastuta keegi reaalselt tekitatud ebamugavuste eest. Sest tekitajate mõistes on ju täiesti aktsept, et ka mina kannatan,
mis sest, et reaalselt.
Mis see roomamine ja vabandamine ja andeks palumine andnud on mulle. Inimesed hakkavad seda enesekasupüüdlikult ära kasutama lihtsalt, andestust ja
edasist mõistmist mittemingit. Seda oled ju isegi näinud, et nii on.
Ei, ma ei ole näinud.
See, kuidas sa eeriku kohta praegu väljendusid näitab, et sa ei saa üldse aru, mida kuradit sa oled kokku keeranud. Mitte kedagi ei huvita sinu
arvamus temast. Me kõik teame, et ta on väga tore inimene ja me teame, mida sa talle ütlesid. Sina tegid vea. VÄGA SUURE VEA. Saad sa aru sellest
või?
Kahetsema peaksid sa selle pärast, et kui sa natukene suudaksid panna ennast tema asemele (sa ei saa, sul ei ole lapsi ega empaatiavõimet, aga no
püüa), siis sa saaksid aru, mis sa tegid. Kuidas see oli väga halb asi teha ja sul peaks olema piinlik. Sõltumata sellest, kas sa sellest
kahetsemisest KASU saad. Sellepärast sa ei saagi andeks, et sa ei saa pihta nagu, maailm ei ole nagu vangla, et hea käitumise eest (vabandamine)
lastakse välja ja halva eest pannakse kartsa. Elu on veits mitmetahulisem.
Jah loomulikult ma saan aru. Aga ärgem nüüd mehest jumalat ka teeme.
Selline väljaütlemine tema poolt, et vale mehaga hakkasin jamama ütleb nii mõndagi. see tähendab, et mees SIHILIKULT ei soovigi asju andestada ja
unustada.
Mina pole tema toredust siin kordagi kohanud. algusest saati on ta mind kottinud.
Mis vahet seal on, mida tema ütleb või kui ego ta on sinuarust või mida iganes. See ei puutu üldse asjasse. Kui sa oleks ka mõnele viimasele tõprale
öelnud sellist asja, tuleks olla selle tõpra poolt, sest omg kuidas EI OLE OK ähvardada sellisel viisil.
Kui sa seletaks ära, miks sa tegid seda ja näitaks kuidagi, et sa saad aru, et niisugust asja EI TEHTA, võib-olla sind mõistetaks paremini.
Ok, Ma läksin palju üle piiri . aga selle mehe poolt toredust mina siin foorumis pole märganud minu suhtes.
Võib-olla on Sul reaalseid kokkupuuteid temaga olnud. Võimidagi, et tead öelda mis mehe iseloom on.
Ja kui su järgmine küsimus on, et miks ma nii tegin, siis. just for fun. eerik2 pani klõbistades politseile kaebuse teele. Mina, teades seadusloomet,
siis kuna reaalset olukorda pole olnud, siis sinna sahtlisse see kaebus ka jäi
See pole õigustus minu käitumisele aga reaalne olukord on selline, et eerik2 tallab tühja tuult kui ta seda sihilikult teeb.
Jah niisugust asja ei tehta aga keda see enam kotib mida ja kuidas ma kahetsen? Mittekedagi, veelvähem eerik2-te, tema saab siit indu juurde veel minu
kohta reaalselt inimestele seda eksimust suuremalt levitada.
Jaa, vaata, mis sul nendele potentsiaalsetele sõpradele pakkuda on üldse? Just for fun teed sa inimeste lähedaste aadressil ähvardusi sest "kinni
ei panda ju selle eest"... Sul mingeid muid hobisid ka on või?
Võib-olla püüa muutuda väheke sisukamaks inimeseks ja leiad ka mõne sõbra äkki.
Sellega on nüüd küll hilja.
Ja kui sa sellisel arvamusel oled minust siis on kogu mu eelnev tekst, noh.... oleks võinud pigem magama minna varem
Kahju küll, et nii arvad.
Nojah. Ma olen suht väsinud. Ma unustasin panna sinna eelmisesse, et normaalne vestlus oli samas praegu, ma ei tahaks sind päriselus tunda, sest sa
oled kahtlane tüüp ikka, aga foorumis mu meelest sind võib aktsepteerida selle põhjal küll.
(Kui sulle kunagi andeks antakse need põhilised asjad. St KUI sa kunagi lõpetad ära täiesti arusaamatult veel inimeste kallal nokkimise, kellele sa
juba oled teinud kahju, mida vbl andeks anda ei saa.)
Rääkides potentsiaalsete sõprade leiust siis need oleks pidanud jääma max hilinemisega ülikooliaega.
Ehk siis sõprust tõmbab inimese aktiivsus, elukogemused, seiklusrikas elu mida edasi rääkida ja juhtumisi mida elust pajatada, et oleks huvitav
kuulata.
Kui aga oled eluaeg istunud 4 seina vahel ja välismaailmaga mitte suhelnud, siis pole sisukusest mõtet hakata heietama.
Minupuhul on selline skeem, et kui väga ma ka tahaks, siis elamata elu ei huvita mittekedagi.
Ja seda ka, et kui kõik teadmised baseeruvad vaid pealiskaudsete internetitargutuste põhjal siis noh ... 
Kui sulle meeldib nii mõelda, siis palun.
Mu meelest sul on seal nelja seina vahel tekkinud kummalised kujutlused sellest, milline inimene või inimese elu PEAB olema selleks, et keegi teda
tunda tahaks.
Samal ajal sa nagu ei adu, et asjad, mida sa reaalselt teed (internet on ka elu muide, sa ei kirjuta robotitega siin, need on päris inimesed), panevad
inimesi sinusse halvasti suhtuma.
Internetitrolli elu tõesti ongi nii kurb, et tuligi välja lõpptulemus,
et elu ise karistab Sind jättes sind ilma sõpradest, siirastes suhetest ja ka armastusest.See on natuke rohkem hullem kui see,et keegi tuleb sind
seaduslikult korrale kutsuma. Kindlasti sa jätkad antud mustrit ka tulevikus.Sa ei muutu sul on tavapärane rutiin.
Tsitaat:
Algne postitaja: metsapull
Einoh eerik2-st me ei räägi, see vend on täispde. See keerab reaalselt stta puhtalt stakeeramise eesmärgil. Mida ta on ka ise avalikult välja öelnud, et temanäol ma vale mehega jamama hakkasin.
Tõsine sümptom on mehel. Mees ise ongi sümptom.
Seljuhul, tõepoolest, mida ma siin veel teen? Raiskan oma aega kahjuks vaid.
Küll aga ei takista see siinseid kasutajaid minu kodanikunimega reaalselt minukohta stta külvamast. Kuidas ma sellesse suhutuma peaks, aktsepteerivalt mittemingiljuhul. Kahjuks ei saa ka neid seaduse mõistes vastutusele võtta.
See ongi kõige hullem, et ei vastuta keegi reaalselt tekitatud ebamugavuste eest. Sest tekitajate mõistes on ju täiesti aktsept, et ka mina kannatan, mis sest, et reaalselt.
Mis see roomamine ja vabandamine ja andeks palumine andnud on mulle. Inimesed hakkavad seda enesekasupüüdlikult ära kasutama lihtsalt, andestust ja edasist mõistmist mittemingit. Seda oled ju isegi näinud, et nii on.
See lumpen hakkas lapsi ähvardama? Sa Bull oled ikka tõeline rott. Õnneks sured sa oma sitase eluga lihtsalt välja. Sigimiskeeld on sulle näkku
kirjutatud 
Viimased kolm postitust staazikate kodutud.com kasutajate poolt on musternäide, et usaldust pole võimalik taastada.
Pigem eskaleerub see vaikselt suuremaks. Ma väidan õigesti kui ütlen, et asjaosalised ise tunnevad selleüle siirast heameelt. Et asi kalevialla ei
vaibuks.
Mõned küll otse väljaöeldes ei tunnista seda, kuid seisukoht on neil sama nagu rehelisel, et minusugusel rotil võimalikult kehvasti edaspidises elus
läheks. 
Leni, ma olen siis see retsidivist kes kärbestelt tiibu ära kiskus. Olin ca 10-aastane ja tahtsin teada kas nad surevad ära kui nii teha. Tegu oli
porikärbestega, ma ei sallinud neid kuna nad olid enamus ajast välikäimla seinal. Sellest vanusest edasi kasutasin kärbsepiitsa.
Bulli osas paneb mind imestama tema kindel nägemus elust, mis on nii pagana vildakas, et sobib kelgumäeks. Mina olen saanud 5 tuttavat/sõpra hobi
kaudu. Samuti on vanade töökaaslaste hulgas selline inimene kellega peretsi koos minna Jurmalasse nädalalõppu veetma. See selleks.
Kuidas kirjeldada vägivaldseid inimesi. Tean inimesi kes taluvad kodus vaimset ja võibolla ka füüsilist vägivalda ning seetõttu, et kodus on ohvri
rollis elavad siis omakorda oma viha välja nt koolis nõrgemate vastu. Seega kui oled olnud arem ja tagasihoidlikum, siis Su elu tehti ilmselt põrguks.
Nüüd täiskasvanuna tundub sellisele ohvrile internet kõikvõimsana ja siis siin pakub omakorda vaimset vägivalda teistele. Seda nt seetõttu, et too
ohver ei ole õnnelik oma eluolu üle. Tal on vaja justkui välja elada oma viha, mis tekib suutmatuse ees ennast ja sellega seoses oma elu muuta.
Lihtsam on ju süüdistada kogu maailma ja siis tagakiusata omakorda teisi.
Mu vanaema on samasugune "ohver" - kibestunud ja mürgine inimene. Kõik hoiavad temast eemale.
Teised ohvrid nagu nt mina said sitkeks ja ei põe veepinna virvenduse pärast. Mind ei huvita inimestele meeldimine. Ma olen see kes ma olen, oluline
on mu enda rahulolu.
Lapse ähvardamine on üks kõige alatumatest tegudest üldse - see näitab ikka erilise sitapea taset. Eerik oli tagasihoidlik! Mina kasutaks tutvusi ja
laseks raha eest sellise venna metsas päris katki taguda (heal juhul pääseks ratastoolist). Emased olevat ikka sellised loomad, et kui ägestavad, siis
lasevad soolikad voolama!
Mina ei otsiks Bulli asemel teiste inimeste mõistmist siit. Leia hobi ja leiad tuttavad ning sõbrad. Juhul kui neelad "sita" alla, mitte ei
tee oma suud lahti või siis ei lase sõrmedel seda jama internetti toksida!

Seepärast ma ei pea muretsema, eerik2 on juba selle eest hoolt kandnud, et minu nimi määritud sai. Kuna sellest talle ilmselgelt ei piisanud, siis
lubas mees minu kodanikunimega kogu selle aastatepikkuse teksti siin avalikult üles riputada. Tema väite kohaselt ei pidavat ka kohtuteed kartma.
Üldiselt olen ma selle katkitagumise ennetamiseks enese tagalat kindlustanud.
Asjaga on nii, et lähedased ja ka ametivõimud teavad, et kui midagi minuga juhtuma peaks(kadunuks jäämine, rasked füüsilised vigastused jne. midagi
tavapärasest erinevat), siis on esimene mees eerik2 kelle juurde õiguskaitseorganid uksele koputama tulevad. Järgmisteks on siinsed teatud
foorumikasutajad. Sest reaalselt mul rohkem niiöelda vaenlaseid ei ole.
Ahjaa. sissy84, räägid, et vanaema on õel ja sapine inimene. Millal tema siis muutuda kavatseb?
Ja teine asi, vanaema on õel ja sapine küll, kuid kui teise lima läheb siis, varade jagamisest tahavad kõik osa saada.
Või on see nii, et midagigi
head inimese juures, kasvõi postuumselt ? 
Tsitaat:
Algne postitaja: metsapull
Seepärast ma ei pea muretsema, eerik2 on juba selle eest hoolt kandnud, et minu nimi määritud sai.
Katki minemise osas poleks mina midagi ette hoiatanud. Peale ähvardust oleks lihtsalt asjad "juhtunud".
Ma olen Ullikesega nõus, Sa ise läksid liiga kaugele oma tegevusega. Tulemus on Sinu enda tehtu tagajärg, ei muud.
NB! Loomariigis likvideeritakse oht pesakonnale. Kiskjad ei halasta ja no me võime end sinna ka liigitada. Oleksid Sa naisterahva last ähvardanud
oleks Sul juba ammu kordades kehvem elu.
Sul on alati võimalus kolida ja eesnimi ära vahetada. Kui pole sõpru, siis pole ka suurt kadu. Eerik oleks rahul kui elaksid temast kaugemal. Keera
oma elus uus lehekülg siis!
Minu vanaema lapsed ei taha teda just tihti külastada. Üks ei tunne üldse huvi ja teine käib külas kord kuus. Mina olen lapsepõlvest peale kord kuus
külas käinud. Ta on mu ainus vanaema. Ma olen harjunud temaga aga jah 2h kuus on maksimum.
Tema oli koos vanaisa elades rahul eluga kus pole sõpru. Rahul pole ta olnud aga pere eemale hoidmisega alates sellest hetkest kui mu vanaisa suri.
Üksi elav inimene on üksi, ühel hetkel pole enam mitte kedagi. Kord pole ka Sul vanemaid.
Pärandus mind ei huvita, ma ei taha midagi välja teenida. Ma olen see kes olen, raha nimel ma sitatorudest end läbi ei pressi. Ma leian, et aus oleks
kui vanaema lapsed saaks päranduse võrdselt. Kuna mu tädi lohistas vanaema notarisse, siis ma juba tean kuidas asi on. 100% läheb mu tädile. Mina ei
kummarda raha nimel, minu jaoks on oluline minu suhe iseendaga, ma ei suuda endale häbi teha. Ma siiski pean end oma nahas hästi tundma. 
Sissy no nüüd oled Sina kaa siis kahtlusaluste seas, palju õnne !
Me ju kiusame Teda kogu aeg ja ei anna andeks.
Huvitav,et kõigile Teistele anname aga Temale mitte.
Minu jaoks on Ta haige inimene kes ei otsi ka abi ja see asi kulmineerub Tema enda jaoks kriitiliseks aga selleks on vaja aega veel.
https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiopaat
https://et.wikipedia.org/wiki/Ps%C3%BChhopaatia
https://et.wikipedia.org/wiki/Aspergeri_s%C3%BCndroom
Sind ei süüdistata alusetult!
Sa oled süstemaatiliselt ähvardanud inimesi kaasarvatud mind ja madat ära tappa jne.
Minuarust see haige inimene silt tema puhul solvab haigeid inimesi
See on nagu kui ütled et keegi on siga, siis see võib olla sigade suhtes
ebaõiglane, kui tegu on erilise mölakaga.
Mõnel on sitt iseloom lihtsalt, või on naapalju loll parajasti või nii üht kui teist. Ma jätaks selle psühhiaatrilise diagnoosi asja rahule, sest jääb
peaaegu selline mulje nagu sa üritaks teda paika panna kasutades selleks niisugust võtet. See on vähe ebaõiglane inimeste suhtes, kes EI OLE totaalsed
mölakad, aga nt on kasutanud psühhiaatrilist abi...
St minuarust "vajad abi" ei tohiks olla solvang ja sa kasutad seda tema solvamiseks.
Ma ei tea, vbl ma olen liiga tundlik.
Ma ei arva, et teda mingi psühhiaatria aitaks tbh
Vbl vangla aitaks. Vbl läheks ainult hullemaks.
Minu lapsi pole veel ähvardatud.
Tal pole pointi mind veel listi panna aga kui vääratab, siis tõesti nimekiri läheb pikemaks ja õnnetus ei hüüa tulles.
Ei pea ju alati peksa andma, kindlasti suudaksin ka midagi loomulikumat välja mõelda.
Ma olen selles osas õnnelik, et tean inimesi kes teavad südametunnistuseta inimesi. Ka süütu võib end vanglast leida.
Internet on loll koht. Naljaga öeldud ähvardused paistavad tõsiselt võetavate ähvardustena. Ma soovitan õppida oma ämbritest ja eluga edasi minna
paremas suunas.
Rohkem positiivsust ja sitad mõtted tuleb eos oma peas ära tappa, siis ongi elu päikselisem. Kui oled liikumisvõimeline, siis otsi
omale mõni hobi.
Leni kuna Ta kardab oma lubade pärast siis loomulikult ta ei lähe end diagnoosima aga Ta võib diagnoosida end ise kodus,
Ta on ju haritud inimene.
Kuna Ta on harjunud kiusamisega siis jätkab sellega, kui keegi Teda ei kiusa , teeb Ta seda ise, et põhjust anda.
Ja nii jätkub see järgmised 10 aastat.
Sissi antud ähvardused olid väga konkreetsed ja ettekavatsetud, mitte emostionaalsed või naljaga õeldud väljaütlemised.
Mõistan.
Ma saan aru, et ma ähvardasin. Ja tõepoolest, seda on keeruline ära tunda, et kas isikul on tõepõhi taga või lihtsalt loobib tühje sõnu.
Sellessuhtes on eerik2 käitumine õige, ehk sattuski mees nii paanikasse, et otsis abi õiguskaitsest.
Minujaoks ei muuda see aga edaspidist. Seda siis niiöelda märgistatud olemist. Oleneb kui kaua eerik2 kavatseb siinset kogukonda informeerima jääda ja
minust kuvandit edasi maalida. Teadupärast on juttudel tavaks paisuda.
Päris nii hulluks ei tasu ka minna, et ma oma nime seepärast muutma peaksin
Nagu vennad Tiit ja Teet
Ma pakun, et see ämber on liialt sügav. Pole enam lihtsalt õppimise oma. Lihtne oleks alustada puhtalt lehelt kui suhted kasvõi lähedaste sugulastega
oleks korras. Asjalood on aga nii, et ka nemad on mulle võõraks jäänud.
Miks nii on? Ausalt, siis ma tunnen enese pärast häbi ja ei soovi suhelda. Enese tegematajätmiste pärast siis(oma elu alustamine, kõrgkooli
poolelijätmine jne.).
Ei taha nagu suhelda jah kui peas haamerdab pidevalt, et olen üks hädine luuser.
Ma usun, et samas situatsioonis häbeneksid enamus inimesi
suhtlemast.
Tegelikkuses on inimeste seas ääretult oluline kui sotsiaalselt aktiivne keegi on. Või olen siis mina sattunud just sellistesse ringkondadesse kus
selliseid keda keegi ei tunne, eriti ei soosita.
Olen seda siin varem ka öelnud, et igasugused nullist alustamised tunduvad nendele samadele inimestele kahtlasena. Ei usaldata. Ei usaldata kuna ei
teata sinust midagi. Ja lõpeks on ikka läbikukkumine. Miks läbikukkumine, sest isik ise reedab ennast oma eluvõõras olemisega ja tihti püüavad
sellised üksikud ka ülipüüdlikult klammerdujad olla.
Kui see kõrgkooli pooleli jätmine sind häirib, miks sa uuesti ei proovi siis? Ülikoolis on väga kerge ka inimestega tutvuda ja mitte keegi ei tea (või vähemalt neid ei huvita) kas ja kui populaarne sa oma sugulaste hulgas või oma väikeses kodulinnas olid. Kui sa arvad, et sa oled vana ja ei taha tutvuda 18-aastastega, siis kaugõppesse nt. Aga üldiselt neid igasuguses vanuses liigub päevases ka.
Ei see pole mingi kriteerium, kõrgkooli lõpetamine. Tean kaugõppes keskkooli lõpetanut, kes on meitel edukas ettevõtja ja tutvusringkond on tal üpris
suur.
Lihtsalt mind ennast häirib vähene sotsiaalne aktiivsus, või mitte just see, vaid minu vähene tuntus, seda siis positiivses noodis. Mitte nagu siin.
Okei. Eks sa ise tead, mida sa teha tahad või ei taha. Ma mõtlesin lihtsalt, et kui muidu soovitatakse igasuguseid huviringe jms, et inimestega
tutvuda, siis ülikool on tegelikult selleks ideaalne koht. Lisaks teed midagi asjalikku enda jaoks sellega ja on vähem aega endale probleeme välja
mõelda pidevalt.
Ma mäletan, et sa õppisid vist mingisuguseks inseneriks ja ei tulnud hästi välja vms. Vbl proovi midagi pehmemat, mu meelest sa oled mõõdukalt arukas
sellisel viisil, mis lubaks sul särada mingil vähem matemaatilisel alal. Juura, kas või.
Lenil on hea mälu.
Asi polegi kõrghariduse omandamises, ka seal ma suutsin olla eriliselt suhtlemata sealsete inimestega. Sest ka seal ikkagi väga oli oluline kui terav
sa olid, või siis kui lahe sa olid, niiöelda kui palju enese ülalpidamiseks sissetulekut oli.
Ja eelistatud olid seal siiski väga helged pead. Ehk siis kipub kangesti jälle sinna omakasupeale.
Ja kahjuks ma hetkel loen nii välja, et minujaoks mingit muud võimalust tutvusringonna tekitamist alustada polegi kui läbi huviringide või hariduse
omandamise. See teeb veidi nukraks.
Tehnilistel aladel ongi kõik nohikud ja aspergerid, kes ei suhtle
Sul on lihtsam mingil loba-ajamise erialal nii oma eelduste poolest kui ka selle
poolest, et tutvud seal kergemini.
Muid võimalusi sulle suhtlusringkonna laiendamiseks ma ei näe jah eriti. Sa kipud internetis väga paljastama oma halbu külgi, mis reaalses elus võivad
isegi märkamata jääda.
Sugulastega suhtlemine on nagunii kõrgem pilotaa¾ ja selles vallas mingit nõu anda kahe lausega oleks nagu keeruline.
Sa ei usu nagunii kui ma väidan, et need niiöelda halvad küljed ma tekitasin tahtlikult. Kõik tegelikult algaski siin sellest kui olin lihtsalt aus ja
ütlesin, et mul pole sõpru ega tuttavaid. Ja siis hakkas tulema stiilis, oh mingi mõttetu olevus, järelikult peab ikka enesel midagi viga olema, mida
sa lasid siis kiusata ennast jne.
Peale seda ma otsustasingi käituda nagu minult eeldatakse, et käituksin, ehk siis koolikiusamise ohver, järelikult varjatud agressiivse käitumisega ja
mida veelhullemat.
See oligi viga, läks liiga kaugele selline rollimäng.
http://m.publik.delfi.ee/article.php?id=78476103
Ma ei saa parata aga antud isik on Sinuga sarnane.
*soov meeldida inimestele
* kõrged ootused
* ei oska enda saavutusi hinnata.
Ja nüüd see noor inimene lahkus elust. Fakt on see, et tegemist polnud ei õnnetuse ega haigusega.
Elu on niigi keeruline, miks teha see endale nii raskeks? Miks seada nii kõrged ootused? Miks mitte nautida seda mis on?
Ma pean tunnistama, et Sinuga nöögiti palju ja on ok kaitsesse astumine AGA selline ründamine???
Tapmisähvardused??? Ähvardada last????
Alati on inimesi kes ei mõista ja kes vastavad sitasti aga sel juhul keeratakse jobudele selg ja suheldakse nendega ilusti, kes vähemalt püüavad
aidata. Kes panustavad oma aega, ET ÜLDSE VASTATA. Sul aga justkui puudub tänulikkuse tunne ja Sa keskendud sellele jamale ehk tobedale
pinnavirvendusele.
Pfff. Miks??? Sa justkui tahad, et ka need kes natukenegi huvi tunnevad Sulle selja keeraksid.
Sa ju ikka tead, et sõpru on inimestel 1-3 ja teised ongi vaid tuttavad.
Ma käisin kaugõppes. Peale kooli lõpetamist ei jäänud alles mulle isegi mitte tuttavaid. Seda seetõttu, et viimased grupitööd tegin üksi ja keegi mu
nn sõpradest ei saanud mu seljas liugu lasta. Oldi pahased, et ma neid kaasa ei lohista ehk ei aita. No ja siis?! Ma ei nuta patja. Kõigiga ei saagi
hea side ja klapp tekkida. 3 aastat oli mul neljane kamp seal siiski. Viimasel aastal tegin lõputööd ja polnudki aega meelelahutusteks. Igat suhet ei
pea leinama. Oluline on suhe iseendaga!
Me kõik teame, millega see Bulli hala siin varsti lõppeb
Tal on nagu mingi tsükkel, kus ta eideks muutub, nutab ja vingub, siis pöörab järsku ära, situb kõigil privad jõuetuid ähvardusi täis, lendab taas
mõnele sõnadega selga ja kaob oma räpasesse urkasse peitu. Ilmselt pühendub oma emale mõneks ajaks. Veidi aega on vaikus, ilmuvad mõned ühe
postitusega libateemad ja siis mingil hetkel on ta tagasi. Uue nimega, uue avatariga. Algul üritab olla kaval ja esineb uue kasutajana, aga kui
esimese lausega ära tuntakse, hakkab raevutsema ja virtuaalsete nukiraudadega vehkima
Täiesti mõttetu maakas. Ma loodan, et teil on vähemalt lõbus temaga.
Sissi, pull meil siiski vaatab veel naisi , mis siis,et nad on televiisoris.
Nii õrn hing tal ka pole.
Ei ole üldse sarnane
Kunstist ei tea ta ka midagi
Depressiooni tekitab vaid sõprade puudumine aga ta on sellega harjunud
PS Ma arvan,et see oli üledoos.
höhöhöhöööö skingirl.
mis naistest sa räägid, äkki ma ei julge neid televiisoristki vaadata.
Kunst on hoopis kolmas teema.
Harjunud küll pole, muidu ei kräunuks ju siin. Ehkki see kräun siin ei muuda ka midagi. Sõbrad endiselt puuduvad.
sissy84, ei ole luba kahjuks seda teksti lugeda. Kui meedias artiklit nägin, siis esmane mõte oli, et mõne õnnetuse vaõi raske haiguse tagajärjel.
Paistab noor terve mees pildilt. Paistab.
Ülejäänud tekstis on sul õigus(nagu tahaks, et mulle selg keerataks, tegelikult mitte), oleks pidanud mitte üle reageerima. Oleks. Oleks jääbki
oleksiks, tehtut enam korda ei aja mittemingil juhul. Kaks võimalust, kas jääb samaks või siis on alati võimalus olukorda hullemaks ajada. Paremaks,
sellelt platvormilt, selliste väljaütlemistega, vaevalt. 
Skingirl: nii õrn hing vast tõesti ei ole aga see maksimumi ihkamine on üks ühele sama.
Otsi sõpru kust neid on lootus ka leida. Siililegi selge, et siit Sa neid ei leia.
Teine võimalus: võta naine, kui hästi valid saad sõbra ja naise ühes isikus. Boonusena tuleb kaasa tema tutvusringkond ja sõbrad.
Kaldun rehelisega ühte vankrisse.
Ma ei haletse enam seda sitakotti
mis maximumi ta ihkab?
Ta on 30+ varsti on ta 40+ ja 50+
Aga midagi temas ei muutu.

Mind huvitab see, et kas siis oleksin leidnud kui poleks hakanud ebaviisakalt käituma.
Kahtlustan, et ka siis mitte, sest kes ikka äpusid sallib.
Aga seda vist ei saa kunagi teada enam
sissy84, ma usun, et sa räägid hea tahte eesmärgil. Kuid naised valivad siiski kaaslase parimate hulgast. Ja selline inimtöll(mina siis
) kes
iseenese ülalpidamisega hakkama ei saa ja sotsiaalselt absoluutne null on, ei kvalifitseeru parimate hulka kindlasti mitte.
Parem on naisterahval elada üksi kui minusuguse puugiga koos. 
Vaata sinu eelarvamus sind hauda viibki!
Ela nüüd edasi oma pasakoormaga!
Ei tea kes mind siin ootas kui ma esimest korda siia tulin. Kas ma olin viks ja viisakas?
Skin, viks ja viisakas ? IKKA
Skingirl, sedamamõtlengi, et... ometi oled kaasfoorumlaste soosingu pälvinud. Usaldus administreerimaks foorumit jne.
Tsitaat:
Algne postitaja: metsapull
Ma saan aru, et ma ähvardasin. Ja tõepoolest, seda on keeruline ära tunda, et kas isikul on tõepõhi taga või lihtsalt loobib tühje sõnu.
Sellessuhtes on eerik2 käitumine õige, ehk sattuski mees nii paanikasse, et otsis abi õiguskaitsest.
Minujaoks ei muuda see aga edaspidist. Seda siis niiöelda märgistatud olemist. Oleneb kui kaua eerik2 kavatseb siinset kogukonda informeerima jääda ja minust kuvandit edasi maalida. Teadupärast on juttudel tavaks paisuda.
Päris nii hulluks ei tasu ka minna, et ma oma nime seepärast muutma peaksinNagu vennad Tiit ja Teet
![]()
Ma pakun, et see ämber on liialt sügav. Pole enam lihtsalt õppimise oma. Lihtne oleks alustada puhtalt lehelt kui suhted kasvõi lähedaste sugulastega oleks korras. Asjalood on aga nii, et ka nemad on mulle võõraks jäänud.
Miks nii on? Ausalt, siis ma tunnen enese pärast häbi ja ei soovi suhelda. Enese tegematajätmiste pärast siis(oma elu alustamine, kõrgkooli poolelijätmine jne.).
Ei taha nagu suhelda jah kui peas haamerdab pidevalt, et olen üks hädine luuser.Ma usun, et samas situatsioonis häbeneksid enamus inimesi suhtlemast.
![]()
Tegelikkuses on inimeste seas ääretult oluline kui sotsiaalselt aktiivne keegi on. Või olen siis mina sattunud just sellistesse ringkondadesse kus selliseid keda keegi ei tunne, eriti ei soosita.
Olen seda siin varem ka öelnud, et igasugused nullist alustamised tunduvad nendele samadele inimestele kahtlasena. Ei usaldata. Ei usaldata kuna ei teata sinust midagi. Ja lõpeks on ikka läbikukkumine. Miks läbikukkumine, sest isik ise reedab ennast oma eluvõõras olemisega ja tihti püüavad sellised üksikud ka ülipüüdlikult klammerdujad olla.
Tsitaat:
Algne postitaja: metsapull
Seepärast ma ei pea muretsema, eerik2 on juba selle eest hoolt kandnud, et minu nimi määritud sai. Kuna sellest talle ilmselgelt ei piisanud, siis lubas mees minu kodanikunimega kogu selle aastatepikkuse teksti siin avalikult üles riputada. Tema väite kohaselt ei pidavat ka kohtuteed kartma.![]()
Üldiselt olen ma selle katkitagumise ennetamiseks enese tagalat kindlustanud.
Asjaga on nii, et lähedased ja ka ametivõimud teavad, et kui midagi minuga juhtuma peaks(kadunuks jäämine, rasked füüsilised vigastused jne. midagi tavapärasest erinevat), siis on esimene mees eerik2 kelle juurde õiguskaitseorganid uksele koputama tulevad. Järgmisteks on siinsed teatud foorumikasutajad. Sest reaalselt mul rohkem niiöelda vaenlaseid ei ole.
Ahjaa. sissy84, räägid, et vanaema on õel ja sapine inimene. Millal tema siis muutuda kavatseb?
Ja teine asi, vanaema on õel ja sapine küll, kuid kui teise lima läheb siis, varade jagamisest tahavad kõik osa saada.Või on see nii, et midagigi head inimese juures, kasvõi postuumselt ?
![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: metsapull
Mind huvitab see, et kas siis oleksin leidnud kui poleks hakanud ebaviisakalt käituma.
Kahtlustan, et ka siis mitte, sest kes ikka äpusid sallib.
Aga seda vist ei saa kunagi teada enam![]()
sissy84, ma usun, et sa räägid hea tahte eesmärgil. Kuid naised valivad siiski kaaslase parimate hulgast. Ja selline inimtöll(mina siis) kes iseenese ülalpidamisega hakkama ei saa ja sotsiaalselt absoluutne null on, ei kvalifitseeru parimate hulka kindlasti mitte.
Parem on naisterahval elada üksi kui minusuguse puugiga koos.![]()
Kus ta seda imenaist tahab? Mu meelest ta ei taha mingit naist ega isegi päris-sõpru, ta tahab olla kogukonnas aktsepteeritud või imetletud lihtsalt
ja talle tundub, et tema kogukonnas väärtustatakse kõrgemalt inimesi, kellel on palju sõpru.
St heal juhul tahab ta äkki mingisugust trofeenaist, et oma sellele kogukonnale näidata, näete, mul on niisugune ilus asi ära kodustatud, aga muus
mõttes ma mingit imenaise igatsemist küll ei näe, kust sa selle välja lugesid?
Väga raske on jah niimoodi sõpru leida tbh kui neid on vaja selleks et näidata kellelegi kui kõva ikka ollakse.
Sõbrad on tegelt suhtlemiseks.
Päris inimestel.
Minu viga, sõna "trofeenaine" ei tulnud kirjutamise ajal kohe pähe. 
Okei. Ma lugesin just äsja kogemata 2013. a postitust, kus ta kirjutab, et on juba 5 kena naist rajalt maha võtnud mõneks kuuks sellega, et teeskleb
natuke aega, et on hooliv ja tähelepanelik.
Ma arvan, et väga raske on teeselda niisuguseid asju kauem kui need mõned kuud, ehk siis vaevalt ta üldse mingit naist endale päriseks tahab, liiga
kurnav. Kui, siis vbl tõesti mingit raha eest äraostetavat naist, kellega ei pea olema hooliv ega tähelepanelik. Selleks peab ilmselt olema Sesteri
tasemel raha.
Inimsuhted on nii komplitseeritud ikka, kui nad on valedel alustel.
Ja Sa usud ka, et ta kellegi rajalt maha võttis??
Vaevalt, et ta prostituutigi voodisse saab.
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Tsitaat:
Algne postitaja: metsapull
Mind huvitab see, et kas siis oleksin leidnud kui poleks hakanud ebaviisakalt käituma.
Kahtlustan, et ka siis mitte, sest kes ikka äpusid sallib.
Aga seda vist ei saa kunagi teada enam![]()
sissy84, ma usun, et sa räägid hea tahte eesmärgil. Kuid naised valivad siiski kaaslase parimate hulgast. Ja selline inimtöll(mina siis) kes iseenese ülalpidamisega hakkama ei saa ja sotsiaalselt absoluutne null on, ei kvalifitseeru parimate hulka kindlasti mitte.
Parem on naisterahval elada üksi kui minusuguse puugiga koos.![]()
Ma kardan, et Sinu standartitele ei vasta ükski meeleheitel naine, kes juhuslikult peaks ka imekombel Su vastu huvi tundma. Sa ju ise tahad imenaist aga samal ajal unustad kes ise oled.
Vaatasin eile ühte "Meie inimesed" vanemat osa, kus rääkis mehest kel tekkis sündides reesuskonflikt, st on terve elu olnud ratastoolis, ei räägi, ei suuda käsi kasutada, ei kõnni. Jalaga juhib ratastooli ja maalib. Lisaks on IT spetsialist. Abiellus Aasiast pärit naisega, kellega tutvus internetis. Suhtleb jalaga tähti põrandale joonistades ja häälsüntesaatori läbi.
Ta ütles ilusasti:"Elu on elamiseks, mitte virisemiseks!"
Olen temaga suhelnud ja asi on tahtejõus ja elu armastamises.
Jah, Meelis Luks oli.
Tubli mees!!!
Ma kuulsin, et see noormees kes Loomaaias jäi elevandi väravate vahele ja nüüd ratastooli on, ta elavat rohkem ja suuremalt oma elu kui enne õnnetust.
Kasuisa oli kommenteerinud, et vahel ei mahu tuppagi kuna tuba on sõpru täis. Taastusravilt leidis ka pruta.
Ma olen nõus, et loll pea on keha nuhtlus.
Mul üks sõbranna ka suudab oma elu nii probleemseks elada, et lausa raske on mõista teda. Pisidetailid puhutakse õhku täis ja siis stressatakse end
haigeks. Võiks ju asju suuremas plaanis vaadata aga kahjuks seda ei taheta teha. Kahju, mis muud.
Nuvot siis mis lood.
Telekastnähtud varbagakirjutaja jne.
Mausun, et hr Luks on mõnel korral ikka mõelnud, et mis siis kui neid "ahelaid" poleks.
sissy84 kui sõbranna nii probleemne on, tekib küsimus, miks ta veel sõbranna on?
Ma just mõned postitused tagasi mainisin, et naistel on
mehekandidaadile enamad nõudmised kui lihtsalt viisakas olemine. Pole vaja teksti äraspidiseks keerata.
Sellega olen nõus, et loll pea on keha nuhtlus. Seda ei saa Teist küll keegi täpsemalt kogeda kui mina ise 
10. klassis oli ta samasugune uus õpilane ja siis ta polnud probleemne. 17 aastat sõprussuhet ei tähenda inimesega mitte lävimist pelgalt mingite
isikuomaduste tõttu. Lisaks saab temaga koos endiselt pisarateni naerda.
Viisakus on üks elementaarsemaid nõudeid. Mehed tahavad ka näha hoolitsetud naist, see on üks minimaalsematest nõuetest.
Loomulikult isiklik hügieen, viisakas käitumine jne. on elementaarne.
Kena väljanägemine oleks tähtsuselt teisel kohal naistele meeste puhul. See ütleb naistele kohe ära, et mees on enesekindel. Ja enesekindlust peavad
naised väga oluliseks
Edasi juba läheb vana rada, kui pole enesekindlust, siis pole ka elukogemust ja ollakse suhtlemisel arad, elukartlikud jne.
Ja kui pole kooliajast enesekindlust, siis ei kasvata seda kuidagi sisse ka ülejäänud elu jooksul.
eerik2'le niipalju, et milleks siis see avalduse tegemine, mida see andis sinujaoks? Kui mina kartma peaksin.
Ei tunne uhkust oma eelnevate tegude ja käitumise üle siin foorumis ja ei õigusta järgneva tekstiga ka seda, kuid... Sina olid see kes oma silmi maha
lõi.
Jah omakohtu ees olen alati aukartust omanud, sest see tuleb ootamatult ja enamasti ka ebavõrdsete jõududega.
Või tegid selle avalduse lihtsalt ärategemise eesmärgil? Mis siis ikka. Sinu valikud.
Omakohtuga ähvardamine sealsamas pole ka just mõistlik tegevus kui asju ametlikult ajada.???
Väga palju lahtiseid otsi. 
Pfff... Alustad taas sama nutulaulu.
NB! Ilu on vaataja silmades. See mees kes on ühe jaoks ilus on teise jaoks peletis! Ma enam ei tea kui mitmendat korda ma seda lauset Sulle kirjutan
(kindlasti mitte teist korda). Tõmme ja kirg võib tekkida pelgalt iseloomu, maalimavaadete või ainult silmade ehk siis ühe detaili tõttu. Olen ise
kogenud ja ei viitsi nõmedat soigumist kuulata.
Enesekindlus on tõesti inimese enda teha. Kui ei taha olla see kes tahad, siis see on juba inimese oma asi. Ei saa panna inimest sööma kui ta seda
teha ei taha.
Pfff kasvata endas siis ükskõiksust ja egoismi - seda peetakse ka enesekindluseks.
Petad päris paljud sellega ära.
Kui on palju vaenlasi, siis on raske kedagi omakohtu osas süüdistada.
Targal inimesel on alibi ja ta on sel ajal kohas kus on palju võõraid
tunnistajaid: päeval tööl, puhkusel teises riigis vms... Selles osas soovitan vaenlasi mitte koguda.
Nommaeitea kas see pisut skiso pole pungestada olla see kes sa loomult pole.
Nagu näiteks pole me füüsiselt sarnased ja tuues meeste puhul näite, siis vaevalt selline kriips nagu eerik2 oma kätega 400kg maast lahti tõstaks.
Kahtlemata ei tee seda ka mina aga näiteks Hafthor Björnsson'ile pole see mingi pingutus.
Ütleme nii, et avatud mõtlemist ja positiivset ellusuhtumist nii lihtne enesesse sisendada pole. Kui seda ikka pole, siis pole.
Siinkohal tahaks 100% kindlat vastuväidet koos näitega.
Ja ma mainisin, et kui ametlikult panna kirja juba omakohtuga ähvardamine, siis see on minumeelest ülim, maeiteagimis. Mõtlematuseks ei saa seda
nimetada.
Tsitaat:
Algne postitaja: metsapull
Loomulikult isiklik hügieen, viisakas käitumine jne. on elementaarne.
Kena väljanägemine oleks tähtsuselt teisel kohal naistele meeste puhul. See ütleb naistele kohe ära, et mees on enesekindel. Ja enesekindlust peavad naised väga oluliseks![]()
Edasi juba läheb vana rada, kui pole enesekindlust, siis pole ka elukogemust ja ollakse suhtlemisel arad, elukartlikud jne.
Ja kui pole kooliajast enesekindlust, siis ei kasvata seda kuidagi sisse ka ülejäänud elu jooksul.
eerik2'le niipalju, et milleks siis see avalduse tegemine, mida see andis sinujaoks? Kui mina kartma peaksin.
Ei tunne uhkust oma eelnevate tegude ja käitumise üle siin foorumis ja ei õigusta järgneva tekstiga ka seda, kuid... Sina olid see kes oma silmi maha lõi.
Jah omakohtu ees olen alati aukartust omanud, sest see tuleb ootamatult ja enamasti ka ebavõrdsete jõududega.
Või tegid selle avalduse lihtsalt ärategemise eesmärgil? Mis siis ikka. Sinu valikud.
Omakohtuga ähvardamine sealsamas pole ka just mõistlik tegevus kui asju ametlikult ajada.???
Väga palju lahtiseid otsi.![]()
), siis olid sina see, kes Arbimäel riiulite vahel hiilis ja siis siia foorumisse mu last ja mind ähvardama
tuli. Täna õnne, et ma sind tookord veel nägupidi ei tundnud... Proovi sa mulle ainult seal poes nüüd silma alla sattuda... usu, sa ei taha pärast
seda kunagi sinna poodi enam minna... Avalikkusel on suur jõud... Ja kuidas postkontoris käimine oli, kui Kirke silma alla sattusid? Julgesid talle
otsa ka vaadata?? Argpüks oled.
Tsitaat:
Algne postitaja: eerik2
Tsitaat:
Algne postitaja: metsapull
Loomulikult isiklik hügieen, viisakas käitumine jne. on elementaarne.
Kena väljanägemine oleks tähtsuselt teisel kohal naistele meeste puhul. See ütleb naistele kohe ära, et mees on enesekindel. Ja enesekindlust peavad naised väga oluliseks![]()
Edasi juba läheb vana rada, kui pole enesekindlust, siis pole ka elukogemust ja ollakse suhtlemisel arad, elukartlikud jne.
Ja kui pole kooliajast enesekindlust, siis ei kasvata seda kuidagi sisse ka ülejäänud elu jooksul.
eerik2'le niipalju, et milleks siis see avalduse tegemine, mida see andis sinujaoks? Kui mina kartma peaksin.
Ei tunne uhkust oma eelnevate tegude ja käitumise üle siin foorumis ja ei õigusta järgneva tekstiga ka seda, kuid... Sina olid see kes oma silmi maha lõi.
Jah omakohtu ees olen alati aukartust omanud, sest see tuleb ootamatult ja enamasti ka ebavõrdsete jõududega.
Või tegid selle avalduse lihtsalt ärategemise eesmärgil? Mis siis ikka. Sinu valikud.
Omakohtuga ähvardamine sealsamas pole ka just mõistlik tegevus kui asju ametlikult ajada.???
Väga palju lahtiseid otsi.![]()
Skinni tsiteerides - täiesti mõtetu on vaielda psühhopaadist sotsiopaadiga. Igale teole on õigustus ja igale tegematajätmisele on vabandus.
Mis puutub silmade mahalöömist (), siis olid sina see, kes Arbimäel riiulite vahel hiilis ja siis siia foorumisse mu last ja mind ähvardama tuli. Täna õnne, et ma sind tookord veel nägupidi ei tundnud... Proovi sa mulle ainult seal poes nüüd silma alla sattuda... usu, sa ei taha pärast seda kunagi sinna poodi enam minna... Avalikkusel on suur jõud... Ja kuidas postkontoris käimine oli, kui Kirke silma alla sattusid? Julgesid talle otsa ka vaadata?? Argpüks oled.
Ja kus on ähvardus ja millega ma sind vaesekest ähvardasin?
Oh sa õrnahingeline küll... 
Tsitaat:
Algne postitaja: eerik2
Täna õnne, et ma sind tookord veel nägupidi ei tundnud... Proovi sa mulle ainult seal poes nüüd silma alla sattuda... usu, sa ei taha pärast seda kunagi sinna poodi enam minna... Avalikkusel on suur jõud...
Tsitaat:
Algne postitaja: metsapull
Tsitaat:
Algne postitaja: eerik2
Täna õnne, et ma sind tookord veel nägupidi ei tundnud... Proovi sa mulle ainult seal poes nüüd silma alla sattuda... usu, sa ei taha pärast seda kunagi sinna poodi enam minna... Avalikkusel on suur jõud...
Aga palun.
Mina seda ei oska öelda mida ettearvamatut sul plaanis on.
Seega võtan seda kui ähvardust.
Uskumatu?!?
Miks Sa lugema ja kirjutama õppisid? Miks Sa muutsid ennast ja mõne oskuse omandasid? Ka positiivselt mõtlemine on oskus.
Oluline on aastatega areneda, mitte jääda tite tasemele! Sealt ka Su virisemine on pärit! Saa üle ja suuna oma pilk kaugemale!
400 kg rinnalt surumine või tõstmine on oluline mõne naise jaoks või sõprade olemasolu jaoks??? Pfff...
Huvitav milline ähvardus on raskem kas tapmisähvardus, vägistamisähvardus või poealandus (defineerin - juhuslik kohtumine poes selle inimesega keda
oled eelnevalt foorumis ähvardanud)?
Ja kui Sind hakkavad inimesed imelikult vaatama siis süüdista vaid iseennast.
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Uskumatu?!?
Miks Sa lugema ja kirjutama õppisid? Miks Sa muutsid ennast ja mõne oskuse omandasid? Ka positiivselt mõtlemine on oskus.
Oluline on aastatega areneda, mitte jääda tite tasemele! Sealt ka Su virisemine on pärit! Saa üle ja suuna oma pilk kaugemale!
400 kg rinnalt surumine või tõstmine on oluline mõne naise jaoks või sõprade olemasolu jaoks??? Pfff...
.
Mis aga ei muuda ähvarduse olemust. Tsitaat:
Algne postitaja: metsapull
Ärme nii sirgjooneliselt lähene asjadele.
Ma pidasin Sinu tsiteeritud viimase lausega silmas seda, et inimestel on võimed. k.a. empaatiavõime. Mitte härjamoodi naiste või sõprade kogumist.
Et mismoodi empaatiavõimet arendada kui seda ei ole.![]()
eerik2, käin seal pea ülepäeviti. Ei ole kedagi kuklasse hingamas tundnud.Mis aga ei muuda ähvarduse olemust.
skingirl, kui inimesed hakkavad imelikult vaatama siis on see ju selle süü kes jutte levitab siit foorumist väljapoole.
Selle aluseks olev minu varasem käitumine on juba teine teema.
Tsitaat:
Algne postitaja: metsapull
Selle aluseks olev minu varasem käitumine on juba teine teema.
Ei ole teine teema. Ma võtan sõnad juura kohapealt tagasi, sul on loogika väheke nõrk. Proovi filoloogiat. Eesti fill on tegelikult väga
keeruline ja põnev.
Natuke kummaline jah. Mäletad ebamugavustunnet kooliajast kui Sind kiusati, aga teisi ahistades ei tunne, et see võib olla ebameeldiv teistele. Või
kuidas selline asi Sulle endale mõjuks?
Ka empaatiavõime on õpitav. Esialgu tulebki õppida teo tagajärgi kannatades ehk siis enda ämbritest. Kui saad aru kui ebameeldivad võivad olla tegude
tagajärjed, siis siit edasi oskad end gramm rohkem vaos hoida ja gramm rohkem ette mõelda. See tähendab, et mõtled alguses, mis see Sulle endale kaasa
toob ja hiljem saab selle siduda järgmisega ehk mõtled, kas ise tahad olla kellegi teise sussides sel ajal, kui temaga sel viisil käitutakse. Mina
olen seda ise õppinud.
Ah mis ma ikka üritan Sind mõtlema panna...
Millal viimati ähvardasid? Kui kaua oled suutnud siis korralik olla?
See on arusaamise käitumismuster, et silmad maas häbenetakse oma vääriti käitumist ja püütakse alandlikkuse ja vaoshoitusega oma tegudele mingit
lunastust leida.
Üsna sügav egoism tegelikult ju.
Ehk siis eksija soovib enese tegudele õigustust andestamise näol. See andestus oleks ju nagu vääritikäituja eelnevate tegude õigeksmõistmine. Või
ei?
"Jah, ähvardasid, a, no pole hullu, ära enam nii tee. Ja pikk pai."
Ei nii need asjad küll ei käi. Eriti veel kui rikkumine on tahtlik. Ka tahtmatu rikkumise põhjustajat ei vabastata vastustusest.
Ja väga õige ongi
Mis puutub koolikiusamisse, siis, kiusajad olid alati populaarsed, liikusid kampades, omasid teatavat staatust.
Kui nüüd arvata, et neist kõigist on joodikud ja eluheidikud saanud, siis on olukord täielikult vastupidine. Korralikud ettevõtjad, pereinimesed.
Eksib see kes eeldab, et ettevõtjana läbilöömiseks pole samu isikuomadusi vaja nagu kooliajal(aktiivsus, nahaalsus, manipuleerimine jne.) , on ikka
küll.
Niiet muutunud pole ju tegelikult mittemidagi. Lihtsalt mängureeglid on teised, korrektsemad.
Mida asja ma selle postitusega nüüd küll öelda tahtsin, aga statistikas on punkt vähemalt kirjas. 
Kui ei mõista oma tegude tulemust silmad maas, siis vähemalt hoiad haigetsaanutest eemale ja paned kõrvade taha, et tulemus oli jama ja asi oli
Sinus.
See andestamine ei ole õigustust! Andestamine tähendab, et keegi kellele on haiget tehtud ütleb:"tore, et mõistad oma viga! Tore, et Sa pole
päris hukas!" Andestaja ei mõista õigeks tegu.
Ma ei annaks andeks kunagi seda, mida ma pidin taluma. Ma annaksin mõista, et on tore teada, et see tropp pole luudeni välja sitapea ja natukenegi on
arenev.
Mina tean ühe endaga vägivallatsenud eluolu. Samas mind ei huvita kuidas teisel läheb. Mind üldse ei huvita suvaliste võõraste elu. Mind huvitab vaid
see mis ma ise teen...
Ma ei tunne kadedust teiste osas, kuna mina pole nemad. Mulle on oluline minu ja minu pere elu.
Koolikiusataje edu seisnes selles, et nad ei saanud karistada. Edasises elus kasutasid ära vaid oma enesekindluse ja teadmised. Sa ei saagi midagi
saavutada kui kardad põruda ehk pankrotti.
Mis mõtet on viriseda: see ei tee õnnelikuks, see ei too armastust, rikkust ega tee heameelt??? Sellistest hoiavadki inimesed eemale ja seda ka
põhjusega. Iga virin mida suust välja ajad ei tee muud kui näitab välja Su nõrkust, Su lollust ja seda, et kardad elada.
Mul oleks häbi seda teistele välja näidata. Ma küll ei ole mingi eit, et virisen. Kui on korraks raske, siis nutan omaette aga pärast pühin pisarad ja
liigun edasi. Ma olen noor ja ma liigun edasi kuna ees olevad muutused on suured. Vanana on muutused väiksemad ja hirm suremise ees suurem aga siiski
on vanu inimesi kes ELAVAD. Ja ma kavatsen olla nende moodi. Mina võin valida milline inimene ma olen ja olla tahan. Kindlasti ei kavatse ma olla
kibestunud kui ise olen terve ja mu käed ning jalad liiguvad. Ma ei anna alla, ma olen võitleja!
Sissi sa oled nii emalik ja kaasatunev aga see ei aita.
See inimene ei saa aru,et ta on haige vaid süüdistab ja kadestab inimesi kes teda kiusasid ja toob selle ebameeldiva lapsepõlve paraleerselt üle siia
aga siin on teised inimesed.
Siin on inimesed oma arvamustega.
Tema kibestumine on kandunud üle meile.
Ta ei suuda end väljendada ausalt, sest ta on sotsiopaat!
Ja kaa psühhopaat, sest ta käitumismuster kordub.
(psühhopaat ei pea alati tapma)
ilmselgelt ma püüan parandada midagi mida ei saa...
Nii raske on uskuda, et inimesel on aju, mis pole arenemisvõimeline...
Kui kaua ta pole muidu ise ähvardanud?
Oi, bull on vägagi arenenud. Ta on lihtsalt sitapea. Ma tean päriselus veel selliseid. See on inimtüüp, kellega keegi suhelda ei taha. Mingi aeg ta
suudab isegi normaalne olla, aga lõpuks pöörab alati ära. Ajuhälbeid on ikka päris palju, imestangi, et siia on neid kõigest kaks takerdunud.
Ei pea eriline ennustaja olema teadmaks, et varsti võime oma privadest leida igatsugu nilbusi ja foorumist ähvardusi, kuidas meid nukiraudadega
karjakaupa maa sisse pekstakse ja kipsivanni hakitakse 
Tsitaat:Mis sa tahtsid mulle halvasti öelda praegu?
Algne postitaja: reheline
Mingi aeg ta suudab isegi normaalne olla, aga lõpuks pöörab alati ära. Ajuhälbeid on ikka päris palju, imestangi, et siia on neid kõigest kaks takerdunud.
Ma usun, et ta pidas silmas ühte teist kasutajat 
Võis olla ka
Siis ma võib-olla reageerisin natuke tobedalt, aga las olla.
et teid on juba kolm siin
Jah, sa reageerisid üle, teise all mõtlesin Guttat. Minu paha, teinekord kirjutan nimed välja.
See on nagu anonüümsed alkohoolikud, ootame kui kaua ta vastu peab.
Kas ennustame?
Ei tea kumb meist Leniga kõige positiivsema pakkumise teeb?
Ma loodan, et tänu politseisse tehtud avaldustele peab vastu ja ei plahvata. Äkki on see piisavaks motivaatoriks ja oskab lõõpida nii nagu tavalised
inimesed. Mida te pakute?
Ma arvan et ta ei plahvatagi enam. Juba avaldas, et läks väheke kaugele selle rolliga, see on rohkem avameelsust kui ma oleks osanud oodata, minuarust
midagi juba natuke muutus.
Või siis järgmise korrani kui joob.
Tegelikult on hea, et ta ei usu, et internet on päris elu. Ma mõtlen, et see avalik alandus n-ö (see, et kohalikus poes kõik teavad nt) oleks just
sedasorti asi, mida ta tegelikult ei taluks üldse. Peksasaamine on suht lihtne üle elada, vbl natuke aega on valus, aga emotsionaalselt taluda
hukkamõistu kogukonnas on midagi muud. See võib suht ära ka keerata inimese ja siis ma ei kujuta üldse ette, mis moodi võiks plahvatada veel. Või
implodida.
p.s. VABANDUST, REHELINE!!! Selle mu outbursti eest enne. 
Alustuseks olgu mainitud, et see avaldus korrakaitsjatele ei ole alus sellele mida Teie arvate.
Leni-le niipalju, et ma olen igapäev joonud selajal kui siia postitanud olen. Puhkuseaeg tead.
Kui õigesti meenutada siis pole oma 15 aastat ühtegi nädalavahetust kaine olnud. Ajah, ajatenistuses olles nooreajal mõned nädalavahetused, ja eelmine
aasta kordusõppuste ajal ühe nädalavahetuse olin.
Kas see on nüüd saavutus? Eiole.
Ega alkohol ei pane inimest käituma vääriti. Inimene ise teeb omad valikud. See, et selline foorumis tatipritsimine päädis reaalselt avaldusega, seda
ei lootnud oodata.
Käitumismuster klõbistan valimatult ähvardusi ekraanile endale reaalselt tundmatutele isikutele ja pärast laheneb kõik kui arvuti sulen, läks näpust.
Tegelikult sellest saavad ju kõik aru, et siinne kasutajate ähvardamine, sõimamine ja muidu jäme olemine oli minupoolt sihilik käitumine. Mida ma ikka
häman.
See ju kogemata ei juhtu, et oih andeks, õlu läks klaviatuurile ümber ja nonäed sellised sõnad tulid ritta.
Miks nii? Üks väide peab paika. Ekraanitaga on kõik kõvad mehed/naised kes püüavad midagi kompenseerida reaalsetes puudujääkides.
Ja teine asi, ega ma alguses/viimase ajani seda virtuaalmaailma, jututubasid ja foorumeid ei pidanud millekski. Arvasin, et siin käivadki sellised
heidikud kel pole reaalselt sõpru. Seda mida ma enese juures kõige enam ei talu.
Ja teadupärast kuidas käitutakse nendega kel pole sõpru? Tõrjuvalt, halvustavalt. Nii nagu kooliajal.
Miks ma selles kooliajas ikka veel nii kinni olen. Sest see on asi mida muuta enam ei saa. Elu elatakse kindlal ajal on minu mõte.
Kõige sügavamad ja pikaajalisemad sõprussuhted ja tutvused tulevad koolieast. Mul neid pole ja seda ma jäängi kahetsema.
Ma olen raamides kinni aga krt, tegelikult need raamid sellised ongi. Eks ole küllalt nähtud neid a la kaalulangetajaid pungestajaid(lihtsalt näide).
Seda võib nimetada juba masohhismiks, et midagi mis enesekindlust juurde annab ei tule enese seest/olemusest.
Kartuses üksi jääda pingutan olla sõber. Need asjad peaksid kuidagi loomulikumalt käima. Kas mitte?
sissy84, nagu ma aru saan, siis peaks olema häbi tunnistada kui tuttavaid ja sõpru ei ole. See on vale üsna lühikeste jalgade otsas. Inimesed saavad
hetkest aru kui sa tropp ja üksik oled. seda saan sulle omast kogemusest kinnitada. Mittemingit austust ega aktsepteerimist jne. Eelistatakse suhelda
sellistega kes on nö. elu elanud.
Imelik et kõik kohalikud ja võõramaised tuntud ja ilusad inimesed kurdavad kogu aeg ajalehtedes, et neid kiusati kooliajal.
Kuidas sa seda
seletad?
(Teglin researchi uku suviste oli ikkagi paks HILJEM mitte keskkoolis, see polnud õige ja kustutasin selle küsimuse ära.)
Aga Marilyn Kerro nt sinu meelest ei ole ilus tüdruk? Tema on rääkinud, et teda ikka kiusati ja välditi palju koolis. Ja no väga paljud mingisugused
kohalikud ja vähem kohalikud kuulsused räägivad täpselt sama. Beatrice'i kõrval ei tahtnud keegi istuda, sest ta kätel oli mingi õudne lööve ja
teda otseselt välditi. Maria Avdju¹ko. Ja nii edasi. Väga paljud. Arvad et neil ei ole sõpru nüüd? 
Need 2 näidet on sellised isikud kel on mingisugune anne ja kes on leidnud meediakajastust.
Mina usun, et koolikiusatute hulk ulatub märksa suuremaks, nende kes pole meediakajastust leidnud ja kes ongi oma murega üksi.
Eitohiks päris nii üldistada. Kindlasti on ka seepärast endalt elu võetud. Ka Kerro on tunnistanud, et oli sel teel.
See teeb inimesed antud isiku suhtes ettevaatlikuks. Kuna inimene on kuulus ja edukas, siis võetakse seda leebemalt.
Kuid kui näiteks mõni koristaja sellist juttu räägiks siis...
Ma usun, et Sa tead isegi missugused reaktsioonid on inimestel.
Ja need reaktsioonid kõrvalekalletele ei jää mitte inimeste enese teada, ikka laiemale ringile jagatakse ja seda lisadega. 
Ei, ma ei tea. Ma ei ole kuulnud mitte kunagi, et täiskasvanud inimesed suhtuksid halvemini kellessegi keda koolis kiusati selle pärast, et teda
koolis kiusati. Sellist asja ei ole olemas.
Ma ei tea mis inimestega sa suhtled. Mingid ossid ja ossitibid võib-olla, aga ma nende arvamuste järgi küll oma maailmapilti kujundama ei hakkaks.
Ükski 120+ IQ-ga inimene nii ei suhtu. Tegelt ka. Ja paljusid neid targemaid on suht ka kiusatud. Ja nt ma võin öelda sulle, et ma olin 100%
kindlusega ILUSAM kui mind kiusanud tüdrukud koolis, sest ükskõik kui tavalise välimusega ma olen nt mõne meelest, ühel kiusajal olid jänesehambad,
üks oli väga meheliku välimusega (poisiliku i guess) ja ühel oli kohutav akne üle näo. Tee nüüd omad järeldused, miks ja kes kiusab. Muide neil läheb
kõigil väga hästi praegu ja nad on edukad ja toredad inimesed kindlasti, aga no tol ajal... nad olid kadedad imo. Ja lihtsalt vbl sita iseloomuga. Ja
vbl selline kasvatus, et vaiksemate kallal peab tarvitama vaimset vägivalda. Kes teab.
Sul on õnne, et sind ümbritsevad intelligendid. Õigemini, oled oma elu õigesti elanud ja enese lähedale õigeid inimesi kaasanud.
Sellega ei saa aga välistada seda, et osse ei eksisteeri. Neid on, ja ei saa öelda, et harv nähtus oleks.
Siingi üks viimastel nädalatel igaõhtu soiub mingit joga, mida näpud ekraanile kannavad. Ja seda aastaid, järjepidevalt. 
Haha, kui sa mõtled seda keda ma mõtlen, siis ta on targem kui sa arvad.
Muide ma tahtsin veel nende elus läbi löövate kiusajate kohta öelda, et mina küll ei kahetse, et ma nende inetute, ebameeldivate tüdrukute sõber ei
ole praegu, kuigi nad on praeguseks väga edukad, enam-vähem kenad ja vähemalt facebooki järgi on neil igal juhul palju sõpru siginenud, sest nad ongi
sellised seltskondlikud ja sebijad tüübid ka. Ma ei tunne neid nii hästi et ma oskaks kindlalt öelda, et see sitt iseloom on üle läinud neil ja ma
sellise loomusega inimesi küll ei vaja enda ümber, ükskõik kui rikkad ja populaarsed. Pigem tunnen, et ma olen võitnud sellest, et nägin neid nii
käitumas noorena ja tean nüüd et mõni "ilus" õun on ussitanud.
Ühel oli nt komme mind loopida peenrahaga ja mõnitada selle eest, et mu (üksik)ema töökoha kaotas. (Tal oli siseinfot, sest mul oli üks kahel rindel
aktiivne sõbranna, muidu välja ei paistnud mu vaesus väga) Fantastiline mu meelest. Tunnen ennast obv väga puudulikuna nüüd temaga võrreldes
Lollid on lollid.
Ma ei ole nõus. Oma lapsepõlve sõpru näen ma kord aastas, keskkooli sõbrantse näen ca 4x aastas aga kõige rohkem käin läbi lauamängulaagris tutvunud
inimestega.
Läksin laagrisse nii, et ei tundnud kedagi. Palusin võhivõõralt, sinna minevalt noormehelt küüti (uksest ukseni kusjuures). Esimesel päeval seisin
lauamängude juures ja nii kui keegi vajas lisamängijat läksin mängima ükskõik millist mängu. Nüüd käin nendega linnas lauamänguõhtutel, ühe tüdruku
juures ca 2-3x kuus. Ma ei ütleks, et üksikuna sõpru ei leia.
Peab olema vaid hobi mis liidab inimesi.
Mehe sõpruskonnaga liigun ka ringi, 12 aastat kooselu on teinud neist ühised sõbrad. Nemad ei olnud minu kooliaegsed sõbrad. Kooliajast jäi mulle 2
sõpra ja ma ei kurda. Tööajast on 1 sõbranna, selline kellega peretsi läbi käin. Palju neid sõpru olema peab? Mul pole aega kõigi jaoks - see on see
pereelu.
Minu koolikiusaja on Soomes ehitaja ja hull kõri. Poeg on ca 2-aastane ja igal pildil on isa punase purjus näoga. Kas ta on edukas? Oleneb mis ta
eesmärgid ja unistused on.
Teisest vägivallatsejast ei tea ma midagi ja mind ei huvita ka.
Huvitav miks ma nii popp olen. Endaarus olen ma väga vaikne ja
kehva hambumusega üle keskea kliimaksieelik
Aga mul on endiselt palju sõpru neid on netis kui reaalis ja ma ei aja mingit noort liha taga , see on mul lihtsalt olemas.
Mul on väga väärtuslikest inimestest koosnev sõpruskond kes alati mu leiab või vastupidi.
Peale tavainimeste leidsin ma enda jaoks ka erililiste võimetega inimesed.
Ja bulli rõõmuks mul on ka vaenlasi kes tahaks mind kiskuda tuhandeks tükiks
Ps muide mind on koolis ka kiusatud aga ma hakkasin üks kord vastu ja enam seda ei juhtunud!
Novotsiis. Hea on lugeda edulugusid.
Mina ei hakanud ükskord vastu. Ei hakanud mittekunagi vastu. Eks ma ise olen süüdi, et ei hakanud. Oleks ikka pidanud enese eest seisma.
Mulle lihtsalt jäi mõistmatuks miks nii käitutakse.
Ma pigem püüdsin vältida, kartsin, hoidsin eemale.
See oli viga.
Ja siin ma siis nüüd olen, oma kakakoormaotsas. 
Näed nüüd istud selles ja su elu jääb elamata.
Ja sa ei liiguta mitte lillegi selle poole,et see õnnelikum oleks.
Mõned elementaarsed asjad siin elus pole tegelikult nii lihtsad ja igaühe jaoks saavutatavad.
Ütlevad, et hakka elama, mis see siis ära ei ole.
Ära ei ole see nendele kel on oma sotsiaalne staatus, keskmisest parem välimus (esmasel kontaktil on välimus oluline), hea suhtlemisoskus, hobid,
ettevõetud tegevuste kordaminek jne.
Tagasilöökideta.
Ütlevad, et vigadest õpitakse ja mis elu see tagasilöökideta on.
Kindlasti parem ja sujuvam elu, seda ka majanduslikult. Käpardlikkus ja katse-eksitus meetodid nõuavad omajagu koolitusressurssi, mis oleks olemata
kui ettevõtmised õnnestuksid.
Kui põhikoolis käisin, siis vägivallatsesid räpimussi kuulajad kahe rokiaustaja kallal ka. Nad kunagi ei hakanud vastu. Kas nad on luuserid ja ilma
sõpradeta? Ei, nad on soojad ja toredad inimesed. Mis siis, et mõnitati, kahe laua vahele pressiti, vastu pead anti. Jah, need kaks olid pinginaabrid
ja elasid asja üle.
Inimesed liiguvad edasi elus, keeravad ühele ajajärgule ette uue lehe, kuna nad ei ole enam NEED 14-aastased. Nüüd on nad 32 ja vahepeal on sitaks
palju ajaliiva sellest ajast edasi voolanud. Nad kujundavad ise oma elu ja ongi ok kui lähemaid sõpru on 4. Tugigrupi puhul piisab ka ühest, kellega
südamest südamesse rääkida.
Skin, tubli, et vastu hakkasid kohe! Mul olid pikad juhtmed ja lasin esimesel endaga aasta aega jõhkrutseda. Tegelikult oli loll vanaema, kes soovitas
rahulik olla ja eemale hoida. Augusti lõpus soovitan pojale, et kui vaja siis nuta aga sellele, kes haiget teeb sõida sajaga rusikas ees sisse! 
Eks lüüa peab ka julgema.
Kui tead, et pärast saad kambakesi topeltpeksa, siis ei julgegi lüüa vastu.
Tegelikult pole kõik nii lihtne. Kui oled ikka kooliajal möku, siis oled seda ka edaspidises elus. Teatudmääral on see reegel.
Sellega ei välista muidugi väljarabelejaid kes enese eest seisma hakkasid juba kooliajal/lasteaias. See on kogemus, eluks vajalik kogemus.
Kes aga on arad, need on seda elulõpuni. Minu arvamus on selline.
See on selline kahtlane skeem , et kus teiste käitumisega sisestatakse igal sammul, et sa oled saast ja lõpeks hakkadki ise uskuma, et oledki saast ja
ka käituma vastavalt.
Kambas on alati liider. Liidrile tuleb peksa anda, küll siis teised laiali jooksevad. Kui tullakse kambaga, siis on õigustatud küsimus, et kas 1:1 ei
julgegi.
Muuda siis oma arvamust ja hakka elama. On täitsa ok muuta põhimõtteid, maalimavaateid ja unistusi- see ongi areng ja edasiminek. Kui senised vaated
pole toonud head elu, siis tulebki oma kupli all mõtteid korrastada. 
Tsitaat:
Algne postitaja: kml
Tüdruk ei usalda mind, kuid armastab väga. Aga usaldus on suhtes ju põhiline asi. Andke palun nõu kuidas ja mis ma peaksin tegema et usaldus tasapisi tagasi tuleks. Saan aru küll et pean ennast tõestama. Aga kas on veel midagi millele peaks rohkem tähelepanu pöörama?
Usaldus ei taastu. Elatakse edasi koos lihtsalt sellega, et arvestatakse kõik upsid jms üheks osaks elust. Nimetades seda vahelduseks.
Täpselt õige. Usaldus ei taastu.
Sinu puhul sama lugu. Hiljuti muutusid taas ebameeldivalt vastikuks. Liialt tihti kükid tagasi oma auku...
See sõltub sellest kas on soov olla viisakas või mitte. On inimesi kes on absoluutselt kõigi vastu ääretult viisakad ja näitavad üles asutust samas
enesele mittemingit kahju saamast.
Minu täielik austus selliste inimeste suhtes kes oma suhtlemisoskusega suudavad sel moel elus läbi lüüa.
Aga sellised inimesed on kahtlased. Mittekunagi ei saa olla lõpuni viisakas kõigi vastu.